OÜ Inseneribüroo STEIGER kaebus Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Kernu valla kohustamiseks otsustada uuesti arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 geoloogilise uuringuloa taotluse kohta
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Inseneribüroo STEIGER, volitatud esindajad v.adv Martin Triipan, v.adv Rauno Klemm Vastustaja – Kernu vald (vallavolikogu kaudu), seaduslik esindaja Kuldar Paju
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tuvastada Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasus.
2.Kohustada Kernu valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 geoloogilise uuringuloa taotluse kohta 78 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista Kernu vallalt OÜ Inseneribüroo STEIGER kasuks välja menetluskuluna 15 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2017 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-17-639 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kirikla uuringuruum asub Harju maakonnas Kernu vallas Kohatu külas katastriüksusel Kernu metskond 15 (katastrinumber 29701:006:0425). Nimetatud katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 17.11.2016 Keskkonnaametile (KeA) Kirikla uuringuruumis geoloogilise uuringuloa taotluse (uuringuloa taotlus). Uuringuloa taotluse kohaselt on geoloogilise uuringu eesmärgiks välja selgitada Kirikla uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem uuringutulemuste sobivusel taotleda sellele alale kaevandamisluba.
2.KeA küsis 27.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/13700-8 Kernu valla arvamust uuringuloa taotluse ja KeA korralduse eelnõu kohta, millega oleks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER antud geoloogilise uuringu luba Kirikla uuringuruumis.
3.Kernu Vallavolikogu ei nõustunud 16.02.2017 otsusega nr 6 „Arvamus OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa taotlusele ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõule“ uuringuloa andmisega OÜ-le Inseneribüroo STEIGER.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 20.03.2017 kaebus, milles OÜ Inseneribüroo STEIGER palub tuvastada Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 otsuse nr 6 õigusvastasuse ning kohustada Kernu valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 uuringuloa taotluse kohta Kirikla uuringuruumis. Ühtlasi palub kaebaja määrata kaebuse rahuldamisel otsuse täitmiseks mõistlik tähtaeg, mis ei oleks pikem kui kaks kuud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kuna uuringuloa alusel ei saa maavara kaevandada ja kaevandamist puudutav on hoopis eraldi läbiviidava kaevandamisloa menetluse esemeks, ei ole uuringuloa väljastamise menetluses asjakohased spekulatiivsed väited võimaliku kaevandamise mõjude osas tulevikus. Seega on kõik otsuses toodud põhjendused kaevandamise kohta uuringuloa väljastamise menetluses asjakohatud. Otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 mõttes, milles vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest (teoreetiline tulevikus kaevandamise mõju, mis ei ole uuringuloa menetluse esemeks) ja mistõttu on otsus kaalutlusvigadega HMS § 54 mõttes. Praeguses faasis pole teada, kas üldse asutakse kaevandama ja kui asutakse, siis millisel alal, millise ajaperioodi jooksul see toimub jne.
5.2.Peale kaevandamise võimalike mõjude oli ainukeseks uuringuloa andmise mittenõustumise põhjuseks toodud hirm, et uuringuloa väljastamisega nõustumine võib kaebajas tekitada ootuse, et vastustaja nõustub tulevikus ka kaevandamisloa andmisega. Vastav hirm on asjakohatu. Nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel (KOV) on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta ning KOV-l on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.
2(11)
3-17-639
5.3.Uuring koosneb ettevalmistus-, väli-, labori- ja kameraaltöödest, millest vaid välitööd võivad üldse mingit otsest mõju uuringualale omada. Geoloogilise uuringu välitööd Kirikla uuringuruumis tehakse šurfide kaevamisega ja vajadusel puuraukude puurimisega, kusjuures kaevandid on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, vahekaugusega ~100–200 m ning kokku rajatakse maksimaalselt 30 kaevandit/puurauku. Kaevanditest võetakse proovid, mille alusel tehakse laborikatsed. Kõik šurfid ja puuraugud likvideeritakse koheselt pärast uuringuaugu kirjeldamist, põhjaveetaseme mõõtmist (kui ilmub põhjavesi) ja proovide võtmist samast uuringuaugust väljatõstetud materjaliga. Likvideeritud uuringuaukude maapind tasandatakse ja viiakse võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisukorda. Välitöödel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Tööde käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringu välitöödel ei reostata ega võeta põhjavett ja ei tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Kaevandite ja puuraukude rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Lähimad eluhooned jäävad uuringuruumist ~330 m kaugusele kagusuunda. Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ja ei halvenda oluliselt ümbruskonna keskkonnatingimusi ega elukvaliteeti. Planeeritava uuringuga ei teki kaevandamisjäätmeid. Keskkonnaministeeriumi täiendavate nõuetega, mis lisati ka uuringuloa eelnõu projekti, on tagatud minimaalne mõju keskkonnale, maaomanikele ja ümberkaudsetele inimestele.
5.4.Vastustaja ainuke sisuline argument kaevandamise vastu on väide, et potentsiaalne kaevandus lõikaks rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi. Ometi ei ole vastustaja selgitanud, et isegi kui sellise väitega nõustuda, siis miks välistaks see kaevandamise. Samuti on vastustaja jätnud arvestamata muud olulised kaalutlused.
5.4.1.Juba väide rohekoridori läbilõikamisest on eksitav. Vaadates Kirikla uuringuruumi paiknemist Harju maakonna rohevõrgustiku skeemil, nähtub, et tegelikkuses jääb isegi uuringuruumi välispiir vaid osaliselt rohekoridori alale, võttes enda alla selgelt vähem kui pool rohekoridori laiusest. Seejuures tuleb arvestada, et tegelikkuses ei ulatuks kaevanduse piir tõenäoliselt nii või teisiti uuringuruumi välispiirini. Lisaks, karjääri ei avata kunagi ühekorraga kogu ulatuses, vaid maavara ammendataks periooditi ja järk-järgult, kus tegevus korraga toimub mõne hektari suurusel alal. See tähendab, et tegelikkuses võtaks kaevandamine korraga enda alla vaid väikse osa rohekoridorist. Lisaks on rohekoridoride paiknemist vaadates näha, et kõnealuse rohekoridori läheduses on teine paralleelne rohekoridor, mis ühendab samu rohevõrgustiku alasid (joonisel uuringualast kagu suunas), mistõttu on rohekoridori läbilõikamise väide igal juhul alusetu. Veelgi enam, jooniselt on näha, et sama rohekoridori ja suurt osa teisi rohekoridore läbivad maanteed, mis erinevalt vaidlusalusest uuringuruumist lõikavad rohekoridori tervikuna läbi. Seejuures erinevalt näiteks riiklikest põhimaanteedest, kus liigub ööpäevas 6000 ja enam autot, mis lõikavad ainuüksi Harju maakonnas läbi rohkelt rohekoridore, ei saa primitiivset liiva- või kruusakarjääri osalist paiknemist rohekoridoris pidada oluliseks probleemiks.
5.4.2.Eesti metsarikkust arvestades ei ole siin enamjaolt võimalik viljeleda loodusressurssi kasutavat majandustegevust ilma, et see ei paikneks rohevõrgustikul. Samas ei saa pelgalt selline fakt välistada mis tahes majandustegevust. Senise praktika põhjal võib kinnitada, et puistematerjali karjääri paiknemine rohevõrgustikul ei ole oluline probleem, mis võiks olla maavara kaevandamise loa väljastamise keeldumise aluseks, veel vähem siis lühiajalise väikse mõjuga uuringuloa andmisest keeldumise aluseks. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus Kernu valla üldplaneeringuga (üldplaneering). Üldplaneeringust ei tulene, et kogu rohevõrgustiku alalt peaks majandustegevus olema välja jäetud. Üldplaneeringu lisas on rõhutatud, et arendustegevuste puhul, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Vastavat funktsioneerimist aga ongi 3(11)
3-17-639 täpsemalt võimalik hinnata alles pärast geoloogilist uuringut, kui on selge, kas, mis ulatuses ja kus maavara üldse paikneb. Uuring ise ei saa aga kuidagi rohevõrgustiku kui sellise funktsioneerimist takistada. Lisaks tuleb arvestada, et kaevandamisloa andmisel on võimalik kehtestada tingimusi, mis tagavad rohevõrgustiku toimimise. Praegusel juhul ei ole kavandatav tegevus vastuolus kehtiva planeeringuga, kuna selle oluline tingimus (looduslike alade osatähtsus 90%) on täidetud (taotletav uuringuruum ei hõlma 10% lähimast tuumaalast ega rohekoridorist, viimast ei lõika ta ka läbi ega jää selle keskele) ning isegi kui selline vastuolu ka esineks, ei ole sellele tuginemine õiguspärane (Riigikohtu hinnangul kuulub rohelise võrgustiku toimimise küsimus seejuures just eelkõige KeA pädevusse, mistõttu ei peaks vastustaja sel alusel kooskõlastamisest ka keelduma). Kindlasti ei saa aga üldplaneering olla ühelgi juhul iseseisvaks aluseks jätta uuringuloa andmise eelnõu kooskõlastamata, kuna uuringu tegemata jäämise korral ei ole võimalik hankida andmeid kavandatava tegevuse peamise eesmärgi, maavara kaevandamise tegeliku mõju ja selle leevendamise võimaluste kohta.
5.4.3.Vastustaja otsuses toodud seisukohad ei ole kooskõlas üldise halduspraktikaga. Juba Harju maakonnas on näiteks antud maavara kaevandamise load rohekoridoridel Aarnamäe liivakarjäärile ja Vaidasoo kruusakarjäärile. Esimesel juhul lõikab karjääri ala tervikuna läbi rohekoridori, teisel juhul paikneb tervikuna keset rohekoridori. Nii Harju maakonnas kui ka mujal Eestis on sarnastel tingimustel kaevandamise lube antud veel arvukalt. Sellest järeldub üheselt, et rohevõrgustik iseenesest ei ole aluseks geoloogilise uuringuloa või kaevandamise loa andmisest keeldumiseks.
5.4.4.Kaebajat ei ole sisuliselt ära kuulatud. Vastustaja on jätnud tähelepanuta argumendid selle kohta, et uuringuruum on valitud põhjaliku eeltöö tulemusena, kus on arvestatud asjakohaseid huve ja minimeeritud negatiivsed mõjutused. Lisaks kaitseväärtuste puudumisele on valitud ala, kus uuringuruum paikneb lähimatest majapidamistest piisaval kaugusel (uuringuloa taotluse kohaselt jäävad lähimad majapidamised igas suunas enam kui 300 m kaugusele, lähim küla on ca 3 km kaugusel), mistõttu ei häiri ka võimalik kaevandamine tulevikus lähimate majade elanikke ning taotletavalt alale on otse juurdepääs riigimaanteelt nii, et koormatud autod ei pea sõitma läbi külade või mööduma kellegi õuealast. Need on tingimused, mis väga harva on koos täidetud.
5.4.5.Vastustaja on kaevandamistegevuse mõjusid oluliseks pidades jätnud tähelepanuta kaevandamise positiivsed küljed, sh vallas lisanduvad töökohad ja maavara kaevandamisest saadav kaevandamisõiguse tasu.
6.Kernu vald palub kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata, nõustudes üksnes kaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt geoloogilise uuringuloa saamine iseenesest ei tekita õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks ning sõltumata uuringuloaga nõustumisest on KOV-l õigus kaevandamisloa andmisega mitte nõustuda. Kõige muu osas vaidleb vastustaja kaebusele vastu.
6.1.KOV hindab uuringuloa andmise otstarbekust kohaliku huvi aspektist. Nõusoleku andmise üle otsustamisel teostab KOV oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust, lähtudes seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest ja kaaludes muuhulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine osutub tulevikus võimalikuks, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada. Kui KOV otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, saab ta oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, kooskõlastamisel väljendada, millest ei tulene KOV-le uuringuloa kooskõlastamise vältimatut kohustust.
6.2.Riigikohus on pidanud lubatavaks kaaluda juba antud staadiumis, s.o arvamuse andmisel geoloogilise uuringuloa taotlusele kaevandamise võimalusi ja sellega seotud muutuste 4(11)
3-17-639 võimalikku kaasnemist tulevikus. Nõustuda ei saa kaebuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt peaks arvamuse andmisel lähtuma kitsalt geoloogilise uuringu loa taotlusest ja üksnes geoloogilise uuringuga seotud võimalikest mõjutustest, ja et asudes kaaluma kaevandamise lubatavust ja võimalikkust, on lähtutud lubamatutest asjaoludest. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud geoloogilise uuringuga seotud mõjudest või nende puudumisest (seetõttu ei ole põhjust käsitleda ka kaebaja sellekohaseid seisukohti), vaid on välja toonud kohalikud huvid ja nendest lähtunud.
6.3.Rohelise võrgustiku näol on tegemist üldplaneeringus väljendatud kohaliku huviga ja ühtlasi ka üldplaneeringu põhilahendusega. Kohalike huvide kaitsel saab tugineda üldplaneeringus kindlaks määratud maakasutuse juhtotstarvetele ning muudele tingimustele (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16). Asjaolu, et maapõueseadus (MaaPS) ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga, ei tähenda, et vald ei saaks oma arvamuse kujundamisel üldplaneeringule tugineda.
6.4.Nõustuda ei saa argumendiga, millega kaebaja püüab tõestada, et kaevanduse (kaebuses kasutatakse ka mõistet „primitiivne liiva- või kruusakarjäär“, milline määratlus ei ole vastustajale küll päriselt arusaadav) paiknemine rohekoridoris ei ole probleem. Roheline võrgustik on üldplaneeringu oluline osa ja seda tuleb üldplaneeringu alusel säilitada. Kuigi see ei välista täielikult maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega, peab rohevõrgustikul kavandatav tegevus rohevõrgustikuga siiski arvestama. See tuleneb otseselt Harju maavanema 11. veebruari 2003. a korraldusega nr 356–k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Harju maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (teemaplaneering) ja ka üldplaneeringust, mille lisas 3 (rohelise võrgustiku mõisted ja piirangud maakonna teemaplaneeringus) on teemaplaneeringust tulenevad olulisemad tingimused üle korratud. Teemaplaneeringuga on seatud rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Ühe olulise tingimusena määratletakse, et tugialadel ja koridorides võib arendada üksnes rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Potentsiaalse konfliktialana on seejuures välja toodud karjäärid.
6.5.Taotletav uuringuruum paikneb riigimetsamaal. Teemaplaneering (2.2.2.1. Ehitusalad ja konfliktid) sätestab, et konfliktsetes piirkondades tuleb välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda ka muuviisiliselt rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest. Ka seda piirangut tuleb arvestada.
6.6.Antud juhul lõikaks taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandusala rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi. Ühes kohas jääks ca 1400 meetri laiusest koridorist uuringuruumi alla 672 meetrit. Samas on teemaplaneeringust (2.1.3. Rohelise võrgustiku hierarhia) tulenevalt tegemist piirkondliku ehk maakondliku tähtsusega ribastruktuuriga (teemaplaneeringu rohelise võrgustiku kaardil tähistatud K8), mille läbimõõt peaks olema 2– 10 km. Seega on antud rohekoridor metoodikas soovitatust niigi oluliselt kitsam. Arvestades Harju maakonna eripära ja maakasutuslikku survet siinsetele looduskeskkonna elementidele, on teemaplaneering pidanud oluliseks tähistada rohelise võrgustiku seoste säilitamiseks ja loomiseks piirkondliku tasandi oluliste rohekoridoridena ka väiksema läbimõõduga rohelise võrgustiku elemente. Kuna rohekoridoride laius (läbimõõt) on rohevõrgustiku püsimiseks ja toimimiseks ülioluline, ei näe vastustaja mingit võimalust selle koridori läbimõõtu kaevanduse rajamiseks veelgi vähendada.
6.7.Kaevandamine ei ole rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus, rääkimata sellest, et see toetaks rohelise võrgustiku säilitamist. Seejuures ei oma mingit tähtsust, et kuskil paikneb veel teine rohekoridor (kaebuses nimetatud paralleelse rohekoridori all peetakse ilmselt silmas Kohila vallas asuvat piirkondliku tähtsusega ribastruktuuri K8, mille läbimõõt on alla 1400 meetri ehk samuti oluliselt kitsam, kui oleks vaja). Ühtegi rohelise võrgustiku elementi, sh 5(11)
3-17-639 rohekoridori ei ole planeeritud n-ö igaks juhuks. Rohekoridorid on siduselemendid, mis peavad tagama rohelise võrgustiku territoriaalse terviklikkuse. Kaevanduse rajamine (sõltumata sellest, kas see avatakse korraga kogu ulatuses või mitte) niigi kitsale rohekoridorile oleks selgelt samm vastupidises suunas. Asjaolu, et läheduses läbivad rohevõrgustikku maanteed, sh tiheda liiklusega riigi põhimaantee Tallinn-Pärnu-Ikla, mõjutab rohelise võrgustiku toimimist kahtlemata negatiivselt. Seda enam tuleb aga piirkonnas vältida uute konfliktialade loomist. Kui rohekoridori funktsioneerimist takistavate tegurite arv kasvab, väheneb ka selle võime luua ökoloogiline ühenduskoridor liikide liikumiseks ühelt looduslikult alalt teisele.
6.8.Kaebaja väide (kaebuse punkt 3.3.9), nagu lubaks üldplaneering 10%-list kõrvalekaldumist, ei ole asjakohane. Üldplaneering (2.12.3 Roheline võrgustik) sätestab nõude, et looduslike alade osatähtsus tugialades ei tohi langeda alla 90%. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et taotletav uuringuruum ei paikne tugialal (ehk tuumalal), vaid rohekoridoris.
6.9.Nõustuda ei saa kaebaja väidetega selle kohta, et vastustaja seisukohad ei ole kooskõlas halduspraktikaga, ja et Eestis ei olegi enamjaolt võimalik viljeleda loodusressurssi kasutavat majandustegevust ilma, et see paikneks rohevõrgustikul. Halduspraktikat leiab erinevat, näiteks ei nõustunud Nissi Vallavolikogu (Kernu vald ühineb sel aastal Nissi valla, Saue valla ja Saue linnaga) maavara kaevandamise loa andmisega AS-ile Kiirkandur ehituskruusa kaevandamiseks Kalda kruusamaardla Kalda III kruusakarjääris. Üheks põhjuseks oli seejuures nimelt asjaolu, et kavandatav kruusakarjäär lõikaks rohekoridori enam kui pooles ulatuses läbi. Sama Nissi valla üldplaneeringuga on aga reserveeritud tootmisalad T2 maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks. Selline ala asub näiteks Mustu külas (kaugus taotletavast Kirikla uuringuruumist ca 10–12 km). Nissi valla üldplaneering ei ole kindlasti ainus üldplaneering Eestis, kus kaevandamiseks sobilikke alasid on reserveeritud. Kaevandusi on piirkonnas ilmselt piisavalt, sest piirkonna varustuskindlus kruusa ja liiva osas on tagatud 18– 34 aastaks. Järelikult on loodusressurssi viljelev majandustegevus Eestis võimalik ja Kernu vald ei pea selle pärast veel väga muretsema.
6.10.Kaevanduse rajamise võimaldamine rohevõrgustikule ei oleks kooskõlas ka Kernu valla senise halduspraktikaga rohelise võrgustiku kaitsmisel. Vald on korduvalt keeldunud ehitusõiguse andmisest rohevõrgustikule. Nii jättis Kernu Vallavolikogu 2008. a kehtestamata Loigupõllu detailplaneeringu, millega kavandati elamugruppi (5 elamut) Metsanurga külla, mis on Kirikla naaberküla. Üheks peamiseks põhjuseks oli seejuures asjaolu, et planeeringuga kavandatav asustus tähendaks looduslikkuse vähendamist rohevõrgustiku äärealal ega lähtuks rohelise võrgustiku säilitamise eesmärgist. Raske oleks rääkida sellest, et vallavolikogu otsused on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud, kui ühel juhul ei lubata rohevõrgustiku äärealale planeerida mõnda ühepereelamut, teisel juhul aga peetakse võimalikuks nõustuda samas piirkonnas asuvasse rohekoridorisse kaevanduse rajamisega. See oleks täiesti mõistetamatu ka kogukonnale.
6.11.Kirikla küla näol on nii teema- kui ka üldplaneeringust tulenevalt tegemist väärtusliku maastikuga, täpsemalt algupärase ajastumaastikuga külaga. Kaebaja ei ole nimetatud asjaolusid geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskirjas ära märkinud. Keskkonnaameti poolt koostatud korralduse „Geoloogilise uuringu loa andmine Kirikla uuringuruumis“ eelnõust (seisuga 27.12.2016) isegi ei nähtu, et taotletav uuringuruum ja võimalik tulevane kaevandus asub rohevõrgustikul. KeA maapõuespetsialist Epp Kuslap on 30.01.2017 e-kirjas Kernu valla abivallavanemale Hannes Orgsele (tl 24) kirjutanud, et eelnõu koostamisel pole Kernu valla üldplaneeringut arvestatud, ja et KOV peabki kaaluma, kuidas arendaja poolt kavandatav tegevus ühtib valla soovide, planeeringute ja/või arengukavaga.
6.12.Võimalik kaevandamine häiriks kindlasti külaelanikke. Oma vastuseisu kaevandamisele väljendasid nad ka volikogu 16.02.2017 istungil, millel osalesid ka kaebaja esindaja ning kaevandamisest huvitatud isiku Tariston AS esindaja. Väited, et lähimad majapidamised asuvad 6(11)
3-17-639 enam kui 300 meetri ja lähim küla aga ca 3 km kaugusel, ei vasta tegelikkusele. Lähim majapidamine on Kuusemetsa, mis asub uuringuala piirist ca 265 m kaugusel. Uuringuruum asub Kirikla külas, mitte 3 kilomeetri kaugusel sellest. Uuringuruumile on küll juurdepääs riigimaanteelt, aga nimetatud riigimaantee läbibki Kirikla küla ja möödub vahetult ka Saare, Koibu, Köstriaseme, Jaani õuealadest. Kaevandus rikuks põhjalikult algupärase ajastumaastikuga (hästi säilinud mustriga) Kirikla küla miljööd.
6.13.Kirikla külas paiknevas kaevanduses („primitiivses liiva- või kruusakarjääris“) kaevandamisel ei ole positiivseid külgi. Kaevandamisõiguse tasude laekumine ümbruskonna KOV-de eelarvetesse on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud. Kernu vallas täna maavara ei kaevandata ning seega ei laeku eelarvesse ka kaevandamisõiguse tasu. Üldplaneeringus väljendatud kohalik huvi säilitada rohevõrgustikku ja ka väärtuslikku maastikku (s.o keskkonnahoiualased argumendid) kaaluvad siin selgelt üle rohevõrgustikuga mittearvestavast majandustegevusest saadava võimaliku vähese tulu ja mõne töökoha. Kaebaja kõik väited, mis kirjeldavad võimalikku tulevast kaevandamist ja selle positiivseid külgi, sh väited tulevase kaevanduse piiri ja selle kohta, et karjääri ei avata kunagi ühekorraga kogu ulatuses, vaid üksnes väikesel alal, on hüpoteetilised. On alust arvata, et kaebaja ei ole selleks isikuks, kes plaanib kaevandama hakata, kelle majandustegevuse tulemusel vallaeelarvesse kaevandamisõiguse tasu saaks laekuda, ja kes neid töökohti vallas luua kavatseb. Järelikult ei saa ta kaevandamise kohta ka midagi kindlat väita.
6.14.Kaebaja on enne otsuse tegemist ära kuulatud. 14.02.2017 on ta esitanud oma arvamuse kirjalikult. Lisaks sai ta võimaluse arvamust avaldada ka 16.02.2017 Kernu Vallavolikogu istungil. Ära kuulati ka Kirikla uuringuruumis kaevandamisest huvitatud Tariston AS. Kaebaja poolt ärakuulamisel esitatud väited ei sisaldanud olulist teavet, millega vastustaja poleks juba otsuse eelnõu koostamisel arvestanud. Otsus sisaldab põhimotiive.
6.15.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus rikub tema subjektiivseid õigusi, „kuivõrd takistab geoloogilise uuringu tegemist, mis on kaebaja poolt soovitava kaevandamisloa taotlemise eelduseks“. Ka 14.02.2017 kirjas vallavolikogule on kaebaja märkinud, et tema poolt kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on kaevandamise loa saamine. Samas on kaebaja tutvustanud ennast mäekonsultatsioonifirmana (seda võib lugeda ka nende veebilehelt). Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt on Keskkonnaameti poolt kaebajale väljastatud korduvalt geoloogilise uuringu lube, kuid mitte ühtegi kaevandamisluba. Kaevandamisest huvitatud isikuna on kaebaja vastustajale esitlenud Tariston AS-i. Kui kaebaja ei ole kaevandamisloa saamisest huvitatud isikuks, siis ei saa kaevandamisloaga seonduv kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Seega ei ole kaebaja pöördunud halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Eeltoodut arvestades tuleb otsuse tegemisel hinnata ka kaebaja kaebeõigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
8.MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha KOV-le, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keeldutakse, kui KOV ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimustöö loa või uuringuloa andmisega. Kui KOV ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 35 lg 3). Analoogne menetlus viiakse läbi kaevandamisloa taotlemisel (vrd MaaPS § 49 lg 6, § 55 lg 2 p 11 ja lg 4). Kuna kehtiva MaaPS-ga ei muudetud kuni 01.01.2017 kehtinud varasema maapõueseaduse 7(11)
3-17-639 (MaaPS v.r) põhimõtteid käesolevas lõigus nimetatud lubade taotlemisel, on MaaPS sätete sisustamisel asjakohane MaaPS v.r alusel kujunenud kohtupraktika.
9.Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et Vabariigi Valitsus ei teosta MaaPS alusel kontrolli KOV vastavate otsuste üle, vaid langetab oma otsuse, kaaludes riikliku huvi olulisust. Kui KOV lähtub nõusoleku andmise üle otsustamisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, siis Vabariigi Valitsus hindab seda, kas riigi huvi kaalub üles KOV poolt väljatoodud põhjused loa mitteandmiseks (Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10, p 17). Samuti märkis kolleegium selles määruses, et iseenesest on õige, et pärast KOV keeldumist on uuringuloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Samas on KOV seisukoht siiski siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata KOV seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust (p 17).
10.Arvestades KOV-le MaaPS-ga tagatud ulatuslikku võimalust loa andmist mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku andmisest keeldumisele. Riigikohtu praktikast lähtuvalt tuleb kontrollida esiteks seda, kas KOV on keeldumisel tegutsenud temale seadusega antud pädevuse piires. Samuti on tähtis, et KOV keeldumine oleks piisavalt motiveeritud. Vastasel korral tuleks möönda KOV võimalust blokeerida mistahes geoloogilise uuringu tegemine ning kaevandamine, kuna kaevandamise vastu kohaliku tähtsusega maardlas ei pruugi olla sellist ülekaalukat riiklikku huvi, mis annaks Vabariigi Valitsusele õiguse KOV keeldumisest mööda minna. Sellisena puuduks riigil KeA kaudu kohaliku tähtsusega maardlates üldse võimalus MaaPS-s sätestatud loa andja pädevust realiseerida. Sellise olukorra loomist ei saa aga pidada MaaPS eesmärgiks.
11.Riigil (KeA kaudu) ja KOV-l on geoloogilise uuringu loa menetluses erinevad rollid. Riik lähtub riiklikest, KOV aga kogukondlikest huvidest. Vastavad pädevused peavad olema eristatud ja KOV, tuginedes sotsiaalsetele ja keskkonnakaitse alastele kaalutlustele, peab kohtu hinnangul oma argumendid siduma kohaliku kogukonna huvidega. Praegusel juhul on vastustaja avaldanud, et üldplaneering kaevandamist ette ei näe, ning selgelt nähtub vastustaja soovimatus üldplaneeringut muuta. Vastustaja on sidunud oma argumendid eeskätt keskkonnakaitseliste kaalutlustega seonduvalt rohevõrgustiku toimimisega (tulevane kaevandamisala lõikaks rohekoridori ligikaudu pooles ulatuses läbi; tugialadel ja rohekoridoridel võib arendada üksnes rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust; kuna kaevandamisega kaasneb looduskoosluse hävitamine, ei ole tegemist rohevõrgustikuga arvestava majandustegevusega; võimalik kaevandamine rohekoridoril ja sellega rohekoridori ulatuslik läbi lõikamine mõjutaks oluliselt rohelise võrgustiku toimimist jt).
12.Nõustuda tuleb kaebajaga, et vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Esiteks ei ole keskkonnaküsimused üldisel tasemel (sh küsimus rohevõrgustiku funktsioneerimisest) KOV-i, vaid KeA kui uuringuloa andja pädevuses. Uuringuloa andja kohustus on hinnata seda, kas konkreetne loakohustuslik tegevus tooks endaga kaasa keskkonnakahju. Uuringuloa eelnõu projektis on KeA leidnud, et uuringu teostamisel keskkonnamõju puudub. Vastustaja ei ole millegagi seda järeldust ümber lükanud ega isegi vastustanud. Vastustaja on hoopis tunnistanud, et ei ole otsuse tegemisel lähtunud geoloogilise uuringuga seotud mõjudest või nende puudumisest, vaid on välja toonud kohalikud huvid ja nendest lähtunud. Vastustaja argumendid kohalikust huvist ei seondu geoloogilise uuringu läbiviimisest tekkivate võimalike keskkonnamõjudega, vaid lähtuvad tulevikus toimuva kaevandamise võimalikest keskkonnamõjudest. Sellisena on vastustaja otsus kaalutlusvigadega, sest ei ole selge, millele vastustaja väited rohekoridori kahjustamisest tuginevad, kuna ebaselged on kaevandamise mahud, mõjud ning kaevandamise perspektiiv üldiselt (KeA geoloogilise uuringuloa andmise korralduse eelnõu kohaselt on piirkonna varustuskindlus ehitusliivaga tagatud ca 23 aastaks, ehituskruusaga ca 16 aastaks ja täitekruusaga ca 15 aastaks, mistõttu on kaevandamise loa andmine peale geoloogilise uuringu tegemist lähiaastatel vastuolus riiklike huvidega). 8(11)
3-17-639 Vastustaja saaks välja toodud argumente esitada alles kaevandamisloa menetluses, kui kaevandamise tingimused on teada ja selle keskkonnamõju hinnatud. Vaidlustatud haldusaktis viidatud Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-31-16 nähtub selgesti, et Riigikohus on oluliseks pidanud, et KOV argumendid tuleb esitada kohases menetluses, st argumendid kaevandamise vastu tuleb esitada just kaevandamisloa menetluses, mitte aga maa kasutamise sihtotstarbe määramise menetluses ega ka mitte geoloogilise uuringuloa andmise menetluses. Viidatud lahendi p-st 23 tuleneb, et kohaliku tähtsusega maardla puhul kuulub kaevandamisloa andmise, sh selle keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus KeA-le. Riigikohus leidis, et kuna keskkonnakaitselised kaalutlused kuuluvad KeA pädevusse, pidi (viidatud haldusasjas vastustajaks olnud) Haaslava vald arvestama KeA seisukohaga, et kaevandamist võib keskkonna seisukohast lubada. Määravaks pidas Riigikohus KeA järeldust, et karjääri rajamine ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist. Haaslava vald pidanuks sellise järelduse eiramisel Riigikohtu otsuse kohaselt näitama ära selle olulised puudused. Vastustaja ei ole KeA järeldusi geoloogilise uurimise keskkonnamõjude puudumisest ümber lükanud. Tõendatud ei ole, et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet.
13.Seega tuleb geoloogilise uuringuloa menetlust eristada kaevandamisloa menetlusest ning erinevaid menetlusi ei tohi omavahel segamini ajada. Kuna kaevandamise keskkonnamõju ei ole hinnatud, on järeldused rohekoridori kahjustamisest ja looduskoosluse hävitamisest ennatlikud. Asjas nr 3-3-1-37-15 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et miljööväärtuslikkuse ja rohevõrgustiku puhul on tegemist üksnes maakonnaplaneeringu täpsusega määratud maakasutustingimustega. Maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline, et täpsemate selgitusteta ei ole võimalik väita, et kaevandamine ei ole võimalik. Seega ei piisa uuringuloa kooskõlastamata jätmiseks üksnes maakonnaplaneeringutele viitamisest. Selgitada tuleb ka seda, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide saavutamist takistaks (p 17). Ülaltoodut arvestades ei piisa geoloogilise uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisel pelgalt viitamisest teemaplaneeringule ning üldisest väitest, et kaevandamine on rohelise võrgustiku toimimisele potentsiaalseks konfliktiallikaks. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud.
14.Kaevandamise perspektiivi hindamisel tuleb menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt pidada soovitavaks, et KOV näitab oma vastuseisu kaevandamisele võimalikult varajases staadiumis. Samas ei tähenda see, et KOV või kohalike elanike deklareeritud vastuseisust piisab geoloogilise uuringuloa või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks. KOV-l on kohustus esitada ka vastavad kaalutlused, mis alluvad kohtulikule kontrollile. Kohus ei pea vajalikuks vastustada Kernu valla väidet, et rohelise võrgustiku säilitamise näol on tegemist üldplaneeringus väljendatud kohaliku huviga. Kohus märgib aga, et huvi hoida üldplaneering muutumatuna ei kaalu iseenesest veel üles avalikku huvi maavara kaevandada (kui kõik tingimused selleks on täidetud). Kas kaevandamine muudaks üldplaneeringu põhilahendust, on uurimisloa menetluses vara öelda, sest see eeldab teavet mh kaevandamisala piiride ja kaevandamise mahtude kohta. Nõndasamuti on vara uuringuloa andmise menetluses sedastada rohelise võrgustiku kahjustamist. Kohtu hinnangul peab KOV esile tooma spetsiifilised kogukonna huvid ning esitama põhjendused, miks kohalikud huvid kaaluvad üles avaliku huvi uuringut teostada või kaevandada. Uuringuloa andmise menetluses võiks kaevandamise mõjudele tuginevalt keelduda loa andmisest siis, kui oleks ilmselge, et kaevandamine tulevikus oleks välistatud (nt uuringualal või selles vahetus läheduses juba on toimunud kaevandamine, mille kahjulikud keskkonnamõjud on ilmnenud). Selliseid argumente pole aga esitatud ning pelk asjaolu, et kehtiv üldplaneering näeb ette teistsuguse lahenduse, ei saa olla aluseks uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisele. KeA ei pea loa andmisel lähtuma üldplaneeringu lahendusest ega hindama üldplaneeringu muutmise võimalusi (E. Kuslapi kiri H. Orgsele – tl 9(11)
3-17-639 24), kuid see ei tähenda, et KOV poolt viitamine üldplaneeringule oleks iseenesest piisavaks keeldumise aluseks. E. Kuslapi e-kirjast selgub, et taotletav uuringuruum ei asu ühelgi kaitsealal või olulisi piiranguid seadval loodusobjektil, mis kinnitab täiendavalt KeA seisukohta, et keskkonnaalaseid takistusi uurimisloa andmiseks ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et KOVl ei saa MaaPS menetluses olla maavara ning uuringuala omaniku pädevust, st ta ei saa otsustada selle üle, kas olemasolevatel tingimustel (nt kaevandatava maavara varustuskindlus on tagatud aastakümneteks) on uuringuloa väljastamine otstarbekas. KOV-l on võimalik oma huve kaitsta, sealhulgas esitada argumendid riikliku huvi puudumise kohta, menetlusosalisena kaevandamisloa andmise menetluses. Riigikohus on möönnud ka KOV õigust kaevandamisluba kohtus vaidlustada (3-4-1-9-09, p 32).
15.Kohus märgib, et vastustaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest nr 3-3-1-37-15 (p-d 11 ja 14) ei tulene, et KOV-l oleks õigus jätta uuringuluba kooskõlastamata argumendil, et KOV ei pea tulevikus aset leidvat kaevandamist võimalikuks. Otsuse p 14 puudutab uuringuloa kooskõlastamist reservatsioonidega ning kooskõlastamise olemust üldse. Riigikohtu hinnangul on lubatav kooskõlastamisel viidata sellele, et ollakse kaevandamise vastu. Samas leiab Riigikohus, et märkuste esitamata jätmine ei välista vastuväidete esitamist kaevandamisloa menetluses. Seega ei puuduta otsuse p 14 olukorda, kus uuringuloa andmisest keeldutakse. Järgnevatest otsuse punktidest tuleb selgelt välja, et uuringuloa andmisest keeldumisel ei piisa viitamisest maakonnaplaneeringule ega üldsõnalisest väitest, et uurimistegevus iseenesest mõjutab oluliselt elukeskkonda ja rikub maad (otsuse p 18). Seega on vastustaja teinud Riigikohtu praktikast liialt kaugeleulatuvaid järeldusi. Vastustajal ei ole vaja uuringuloa andmisest keelduda selleks, et hiljem võimalikule kaevandamisele vastuväiteid esitada.
16.Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei puuduta näited teistest lähedal asuvatest rohekoridoridest ja nende toimimisest, samuti üldisem diskussioon selle üle, kas Eestimaal on põhimõtteliselt võimalik kaevandada ka üksnes väljaspool rohevõrgustikke. Samuti ei mõjuta vaidluse objektiks oleva uurimisloa kooskõlastamise õiguspärasust diskussioon, kas kaevandamistasudest laekuvad summad kompenseerivad KOV-le kaevandamisest lähtuvad negatiivsed mõjud ning kas kaevandamine loob piirkonda piisavalt töökohti. Teistes menetlustes (nt detailplaneeringumenetlus) varasemalt antud seisukohad ei õigusta samuti KOV-i keeldumist uurimisloa andmisest. Erinevate menetluste asjaolud on erinevad ja ka KOVi diskretsioonimäär võib erinevate menetlusliikide lõikes varieeruda.
17.Vastustaja on alles kohtumenetluses esitanud väite kohalike elanike vastuseisust uuringuloa andmisele. Alles kohtumenetluses haldusakti põhjendamist tuleb üldjuhul pidada lubamatuks, kuna kohus ei saa olla veendunud, et vastavatest põhjendustest lähtus haldusorgan ka otsuse tegemisel. Kohus märgib siiski, et vastavad väited on jäänud piisavalt tõendamata. Asjas esitatud materjalidest (Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 istungi protokoll, tl 91–93) nähtub, et volikogu istungil on esinenud Kirikla küla esindajatena Ü. Malberg (külavanem) ja A. Pitk (viimane on protokollist nähtuvalt üles astunud kui valla jurist). Ü. Malberg esines volikogu istungil loa andmise osas küll kriitilise sõnavõtuga, kuid materjalidest ei selgu, kui suur hulk kogukonna liikmetest seda positsiooni jagab ning kas nad on uuringuloa taotlusest ja selle põhjendustest teadlikud. Kohtule nähtub ka, et esitatud vastuväited seonduvad võimaliku kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu läbiviimisega. Kohtule ei nähtu, et uuringuruum asuks majapidamistele nii lähedal, et ilmselgelt võiks kaevandamise puhul eeldada tõsiseid häiringuid. Kaebaja on välja toonud, et uuritavale alale on otse juurdepääs riigimaanteelt (mida ei ole ka vastustaja ümber lükanud), mistõttu ei ole ilmne, et lisanduv transport häirib kohalikke elanikke ülemääraselt. Ka on jäänud üldsõnaliseks, arvestades uuringuruumi paiknemist majapidamiste suhtes, väide, et kaevandus rikuks põhjalikult algupärase ajastumaastikuga Kirikla küla miljööd. Riigikohus on leidnud, et väide küla välisilme muutmise kohta peab olema põhjendatud ega tohi olla ebamäärane või hüpoteetiline (3-3-1-37-15, p 19).
10(11)
3-17-639
18.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud kaebaja ära kuulamata. Asjaoludest nähtuvalt esitati kaebajale vaidlustatud otsuse eelnõu, mille kohta kaebaja sai esitada oma arvamuse (tl 28–30). Samuti osales kaebaja esindaja M. Peetris Kernu Vallavolikogu 16.02.2017 istungil ning talle anti seal sõna. Asjaolu, et vastustaja ei võtnud kaebaja seisukohti otsuse tegemisel arvesse, ei tähenda, et kaebajat ei oleks (sisuliselt) ära kuulatud. Kohus leiab, et vastustaja ei ole selles osas menetlusnorme rikkunud.
19.Kõike ülaltoodut arvestades tuleb aga nõustuda kaebajaga, et korraldus on antud kaalutlusvigadega, kuna tuginetud on asjakohatutele ning lubamatutele kaalutlustele. Seetõttu tuleb korraldus tunnistada õigusvastaseks ja kohustada Kernu valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringuloaloa taotluse kohta.
20.Kaebaja on kooskõlas HKMS § 38 lg-ga 6 ning § 168 lg-ga 1 palunud kohtul kaebuse rahuldamisel määrata vastustajale otsuse täitmiseks mõistlik tähtaeg, mis ei oleks pikem kui kaks kuud otsuse jõustumisest. Vastustaja leiab 23.05.2017 menetlusdokumendis (tl 105 ja pöördel), et kohtuotsuse täitmise mõistlik tähtaeg oleks neli kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse kahe kuu jooksul täitmise võimatus tuleneb vastustaja väitel sellest, et juulis ja augustis volikogu istungeid ei toimu. Kaebaja ei nõustu 26.05.2017 menetlusdokumendis sellega, et kahe kuu jooksul ei saa kohtuotsust täita. MaaPS § 27 lg-st 7 tulenevalt peab KOV esitama arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Olukorras, kus sellise tähtaja jooksul tuleb arvamus kujundada esmakordselt eelnõu saamisel, on see kindlasti tehtav ka küsimuse teistkordsel otsustamisel. Kernu valla põhimäärus ei keela istungite kokkukutsumist juulis või augustis. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmise korral jõustub see 30. juunil. Neli kuud otsuse täitmiseks oleks kohtu hinnangul liiga pikk, kuna enne tähtaja lõppu toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Kohus määrab, et Kernu vallal on kohustus arvamus anda 78 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, st otsuse vaidlustamata jätmise korral hiljemalt 15.09.2017. See tagab kohtu hinnangul piisava aja asja ettevalmistamiseks (arvestades mh suvist puhkuste perioodi) ja otsuse vormistamiseks. Kaebaja seisukohtadest ei nähtu, et täiendavad 18 päeva oleksid tema jaoks ebaproportsionaalselt koormavad. Kohus määrab HKMS § 168 lg 1 alusel seega, et vastustajal tuleb uuesti otsustada arvamuse andmine OÜ Inseneribüroo STEIGER 17.11.2016 Kirikla uuringuruumi geoloogilise uuringuloaloa taotluse kohta 78 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kernu vallalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja ei ole esitanud andmeid ega taotlust muude menetluskulude kohta, mistõttu muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kernu valla võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.