Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2370
Haldusasi
Lemminkäinen Eesti AS kaebus keskkonnaministri 19.08.2015 määruse nr 50 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Lemminkäinen Eesti AS, volitatud esindajad Heini Viilup ja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustaja – keskkonnaminister, volitatud esindajad Käthlin Raudla ja Madli Linder
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.02.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
28.11.2017 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-2370 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2370 Ka aasnelgi kasvukohad olid enne Loo püsielupaiga moodustamist piisavas ulatuses kaitstud. 154-st aasnelgi kasvukohast asub Loo püsielupaigas üksnes 11. Ebaõiged on vastustaja kaalutlused, mis põhjendavad aasnelgi püsielupaigaga kaitsmist 61 ha kaitsealasse määramise vajadusega, jättes arvestamata, et aasnelgi kasvukohtade arvust moodustavad Loo püsielupaigas kasvavad aasnelgid üksnes 5,8%. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on just Loo piirkond esinduslikum kui teised aasnelgi kasvukohad. Püsielupaiga moodustamise eesmärgiks on algusest peale olnud soov välistada alal kaevandustegevus. See on viinud ebaõige kaitserežiimi valikuni. Vastustaja ei ole kaalunud kaevandamise aluseks olevat majanduslikku avalikku huvi. Kaalutud ei ole ka kaebaja huvi. Arvestatud on üksnes meetmete soodsat mõju taimedele ning jäetud kõrvale, et kaevandamine panustab Eesti majandusse. Kaevandamisloa esitamise ajal oli ala määratud aktiivse tarbevaruga maardlaks. Püsielupaiga piirid ja suurus ei ole põhjendatud, sest ala ei ole kogu ulatuses esinduslik. Esinduslik on vaid üks aasnelgi kasvukohtadest. Alal ei asu ühtegi esinduslikku kuningakuuskjala populatsiooni. Täidetud ei ole LKS §-s 7 nimetatud kaitseala moodustamise eeldused. Püsielupaiga moodustamine on võimalik ka väiksemas mahus.
3-15-2370 hoiualal või püsielupaigas ei tähenda, et konkreetne liik oleks juba kaitstud. Igas püsielupaigas või hoiualal ei pruugi olla kasvukoht kaitstud, kui selle ala moodustamise eesmärgiks ei ole selle liigi kaitse ja kaitsekord ei taga selle liigi kaitset. Registreeritud kasvukohana käsitleb vastustaja liigi pindalalisi kirjeid, mitte iga üksiku taime kohta tehtud kirjeid. Määruse seletuskirjas on välja toodud, et keskkonnaregistris on 20.10.2014 seisuga 154 aasnelgi kirjet, neist püsielupaigana on kaitse all üksnes Maarjamäe klindi kasvukoht. Pindalaliselt moodustab see 57% pindalalisena kaardistatud populatsioonide pindalast. Loo püsielupaiga populatsioon moodustas 15% populatsioonide pindalast. Seega leiti, et aasnelgi osas ei ole LKS § 48 lg-s 2 sätestatud miinimum tagatud. Käesolevaks ajaks on osa Maarjamäe klindi kasvukohast kaitse alt välja arvatud. Kuninga-kuuskjala kohta oli 10.11.2014 seisuga keskkonnaregistris 99 kirjet, neist 59 leiukohta ehk 60% kaitstavatel aladel. Määruse seletuskirja kohaselt ei ole piisav kaitse tagatud kõigi osas, sest hoiualadel ja piiranguvööndi režiimiga aladel ei ole loodusvarade kasutamine välistatud, mis ohustab konkreetset liiki. Kui lugeda kaitstuks üksnes sihtkaitsevööndi režiimiga aladel asuvad kasvukohad, tuleb kaitstud leiukohtadeks lugeda 34%. Kas tegemist on esindusliku kasvukohaga, peab nähtuma valdkonna spetsialistide arvamusest. Ekspert TK on esinduslikkust määratlenud isendite arvu järgi. Määruse seletuskirjast nähtub, et lisaks isendite arvukusele on oluline ka asurkonna suurus ja kasvukoha elujõulisus. Ekspert on pidanud ala tervikuna kaitse alal võtmist väärivaks. Kaebaja tõlgendab LKS § 48 lg-t 2 liiga kitsalt ja omakasupüüdlikult, arvestamata liikide elupaiganõudlust. Ekspertarvamuse kohaselt on lisaks alal 3 asuvale esinduslikule populatsioonile leitud aasnelki aladelt 1, 2, 4, 9 ja 10 ning kuninga-kuuskjala kasvukoht (ca 100 isendiga) on leitud alalt 2. Välja on toodud, et alad 5 ja 6 on olulised kuninga-kuuskjala kasvukoha säilimise aspektist. Püsielupaiga piir on tõmmatud ümber kaitsealuste liikide kasvukohtade. Ekspert on leidnud, et kaevandamistegevuse korral jääb suurem osa aasnelgi populatsioonist ja kogu kuningakuuskjala populatsioon otse kaevandmisalale ning need populatsioonid hävinevad. Samuti võivad hävineda loopealsed ja liigirikas madalsoo. Lubjakivi kaevandamine mõjutab oluliselt piirkonna põhjavee taset ning seab ohtu elupaikade ja liikide säilimise. Ekspert pidas kogu ala LKS § 7 lg-le 1 vastavaks. Asjaolu, et ala sees on liigid kaardistatud ning igale väiksemale alale on antud eraldi hinnang, ei tähenda, et ala tervikuna ei vastaks kaitse alla võtmise eeldustele. Püsielupaiga piires on aasnelgi areaalidega kaetud 51,43 ha ehk üle 51% kogu püsielupaiga pindalast. Lisaks jäävad registrisse kantud areaalide vahele kasvukohad, kuhu aasnelk võib levida. Umbes 100 kuninga-kuuskjala pindalaline areaal on 1,69 ha ehk 1,7% püsielupaiga pindalast. Ala piirid on määratud lähtuvalt kasvualadest ja kasvukohtade säilimiseks vajalikest puhvritest ega ole mõõtmetes ülepaisutatud. Väikesed areaalide vahelised lõigud, kus hetkel taimi ei ole, on liiga väikesed, et seal kaevandada. Kaitsekorra valik ei muuda kaebaja huvide seisukohalt midagi, sest igal juhul on kaevandamine välistatud. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et taimi võiks kaitsta punktobjektina. Ekspert ei ole seda pidanud piisavaks ning ala suhtes tervikuna tuvastanud LKS § 7 lg 1 esinemise. Ekslik ja põhistamata on ka kaebaja arvamus, et taimi võiks ümber istutada. Aasnelgi isendite ümberistutamine ei tule kõne alla sobilike asenduspaikade puudumise ja juurestiku raskesti kättesaadavuse tõttu. Määruse andmisel oli vastustajal kaalutlusõigus. Kui riik kaalub avalike huvide vahel, on tegemist otstarbekuse küsimusega. Maavara kuulub riigile ning selle kasutamise õiguse saab isik kaevandamisloa saamisega. Enne loa saamist ei ole kaebajal tekkinud subjektiivset 4(8)
3-15-2370 õigust, mis oleks temalt püsielupaiga moodustamisega ära võetud. Kaebaja huvi on seega hõlmatud riigi vajadusega ehitustoorme järele. Kui riik leiab, et ehitusmaavara varustuskindlus on tagatud ka muul moel ega pea antud asukohas kaevanduse avamist looduskaitseliste väärtuste hävitamise hinnaga vajalikuks, ei saa kaebaja tegevusega kaasnevad muud hüved (töökohad, maksutulud) omada märkimisväärset kaalu. Ka kohalik omavalitsus on soovinud ala kaitse alla võtmist. Ei saa nõustuda kaebajaga, et püsielupaiga moodustamise eesmärgiks oli välistada alal kaevandamistegevus. Asjaolu, et maardla on hinnatud aktiivse tarbevaruga maardlaks, ei välista ala kaitse alla võtmist. Kaitse alla võtmise ettepanek tehti 2010. aastal. Menetluse pikkusest ei ole võimalik loogiliselt järeldada avaliku huvi vähesust. Kui kaebaja leiab, et kaevandamisloa menetluses lasti tal teha põhjendamatuid kulutusi, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahjunõue. Kaitsevajaduse puudumisele ei viita see, et püsielupaigas on lubatud kergliiklustee vm väikerajatiste ehitamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2370 järeldas ebaõigesti, et olemasoleva tee rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine selle juurde ei ole mõjudelt võrreldav kaevandamisega. Aasnelgi kasvukohtadele mõjub ühtviisi hävitavalt nii tee-ehitus kui ka kaevandamine. Kohas, kus on rajatud kergliiklustee või tehnorajatis, ei saa kasvada enam ükski taim. Vastustaja on teinud teatud huvigruppidele põhjendamatuid eeliseid. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et aasnelki on võimalik mujale ümber istutada, pidades seda väidet põhistamatuks. Kaebaja on oma seisukohta põhistanud 06.01.2017 menetlusdokumendis. Lisaks on kaebaja esitanud tõendid ümberistutamise praktika ja võimalikkuse kohta. Ebaõige on ekspert Ploompuu seisukoht, et ümberistutamine ei tule kõne alla sobilike asenduspaikade puudumise ja juurestiku raskesti kättesaadavuse tõttu. Vastustaja ei ole kaalunud looduskaitselisi ja kaevandamisega seotud riiklikke huve. Halduskohus jättis selle kaebaja väitega ebaõigesti arvestamata. Üleriigiliselt tähtsa maavara kasutamise välistamisel ei ole võimalik lähtuda üksnes sellest, et piirkonnas on teisi lubjakivikarjääre. Nende maardlate kvaliteet ei ole samaväärne. Varustuskindluse käsitlemata jätmine olulise avaliku huvina on oluline viga. Vastustaja ei saanud piirduda varustuskindluse hindamisega regionaalsel tasandil, vaid arvesse oleks tulnud võtta lubjakivi ressurssi ja sellega seotud huvi riiklikul tasandil. Vastustaja on ka ise möönnud ehituslubjakivi ammendumise probleemi.
3-15-2370 Õige ei ole kaebaja seisukoht, et halduskohus tuvastas ebaõigesti kergliiklustee rajamise mõju aasnelgi kasvutingimustele. Kohalikele elanikele on oluline võimaldada Erma tee väljaehitamine ja tee alla jääv kasvuala ei ole ülejäänud alaga võrreldes nii esinduslik ega potentsiaalne, kuna paikneb suure tee ääres ja on osaliselt juba rikutud pinnasega. Kergliiklustee rajamiseks on avalik huvi, sellel on suur positiivne mõju kohalikele elanikele. Teede rajamine ei ole võrreldav kaevandamisega. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited seoses ettepanekuga kaitstavad liigid ümber istutada. Tegemist on äärmusliku abinõuga. Kaebaja arvamus, et taimi võiks sellises mahus ümber istutada, on asjatundmatu. Kaebaja poolt esitatud tõendites on viidatud üksnes ühele aasnelgi ümberasustamisele. Seire põhjal tunnistati projekt üksnes osaliselt õnnestunuks. Kaevandamisega seonduvaid asjaolusid käsitlevad nii määruse seletuskiri kui ka selle aluseks olev ekspertiis.
3-15-2370 asuvad 60% ehk 59 leiukohta kaitstavatel aladel, võib kaitstuks lugeda 34% leiukohas asuvad kasvukohad. Nimelt on vaid 34 alal sihtkaitsevööndi režiim ning hoiualadel ja piiranguvööndi režiimiga aladel ei saa loodusvarade kasutamist välistada, mis aga ohustab kuninga-kuuskjala populatsiooni. Asjakohane on ka vastustaja kaalutlus, mille järgi on oluline lähtuda ka populatsiooni suurusest. Loo püsielupaiga populatsioon on arvukuselt teisel kohal.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.