Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits 18.08.2016, Tartu 3-16-1017 Jaak Reinomägi kaebus avavanglasse paigutamisega seotud Viru Vangla tegevusetuse, 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234, 18.04.2016. a vaideotsuse nr 612/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/1012 õigusvastasteks tunnistamiseks ning 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 63/409-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määrus Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebused Kaebaja/määruskaebuste esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla otsustas 17.02.2016. a käskkirjaga nr 6-1/151 (tl 16) paigutada määruskaebuse esitaja karistuse kandmise jätkamiseks avavanglaosakonda.
2.Viru Vangla tunnistas 11.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/234 (tl 18) 17.02.2016. a käskkirja kehtetuks, sest distsipliinirikkumiste kohta ajavahemikul 02.03.2016–07.03.2016 koostatud kaks ettekannet ei anna piisavat alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.
3.Viru Vangla karistas 31.03.2016. a käskkirjaga nr 6-3/386-D (tl 39-40p) määruskaebuse esitajat 02.03.2016 toime pandud suitsetamise eeskirjade rikkumise eest vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-le 3 tuginedes viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
4.Viru Vangla määras 06.04.2016. a käskkirjaga nr 6-3/409 (tl 42-43p) määruskaebuse esitajale vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 alusel kahe ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise vanglaametniku 07.03.2016 antud korralduse täitmata jätmise eest.
5.Viru Vangla jättis 18.04.2016. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 (tl 23-23p) ja 19.05.2016. a vaideotsusega nr 6-12/101-2 (tl 25-25p) eelnimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõuetega vaided rahuldamata.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 22.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud 24.05.2016), milles ta palub, et kohus tuvastaks õigusvastasuse Viru Vangla tegevusetuses tema avavanglasse ümberpaigutamisel, tunnistaks 11.03.2016. a käskkirja nr 6-1/234, 18.04.2016. a vaideotsuse nr 6-12/64-2 ja 19.05.2016. a vaideotsuse nr 6-12/101-2 õigusvastasteks ning tühistaks 31.03.2016. a käskkirja nr 6-3/386-D ja 06.04.2016. a käskkirja nr 6-3/409-D. Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määrus
7.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 31.05.2016 (registreeritud 02.06.2016) riigi õigusabi taotluse (tl 50-50p), milles ta selgitas, et ei saanud kirjutusvahendi ja rahaliste vahendite puudumise tõttu kaebusest enne selle lähetamist ärakirja teha ning teatas, et selle puudumise tõttu on tal kohtumenetluses osalemine takistatud ning aus ja õiglane kohtupidamine välistatud, mistõttu soovib ta enda ja vangla õiguste võrdsustamiseks riigi õigusabi.
8.Tartu Halduskohus jättis 06.06.2016. a määrusega kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi andmata. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale 26.05.2016 saadud kontoväljavõte kinnitab, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse koostamist on olnud 180 eurot. Kuna sellest tuleb maha arvestada nõuete fondi võetud 90 eurot ja vabanemisfondi arvatud 36 eurot ning arvestada lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses töötasu alammäärast, ei ole tema kahekordne keskmine kuusissetulek piisav, et palgata endale advokaati. See ei ole aga veel piisav alus riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Nimelt on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistanud ning on hakkama saanud ka edasiste kohtumenetlustega. Ka käesolevas asjas on ta juba iseseisvalt vormistanud kaebuse, milles on olemas nii faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele, kui selgelt väljendatud taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus.
9.Määruskaebuse esitaja esitas 06.06.2016. a määruse peale määruskaebuse (tl 98100p), milles palub 06.06.2016. a määruse tühistada ja rahuldada uue määrusega tema taotlus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et halduskohus jättis 30.05.2016. a määrusega rahuldamata tema taotluse kaebusest koopia saamiseks. 14.06.2016. a määrusega esitati määruskaebuse esitajale Viru Vangla vastus kaebusele ja selgitati, et kaebajal on õigus esitada täiendavaid seisukohti. Antud juhul ei ole menetlusosalised võrdsed, sest tema on tavaline füüsiline isik ja Viru Vangla kasutab juristi abi. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta saaks oma õigusi paremini kaitsta, kui talle võimaldatakse riigi kulul õigusabi. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks määruses kajastatud uurimispõhimõte. Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määrus
10.Viru Vangla edastas 15.06.2016 Tartu halduskohtule videosalvestised kaebaja poolt 02.03.2016 ja 07.03.2016 rikkumiste toimepanemise kohta ja palus lisada need haldusasja materjalide juurde ning kuulutada menetlus selles osas kinniseks, eemaldades kaebaja menetlustoimingutelt (tl 89). Viru Vangla tugines taotluse põhjenduses 01.08.2011. a käskkirjale nr 1.1-1/155 ja väitis, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, millele pole kinnipeetavatel ligipääsu.
11.Tartu Halduskohus kuulutas 16.06.2016. a määrusega menetluse 02.03.2016 ja 07.03.2016 toimunu kohta tehtud videosalvestist puudutavas osas kinniseks ning eemaldas kaebaja nimetatud tõendi uurimiselt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1, § 79 lg-st 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada ja menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada, kui see on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Käesolevas asjas on tõendina toimiku juurde esitatud vangla siseruumides toimunut kajastav videosalvestis. Kuna sellel sisalduv informatsiooni teatavakstegemine kinnipeetavatele võimaldab neil saada teavet turvakaamerate paigutuse, vaateväljade ulatuse, teiste kinnipeetavate paiknemiste, vanglaametnike toimingute ja muu sarnase kohta ning planeerida uute õiguserikkumiste toime panemist, on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet. Seetõttu on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada ning kaebaja selle tõendiga seotud menetlustoimingult eemaldada.
12.Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2016. a määruse peale määruskaebuse (tl 124125p), milles palub halduskohtu 16.06.2016. a määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest lähtuvalt saab süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohus tugineda vaid tõenditele, mille saamise seaduslikkust on süüdistataval või tema kaitsjal olnud võimalik kontrollida. Lisaks on määratud käesolevas asjas kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses, seega pole menetlusosalisele tagatud võimalust viibida kaebuse läbivaatamise menetlustoimingu juures. Seega jääb arusaamatuks määruse eesmärk.
13.Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja eemaldamine menetlustoimingutelt riivab tema õigusi minimaalselt. Videoga tutvumisel oleks võimalik tuvastada turvakaamera töö spetsiifilised asjaolud-kaamera vaateväli, kontrastsus, teravus, pimedad nurgad jms, mille teadmine võib soodustada kinnipeetavate poolt vangla julgeolekut ohustavate tegude toimepanekut. Olemas on video vaatlusprotokoll, samuti saab kohus video vaatlusel nähtavat asjakohast infot detailselt tutvustada eemaldatud menetlusosalisele. Viru Vangla on seisukohal, et eemaldamine
HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe uurimiselt kehtib nii menetlusosalise enda kui tema esindaja suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse peale (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse peale (II). I
15.Ringkonnakohus leiab, et ükski 06.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuses toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse esitaja 06.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Halduskohus lähtub uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest, mis aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Seega kaebaja ei pea halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendama, piisab ka kaebuses probleemiga seotud asjaolude kirjeldamisest. Käesolevas asjas esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule kaebuse, mille põhjendustest on aru saada, et ta on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
17.Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.2016. a määruse muutmata. II
18.Ringkonnakohus leiab, et ükski 16.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuses toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks 16.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Viru Vangla taotles halduskohtult videosalvestist puudutavas osas menetluse kinniseks kuulutamist ja kaebaja eemaldamist menetlustoimingutelt. Tartu Halduskohus tunnistas videosalvestise kinniseks ja eemaldas kaebaja nimetatud tõendi uurimiselt.
20.HKMS § 77 lg 1 kohaselt koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muuhulgas siis, kui see on ilmselgelt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Viru Vangla videosalvestis on tunnistatud Viru Vangla direktori 01.08.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 asutusesiseseks kasutamiseks. Käskkirjas on põhjalikult selgitatud Viru Vangla turvasüsteemide kohta käiva teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise vajalikkust. Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õiguspäraselt menetluse nimetatud turvasalvestust puudutavas osas kuulutanud kinniseks.
21.HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt, muuhulgas riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2
kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Riigikohus on leidnud, et tagada HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungit jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHKm 15.05.2014, 3-3-1-36-14, p 8). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa kohaldada HKMS § 88 lg-t 2, sest antud sätte kohaldamine eeldab menetlusosalise initsiatiivi toimikuga tutvumiseks. Initsiatiiv toimikuga tutvumiseks tuli kaebajalt aga pärast halduskohtu 16.06.2016. a määrust (tl 96). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub HKMS § 79 lg 1 kohaldamisele, kui kohus menetlusosalise vastavasisulise taotluse esitamisel või ise omal algatusel kõiki asjaolusid hinnates peab vajalikuks menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada. Turvasalvestused on Viru Vangla direktori 01.08.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Käskkirja kohaselt ohustab Viru Vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele isikutele olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamerate paigutuse, kaamera vaatevälja ulatuse, videosalvestise täpsete säilitamistähtaegade jms turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinnipeetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetavatele isikutele turvakaamerate videosalvestiste näitamise tagamine aitaks kinnipeetavatel isikutel saada aimu vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab märkimisväärselt uute planeeritud õigusrikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määruskaebuse esitaja eemaldamine menetlustoimingutelt, mis seondub halduskohtule 15.06.2016 esitatud Viru Vangla videosalvestisega, kuna huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmete kaitseks ning riigisaladuse hoidmiseks on tunduvalt kaalukamad kaebaja õigusest olla menetlustoimingu juures. See tähendab, et koopiat videosalvestisest kaebajale ei edastata ega võimaldata kaebajal ka muul viisil sellega tutvuda.
22.Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et tema kaitsjal on õigus videoga tutvuda. Viru Vangla leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et kaebaja käsitleb alusetult käesolevat menetlust kui süüteomenetlust. Lisaks märgib Viru Vangla, et eemaldamine HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe uurimiselt kehtib nii menetlusosalise enda kui tema esindaja suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 79 lg 6 sätestab, et HKMS §-s 79 sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja eemaldamise küsimuse. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks antud haldusasjas esindaja. Halduskohus eemaldas 16.06.2016. a määrusega nimetatud tõendi uurimiselt kaebaja. Seega kui esindaja eemaldamise vajadus käesolevas haldusasjas peaks tekkima, siis on halduskohtul endal või menetlusosalistel võimalik tõstatada ka kaebaja esindaja eemaldamise vajalikkuse küsimus.
23.Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.