Korrakaitse › Vanglad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Vangla otsustas 17.02.2016. a käskkirjaga nr 6-1/151 paigutada määruskaebuse esitaja karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda.

Viru Vangla tunnistas 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234 kehtetuks 17.02.2016. a käskkirja, sest distsipliinirikkumiste kohta ajavahemikul 02.03.2016–07.03.2016 koostatud kaks ettekannet ei anna piisavat alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.

Viru Vangla karistas 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D (tl 39-40p) määruskaebuse esitajat 02.03.2016 toime pandud suitsetamise eeskirjade rikkumise eest vangla sisekorraeeskirja § 82 lg-le 3 tuginedes viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Viru Vangla määras 06.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/409 (tl 42-43p) määruskaebuse esitajale vangistusseaduse § 67 lg 1 alusel kahe ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise vanglaametniku 07.03.2016 antud korralduse täitmata jätmise eest.

Viru Vangla jättis 18.04.2016. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 (tl 23-23p) ja 19.05.2016. a vaideotsusega nr 6-12/101-2 (tl 25-25p) eelnimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõuetega vaided rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja esitas 22.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud 24.05.2016), milles palus, et kohus tuvastaks õigusvastasuse Viru Vangla tegevusetuses määruskaebuse esitaja avavanglasse ümberpaigutamisel, tunnistaks 11.03.2016. a käskkirja nr 61/234, 18.04.2016. a vaideotsuse nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/101-2 õigusvastasteks ning tühistaks 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D.

Määruskaebuse esitaja esitas 02.10.2016 (registreeritud 04.10.2016) Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kohtumenetlus ei saa tagada tema õigusi selle käskkirja osas, millega tunnistati avavanglasse paigutamine kehtetuks, sest karistusaeg saab 01.02.2017 juba kantud ning lisas, et kuigi tema süü rikkumistes polnud tõendatud, on ta määratud karistused ära kandnud. Sellest tulenevalt palus ta peatada vaidlustatud käskkirjade kehtivus ning kohustada vanglat käskkirjas nr 6-1/151 reguleeritud tegevuseks ehk tema avavanglasse ümberpaigutamiseks. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja, et halduskohus vabastaks ta maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest.

Tartu Halduskohus vabastas 06.10.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 määruskaebuse esitaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest ja p-ga 2 jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus leidis, et taotluse rahuldamiseks puudub alus. Taotluses väitis määruskaebuse esitaja, et on mõlemad tühistamisnõude aluseks olevate käskkirjadega määratud karistused ära kandnud. Seega on nendega talle pandud kohustused täidetud ning karistuse osas need talle enam mõju ei avalda. Kaebuse nõuete ja väidete järgi saab järeldada, et mõlema distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et nende aluseks olevatest ettekannetest lähtuvalt tunnistati 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234 kehtetuks 17.02.2016. a käskkiri nr 6-1/151, millega otsustati määruskaebuse esitaja avavanglasse paigutada. Selles osas on kaebus aga esitatud tuvastamisnõudega, mille rahuldamine tähendab seda, et kohus üksnes nendib vaidlustatud haldusakti või tegevuse

õigusvastasust. Niisugune kohtuotsus ei muuda 11.03.2016. a käskkirja nr 61/234 kehtetuks, ei pane haldusorganile mingeid kohustusi ega vaja täitmist eraldi toimingutega. Seetõttu pole tuvastamisnõude puhul üldse võimalik kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset tema poolt soovitud konkreetsele tegevusele kohustamise teel. Samal põhjusel ei saa seda tuvastamiskaebuse puhul kohaldada ka mistahes muu HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse vahendi abil. Taotluses soovitud kohustavat abinõud saab rakendada üksnes kohustamiskaebuse puhul. Määruskaebuse esitaja niisuguse nõudega kaebust esitanud ei ole ning HKMS § 47 lg-st 2 tuleneva kaebetähtaja tõttu pole tal seda enam ilmselt kuidagi võimalik ka teha. Halduskohus selgitas, et eeltoodu kohaselt ei ole alust kohaldada määruskaebuse esitaja poolt soovitud ega ka mistahes muud esialgse õiguskaitse vahendit ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, sest kinnipeetavate suhtes tehtavates otsustes arvestatakse kehtivaid karistusi, kaasa arvatud avavanglasse ümberpaigutamine. Määruskaebuse esitaja ei pea õigeks seda, et tal puudub õigus nõuda kehtetuks tunnistatud käskkirja kohaldamist, kuigi see käskkiri puudutab otseselt tema õigusi. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks halduskohtu väide, et määruskaebuse esitaja ei ole kohustamisnõudega kaebust esitanud ja kaebetähtaja tõttu ei ole määruskaebuse esitajal seda võimalik ka enam teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

seejärel lahendab määruskaebuse (II). I

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Tartu Halduskohus rahuldas 06.10.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 114 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Halduskohus kontrollis ka haldusasjas nr 316-2034 määruskaebuse esitaja sissetulekuid perioodil 02.06.2016–01.10.2016 ning sellel perioodil määruskaebuse esitajal sissetulekud puudusid. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 12.10.2016 ja seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hetkel vajalik täiendavalt kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on määruskaebuse esitajal jätkuvalt täidetud. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval hetkel alust eeldada, et määruskaebuse esitaja menetluses osalemine oleks ilmselt ebamõistlik. Seega jätkab ringkonnakohus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisel ja vabastab määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

Halduskohtu 06.10.2016. a määruse resolutsiooni p 2, millega jäeti määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtajast kinni pidades. Eeltoodust tulenevalt ei esine takistusi määruskaebuse menetlusse võtmiseks. II

leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 06.10.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).

tühistamiseks. Esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.