Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2017, Tallinn Haldusasja number
3-16-2503
Haldusasi
J.H. kaebus Keila linna 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 tühisuse tuvastamiseks ja 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: J.H. Esindaja: Aleksei Smelov Vastustaja: Keila linn Esindaja: Uno Paas
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Tallinna Halduskohtu menetluses on J.H. kaebus Keila linna 18.05.2016 ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõudes ning 18.05.2016 ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise keelamise nõudes. 12.09.2017 esitatud seisukohas märkis vastustaja, et kaebuse arutamine kohtus ei ole põhjendatud, kuna kaebaja suhtes on kõik menetlused lõpetatud, sest kaebaja on võõrandanud talle kuulunud kinnistuosa, mille suhtes menetlust läbi viidi. Vastustaja märkis, et kaebaja suhtes ei ole enam ühtegi kehtivat haldusakti ning täitemenetlus sunniraha rakendamiseks peatati 04.01.2017. 18.10.2017 kohtunõudega palus kohus kaebajal esitada kohtule oma seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise suhtes. Kaebaja vastas kohtunõudele 02.11.2017 ning asus seisukohale, et puudub alus haldusasjas menetluse lõpetamiseks, kuna ei ole olemas otsust ettekirjutuse tühisuse tuvastamise kohta ning vastustaja ei ole esitanud tõendi, et ettekirjutus on kehtetu.
09.11.2017 kohtunõudega palus kohus vastustajal selgitada asjaolusid seoses Keila Linnavalitsuse 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 kehtetuks tunnistamisega ning esitada kohtule haldusakt, millest nähtuks ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine. 20.11.2017 vastuses kohtunõudele kinnitab vastustaja, et menetlus haldusasjas nr 4.1-1.3/634-6 on kaebaja suhtes lõpetatud ning haldusakt tunnistati kehtetuks linnapea poolt allkirjastatud ja kaebajale 23.01.2017 saadetud teatega 4.1-1.3/634-10, mis oli seotud kinnistu omaniku muutusega. 29.11.2017 esitas kaebaja oma seisukohad seoses Keila linna 20.11.2017 vastusega.
Vastavalt HKMS §-le 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on võõrandanud temale kuulunud kinnistu osa, mille suhtes viis Keila linn menetlust läbi. Kaebaja taotleb Keila linna 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 tühisuse tuvastamist ning 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 alusel sunniraha rakendamise keelamist. Vastustaja on kinnitanud, et ettekirjutus nr 4.1-1.3/634-6 ei ole kehtiv ja see haldusakt on tunnistatud kehtetuks Keila linnapea poolt allkirjastatud ja kaebajale 23.01.2017 saadetud teatega 4.1-1.3/634-10. Samuti kinnitab vastustaja, et täitemenetlus täiteasjas nr 048/2016/1709 on lõpetatud, mille kohta esitas vastava tõendi. Kohus on seisukohal, et Keila Linnavalitsuse 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 tühisuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna kaebajal ei ole põhjendatud huvi tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja on kinnistu võõrandanud ning seega ei tulene kinnistul asuvate hoonete ja ehitiste seisukorrast kaebajale mitte ühtegi kohustust. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetlus on lõpetatud ning lisaks on lõpetatud kaebaja suhtes algatatud täitemenetlus sunniraha sissenõudmiseks. Seega ei ole võimalik ka enam sunniraha kaebajalt sisse nõuda. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitaja ei ole enam Haapsalu mnt 47 kaasomanikuks, siis on käesolev kohtumenetlus muutunud perspektiivituks. Keila Linnavalitsuse 18.05.2016 ettekirjutus nr 4.11.3/634-6 ei riku enam kaebaja õigusi. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetlus on lõpetatud ning seega ei saa ka see enam kaebaja õigusi rikkuda. Kohus on seisukohal, et halduskohtumenetlus on käesoleval ajal perspektiivitu ja sisutühi, kuna kaebaja ei ole enam vaidlustatud ettekirjutuse objektiks oleva kinnistu omanik ning seega ei saa kaebaja olla viidatud kinnistul asuvate hoonete seisukorra suhtes läbiviidava järelevalvemenetluse kohustatud subjektiks. Kohus märgib, et kaebus on muutunud perspektiivituks ning kaebusega ei ole enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu riigilõiv tagastamisele.
HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole koos kaebuse rahuldamata jätmise taotlusega esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.