Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1572
Haldusasi
AS Piletilevi kaebus Rahvusooper Estonia vastu varalise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Piletilevi, volitatud esindaja v.adv Denis Piskunov Vastustaja – Rahvusooper Estonia, volitatud esindaja v.adv Raiko Lipstok
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Piletilevi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Piletilevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1572 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1572 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahvusooper Estonia avaldas 22.03.2016 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teatri piletimüügi- ja kliendihalduse infosüsteemi täisteenuse hankimine“ (viitenumber 172316) hanketeate.
2.AS Piletilevi esitas hanketingimustega tutvumise järel 13.04.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hanketingimuste muutmist. AS Piletilevi vaidlustas hanketeate (HT) p-e II.3), III.2.3) alap-e 1-3 ja III.2.3) alap-e 5, 6 ja IV.2.1), hankedokumentide (HD) p-e 2.5, 5.2.1.1, 5.2.1.2, 5.2.1.3, 5.2.1.5, 5.2.1.6 ja 5.2.2.1, HD lisa 1 p-e 2, 4.2, 4.3, 4.5, 5.5 ja 5.13, HD lisa 7 p-e 3.1, 3.3, 4.1, 11.3, 11.5, 12.8, 12.9 ja 14.3 ning lisa 6, lisa 8, lisa 9 ja lisa 10.
3.Rahvusooper Estonia tõi oma 19.04.2016 vastuses vaidlustusele välja, et on muutnud HD lisa 1 p-e 4.2., 5.5. ja 5.13, HD lisa 7 p-e 4.1; 8.3.1, 8.4.; 11.2 ja 11.5 ning HD lisa 9, samuti parandanud HD lisa 8 ja lisa 10.
4.AS Piletilevi oli 22.04.2016 vastuses seisukohal, et Rahvusooper Estonia on kõrvaldanud õigusvastasuse HD lisa 1 p-des 4.4 ja 5.5 ning kõrvaldanud HD lisa 10 p-s 5.4 esinenud minetused, samuti HD lisas 8, HT p III.2.3) alap-s 3 ja HD lisas 9 toodud summade vahel olnud vastuolu.
5.Rahvusooper Estonia tõi 27.04.2016 vastuses välja, et on muutnud HT p III.2.3) alap-i 1 ja HD p-i 5.2.1.1 ning HT p III.2.3) alap-i 2 ja HD p-i 5.2.1.2 viisil, et on võtnud pakkuja kvalifitseerimistingimuste alt välja nõude esitada pakutava teenuse kirjeldus ja pildifailid. Lisaks täpsustanud meeskonnale esitatavaid nõudeid ja muutnud HT p III.2.3) alap-i 6, HD lisa 9 ja HD p-i 5.2.1.6. Samuti on Rahvusooper Estonia muutnud pakkumuse maksumuse vormi ja arvestatavaid hindu ning HD lisa 1 p-i 5.13 ja kõrvaldanud segaduse hankelepingu etappideks jaotamise osas.
6.AS Piletilevi esitas 29.04.2016 seisukoha, milles leidis, et pärast muudatuste tegemist on HT p III.2.3) alap 1 ja HD p 5.2.1.1 ning HT p III.2.3) alap 2 ja HD p 5.2.1.2 õiguspärased, segadus etappides on kõrvaldatud, HD lisa 1 p 5.13 on selgem, kuid siiski mitte õiguspärane.
7.VAKO rahuldas 18.05.2016 otsusega nr 81-16/172316 vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima õigusaktidega vastavusse HT osa III p 2.3 alap-d 1, 3, 4, osa IV p 2.1 (ning vastavad alap-d HD-s) ja HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 5.13 (nr 2). VAKO mõistis riigilõivu välja proportsionaalselt rahuldatud vaidlustuse osaga summas 246,15 eurot. Otsuse põhjendustes selgitas VAKO õigusabikulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmist õigusliku aluse puudumisega.
8.Rahvusooper Estonia viis HD-sse muudatused sisse 02.06.2016.
9.AS Piletilevi esitas 10.06.2016 VAKO-le uue vaidlustuse. AS Piletilevi vaidlustas HT p-i IV.2.1 ja HD p-e 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8. Lisaks taotles AS Piletilevi õigusabikulude hankija kanda jätmist ning riigilõivu välja mõistmist.
2(10)
3-16-1572
10.VAKO rahuldas 06.07.2016 otsusega nr 130-16/172316 vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima õigusaktidega vastavusse HD p-d 11.5, 11.6, 11.7 ja 11.8. VAKO jättis menetluskulud hankijalt välja mõistmata ja mõistis riigilõivu välja osaliselt, summas 320 eurot.
11.AS Piletilevi esitas 15.06.2016 Rahvusooperile Estonia kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 5027,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt kandis AS Piletilevi õigusabikulusid summas 8379 eurot ja riigilõivu summas 640 eurot, millest VAKO mõistis välja 246,15 eurot. Kuna vaidlustus rahuldati taotleja arvates tegelikkuses 60% ulatuses, taotles AS Piletilevi sellele vastavas ulatuses kulude hüvitamist.
12.Rahvusooper Estonia jättis 19.07.2016 vastusega AS Piletilevi 15.06.2016 kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
13.AS Piletilevi esitas 29.07.2016 Rahvusooperile Estonia kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 945 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt tekkis kahju Rahvusooperi Estonia õigusvastaste hanketingimuste tulemusena, kuna AS Piletilevi oli sunnitud pöörduma VAKO poole ning kasutama selleks advokaadibüroo teenuseid. Õigusabikulud olid AS-l Piletilevi selle vaidlustusega seoses summas 1890 eurot ja riigilõivu tasuti 640 eurot, millest VAKO mõistis 06.07.2016 otsusega välja 320 eurot.
14.Rahvusooper Estonia 29.07.2016 taotlusele ei vastanud.
15.AS Piletilevi esitas 04.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahvusooperilt Estonia 5027,40 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellega seonduva viivise väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-16-1572) ning 17.10.2016 kaebuse Rahvusooperilt Estonia 945 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellega kaasneva viivise väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-16-2071). Kaebaja taotles haldusasja nr 3-16-2071 liitmist haldusasjaga nr 3-16-1572. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad 11.01.2017 määrusega ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-16-1572. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel ning viivist. Kaebajale on tekkinud kahju õigusabikulude kandmisega, mis on seotud vastustaja läbi viidava hankemenetluse hankedokumentide vaidlustamisega VAKO-s. Nähtuvalt VAKO 06.07.2016 otsusega välja mõistetud riigilõivu summast rahuldas VAKO 10.06.2016 vaidlustuse 50% ulatuses. Sellele vastab õigusabikulu 945 eurot. VAKO 18.05.2016 otsusest nähtuvalt rahuldas VAKO 13.04.2016 vaidlustuse 38,46% ulatuses. Arvestades asjaolu, et vastustaja on hanketingimustesse sisse viinud mitmeid muudatusi lähtuvalt vaidlustuses toodust, on vaidlustuse tegelik rahuldamise ulatus vähemalt 60%. Arvestades vaidlustuse tegeliku rahuldamise ulatust, on kaebajale tekkinud kahjuks 60% kantud õigusabikuludest, kokku summas 5027,40 eurot. Kaebaja on advokaadibüroo Magnusson arved tasunud. Vastustaja õigusvastane tegevus seisnes õigusvastaste hanketingimuste sätestamises. Osaliselt on vastustaja möönnud hanketingimuste õigusvastasust tingimusi vaidlustuse saamise järel muutes. Menetluse käigus vabatahtlikult muudetud hanketingimuste õigusvastasust jaatab asjaolu, et muudatused tehti vaid neis tingimustes, mis olid vaidlustatud. Vastustaja seisukoht, et esmalt oleks tulnud pöörduda vastustaja poole ning ta oleks muutnud osasid punkte vabatahtlikult, ei põhine kehtival õigusel ega ole realistlik. Seadusest tulenevaks kohaseks õiguskaitsevahendiks on vaidlustuse esitamine VAKO-sse, läbirääkimiste pidamine tingimuste osas on seadusega sõnaselgelt keelatud. Lisaks tuleb arvestada riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega.
3(10)
3-16-1572 Õigusvastaste tingimuste puudumise korral ei oleks kaebaja pidanud VAKO-sse pöörduma ja kahju ei oleks tekkinud. Järelikult on kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja õigusvastane tegevus põhjuslikus seoses. Kahju tekkimine kaebajale ei olnud välditav. Riigikohus on lahendis 3-3-1-93-04 asunud seisukohale, et muidu on vaidemenetluses õigusabikulud välditavad, kuna isikul on õigus valida, kas vaidlustada haldusakt vaidemenetluses või halduskohtumenetluses, kus on võimalik kohtukulusid jagada. Arvestades, et VAKO-sse pöördumine on kohustuslik kohtueelne menetlus, ei olnud võimalik vaidlustusmenetluses kulude tekkimist vältida. Lisaks näitab kulude vältimatust asjaolu, et ka vastustaja, hoolimata sellest, et tal on koosseisulised juristid, pidas vajalikuks advokaadibüroo teenuste kasutamist. Samuti tuleb arvesse võtta, et kaebaja äritegevus on hoopis teisel alal ning hankedokumentide vaidlustamine ilma professionaalset õigusabi kasutamata oleks seadnud kaebaja ebasoodsasse olukorda. Kahju ei olnud võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 toodud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
16.Rahvusooper Estonia palus jätta kaebused rahuldamata. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja pole selgitanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine. Kaebaja küll vaidlustas VAKO otsusega lõppenud vaidlustusmenetluses mitmeid hanke alusdokumentide punkte, kuid ei ole ühegi vaidlustatud punkti suhtes väitnud, et punkti sellisel kujul kehtima jäämine muudaks kaebajal võimatuks hankel osalemise. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et kaebaja ainsaks õigustatud eesmärgiks riigihankemenetluses saab olla hankelepingu sõlmimise saavutamine. Antud juhul ei ole kaebaja poolt vaidlustatud hanke alusdokumentide tingimused kuidagi takistanud kaebajal selle eesmärgi saavutamist. Kaebaja poolne vaidlustamise eesmärk on olnud saada hankes osalemise tingimused kaebaja jaoks soodsamaks. Hanke alusdokumentide vaidlustamisel kantavad õigusabikulud ei ole RVastS § 7 kaitseeesmärgiga kaetud. RVastS-st tulenev kahju hüvitamise nõudeõigus ei ole mõeldud katma riigihankemenetluses hanke alusdokumentide sisu vaidlustamisel kantud õigusabikulusid. Õigusabiteenuse ostukulu oleks RVastS § 7 kaitse-eesmärgiga kaetud juhul, kui õigusabiteenuse ostmise eesmärk oleks olnud säilitada kaebajale võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Kui vastustajal ei ole õigus küsimuses, et hanke alusdokumentide vaidlustamisel kantud õigusabikulud ei kuulu RVastS alusel kahju hüvitamist õigustavate normide kaitseeesmärgi alla, siis alternatiivselt on vastustaja seisukohal, et RVastS kohaselt võib õigusabikulude hüvitamise kohustus tekkida üksnes juhul, kui kaebaja oleks pöördumatult kaotanud hankelepingu sõlmimise võimaluse. Näiteks, kui vastustaja oleks pärast vaidlustuse osalist rahuldamist otsustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistada. RVastS alusel on võimalik nõuda vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üksnes juhul, kui vaidlustajal jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või hanke alusdokumentide tõttu. Analoogia tuleneb RHS § 117 lg-st 3. Seega saaks vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamisest rääkida üksnes nende vaidlustuste puhul, mis on esitatud pärast pakkumuse esitamist eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine. Kõik see, mis toimub enne pakkumuse esitamist, sh hanke alusdokumentide punktide õiguspärasuse üle peetud vaidlustusmenetlus, ei tekita õigust nõuda RVastS alusel õigusabikulude hüvitamist. Suures osas oleks kaebajal väidetavalt tekkinud kahju olnud välditav, kui kaebaja oleks hanke alusdokumentide tingimuste muutmiseks pöördunud kõigepealt vastava ettepanekuga 4(10)
3-16-1572 vastustaja poole. Vaidlustamine oleks olnud põhjendatud alles pärast vastustaja poolset hanke alusdokumentide muutmise ettepaneku mitteaktsepteerimist. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et vastustaja on ühe teise hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku OÜ ThorGate Management taotluste alusel korduvalt hanke alusdokumentide punkte muutnud. Kaebaja ei esitanud mitte ühtegi taotlust hanke alusdokumentide muutmiseks. Kaebaja esitas kohe vaidlustuse. Kahju oli võimalik kõrvaldada. Isegi kui mingi kaebaja poolt vaidlustatud punkt takistas tal hankel osalemist, siis vaidlustuse rahuldamisega saavutaski kaebaja oma eesmärgi – tal säilis võimalus hankel osalemiseks. Seega on kaebajal säilinud võimalus teha pakkumus ja selle edukaks tunnistamise korral on tal võimalus teenida kõik nii pakkumuse ettevalmistamiseks kui ka vaidlustusmenetluse läbimiseks tehtud kulutused tagasi hankelepingu täitmise käigus saadava tasu kaudu. Kaebaja nõutavate õigusabikulude suurus on põhjendamatult suur ning vastuolus kohtupraktikaga. Kaebaja nõude baassumma ületab rohkem kui 8-kordselt kohtupraktikas põhjendatuks peetud summat (haldusasi nr 3-14-52865). Kaebaja pole selgitanud, miks on käibemaks tema jaoks kahju. Kaebaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikuludelt tasutud käibemaks ei ole tema jaoks kulu.
17.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Rahvusooperilt Estonia kaebaja kasuks välja varalise kahju summas 2500 eurot (resolutsiooni p 1); mõistis Rahvusooperilt Estonia AS Piletilevi kasuks välja menetluskuluna kantud riigilõivu ja õigusabikulud kokku summas 661,88 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3). Hanke alusdokumentide vaidlustamise õigusabikulud on kaetud RVastS § 7 lg 1 kaitseeesmärgiga. Tulenevalt RHS § 126 lg-st 6 saab VAKO vaidlustuse rahuldamise korral mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja üksnes vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivu, mitte aga õigusabikulusid. Seadusandja ei ole viidatud normiga soovinud välistada õigusabikulude väljamõistmist kahjuna, RVastS sätteid kohaldades. Kaebaja on hankemenetlusest tekkinud vaidlustusmenetluses õigusabikulusid kandnud. Kaebaja vara vähenemine õigusabikulude kandmise tõttu on käsitatav varalise kahjuna, mille hüvitamisele kohaldub riigivastutuse üldregulatsioon. Vaidlustusmenetlus on kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole asjakohased Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-93-04 ja 3-3-1-76-15 esitatud seisukohad, et vaidemenetluse õigusabikulusid ei saa põhimõtteliselt hüvitada, sest see oleks vastuolus vaidemenetluse olemusega ning kuna vaidemenetlus ei ole kohustuslik, siis oli võimalik neid kulusid vältida. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-14-52865 märkinud, et haldusmenetluse seaduses reguleeritud vaidemenetlusest eristab RHS kohast vaidlustusmenetlust lisaks viimase kohustuslikkusele veel: 1) VAKO staatus kohtulaadse organina (RHS § 119 ja Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsus asjas nr 3-4-1-7-08, p 31); 2) kiiret ja kohest professionaalset lähenemist nõudvad menetlustähtajad (RHS § 121 lg 1, § 122 lg-d 1 ja 2, § 124 lg 2, § 125 lg 2); 3) seisukohtade esitamisel võistlevuse põhimõtte kohaldamine; 4) õigete nõuete ja väidete esitamise vajadus juba VAKO-s, silmas pidades oma eesmärgi saavutamist ka võimalikus edaspidises kohtumenetluses (HKMS § 267 lg 1, § 268 lg 4). Samuti leidis apellatsioonikohus, et VAKO selgitamiskohustus ja uurimisprintsiip vaidlustusmenetluses ei tasakaalusta piisavalt pakkuja ebavõrdsust menetluslikus positsioonis hankijaga võrreldes. Arvestades vaidlustusmenetluse spetsiifikat, ei ole kaebajale etteheidetav kvalifitseeritud õigusabi kasutamine selleks, et olla vaidlustusmenetluses hankijaga võrdses olukorras. Eelnevast tulenevalt ei saa öelda, et õigusabikulud olid vaidlustusmenetluses välditavad. 5(10)
3-16-1572 Kahju tekkimine ei ole seotud asjaoluga, kas kaebaja saanuks või sai hankelepingu pooleks, vaid on seotud hankija koostatud hanke alusdokumentide õigusvastasuse ja nende vaidlustamisega kantud õigusabikuludega, mida kaebajal ei ole võimalik nõuda tagasi vaidlustusmenetluses. Arvestades, et kaebaja tegi ka pakkumuse, ei ole alust väita, et hanke alusdokumentide vaidlustamine oleks olnud omaette eesmärk ning kaebaja hankelepinguni jõuda ei soovinud. Kahju ei pea hüvitama kannatanu, vaid kahju tekitaja (vt RVastS § 7 lg 1, § 12 lg 1). Kahju hüvitamiseks riigivastutuse tähenduses ei saa pidada tulu, mida hankelepingu sõlminud pakkuja hakkaks selle lepingu täitmise eest saama. Välditavad olid õigusabikulud, mis kanti seoses vaidlustuse esitamisega selles osas, milles vastustaja ise hanke alusdokumente muutis. Nende muutmisega on tõendatud, et kaebaja oleks saavutanud selles osas hanke alusdokumentide muutmise ilma vaidlustust esitamata, kuivõrd hankija (vastustaja) muutis enne VAKO 18.05.2016 otsuse tegemist suure osa hanke alusdokumentide punktidest, mille muutmist kaebaja soovis. Seejärel, 10.06.2016, vaidlustas kaebaja üksnes HT p-i IV.2.1 ja HD p-e 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8. VAKO rahuldas 06.07.2016 otsusega vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima õigusaktidega vastavusse HD p-d 11.5, 11.6, 11.7 ja 11.8. Kaebajal oli õiguslikult (RHS § 36) ja faktiliselt võimalik hankijale esitada ettepanek hanke alusdokumentide muutmiseks/täpsustamiseks. Vastustaja on 21.09.2016 menetlusdokumendis välja toonud, et ühe teise pakkumisest huvitatud isiku (OÜ ThorGate Management) ettepaneku alusel muutis ta dokumente korduvalt. Hankijale ettepaneku tegemist hanke alusdokumentide täpsustamiseks või muutmiseks võib pidada tavapäraseks praktikas. Kaebaja otsustas ettepanekute asemel esitada vaidlustuse. Õigusabikulud olid selles osas, milles hankija enne VAKO otsust hanke alusdokumente muutis, välditavad ning välditavate kulude osas ei saa esineda põhjuslikku seost vastustaja (õigusvastase) tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Üldjuhul võiks eeldada, et kui ettevõtja tegutseb valdkonnas, millega seotud teenust või kaupa soovitakse hankida, on ta piisavalt kompetentne, tegemaks õigusabiteenuse kasutamiseta ettepanekuid hanke alusdokumentide muutmiseks, seda vähemalt tehnilistes jm valdkonnaspetsiifilisi teadmisi nõudvates küsimustes. Kuna VAKO tuvastas oma otsustega osaliselt hanke alusdokumentide õigusvastasuse, siis ei saa nõustuda vastustajaga, et kaebaja taotles vaid endale soodsamaid hanketingimusi. Isegi kui kaebaja saavutas endale soodsamad hanketingimused, ei välista see VAKO tuvastatud osas hanke alusdokumentide õigusvastasust. Seega on kahjunõude rahuldamise eeldused täidetud. Kaebaja õigusabikulud 13.04.2016 vaidlustusega seoses on nähtuvalt esitatud arvetest (I kd, tl 186p; tl 188), kulude nimekirjadest (I kd, tl 187, tl 188p) ja maksekorraldustest (I kd, tl 189, 189p) olnud 8829 eurot. Kaebuses on kaebaja märkinud kogusummaks 8379 eurot. Kulud on tasutud. Kuna need kulud, mis on seotud enne VAKO otsust vastustaja (hankija) muudetud hanke alusdokumentide osaga, olid välditavad, ei saa võtta aluseks kaebaja väljatoodud proportsiooni, vaid lähtuda tuleb VAKO 18.05.2016 otsusega rahuldatud vaidlustuse osast. VAKO mõistis välja kogu tasutud riigilõivust (640 eurot) 246,15 eurot (I kd, tl 172p) ehk 38,46%. VAKO otsusega rahuldatud osa vaidlustuse tekstist moodustab ca 2,5 lehekülge. Tegemist ei ole keerukate õiguslike küsimustega. Kuigi hanke alusdokumentide läbitöötamine on ajamahukas töö, siis ei saa arve spetsifikatsioonides toodud ajakulu pidada sellises ulatuses põhjendatuks. VAKO otsusega rahuldatud vaidlustuse osaga seotud põhjendatud õigusabikuluks on 2000 eurot. Kaebaja õigusabikulud 10.06.2016 vaidlustusega seoses on olnud 1890 eurot. VAKO 06.07.2016 otsusest (II kd, tl 25) nähtuvalt rahuldati vaidlustus 50% ulatuses. Õigusabikulud 6(10)
3-16-1572 on ka siin ülepaisutatud. Vaidlus VAKO otsusega rahuldatud osas ei ole õiguslikult keerukas ja on vähemahukas. Selle eest tuleb lugeda põhjendatud õigusabikuluks ehk kahjuks 500 eurot. Iga kahjunõue seoses riigihankemenetluse vaidlustusmenetlusega tuleb vaadata läbi eraldiseisvalt, arvestades selle konkreetse asja asjaolusid. Seega ei saa lähtuda vastustaja väljatoodud nn baassummast 1000 eurot. Vastustaja viidatud kohtuasjas (3-14-52865) oli asja maht oluliselt väiksem. Käibemaksu mahaarvamata jätmise osas saab arvestada Riigikohtu praktikaga (asi nr 3-3-1-58-07 jt). Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista varalise kahjuna 2500 eurot. Viiviste väljamõistmist lisaks eelmärgitud varalisele kahjule ei pea kohus RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel õiglaseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
18.AS Piletilevi palub 10.04.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et õigusabikulud osas, milles hankija enne VAKO otsust hanke alusdokumente muutis, olid välditavad ning välditavate kulude osas ei saa esineda põhjuslikku seost vastustaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohus ei ole kohaselt arvestanud RHS-st tulenevaid rangeid ajalisi piiranguid (RHS § 121 lg 1) ja riigihankeprotsessi olemust. Juhul, kui ettepanekule HD muutmiseks kohaldub RHS § 56 lg-st 2 tulenev tähtaeg, on pakkujal oma õiguste kaitsmine äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, kui hankija jätab ettepaneku HD muutmiseks arvestamata ning HD muutmata. Lisaks suurele mahule (HD ja lisad kokku 97 lk) oli HD tehniliselt keerukas. HD, mille õigusvastasust hankija vaidlustusmenetluses möönab, hilisemal muutmisel vaidlustusmenetluses peab hankija nende vaidlustamisega põhjustatud õigusabikulu hüvitama. Hankemenetluses on vaidlustusmenetlus ette nähtud oma õiguste kaitsmise viisina ja ei ole õiglane jätta vaidlustusmenetluses kantud kahju kaebaja kanda olukorras, kus kahju on tekkinud seoses oma õiguste seadusest tuleneval viisil kaitsmisega. Asjaolude õigel hindamisel oleks halduskohus pidanud nentima, et õigusabikulud ei ole välditavad ning vaidlustuse rahuldamise proportsioon on suurem ja hüvitise määramisel sellest lähtuma. Lisaks ei ole halduskohus kohaselt hinnanud vaidlustuse keerukust ning dokumentide läbitöötamiseks ja koostamiseks kulunud aega. Vaidlustusmenetluses on esitatud seisukohti, mille esitamist on VAKO palunud. Halduskohus ei ole millegagi põhjendanud, miks ta on hüvitise põhjendatud suuruseks pidanud 2500 eurot. Kulutused õigusabile on olnud optimaalsed ega ole ülepaisutatud. Viivise väljamõistmine ei ole ebaõiglane. RVastS § 13 lg 1 p 5 annab võimaluse hüvitise suuruse piiramiseks, kuid mitte viivise välja mõistmata jätmiseks.
19.Rahvusooper Estonia vaidleb 25.05.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kaebus on täies ulatuses põhjendamatu, sest kahjuhüvitise nõue ei kuulu RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgi alla. Kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-14-52865 polnud tegemist HD õiguspärasuse vaidlusega. HD õiguspärasuse vaidluses tuleb õigusabikulude põhjendatuse hindamisel arvestada, milline 7(10)
3-16-1572 osa kantud õigusabikuludest on põhjuslikus seoses nende hanke alusdokumentide punktide vaidlustamisega, mille suhtes VAKO seisukoha võttis ning milline osa on põhjuslikus seoses VAKO poolt rahuldatud osaga. Põhjusliku seose leidmiseks tuleb tuvastada õigusabikulude see osa, mis on kantud nende nõuete esitamiseks, mille osas pidi VAKO võtma seisukoha. Kaebaja nn esimese vaidlustuse õigusabikulud 8379 eurot sisaldavad olulises osas õigusabi ka seoses nende nõuetega, mille suhtes VAKO seisukohta üldse ei võtnudki. Kaebaja vaidlustas 28 erinevat punkti. Nendest oli VAKO-s vaidluse all ja VAKO pidi seisukoha võtma üksnes 13 punkti suhtes. Ülejäänud 15 punkti suhtes oli vastustaja ise hanke alusdokumente muutnud. Seejuures ei muutnud hankija neid mitte seepärast, et ta nõustus nende õigusvastasusega, vaid seetõttu, et vastustaja polnud vastu nende muutmisele. Kui kaebaja oleks vaidlustuse esitamise asemel pöördunud kõigepealt vastustaja poole ettepanekuga neid punkte muuta, oleks vastustaja neid muutnud ka ilma vaidlustamiseta. Seda kinnitab asjaolu, et vastustaja on ühe teise hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku OÜ ThorGate Management taotluste alusel korduvalt hanke alusdokumentide punkte muutnud. 15 moodustab 28-st 54%. Järelikult 54% ulatuses oli vaidlustuse esitamine ja kaebaja kulutused õigusabile välditavad. Kaebaja väide, et RHS-s vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja jooksul poleks vastustaja võib-olla jõudnud HD punkte muuta, on hüpoteetiline. Asjaolu, et vastustaja on vastavaid alusdokumentide punkte muutnud vabatahtlikult VAKO otsuseta, on toonud kaasa ka selle, et nende 15 punkti puhul ei ole tuvastatud nende õigusvastasust. Seega tuleb kaebaja õigusabikulude põhjendatud baassummast (maksimaalselt 1000 eurot) arvestada maha proportsionaalselt see osa, mis oli suunatud nende punktide vaidlustamisele, mille muutmisele pole vastustaja vastu seisnud ja mis on vastustaja poolt muudetud. Proportsiooniks on 54%, mis moodustab 1000 eurost 540 eurot. Põhjusliku seose leidmiseks tuleb teiseks tuvastada õigusabikulude see osa, mis on kantud nende nõuete esitamiseks, mille osas VAKO rahuldas vaidlustuse. VAKO võttis seisukoha 13 vaidlustatud punkti osas (5 punkti osas rahuldas ja 8 osas jättis rahuldamata). Seega mõistis ta kaebaja tasutud riigilõivust 38,46% vastustajalt välja ning 61,54 jättis kaebaja kanda. Vähemalt samas proportsioonis peaks ka kaebaja õigusabikulud jääma tema enda kanda. Kui lähtuda sellest, et kohtupraktikas aktsepteeritud 1000 eurost tuleb maha arvata 540 eurot ehk 54% kui osakaal, mille osas VAKO seisukohta ei võtnud, siis tuleks alles jäänud 460 eurost jätta 61,54% veel kaebaja kanda, kuna vastavas proportsioonis jäi vaidlustus rahuldamata. Kui aga asuda seisukohale, et kohtupraktikas aktsepteeritud 1000 eurot vaidlustusmenetluses aktsepteeritud kuludena kehtib üksnes kõnealuse 13 punkti vaidlustamisel, mille osas VAKO seisukoha võttis, siis tuleks 1000 eurost jätta 61,54% ehk 615,40 eurot kaebaja kanda. Sellisel juhul võiks kõne alla tulla üksnes maksimaalselt 384,60 euro vastustajalt väljamõistmine. Kaebaja nõutud õigusabikulude suurus on põhjendamatult suur. Kaebaja on võtnud esimeses vaidlustusmenetluses baassummaks, millelt ta nõuab 60% ulatuses hüvitist, 8379 eurot. Sellele summale vastav ajakulu on 53 tundi ja 5 minutit. Nii selline summa kui ajakulu on VAKO menetluses põhjendamatult suur. Kuna kaebaja nõudmisel korraldati asja aruteluks istung, siis puudus kaebajal vajadus mistahes vaidlustusele järgnenud täiendavate menetlusdokumentide koostamiseks. Teises vaidlustusmenetluses aluseks võetud baassumma 1890 eurot, millelt kaebaja nõuab hüvitist 50% ulatuses, on samuti põhjendamatult suur. Lisaks on kaebaja taotletud õigusabikulud VAKO-s olnud 1236 eurot. Seega on kaebaja kohtumenetluses võtnud baassummaks 654 euro võrra suurema summa. Summa suurendamine on põhjendamatu. Põhjendamatu oli mõlemas vaidlustusmenetluses kahe lepingulise esindaja töö eest makstud tasu nõudmine, sest vaidluse keerukust ja iseloomu arvestades puudus selleks vajadus. Lisaks on ühe esindaja tunnihind (150 eurot) põhjendamatult kõrge. Nõutavate õigusabikulude suurus on vastuolus kohtupraktikaga. Kaebaja pole selgitanud,
8(10)
3-16-1572 miks käibemaks on tema jaoks kahju. Kaebaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikuludelt tasutud käibemaks ei ole tema jaoks kulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
21.Esmalt märgib ringkonnakohus, et Rahvusooper Estonia ei ole asjas esitanud apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust. Seetõttu on halduskohtu otsus osas, milles seda ei ole apelleeritud, jõustunud, ning ringkonnakohus jätab tähelepanuta vastustaja vastuväited kohtuotsusele, mis puudutavad otsuse jõustunud osa, sh küsimused, kas konkreetne kahju hüvitamise nõue kuulub RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgi alla ning kas hüvitatava nõude suurus peaks jääma alla 2500 euro. Neid küsimusi ei saa ringkonnakohus enam apellatsioonimenetluses ümber hinnata.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kulud õigusabile olid VAKO menetluses välditavad vaidlustuse esitamise osas, milles hankija ise muutis VAKO menetluse ajal hanketingimusi. On tõsi, et hankemenetluse üks läbiviimise eesmärke on selle läbiviimise ökonoomsus, sh kiirus (vt RHS § 56 lg-d 1 ja 3 ning § 121 lg 1 vaidlustusmenetluste ajal kehtinud redaktsioonis), kuid asjaolu, et hankija võttis arvesse pakkumisest huvitatud isiku OÜ ThorGate Management ettepanekuid hanketingimuste muutmiseks ning hanketingimusi ka muutis (II kd lk 6-8), nagu ka asjaolu, et hankija muutis vabatahtlikult VAKO menetluse ajal osa kaebaja poolt vaidlustatud hanketingimustest, näitab, et pakkuja võimalus pöörduda enne vaidlustuse esitamist hankija poole hanketingimuste muutmiseks ei ole näilik, vaid reaalne võimalus, mille kaebaja jättis praegusel juhul kasutamata. Ka ülalmärgitud RHS sätetes esitatud tähtajad arvestavad sellise võimalusega. Seetõttu tuleb õigusabikulude põhjendatud suuruse arvestamisel lähtuda proportsioonist, milles VAKO vaidlustuse rahuldas ja hanketingimused õigusvastaseks tunnistas. I vaidlustuse puhul oli see proportsioon 38,46% ja II vaidlustuse puhul 50%. I vaidlustuse puhul on kaebaja esitanud kohtumenetluses tõendid 8829 euro (I kd lk 186p-189) ja II vaidlustuse puhul 1890 euro (III kd lk 30-32p) suuruse õigusabikulu kandmisest VAKO menetlustes. Niisiis moodustab 38,46% 8829-st 3395,6 eurot ja 50% 1890-st 945 eurot ja kaebajal oleks kulude põhjendatuse korral õigus hankijalt välja nõuda kokku 4340,6 eurot. Halduskohus on pidanud kaebaja põhjendatud õigusabikuludeks vaidlustusmenetlustes kokku 2500 eurot, s.o 2000 eurot I vaidlustusmenetluses ja 500 eurot II vaidlustusmenetluses.
23.Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulude suuruse põhjendatuse osas VAKO menetluses on võimalik kasutada analoogiat halduskohtumenetluse õigusabikulude suuruse põhjendatuse hindamise põhimõtetega. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt 16.04.2014 määruse nr 3-13-70165 p 14 ja seal viidatud 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-1257 ning 19.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud 9(10)
3-16-1572 õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-155-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Ringkonnakohus leiab praeguses asjas, et halduskohus ei ole eksinud kaebaja põhjendatud õigusabikulude summa leidmisel, st, et leitud tulemus ei ole ei ilmselgelt põhjendamatu ning hindamata pole jäetud ühtegi olulist asjaolu. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et 2500 euro suurune õigusabikulude suurus oli vaidlustusmenetlustes põhjendatud ega pea õiglaseks seda suurust muuta.
24.Viivise väljamõistmiseks puudub alus. Riigikohus on 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 ps 19 selgitanud, et viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille
1.lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kolleegium oli seisukohal, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. Viivise nõue oleks seega põhjendatud olukorras, kus kohustatud isik on oma kohustuse täitmisega avalik-õiguslikus suhtes viivitanud ning maksnud raha välja hilinemisega või on pidanud isiku raha alusetult kinni. Samuti peaks kaebajale sellise viivituse tagajärjel olema tekkinud varalist kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Praegusel juhul kaebajale sellist kahju tekitatud ei ole. Varalise kahju tekkimine kaebajale on tuvastatud alles kohtuotsuses. Viivise tasumist õiguskaitsevahendina ei näe RVastS ette.
25.Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud muuta halduskohtu otsust ka menetluskulude jagamise osas esimese astme kohtumenetluses tulenevalt kaebuse osalisest rahuldamisest. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning muutmata halduskohtu otsus kaebuse rahuldamise proportsiooni osas ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid õigusabikulude vähendamisele seoses nende põhjendatusega esimese kohtuastme menetluses, jääb muutmata ka halduskohtu otsus menetluskulude jagamise osas.
26.Eelnevat kokku võttes jääb AS Piletilevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes kaebaja enda kanda. Vastustaja on taotlenud kaebajalt apellatsiooniastmes õigusabikulude väljamõistmist summas 384 eurot (III kd lk 95-98). Ehkki kulude kandmine ja seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud, jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et vastustaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Kohtupraktika kohaselt ei mõisteta reeglina kaebajalt haldusorgani kasuks välja õigusabikulusid, kui haldusorgan pidi olema võimeline osalema kohtumenetluses välist õigusabi kasutamata. Vastustaja koosseisu kuulub jurist (kes on esindanud vastustajat ka VAKO menetlustes) ja praegune vaidlus on olnud talle VAKO menetlustest nähtuvalt jõukohane. Seega võib öelda, et Rahvusooper Estonia kui avalikõiguslik juriidiline isik pidi olema võimeline praeguses kohtumenetluses osalema välist õigusabi kasutamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.