Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-353 1.1-1/17-051 otsustati sõlmida liini 2 sõitjateveo avaliku teenindamise otseleping KVT-ga (I kd, tl 74-75). Käskkirjade põhjenduste kohaselt tuvastas hinnaettepanekute hindamise komisjon, et ühispakkujate (SLK ja TL) hinnaettepanekutes puudub korrektne sadamateenuse osutaja kinnitus otselepingu perioodil sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. Hinnaettepanekus sisaldus üksnes tingimuslik kinnitus, kus üks sadamateenuse osutaja (SL) on selgitanud sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimise valmidust peale seda, kui ühispakkujad on täitnud täiendavad tingimused. Komisjon palus 14.02.2017 ühispakkujatelt esitada sadamateenuse osutaja kinnitus, mille kohaselt sadamateenuste osutamise lepingute sõlmimine on võimalik (ilma lisatingimusteta). 16.02.2017 vastuses märkisid ühispakkujad, et ei saa nõustuda kõnealuse sadamateenuse osutaja ühe seatud tingimusega, kuid menetluses edukaks osutumisel ei ole sadamateenuse osutamise lepingu sõlmimine välistatud. Kuivõrd ühispakkujad on sadamateenuse osutaja poolt lepingu sõlmimise eelduseks seatud nõudele vastu vaielnud, on see indikatsiooniks sellest, et ühispakkujad ei ole sadamateenuste osutaja tingimusliku kinnitusega nõustunud ning ühispakkujate ja sadamateenuse osutaja vahel puudub valmidus sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimiseks. Olukorras, kus vedajal puudub sadamateenuse osutajaga üksmeel sadamateenuste tarbimise lepingu sõlmimiseks, esineb reaalne oht, et avaliku teenindamise lepingu täitmine osutub ühispakkujatel võimatuks. Seega, kuna ühispakkujad ei esitanud korrektset otselepingu sõlmimise korra p-s 5.2.4 nõutud kinnitust, puudus komisjonil otselepingu sõlmimise korra p-de 5.3 ja 5.5 alusel vajadus ühispakkujate hinnaettepaneku maksumuse osas võrdlusanalüüsi teostada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(12)

3-17-353 pretensiooni SLK vastu, vaid on nõudnud, et SLK tagaks ja tasuks VML väidetavat võlgnevust. Puudub õigusnorm, mis võimaldaks samastada omavahel SLK-d ja VML-i. Lisaks on SL nõue õiguslikult vaieldav, teise poole nõudega tasaarvestatud ja kohtumenetluses juba piisavalt tagatud. Kaebaja ei nõustu käsitlusega, et SLK oleks pidanud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse SL-i, mitte MKM-i vastu. MKM ja SL tuleb KonkS tähenduses lugeda üheks ettevõtjaks. Isegi kui möönda, et käesoleval juhul KonkS normid ei kohaldu, siis kinnitavad vaidluse asjaolud ja tõendid, et MKM on ka tegelikkuses suunanud SL-i poolt antud kinnituse sisu. Asjaolu, et Pärnu sadama valdaja AS Transcom kinnituskirja kohaselt on pooltel õigus (seadusest tulenevaid) õiguskaitsevahendeid rakendada, ei muuda kinnitust tingimuslikuks, analoogselt SL poolt esitatud kinnitusega. 3) MKM-i 01.03.2017 ja 02.03.2017 käskkirjad rikuvad kaebaja õigusi. SL-i poolt antud tingimuslik kinnitus ei välistanud sadamateenuste osutamise lepingu sõlmimist. See nähtub ka käesoleva asjas 14.02.2017 tehtud halduskohtu määrusest. MKM ei saanud juhinduda SL ebaseaduslikest ühepoolsetest nõudmistest, mis eirasid seadusest tulenevaid konkurentsisituatsiooni piiranguid. Olulist vahendit omaval ettevõtjal (s.o SL-l kui riigile kuuluval äriühingul) oli kohustus tagada turuosaliste võrdne ning mittediskrimineeriv kohtlemine. MKM on jätnud kaebaja õigusvastaselt otselepingute menetluses kvalifitseerimata. Olukorras, kus kord nägi ette üksnes kohustuse esitada sadamateenuse osutaja kinnitus sadamateenuse osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta, ei saa MKM täiendavalt hinnata seda, kas ja mis tingimustel sadamateenuse osutaja on valmis lepingud sõlmima. Oluline on, et kinnitus lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta on esitatud ning MKM oleks pidanud sellega arvestama. Küsimus ei ole selles, et kordade p 5.2.4, mis näeb ette sadamateenuse osutajate kinnituse kohustuslikkuse, oleks õigusvastane, vaid väär on MKM-i tõlgendus ja viis, kuidas MKM seda punkti tegelikkuses on kohaldanud. MKM-i ainsaks eesmärgiks on olnud välistada SLK osalemine parvlaevaliiklusega seonduvatel hangetel või otselepingu sõlmimise menetluses. 4) Kaebaja hinnaettepanekutes esitatud hind oli oluliselt odavam kui KVT pakkumus, millest järeldub, et kui MKM oleks õiguspäraselt käitunud, siis oleks vaidlustatud käskkirjade kohaselt tulnud sõlmida lepingud SLK-ga. Ka nimetatud asjaolu õigustab vaidlustatud käskkirjade tühistamist ning MKM-i kohustamist mõlema tähtaegselt esitatud hinnaettepaneku sisuliseks kaalumiseks. 5) Vaidlustatud käskkirjad on õigusvastased ka seetõttu, et need ei ole antud kooskõlas kehtiva õigusega. Mõlemad käskkirjad määratlevad õigusliku alusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007 määruse 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (määrus 1370/2007). Ometi on nimetatud määruse kohaldamine käesoleval juhul välistatud. Määrus 1370/2007 ei laiene siseveeteedel sõitjateveoteenuse korraldamisele (määruse p 10). Isegi kui jaatada määruse 1370/2007 kohaldumist, siis kohalduvad määruse art 1 lg 2 kohaselt ka Nõukogu 07.12.1992 määruse (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides ehk nn merekabotaaži määruse (määrus 3577/92) sätted. Määrus 1370/2007 kohaldub vaid sõitjateveole, kuid merekabotaaži määrus kohaldub nii sõitjate- kui ka kaubaveole (määruse nr 3577/92 art 2). MKM-i poolt tellitud sõitjateveoteenus hõlmab endas ka autode transporti. Kui parvlaevaga transporditakse autosid, mille akuklemmid on ühendatud ja kütus paagis, siis on tegemist ohtliku kaubaga (vt International Maritime Dangerous Goods Code ehk rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeks). Samas ei kohaldu määrus 1370/2007 ega ka ühistranspordiseadus 4(12)

3-17-353 (ÜTS) kaubaveole, mistõttu on vastustaja lähtunud käskkirjade andmisel ja otselepingute sõlmimise konkursside korraldamisel ebaõigetest õiguslikest alustest. MKM-il oli kohustus lähtuda hoopis määruse nr 3577/92 regulatsioonist. 6) MKM ei ole esitanud objektiivseid põhjuseid, miks on sõlmitud otseleping (eirates ülalviidatud õigusakte) ning riigihange on jäetud korraldamata. MKM on korraldanud hinnaettepanekute küsimise ja lepingute sõlmimise osas läbirääkimiste pidamise üksnes määruse 1370/2007 alusel ja on seeläbi rikkunud Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevat kohustust kohelda pakkujaid võrdselt ning korraldada teenuste soetamiseks riigihange. Läbipaistmatute menetluste valimine tekitab ohu, et MKM suunab avalikud vahendid teadvalt vaid ühele pakkujale ning kahjustab oma käitumisega konkurentsi. SLK pöördus juba 2016. a lõpus MKM-i poole järelepärimisega seonduvalt vaidlusaluste liinide osas riigihanke korraldamisega. Vaatamata sellele otsustas MKM riigihangete korraldamise võimalust eirata ja viia läbi avaliku teenindamise otselepingute menetlus vähem kui 4 kuud enne otselepingu sõlmimise kuupäeva. 7) Käesoleval vaidlusel on tugev puutumus EL õigusega ning erinevate määruste tõlgendamine on möödapääsmatult hädavajalik. EL Kohus on ainsana pädev andma tõlgendusi EL õigusaktide tõlgendamise ja kohaldamise osas, mistõttu on käesoleval juhul põhjendatud eelotsuse küsimine määruse 1370/2007 ja määruse 3577/92 sätete kohaldamise osas. 8) MKM-i ja KVT vahel sõlmitud otselepingud rikuvad kaebaja õigusi ning on tühised, kuna on vastuolus otselepingute sõlmimise kordadega. Mõlemad otselepingud on otseselt seotud tühistatavate haldusaktidega ning rikuvad oluliselt kaebaja õigusi – kogu kaebus on suunatud sellele, et MKM oleks pidanud SLK ja TL esitatud ühishinnaettepanekuid sisuliselt hindama ning kui MKM oleks neid sisuliselt hinnanud, oleks MKM pidanud otselepingud sõlmima ühispakkujatega. KVT-ga sõlmitud lepingud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühised, kuna otselepingute sõlmimise kord on analoogia korras õigustloovaks aktiks TsÜS § 87 mõttes. Otselepingute sõlmimise korra p 4.3, mis nägi ette, et otseleping sõlmitakse madalaima kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga, sisaldab endas samaaegselt ka keeldu sõlmida otseleping isikuga, kes ei paku madalamat hinda. Korra p-s 4.3 sisalduva keelu mõtteks on tuua kaasa seda keeldu rikkudes sõlmitud otselepingu tühisus. Veelgi enam, odavama pakkumise valimisel oleks jäänud avalikku sektorisse märkimisväärne summa raha alles, mida oleks võimalik vajadusel kasutada muude avalike huvide seisukohast oluliste eesmärkide edendamiseks. MKM-i ja KVT vahel sõlmitud otselepingud on ka heade kommetega vastuolu tõttu tühised. (TsÜS § 86 lg 1). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmäärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. MKM hindas kaebaja hinnaettepanekut lähtudes ebaõigetest asjaoludest ja kaalutlustest, mis kogumis hinnates on viinud heade kommete vastase otselepingute sõlmimiseni oluliselt kallima hinnapakkumise teinud pakkujaga. 9) Juhul kui kohus tühistab vaidlustatud haldusaktid ning tuvastab KVT-ga sõlmitud otselepingute tühisuse, on MKM-il vaja naasta nii liini 1 kui liini 2 otselepingu sõlmimise menetluses hinnapakkumiste sisulise hindamise ja (uute) otselepingute sõlmimise menetlusse. Vastasel juhul ei saa MKM välja selgitada odavaimat pakkumist, mida edukaks tunnistada otselepingute sõlmimise korra p 5 alusel. Kuna MKM pole ühishinnaettepanekuid senini sisuliselt hinnanud, siis rikub see jätkuvalt kaebaja õigusi. Kui kaebaja ei esita kohustamisnõuet käesolevas menetluses, siis ei ole välistatud, et nn laiendatud tühistamiskaebuse rahuldamisel

5(12)

3-17-353 asub MKM viima läbi uut hinnapakkumise küsimise menetlust ning kaebaja õigused ei ole ikka kaitstud. Uue hinnapakkumise küsimise menetluse läbiviimine on aga nii MKM-ile kui ka kaebajale põhjendamatult koormav ning uute pakkumuste esitamise korral pole kindel, et edukaks osutub just kaebaja pakkumine. 10) MKM-i 25.01.2017 hinnaettepaneku küsimise pöördumised ei ole käsitatavad haldusaktidena. Kuna kaebaja õigusi rikuvad MKM-i käskkirjad (ja nende alusel sõlmitud otselepingud), on kaebaja nõudnud põhjendatult käskkirjade tühistamist ja otselepingute tühisuse tuvastamist.

3-17-353 indikatsiooniks sellest, et tingimusliku tehingu tagajärge ei saabu. Tegemist oli avaliku teenindamise lepingu sõlmimise menetlusega (eesmärgiks katkematu ühistransporditeenuse tagamine), mille tulemusena sõlmitavate lepingute alusel tuli teenuse osutamisega alustada juba 01.05.2017. Kui menetluste võitjaks oleks osutunud ühispakkujad, puudunuks riigil kindlus ühistransporditeenuse katkematus tagamises. Kui vedajal puudub sadamateenuse osutajaga sadamateenuste tarbimiseks leping, ei ole avaliku teenindamise lepingute täitmine võimalik. Seega, kuna ühispakkujad ei esitanud korrektset otselepingute sõlmimise kordade p-s 5.2.4 nõutud kinnitust, puudus komisjonil kordade p-de 5.3 ja 5.5 alusel vajadus ja õigus ühispakkujate hinnaettepaneku maksumuse osas võrdlusanalüüsi teostada. Kordade p 5.2.4 ei ole võimalik erinevalt tõlgendada – isikul kas on sadamateenuse osutaja(te) kinnitus või seda ei ole. Vastustaja andis 14.02.2017 ühispakkujatele võimaluse hinnaettepanekutes esinevad puudused likvideerida. Kaebaja pidi olema teadlik ja mõistma, et juhul, kui otselepingute sõlmimise kordade p-s 5.2 ettenähtud nõudeid ei täideta, ei ole kordade p 5.5 kohaselt lepingu sõlmimine temaga võimalik. Asjaolu, kas SL rikkus või ei rikkunud tingimusliku nõusoleku väljastamisega kaebaja õigusi, ei ole käesoleva vaidluse ese. Kaebaja etteheide, justkui pidanuks vastustaja mõjutama SL käitumist, on asjakohatu. SL on küll riigi äriühing, kuid sadamateenuse osutamise lepingute sõlmimine on SL igapäevane majandustegevus, mis kuulub juhatuse pädevusse. SL juhatus ei nõudnud üldkoosolekult otsuse vastuvõtmist ning seega üldkoosoleku sekkumise võimalus puudus. Seejuures andis ka AS Transcom, kes on täielikult erakapitalil põhinev äriühing, ühispakkujatele kinnituse sadamateenuste osutamise võimalikkuse kohta ühes täiendavate lepingu ülesütlemist võimaldavate tingimuste nimetamisega. MKM ei pidanud arvestama jõustumata kohtulahendis asjassepuutumatu (laeva arestimine) regulatsiooni osas avaldatud seisukohtadest. Vastustaja lähtus sadamateenuse osutajate seisukohtadest. 5) Vastustaja ei saanud ühishinnaettepanekuid sisuliselt analüüsida, kuna need ei vastanud kordade p-s 5.2.4 esitatud tingimusele, kuid see ei tähenda, et ühishinnaettepanekutes ei võiks küsitavusi olla. Seega ka juhul, kui vastustaja oleks ühishinnaettepanekuid sisuliselt hinnanud, ei saa tõsikindlalt väita, et ühispakkujatega oleks lepingud sõlminud. Eeltoodust tulenevalt on vale ka eeldus, justkui oleks samas menetluses hinnaettepanekute hindamine nii vastustajale kui ka kaebajale vähem koormav kui uue hinnaettepaneku küsimine. 6) Kaebuses nimetatud asjaoludel ei ole otselepingud TsÜS § 87 alusel tühised. Komisjon ei saanud kõiki laekunud hinnaettepanekute kogumaksumusi võrrelda, vaid kohustus oli võrrelda üksnes kõikidele tingimustele vastavate hinnaettepanekute kogumaksumusi. Kordade p-s 5.2 kehtestatud tingimustele vastas mõlemas menetluses üksnes KVT hinnaettepanek. Vastavasisulised põhjendused sisalduvad ka mõlema otselepingu sõlmimise aluseks olevates käskkirjades. Kuna üheski õigusaktis ei ole keeldu sellistel asjaoludel lepingut sõlmida, on sõlmitud otselepingud kehtivad ja tegemist ei ole ega saa olla seadusega vastuolus olevate tehingutega. Riigikogu stenogramm, millest nähtub majandus- ja taristuministri väide, et otselepingud läksid oodatust kallimaks, on asjassepuutumatu. Stenogramm kajastab üksnes ministri arvamust, kuid sellest ei nähtu, millised olid vastustaja ootused lepingu eeldatavale maksumusele – samasuguse väite oleks minister võinud öelda ka juhul, kui otselepingud oleksid sõlmitud kaebajaga. Otselepingud ei ole tühised ka vastuolu tõttu heade kommetega. Asjakohatu on kaebaja väide, et teistele võimalikele vedajatele kinnituse väljastamisel lisatingimusi ei seatud – vastavast käitumisest ei saa eeldada ebavõrdset kohtlemist, vaid teistel vedajatel sadamateenuse osutaja(te) ees võlgnevusi ei esinenud. Vastustaja ei ole SL kaudu otselepingute sõlmimise tulemust kontrollinud ning kaebaja vastav etteheide on alusetu ja pahatahtlik. 7(12)

3-17-353 7) Selgusetuks jääb, kas kaebaja hinnangul oli otselepingute sõlmimise menetluse läbiviimine õiguspärane või tulnuks antud juhul korraldada riigihanked (kaebaja on 01.11.2017 seisukohas leidnud, et ei tugine sellele, et konkursi korraldamise otsus oli õigusvastane). Juhul kui kaebaja hinnangul tulnuks otselepingu menetluste asemel korraldada riigihanked, oleks kaebaja pidanud riigihangete seaduse (RHS) alusel esitama sellekohase vaidlustuse. Kaebaja on minetanud oma kaebeõiguse valitud menetluse liigi ja kehtestatud menetlusreeglite osas ning saab käesoleva menetluse raames tugineda üksnes sellele, kas menetlustes tehtud otsused vastavad menetlusreeglitele ja muudele õigusaktidele. 8) Kaebaja on KonkS § 2 lg 3 alusel lugenud vastustaja ja SL-i üheks ettevõtjaks, jättes tähelepanuta, et riigile kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid vaid juhul, kui ta osaleb kaubaturul. Vastustaja ei osale kaubaturul ning ei ole seega ettevõtja KonkS tähenduses, mistõttu ei ole võimalik vastustaja ja SL-i lugemine üheks ettevõtjaks. Küll aga saab seda teha ühispakkujate ja VML puhul, kes on eraõiguslikud juriidilised isikud.

8(12)

3-17-353

KOHTU PÕHJENDUSED

3-17-353 parvalevaliini katkematut toimumist võib pidada oluliseks avalikuks huviks, on põhjendatud seda ohustava pakkumuse arvestamata/eelistamata jätmine. Seda ka juhul kui selline pakkumine on konkureerivast pakkumisest odavam. Viimatinimetatud asjaolu puhul on esmalt oluline, et ühispakkujate hinnaettepanekud ei sisaldanud kulusid sadamateenuse osutaja seatud lisatingimuste täitmiseks (mis seab ühtlasi kahtluse alla vedaja võimekuse pakutud tingimustel sõitjateveo teenust osutada – vt ka otselepingute sõlmimise kordade p 5.5) ning teiseks on põhjendatud eeldada, et parvlaevaliini katkemise riski realiseerumine tekitaks riigile ja avalikkusele oluliselt suuremat kulu ja kahju kui kahe pakkumuse vahe. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud MKM otsustus vaidlustatud käskkirjades sõlmida otselepingud KVT-ga ja mitte ühispakkujatega. Seejuures ei oma määravat tähendust, kas lugeda sadamateenuse osutaja tingimusteta kinnituse puudumine ühispakkujate hinnaettepanekute nõuetele mittevastavuse aluseks või eelistada hinnaettepanekute sisulisel võrdlemisel samadel kaalutlustel teist pakkumist, kuivõrd menetluse lõpptulemus sellest ei erine.

10(12)

3-17-353 Kohus märgib, et vaidlustatud käskkirjades on tuginetud ÜTS § 1 lg-le 5, § 19 lg 1 p-le 2, § 230 lg-le 1, § 21 lg-tele 1 ja 4, määruse 1370/2007 art-le 5. Kohtu hinnangul annavad nimetatud nomid aluse liini 1 ja liini 2 otselepingute sõlmimise menetluse läbiviimiseks, st nende rakendamist välistavad asjaolud puuduvad. Kaebaja poolt viidatud määrus 3577/92 seondub avalike teenuste osutamise lepingutega, mis sõlmitakse liikmesriigi pädevate ametite ja ühenduse laevaomaniku vahel selleks, et osutada üldsusele piisavalt veoteenuseid (art 2 lg 3). Käesoleval juhul oli otselepingu sõlmimise menetlus suunatud riigile kuuluvatele parvlaevadele (riigivarale) operaatori leidmisele, mitte laevaomanikult veoteenuse tellimisele. Seega ei ole vaidlusaluse otselepingu sõlmimise menetluse puhul tegemist määruse 3577/92 kohaldamisalasse kuuluva küsimusega. Määrus 1370/2007 (art 5 lg-d 2 ja 4) ja ÜTS (§ 1 lg 5, § 21 lg-d 1 ja 4) näevad parvlaevaliikluse otselepingu sõlmimise võimaluse ette ning RHS (§ 132 lg 1 p 3) võimaldab jätta sellise lepingu sõlmimisel RHS-s sätestatud korra rakendamata. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et otselepingu sõlmimise menetluse läbiviimiseks ja riigihanke korraldamata jätmiseks puudus seaduslik alus. Seejuures peab arvestama, et käesolevas asjas on vaidluse esemeks MKM 01.03.2017 ja 02.03.2017 käskkirjade õiguspärasus. Puudub alus järelduseks, et haldusorgan peaks selliste käskkirjade andmisel asuma uuesti kaaluma seda, kas riigihankemenetluse asemel otselepingute sõlmimise menetluse läbiviimine oli otstarbekas. Seega ei seondu kaebaja etteheide, et läbi oleks tulnud viia riigihankemenetlus, vaidluse esemega sellisel viisil, et see saaks tingida vaidlustatud käskkirjade tühistamise.

11(12)

3-17-353 osaks lugeda küsimust selles, kas nõude esitaja on põhjendatult tõlgendatud KonkS-i, lugedes nõude adressaadi kohustatud isikuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.