lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2189/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2189/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
760
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Einar Vene 9. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasi

Andrei Zertsovi kaebus Tartu Vangla inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 6. novembri 2017. a määrus Andrei Zertsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Zertsov Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-2189

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Andrei Zertsovi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 6. novembri 2017. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andrei Zertsov esitas 28. augustil 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuna ta paigutati 13. märtsil 2017 kambrisse nr 1011 kartserikaristust kandma. Seal viibis ta kuni
28.märtsini 2017. Samas kambris pidi ta viibima ka 18. augustist kuni 22. augustini 2017. Kamber olevat olnud määritud väljaheitega ning see tekitas tal tervisehädasid. Tartu Vangla jättis 19. oktoobri 2017. a otsusega nr 1-13/172-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
A. Zertsov esitas 24. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses hoidmisega inimiväärikust alandavate tingimustega kartserikambris nr 1011 ning vabandamiseks. Ühtlasi esitas A. Zertsov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus jättis 6. novembri 2017. a määrusega A. Zertsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt:
3.1.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 3 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 250 eurot, kuna kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
3.2.Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei ole piisavalt raha riigilõivu tasumiseks. Samas ei tingi see kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid hinnata tuleb ka kaebuse eduväljavaateid.
3.3.Kaebaja väidab, et kahju tekitati talle sellega, et teda hoiti kartserikambris, kus lõhnas inimese väljaheite järgi ning mille lagi, sein, aken ja võre olid määritud väljaheitega. Ka oli aknaluuk kinni keevitatud. Kaebajal tekkisid selle tagajärjel terviseprobleemid. Vangla kinnitab, et kõnealuses kambris on teostatud tehniline kontroll ning kamber on üldiselt heas seisukorras. Ühegi seal viibinud kinnipeetava suhtes ei ole fikseeritud seda, et nad oleksid väljaheidetega kambrit rikkunud. Ei ole eluliselt usutav, et kui kamber olekski olnud niivõrd kehvas seisus, oleksid ametnikud jätnud kedagi sellest teavitamata või ei oleks kambri puhastamist korraldanud. Kaebaja viibis kambris koos kaaskinnipeetavaga, kes ei ole vanglale samasisulist pöördumist esitanud. Halduskohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivikas. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks kaebaja väiteid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.A. Zertsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 6. novembri 2017. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt olid kambritingimused alandavad ja solvavad ning antisanitaarsed. Kaebaja väidab, et kambrikaaslased nägid küll, et kamber on väljaheidetega määritud, kuid ei pidanud vajalikuks reageerida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Kaebaja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna ta viibis kartserikambris, mille tingimused alandasid tema väärikust. Lisaks sellele on nii vanglale esitatud taotluses kui ka halduskohtul esitatud kaebuses kaebaja märkinud, et karterikambris viibimine tekitas talle tervisehädasid.
7.Halduskohus on jätnud kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata. Ringkonnakohus on nõus, et kui isik taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega, tuleb tal riigilõivu tasuda 250 eurot vastavalt RLS § 60 lg-le 3, kuna kaebaja taotles õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Samas on RLS § 22 lg 1 p 12 alusel isik vabastatud riigilõivust, kui kaebus on esitatud kehavigastuse või muu terviserikke põhjustamise tõttu. Kuigi isik ei ole otsesõnu maininud, et ta soovib kahju hüvitamist ka tervisekahju tõttu, nähtub isiku kaebusest, et tal võib see soov esineda. Näiteks on ta nimetanud, et pärast kartserikaristuse kandmist oli tal kõhulahtisus ja hiljem veritsus (tl 1).
8.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud välja selgitamata, millises osas nõuab isik mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega ning kas isik sooviks esitada kahju hüvitamise nõude ka seoses tervise kahjustamisega. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kaebaja loetleb erinevaid toiminguid, millega kahjustati tema tervist ja alandati väärikust, peab halduskohus analüüsima kaebust selliselt, et eristada tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlust ülejäänust ning otsustada vastavalt sellele kaebuse menetlusse võtmise ja riigilõivu tasumise küsimus. Vajadusel tuleb lasta kaebajal täpsustada, kui suur osa kahjunõudest on tema arvates terviserikkega põhjustatud ja kui suur osa väärikuse alandamisega ning milliste toimingutega on üks või teine kahju põhjustatud. Sellest tulenevalt on kohtul võimalik otsustada riigilõivukohustuse suurus. Samuti võib osutuda vajalikuks kaebuse täpsustamine selleks, et kohtul oleks võimalik veenduda, et ka väidetavalt tervise kahjustamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatud asjaolud ja nende põhjendatus võimaldavad tugineda RLS § 22 lg 1 p-le 11 (RKHKm 3-3-1-12-10, p 10). Sellest seisukohast juhindudes tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ning saadab ringkonnakohus asja tagasi Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel on halduskohtul võimalik juhinduda eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium