AS Piletilevi kaebus Rahvusooper Estonia vastu varalise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Piletilevi (rg-kood: 10568581), volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja – Rahvusooper Estonia (rg-kood: 74000033), volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rahvusooperilt Estonia AS Piletilevi kasuks välja varaline kahju summas 2500 eurot.
2.Mõista Rahvusooperilt Estonia AS Piletilevi kasuks välja menetluskuluna kantud riigilõiv ja õigusabikulud kokku summas 661,88 eurot.
3.Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 10.04.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Vastustaja avaldas 22.03.2016 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teatri piletimüügi- ja kliendihalduse infosüsteemi täisteenuse hankimine“ (viitenumber 172316) hanketeate.
1(10)
2.Kaebuse esitaja oli huvitatud hankemenetluses osalemisest. Hanketingimustega tutvumise järel esitas kaebaja 13.04.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo) vaidlustuse, milles taotles hanketingimuste muutmist. Kaebuse esitaja vaidlustas hanketeate punkte II.3), III.2.3) alapunkte 1 kuni 3 ja III.2.3) alapunkte 5, 6 ja IV.2.1), hankedokumentide punkte 2.5, 5.2.1.1, 5.2.1.2, 5.2.1.3, 5.2.1.5, 5.2.1.6 ja 5.2.2.1, hankedokumentide lisa 1 punkte 2, 4.2, 4.3, 4.5, 5.5 ja 5.13, hankedokumentide lisa 7 punkte 3.1, 3.3, 4.1, 11.3, 11.5, 12.8, 12.9 ja 14.3 ning lisa 6, lisa 8, lisa 9 ja lisa 10 (s.h p 5.4).
3.Vastustaja vastas vaidlustusele 19.04.2016 ja tõi oma vastuses välja, et on muutnud hankedokumentide lisa 7 punkte 4.2., 5.5. ja 5.13, hankedokumentide lisa 7 punkte 4.1; 8.3.1, 8.4.; 11.2 ja 11.5 ning hankedokumentide lisa 9. Samuti parandanud hankedokumentide lisa 8 ja lisa 10.
4.Kaebaja asus 22.04.2016 vastuses vastustaja vastusele seisukohale, et vastustaja on kõrvaldanud õigusvastasuse hankedokumentide lisa 1 punktides 4.4 ja 5.5 ning kõrvaldanud hankedokumentide lisa 10 punktis 5.4 esinenud minetused. Samuti kõrvaldas vastustaja hankedokumendi lisas 8, hanketeate punkt III.2.3) alapunktis 3 ja hankedokumendi lisas 9 toodud summade vahel olnud vastuolu.
5.27.04.2016 menetlusdokumendis tõi vastustaja välja, et on muutnud hanketeate p III.2.3) alapunkti 1 ja hankedokumentide p 5.2.1.1 ning hanketeate p.III.2.3) alapunkti 2 ja hankedokumentide p 5.2.1.2 viisil, et on võtnud pakkuja kvalifitseerimistingimuste alt välja nõude esitada pakutava teenuse kirjeldus ja pildifailid. Lisaks on vastustaja täpsustanud meeskonnale esitatavaid nõudeid ja muutnud hanketeate p III.2.3) alapunkti 6, hankedokumentide lisa 9 ja hankedokumentide p 5.2.1.6. Vastustaja on muutnud ka pakkumuse maksumuse vormi ja arvestatavaid hindu. Vastustaja on samuti muutnud hankedokumendi lisa 1 punkti 5.13 ja kõrvaldanud segaduse hankelepingu etappideks jaotamise osas.
6.Kaebuse esitaja esitas 29.04.2016 seisukoha, milles leidis, et pärast muudatuste tegemist on hanketeate p III.2.3) alapunkt 1 ja hankedokumentide p 5.2.1.1 ning hanketeate p.III.2.3) alapunkt 2 ja hankedokumentide p 5.2.1.2 õiguspärased, segadus etappides on kõrvaldatud, hankedokumentide lisa 1 p 5.13 on selgem, kuid siiski mitte õiguspärane.
7.VaKo tegi 18.05.2016 otsuse, millega rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima õigusaktidega vastavusse hanketeate osa III p 2.3 alapunktid 1, 3, 4, osa IV p 2.1 (ning vastavad alapunktid hankedokumentides) ja hankedokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 5.13 (nr 2). VaKo mõistis riigilõivu välja proportsionaalselt rahuldatud vaidlustuse osaga summas 246,15 eurot. Otsuse põhjendustes selgitas VaKo õigusabikulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmist õigusliku aluse puudumisega.
8.Pärast 02.06.2016, muudetud alusdokumentidega tutvumise järel, esitas kaebaja 10.06.2016 VaKo-le vaidlustuse. Vaidlustuses kaebaja vaidlustas hanketeate punkti IV.2.1 ja hankedokumentide punktid 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8. Lisaks taotles AS Piletilevi õigusabikulude hankija kanda jätmist ning riigilõivu välja mõistmist.
9.VaKo tegi 06.07.2016 otsuse, millega rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima õigusaktidega vastavusse hankedokumentide punktid 11.5, 11.6, 11.7 ja 11.8.
2(10)
VaKo jättis menetluskulud hankijalt välja mõistmata ja mõistis riigilõivu välja osaliselt, summas 320 eurot.
10.AS Piletilevi esitas 15.06.2016 Rahvusooperile Estonia kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 5027,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt kandis kaebaja õigusabikulusid summas 8379 eurot ja riigilõivu summas 640 eurot, millest VaKo mõistis välja 246,15 eurot. Kuna vaidlustus rahuldati kaebaja arvates tegelikkuses 60% ulatuses taotleb kaebaja sellele vastavas ulatuses kulude hüvitamist. Rahvusooper Estonia jättis 19.07.2016 vastusega AS Piletilevi 15.06.2016 kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
11.29.07.2016 esitas kaebaja Rahvusooperile Estonia kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 945 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Taotluste kohaselt tekkis kahju Rahvusooperi Estonia õigusvastaste hanketingimuste tulemusena, kuna AS Piletilevi oli sunnitud pöörduma riigihangete vaidlustuskomisjoni poole ning kasutama selleks advokaadibüroo teenuseid. Õigusabikulud olid kaebajal selle vaidlustusega seoses summas 1890 eurot ja riigilõivu tasuti 640 eurot, millest VaKo mõistis 06.07.2016 otsusega välja 320 eurot. 29.07.2016 taotlusele ei vastatud.
12.AS Piletilevi esitas 04.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse 5027,40 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellega seonduva viivise väljamõistmiseks ning 17.10.2016 nõude 945 euro ja sellega seonduva viivise väljamõistmiseks. Ühtlasi taotles kaebaja haldusasjade nr 3-16-1572 ja 3-16-2071 liitmist. Kohus liitis asjad 11.01.2017 määrusega. Kohus ei võtnud menetlusse 17.10.2016 kaebuses esitatud 19.07.2016 Rahvusooperi Estonia otsuse tühistamise nõuet, kuna tegemist ei ole haldusaktiga. Kohus tõlgendas kaebust üksnes hüvitamiskaebusena ning kaebaja nõustus sellega. Hankija otsustas 23.12.2016 käesoleva vaidlusega seotud hankemenetluse (viitenumber 172316) riigihangete seaduse § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada ja hankedokumentide punkti 10.4.2 alusel kõik esitatud pakkumused (s.h kaebaja oma) tagasi lükata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht:
13.Kaebuse esitaja taotleb 04.08.2016 esitatud kaebuses kahju hüvitamist summas 5 027,40 eurot ning 17.10.2016 esitatud kaebuses summas 945 eurot riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel ning viivist. Kaebuse esitajale on tekkinud kahju õigusabikulude kandmisega, mis on seotud vastustaja läbi viidava hankemenetluse hankedokumentide vaidlustamisega riigihangete vaidlustuskomisjonis.
14.Nähtuvalt VaKo 06.07.2016 otsusega välja mõistetud riigilõivu summast, rahuldas VaKo 10.06.2016 vaidlustuse 50% ulatuses. Sellele vastab õigusabikulu 945 eurot. VaKo 18.05.2016 otsusest nähtuvalt rahuldas VaKo 13.04.2016 vaidlustuse 38,46% ulatuses. Arvestades asjaolu, et vastustaja on hanketingimustesse sisse viinud mitmeid muudatusi lähtuvalt vaidlustuses toodust, on vaidlustuse tegelik rahuldamise ulatus vähemalt 60%. Arvestades vaidlustuse tegeliku rahuldamise ulatust on kaebuse esitajale tekkinud kahjuks 60% kantud õigusabikuludest, kokku summas 5 027,40 eurot. Kaebuse esitaja on advokaadibüroo Magnusson arved tasunud.
3(10)
15.Vastustaja õigusvastane tegevus seisnes õigusvastaste hanketingimuste sätestamiseks. Osaliselt on vastustaja möönnud hanketingimuste õigusvastasust tingimusi vaidlustuse saamise järel muutes. Menetluse käigus vabatahtlikult muudetud hanketingimuste õigusvastasust jaatab asjaolu, et muudatused tehti vaid neis tingimustes, mis olid vaidlustatud.
16.Vastustaja seisukoht, et esmalt oleks tulnud pöörduda vastustaja poole ning ta oleks muutnud osasid punkte vabatahtlikult, ei põhine kehtival õigusel ega ole realistlik. Seadusest tulenevaks kohaseks õiguskaitsevahendiks on vaidlustuse esitamine VaKo-sse, läbirääkimiste pidamine tingimuste osas on seadusega sõnaselgelt keelatud. Lisaks tuleb arvestada riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg 1 sätestatud 10 päevast tähtaega.
17.Õigusvastaste tingimuste puudumise korral ei oleks kaebuse esitaja pidanud VaKo-sse pöörduma ja kahju ei oleks tekkinud. Järelikult on kaebuse esitajale tekkinud kahju ja vastustaja õigusvastane tegevus põhjuslikus seoses.
18.Kahju tekkimine kaebuse esitajale ei olnud välditav. Riigikohus on lahendis 3-3-1-93-04 asunud seisukohale, et muidu on vaidemenetluses õigusabikulud välditavad, kuna isikul on õigus valida, kas vaidlustada haldusakt vaidemenetluses või halduskohtumenetluses, kus on võimalik kohtukulusid jagada. Arvestades, et VaKo-sse pöördumine on kohustuslik kohtueelne menetlus, ei olnud võimalik vaidlustusmenetluses kulude tekkimist vältida. Lisaks näitab kulude vältimatust asjaolu, et ka vastustaja, hoolimata sellest, et tal on koosseisulised juristid, pidas vajalikuks advokaadibüroo teenuste kasutamist. Samuti tuleb arvesse võtta, et kaebuse esitaja äritegevus on hoopis teisel alal ning hankedokumentide vaidlustamine ilma professionaalset õigusabi kasutamata oleks seadnud kaebuse esitaja ebasoodsasse olukorda.
19.Kahju ei olnud võimalik kõrvaldada RVastS § 3, § 4 ja § 6 toodud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
20.Lisaks on sarnastel asjaoludel kahjuhüvitis välja mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga nr 3-14-52865. Vastustaja seisukoht:
21.Vastustaja on seisukohal, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja pole selgitanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine. Kaebaja küll vaidlustas VaKo otsusega lõppenud vaidlustusmenetluses mitmeid hanke alusdokumentide punkte, kuid kaebaja ei ole mitte ühegi vaidlustatud punkti suhtes väitnud, et punkti sellisel kujul kehtima jäämine muudaks kaebajal võimatuks hankel osalemise. Teatavasti on kohtupraktikas kinnitust leidnud, et kaebaja ainsaks õigustatud eesmärgiks riigihankemenetluses saab olla hankelepingu sõlmimise saavutamine. Antud juhul ei ole kaebaja poolt vaidlustatud hanke alusdokumentide tingimused kuidagi takistanud kaebajal selle eesmärgi saavutamist. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on kaebaja poolne vaidlustamise eesmärk olnud saada hankes osalemise tingimused kaebaja jaoks soodsamaks, kuid osalemise takistust pole kunagi esinenud.
22.Hanke alusdokumentide vaidlustamisel kantavad õigusabikulud ei ole RVastS § 7 kaitseeesmärgiga kaetud. RVastS tulenev kahju hüvitamise nõudeõigus ei ole mõeldud katma riigihankemenetluses hanke alusdokumentide sisu vaidlustamisel kantud õigusabikulusid.
4(10)
Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt kaebaja enda poolt tuginetud haldusasjast nr 3-14-52865 oleks õigusabiteenuse ostukulu RVastS § 7 kaitse-eesmärgiga kaetud juhul, kui õigusabiteenuse ostmise eesmärk oleks olnud säilitada kaebajale võimalus hankelepingu sõlmimiseks.
23.Kui vastustajal ei ole õigus küsimuses, et hanke alusdokumentide vaidlustamisel kantud õigusabikulud ei kuulu RVastS alusel kahju hüvitamist õigustavate normide kaitse eesmärgi alla, siis alternatiivselt on vastustaja seisukohal, et RVastS kohaselt võib õigusabikulude hüvitamise kohustus tekkida üksnes juhul, kui kaebaja oleks pöördumatult kaotanud hankelepingu sõlmimise võimaluse. Näiteks, kui vastustaja oleks pärast vaidlustuse osalist rahuldamist otsustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Just selline oli olukord ka kaebaja poolt tuginetud kohtuasjas nr 3-14-52865.
24.Vastustaja arvates on RVastS alusel võimalik nõuda vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üksnes juhul, kui vaidlustajal jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või hanke alusdokumentide tõttu. Analoogia tuleneb RHS §-st 117 lg 3. Seega saaks vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamisest rääkida üksnes nende vaidlustuste puhul, mis on esitatud pärast pakkumuse esitamist eesmärgiga saavutada hankelepingu sõlmimine. Pakkumuse esitamine on esimene eeldus, mis tekitab hankelepingu sõlmimise võimaluse. Järelikult kõik see, mis toimub enne pakkumuseesitamist, sh hanke alusdokumentide punktide õiguspärasuse üle peetud vaidlustusmenetlus, ei tekita õigust nõuda RVastS alusel õigusabikulude hüvitamist.
25.Vastustaja on seisukohal, et suures osas oleks kaebajal väidetavalt tekkinud kahju olnud välditav, kui kaebaja oleks hanke alusdokumentide tingimuste muutmiseks pöördunud kõigepealt vastava ettepanekuga vastustaja poole. Vaidlustamine oleks olnud põhjendatud alles pärast vastustaja poolset hanke alusdokumentide muutmise ettepaneku mitteaktsepteerimist. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et vastustaja on ühe teise hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku OÜ ThorGate Management taotluste alusel korduvalt hanke alusdokumentide punkte muutnud. Kaebaja ei esitanud mitte ühtegi taotlust hanke alusdokumentide muutmiseks. Kaebaja esitas kohe vaidlustuse.
26.Kahju oli võimalik kõrvaldada. Vastustaja on seisukohal, et hüpoteetiliselt isegi kui antud juhul mingi kaebaja poolt vaidlustatud punkt takistas kaebajal hankel osalemist, siis vaidlustuse rahuldamisega saavutaski kaebaja oma eesmärgi – tal säilis võimalus hankel osalemiseks. Seega on kaebajal säilinud võimalus teha pakkumus ja selle edukaks tunnistamise korral on tal võimalus teenida kõik nii pakkumuse ettevalmistamiseks kui ka vaidlustusmenetluse läbimiseks tehtud kulutused tagasi hankelepingu täitmise käigus saadava tasu kaudu.
27.Kaebaja nõutavate õigusabikulude suurus on põhjendamatult suur. Kaebaja nõutavate õigusabikulude suurus on vastuolus kohtupraktikaga. Isegi kaebaja enda poolt tuginetud haldusasjas nr 3-14-52865 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et VaKo-s läbitud vaidlustusmenetluse põhjendatud kuluks oli 1000 eurot. Seega kaebaja poolt nõude baassumma ületab rohkem kui 8-kordselt kohtupraktikas põhjendatuks peetud summat. Kohtupraktikast tuleneva baassumma 1000 euro puhul tuleb vastustaja arvates ks arvestada, milline osa sellest summast on põhjuslikus seoses nende hanke alusdokumentide punktide vaidlustamisega, millede suhtes VaKo üldse võttis seisukoha ning teiseks, milline osa on põhjuslikus seoses VaKo poolt rahuldatud osaga.
5(10)
28.Kaebaja pole selgitanud, miks käibemaks on tema jaoks kahju. Kaebaja on käibemaksukohuslane, mistõttu õigusabikuludelt tasutud käibemaks ei ole tema jaoks kulu.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
30.Kohus märgib esmalt, et kohtumenetluses tehtud määrustes on määruse pealdises ekslikult märgitud nõudena „mittevaralise kahju“ nõue. Määruste sisust nähtuvalt on siiski tegemist varalise kahju nõudega, milles pooltel vaidlus puudub.
31.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib taotluse kahju hüvitamiseks esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega peab RVastS § 7 lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldustena esinema vastustaja õigusvastane tegevus, olema tekkinud kahju kaebuse esitajale, õigusvastane tegevus ja tekkinud kahju peavad olema põhjuslikus seoses ning esmased õiguskaitsevahendid ammendatud. RHS § 117 lg 1 kohaselt on hankija tegevus RHS rikkumisel vaidlustatav, kui see rikub pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku õigusi või kahjustab tema huve. RHS § 117 lg 2 p 1 ja 7 kohaselt on mh vaidlustatavad hanketeade ja hankedokumendid.
32.Pooltel puudub vaidlus, et vastustajat saab pidada avaliku võimu kandjaks RVastS § 7 lg 1 tähenduses ning suhted hankemenetlusest tõusetuva vaidlustuse lahendamisel on olemuselt avalik-õiguslikud. Pooltel on vaidlus selles, kas hanke alusdokumentide vaidlustamise õigusabikulud on kaetud RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga; kas kaebaja õigusi on rikutud; kas esineb põhjuslik seos ning kas kahju oli välditav või kõrvaldatav. Samuti on vaidlus õigusabikulude (kahju) suuruse üle.
33.Kohus leiab, et hanke alusdokumentide vaidlustamise õigusabikulud on kaetud RVastS § 7 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Tulenevalt RHS § 126 lg-st 6 saab vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamise korral mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja üksnes vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivu, mitte aga õigusabikulusid. Kohtu hinnangul ei ole seadusandja viidatud normiga soovinud välistada õigusabikulude väljamõistmist kahjuna, RVastS sätteid kohaldades. Pooltel puudub vaidlus, et kaebaja on hankemenetlusest tekkinud vaidlustusmenetluses õigusabikulusid kandnud. Kaebaja vara vähenemine õigusabikulude kandmise tõttu on käsitletav varalise kahjuna, mille hüvitamisele kohaldub riigivastutuse üldregulatsioon.
34.Vaidlustusmenetlus on kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole käesolevas asjas asjakohased Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-93-04 ja 3-3-1-76-15 esitatud seisukohad, et vaidemenetluse õigusabikulusid ei saa põhimõtteliselt hüvitada, sest see oleks vastuolus vaidemenetluse olemusega ning kuna vaidemenetlus ei ole kohustuslik, siis oli võimalik neid kulusid vältida. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-14-52865 märkinud, et haldusmenetluse seaduses reguleeritud vaidemenetlusest eristab riigihangete seaduse kohast vaidlustusmenetlust lisaks viimase kohustuslikkusele veel: 1) VAKO staatus kohtulaadse organina (RHS § 119 ja Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsus asjas nr 3-4-1-7-08, p 31);
6(10)
2) kiiret ja kohest professionaalset lähenemist nõudvad menetlustähtajad (RHS § 121 lg 1, § 122 lg-d 1 ja 2, § 124 lg 2, § 125 lg 2); 3) seisukohtade esitamisel võistlevuse põhimõtte kohaldamine; 4) õigete nõuete ja väidete esitamise vajadus juba VAKO-s, silmas pidades oma eesmärgi saavutamist ka võimalikus edaspidises kohtumenetluses (HKMS § 267 lg 1, § 268 lg 4). Samuti leidis apellatsioonikohus viidatud lahendis, et VaKo selgitamiskohustus ja uurimisprintsiip vaidlustusmenetluses ei tasakaalusta piisavalt pakkuja ebavõrdsust menetluslikus positsioonis hankijaga võrreldes. Arvestades vaidlustusmenetluse spetsiifikat ei ole kaebajale etteheidetav kvalifitseeritud õigusabi kasutamine selleks, et olla vaidlustusmenetluses hankijaga võrdses olukorras. Eelnevast tulenevalt ei saa öelda, et õigusabikulud olid vaidlustusmenetluses välditavad. Küll käsitleb kohus allpool seda, kas põhjuslik seos esineb õigusabikulude kandmisega osas, milles hankija kaebaja vaidlustuses toodud vastuväited enne VaKo otsuse tegemist rahuldas.
35.Riigihangete registrist (avalik teave) nähtuvalt otsustas hankija 23.12.2016 otsusega käesoleva vaidlusega seotud hankemenetluse (viitenumber 172316) RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada ja hankedokumentide p-i 10.4.2 alusel kõik esitatud pakkumused (s.h kaebaja oma) tagasi lükata. VaKo jättis kaebaja 29.12.2016 esitatud vaidlustuse nimetatud otsusele rahuldamata ning otsus on jõustunud. Seetõttu ei ole asjakohased vastustaja kohtumenetluses esitatud väited, mis esitati enne pakkumuste tegemist ja eelnimetatud hanget kehtetuks tunnistavat otsust, seoses asjaoluga, et kaebaja peaks olema vähemalt esitanud pakkumuse, kuivõrd hankemenetluses osalemise eesmärk saab olla üksnes hankelepingu saamine. Kohus siiski märgib, et ei nõustu vastustajaga, et vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist saaks taotleda vaid siis, kui kaebajal oleks reaalne võimalus hankelepingu sõlmimise saavutamiseks (seoses pakkumuse tegemise ja vastavaks tunnistamisega), mida vaidlustatud hanke alusdokumentide õigusvastased tingimused välistasid ning mille tõttu kaebaja kaotas pöördumatult hankelepingu sõlmimise võimaluse. Kahju tekkimine ei ole seotud asjaoluga, kas kaebaja saanuks või sai hankelepingu pooleks. Kahju tekkimine on seotud hankija poolt koostatud hanke alusdokumentide õigusvastasuse ja nende vaidlustamisega kantud õigusabikuludega, mida kaebajal ei ole võimalik nõuda tagasi vaidlustusmenetluses. Samas, arvestades, et kaebaja tegi ka pakkumuse, ei ole alust väita, et hanke alusdokumentide vaidlustamine oleks olnud omaette eesmärk ning kaebaja hankelepinguni jõuda ei soovinud. Samuti ei saa nõustuda vastustaja väitega, et juhul, kui kaebaja peaks saama (mida antud juhul ei juhtu, kuna hange on kehtetuks tunnistatud) hankelepingu pooleks on tal võimalik katta tekkinud õigusabikulud hankelepingu täitmisest saadava arvelt. Kaebaja on õigesti märkinud, et kahju ei pea hüvitama kannatanu, vaid kahju tekitaja (vt RVastS § 7 lg 1, § 12 lg 1). Kahju hüvitamiseks riigivastutuse tähenduses ei saa pidada tulu, mida hankelepingu sõlminud pakkuja hakkaks selle lepingu täitmise eest saama.
36.Küll nõustub kohus vastustajaga selles, et välditavad olid õigusabikulud, mis kanti seoses vaidlustuse esitamisega selles osas, milles vastustaja ise hanke alusdokumente muutis. Nende muutmisega on tõendatud, et kaebaja oleks saavutanud selles osas hanke alusdokumentide muutmise ilma vaidlustust esitamata kuivõrd hankija (vastustaja) muutis enne VaKo 18.05.2016 otsuse tegemist suure osa hanke alusdokumentide punktidest, mille muutmist kaebaja soovis (vt kohtuotsuse asjaolud p 2-7). Seejärel, 10.06.2016, vaidlustas kaebaja üksnes hanketeate punkti IV.2.1 ja hankedokumentide punktid 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8. VaKo rahuldas 06.07.2016 otsusega vaidlustuse
7(10)
osaliselt ja kohustas hankijat viima õigusaktidega vastavusse hankedokumentide punktid 11.5, 11.6, 11.7 ja 11.8. Puudub vaidlus, et kaebaja esitas vaidlustused, selle asemel, et esitada hankijale taotlus hanke alusdokumentide muutmiseks. Puudub vaidlus, et kaebajal oli õiguslikult (RHS § 36) ja faktiliselt võimalik hankijale esitada ettepanek hanke alusdokumentide muutmiseks/täpsustamiseks. Vastustaja on 21.09.2016 menetlusdokumendis välja toonud, et ühe teise pakkumisest huvitatud isiku (OÜ ThorGate Managemant) ettepaneku alusel muutis ta dokumente korduvalt. Hankijale ettepaneku tegemist hanke alusdokumentide täpsustamiseks või muutmiseks võib pidada tavapäraseks praktikas. Kaebaja otsustas ettepanekute asemel esitada vaidlustuse. Kohtu arvates olid õigusabikulud selles osas, milles hankija enne VaKo otsust hanke alusdokumente muutis, välditavad ning välditavate kulude osas ei saa esineda põhjuslikku seost vastustaja (õigusvastase) tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Selles osas ei ole vastustaja õigusvastast tegevust kohtueelselt ka tuvastatud ning põhjusliku seose puudumise tõttu ei ole tuvastamine vajalik kohtu poolt. Kohtu selline seisukoht võimaldab jätkata riigihankemenetluses mõistlikku praktikat, kus osalemisest huvitatud isikud suhtlevad hankijaga konstruktiivselt hanke alusdokumentide korrigeerimise eesmärgil, mitte ei hakka koheselt VaKo-sse pöörduma. Üldjuhul võiks eeldada, et kui ettevõtja tegutseb valdkonnas, millega seotud teenust või kaupa soovitakse hankida, on ta piisavalt kompetentne tegemaks õigusabiteenuse kasutamiseta ettepanekuid hanke alusdokumentide muutmiseks, seda vähemalt tehnilistes jm valdkonnaspetsiifilisi teadmisi nõudvates küsimustes.
37.Kuna VaKo tuvastas oma otsustega osaliselt hanke alusdokumentide õigusvastasuse, siis ei saa nõustuda vastustajaga, et kaebaja taotles vaid endale soodsamaid hanketingimusi. Isegi kui kaebaja saavutas endale soodsamad hanketingimused, ei välista see VaKo tuvastatud osas hanke alusdokumentide õigusvastasust.
38.Seega on kahjunõude rahuldamise eeldused täidetud ning kohus analüüsib järgnevalt kahju suurust.
39.Kaebaja õigusabikulud 13.04.2016 vaidlustusega seoses on olnud 8829 eurot nähtuvalt esitatud arvetest (tl 186 pöördel; tl 188 I kd), kulude nimekirjadest (tl 187, tl 188 pöördel, I kd) ja maksekorraldustest (tl 189, 189 pöördel I kd). Kaebuses on kaebaja märkinud kogusummaks 8379 eurot. Vaidlus puudub, et kulud on tasutud. Kaebaja leiab, et esitatud vaidlustusest rahuldati koos vastustaja poolt hanketingimuste muutmisega enne VaKo otsust kokku 60 % (s.o 5027,40 eurot). Kuna kohus leidis, et need kulud, mis on seotud enne VaKo otsust vastustaja (hankija) muudetud hanke alusdokumentide osaga olid välditavad, ei saa võtta aluseks kaebaja väljatoodud proportsiooni, vaid lähtuda tuleb VaKo 18.05.2016 otsusega rahuldatud vaidlustuse osast. VaKo mõistis välja kogu tasutud riigilõivust (640 eurot) 246,15 eurot (tl 172 pöördel, I kd) ehk 38,46 %. Kohus leiab, et sellele lisaks tuleb hinnata, kas õigusabikulud kaebaja väljatoodud suuruses olid vajalikud ja põhjendatud analoogselt kohtumenetlusega (HKMS § 109 lg 6) ja tulenevalt RVastS § 13 lg 1 p-st 1 ja 4 (vastutuse piiramise alused). Kohtupraktika kohaselt hinnatakse seda vaidluse keerukuse ja mahu alusel. VaKo otsusega rahuldatud osa vaidlustuse tekstist moodustab ca 2,5 lehekülge. Tegemist ei ole keerukate õiguslike küsimustega. Kuigi hanke alusdokumentide läbitöötamine on ajamahukas töö, siis ei saa arve spetsifikatsioonides toodud ajakulu pidada sellises ulatuses põhjendatuks.
8(10)
Kohus hindab VaKo otsusega rahuldatud vaidlustuse osaga seotud põhjendatud õigusabikuluks 2000 eurot. Kaebaja õigusabikulud 10.06.2016 vaidlustusega seoses nähtuvalt vaidlustusmenetluses tehtud 06.07.2016 otsusest on olnud 1236 eurot (vaidlustuskomisjoni otsus p 6, tl 27 pöördel, III kd). 17.10.2016 esitatud kaebuses nõuab kaebaja 945 euro väljamõistmist, mis moodustab 50% kuludest arvestades VaKo otsusega rahuldatud osa. Kaebuses kohtule toob kaebaja kogu kantud õigusabikuluna välja summa 1890 eurot (arve ja kulude nimekiri, tl 30, 31 III kd; tasumist tõendav dokument, tl 32 ja pöördel, III kd), millest ta on võtnud 50% ja saanud kahjusummaks 945 eurot. Kohus nõustub, et VaKo 06.07.2016 otsusest (tl 25, II kd) nähtuvalt rahuldati vaidlustus 50% ulatuses. Kohus leiab, et kuna VaKo ei saa õigusabikulusid õigusliku aluse puudumisel välja mõista, ei oma tähtsust, millises summas õigusabikulude taotluse esitas kaebaja VaKo-le. Seega tuleb aluseks võtta õigusabikulude ehk kahju summa 1890 eurot ning samuti hinnata selle põhjendatust. Kohus on seisukohal, et õigusabikulud on ka selles osas ülepaisutatud. Vaidlus VaKo otsusega rahuldatud osas ei ole õiguslikult keerukas ja on vähemahukas. Selle eest tuleb lugeda põhjendatud õigusabikuluks ehk kahjuks 500 eurot. Iga kahjunõue seoses riigihankemenetluse vaidlustusmenetlusega tuleb vaadata läbi eraldiseisvalt, arvestades selle konkreetse asja asjaolusid. Seega ei saa lähtuda vastustaja väljatoodud nn baassummast 1000 eurot. Vastustaja viidatud kohtuasjas (3-14-52865) oli asja maht oluliselt väiksem. Käibemaksu mahaarvamata jätmise osas saab arvestada Riigikohtu praktikaga (asi nr 3-3-1-5807 jt). Kohus leiab, et kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista varalise kahjuna 2500 eurot. Viiviste väljamõistmist lisaks eelmärgitud varalisele kahjule ei pea kohus RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel õiglaseks.
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
40.1.Halduskohtus kandis kaebaja kohtukulusid riigilõivuna 181,17 eurot ja õigusabikuluna 2598,68 eurot. Menetluskulude kandmine on tõendatud maksekorraldustega. Kuigi kaebaja on joonealuse märkusena lisanud, et arve spetsifikatsioonidelt on maha arvatud kohtumenetlusega mitteseotud kulud, siis on kulude nimekirjas kulusid, mis tuleb täiendavalt maha arvata nende kohtumenetlusega mitteseotuse tõttu. Arve nr 20160372 spetsifikatsiooni põhjal tuleb maha arvata haldusorganile taotluse koostamise kulu (1 tund/100 eurot) ja selle täiendamise ning lisade komplekteerimise kulu (30min; 1h/125 eurot); kaebuse koostamine rahvusooperile (1,54 tundi; 1h/125 eurot); 25.05.2016 toiminguna kaebuse koostamine (2 tundi; 1h/125 eurot). Nähtuvalt toimingutest ja nende kuupäevadest ei ole tegemist kohtumenetluse kuludega. Arve nr 20160516 spetsifikatsioonist nähtub, et kaebaja suhtles kohtuga tähtaegsuse teemal ja koostas ennistamise taotlusele vastuse (kokku 15 minutit). Kohtutoimikust nähtuvalt esitas vastustaja 21.09.2016 vastuse 1 päevase hilinemisega arvuti tehnilise rikke tõttu ja taotles seetõttu
9(10)
kohtu määratud menetlustähtaja pikendamist 1 päeva võrra (tl 11, II kd). Kohus ei ole sellele taotlusele küsinud kaebaja seisukohta. Kaebaja on selle esitanud 21.09.2016 omaalgatuslikult (tl 14, II kd). Kohus pikendas tähtaega 11.01.2017 määrusega ja luges sellest tulenevalt vastuse tähtaegselt esitatuks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja menetluskulu seoses vastusega, mida kohus kaebajalt küsinud ei ole. Kohtu arvates on ilmne, et seda vastust taotluse lahendamiseks vaja ei olnud, kuivõrd menetlustähtaja ületamine 1 päeva võrra ei kahjustanud kuidagi kaebaja õigusi. Seega oli tegemist ebavajaliku kuluga. Arve nr 20170096 spetsifikatsioonist nähtuvalt koostas kaebaja esindaja 29.12.2016 54 minutit paarirealist seisukohta (tl 45, III kd) kohtule seoses hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega. Kohtu arvates on see aeg ülepaisutatud, vastuse koostamiseks kuluks keskmise kvalifikatsiooniga juristil maksimaalselt 15 minutit. Muus osas loeb kohus spetsifikatsioonides toodud kulu põhjendatuks. Kohus loeb eeltoodud mahaarvamisi ning asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud õigusabikuluks kokku 1400 eurot. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, tuleb õigusabikulu välja mõista sellele osale vastavas suuruses. Kohus rahuldas kaebuse 41,86 % ulatuses (2500x100:5972,40). Seega on sellele vastav osa õigusabikuludest 586,04 eurot (41,86x1400:100). Nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga ehk summas 75,84 eurot (181,17x41,86:100). Kokku on väljamõistatavate menetluskulude suurus 661,88 eurot.
40.2.Vastustaja menetluskulud jätab kohus vastustaja kanda. Kohtupraktika kohaselt ei mõisteta reeglina kaebajalt haldusorgani (kelleks antud juhul on vastustaja) kasuks välja õigusabikulusid, kui haldusorgan pidi olema võimeline osalema kohtumenetluses välist õigusabi kasutamata. Vastustaja koosseisu kuulub jurist ja käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult ega menetluslikult keerukas ega mahukas. Riigihankemenetlus ei saa olla avalik-õigusliku juriidilise isiku jaoks erakordne, mistõttu ei saa ka sellest tekkinud kohtumenetlust automaatselt pidada selliseks, milles osalemiseks tuleks kasutada välist õigusabi. Seega võib öelda, et Rahvusooper Estonia kui avalikõiguslik juriidiline isik pidi olema võimeline käesolevas kohtumenetluses osalema välist õigusabi kasutamata.