Vladislav Kozlovi kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.07.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00667-10 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vladislav Kozlovi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Vladislav Kozlov, esindaja volikirja alusel Aleksei Smelov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti poolt ringkonnakohtule esitatud 23 erinevatele pankadele 28.04.2014, 02.05.2014 ja 20.04.2015 väljastatud korraldust Soneco Pluss OÜ pangakontode arestimise ja pangakontodelt raha ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a otsus muutmata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.12.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 08.07.2016. a vastutusotsusega nr 13-7/00667-10 Andrei Kozlovi ja Vladislav Kozlovi tasuma Soneco Pluss OÜ maksuvõla kogusummas 77 960,59 eurot. Vastutusotsuse kohaselt on maksuhaldur Soneco Pluss OÜ suhtes läbi viidud kontrollimenetluse raames tuvastanud, et V. Kozlovi juhatuse liikmeks oleku ajal on Soneco Pluss OÜ maksuarvestuses deklareerinud sisendkäibemaksu ebaõigesti kokku summas 93 762,61 eurot. Soneco Pluss OÜ-l ei olnud õigust nimetatud summas sisendkäibemaksu maha arvata, kuna Soneco Pluss OÜ ei ostnud teenuseid Sirto Trade OÜ-lt, Expo OÜ-lt, Tšaiste Center OÜ-lt ega NT Logistika AS-ilt. V. Kozlov on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuivõrd tema tegevusetuse tulemusena on raamatupidamises, sh maksuarvestuses esitatud valeandmeid. V. Kozlov on jätnud tagamata, et äriühing ei arvaks alusetult maha sisendkäibemaksu. MTA hinnangul korraldas Vladislav Kozlov äriühingu majandustegevust selliselt, et raamatupidajale esitati andmed, mille alusel raamatupidaja deklareeris ebaõigesti Sirto Trade OÜ, Epox OÜ, Tšaister Center OÜ ja NT Logistika AS poolt Soneco Pluss OÜ-le väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu ning selle tagajärjel jäi riigile tasumata 77 960,59 eurot. V. Kozlovil puudus huvi äriühingu tegevuse vastu ligikaudu kolme kuu jooksul, mis on käsitatav juhatuse liikme raske hooletusena. V. Kozlovil puudusid objektiivsed takistused, et osaleda Soneco Pluss OÜ majandustegevuse juhtimises. Tal oli piiramatu võimalus sekkuda Soneco Pluss OÜ majanduskorraldusse määral, mis oleks taganud Soneco Pluss OÜ maksukohustuse kohase ja tähtaegse täitmise, kuid ta ei teinud seda.
2.V. Kozlov esitas 04.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.07.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00667-10 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt juhtis kogu äriühingu tegevust kaebaja vend Andrei Kozlov. V. Kozlov pidi vajadusel Andrei Kozlovi asendama, kuid selliseid juhtumeid tegelikult ei olnud. Kaebaja usaldas Andrei Kozlovi, kuna tegemist oli tema vennaga. Kaebaja on seisukohal, et seetõttu ei ole maksuvõlg tekkinud kaebaja õigusvastase käitumise tõttu.
3.Tallinna Halduskohus andis 30.08.2016. a määrusega kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule.
4.Tartu Halduskohus jättis 28.02.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et maksumenetluses on tuvastatud, et Soneco Pluss OÜ-l oli tekkinud maksuvõlg, mis koosnes käibemaksukohustusest, mille kohta on vormistatud 10.03.2014. a maksuotsus nr 12.2-3/18571-17 ja 27.02.2015. a maksuotsus nr 12.2-3/018571-24. Soneco Pluss OÜ-l on tekkinud võlg V. Kozlovi juhatuse liikmeks oleku ajal (30.04.2013–10.12.2013). Maksuhaldur on tuvastanud, et V. Kozlov on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuna tema juhatuse liikmeks oleku ajal on raamatupidamises ja maksuarvestuses esitatud valeandmeid. Maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga Soneco Pluss OÜ-lt sisse nõuda ning maksuvõlga tähtajaks ei tasutud. Halduskohus leidis, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevad eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud. Maksuvõlg on olemas, maksuvõlga ei ole õnnestunud maksumaksjalt kätte saada ja maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Kaebaja on vastutusotsuse adressaat ning maksuvõlglase juhatuse liige, kelle käitumise läbi on tekkinud maksuvõlg.
Halduskohus asus seisukohale, et maksuhaldur on põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja tegevuse ja Soneco Pluss OÜ maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos. Soneco Pluss OÜ maksuotsuses nimetatud äriühingute vahel ei ole reaalseid tehinguid toimunud ning Soneco Pluss OÜ on teadlikult raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastanud äriühingute nimel väljastatud fiktiivseid arveid, rikkudes sellega käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-t 1, § 29 lg-d 1 ja 3, § 31 lg-t 1 ja § 38 lg-t 1. Halduskohus leidis, et kaebaja juhatuse liikmena on jätnud tagamata, et äriühing ei arvaks alusetult maha sisendkäibemaksu ning on seega hoidnud kõrvale maksude tasumisest ja jätnud täitmata deklareerimiskohustuse. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on korraldanud äriühingu majandustegevuse selliselt, et raamatupidaja sai andmed, mis ei olnud õiged. Halduskohus ei pidanud usutavaks, et V. Kozlov, kes pidi asendama teist juhatuse liiget, oma venda Andrei Kozlovi tema äraolekul, oli täiesti teadmatuses, mis äriühingus toimus. Andrei Kozlovi seletuste järgi otsustati äriühingus suuremaid asju koos V. Kozloviga. Halduskohus asus seisukohale, et V. Kozlovil oli võimalus sekkuda Soneco Pluss OÜ majandustegevuse juhtimisse, mis oleks võinud tagada Soneco Pluss OÜ maksukohustuse täitmise, kuid ta ei teinud seda. Asja materjalidest ei nähtu, et V. Kozlovil oleks olnud takistusi ligipääsuks raamatupidamisdokumentidele. Samuti oli V. Kozlov teadlik, et Andrei Kozlovi ähvardab ärikeeld, mis oleks võinud äratada tähelepanu äriühingu majandusliku külje vastu. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et olukorras, kus deklaratsioonis on esitatud valeandmeid, ei tähenda, et äriühingu kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Riigikohtu praktika kohaselt peab äriühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, mis õiguslikult ebaselges olukorras tähendab kohustust aktiivselt tegutseda, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel, või juhatuse liikme kohalt tagasi astuma. V. Kozlov on oma passiivsuses juhatuse liikme kontrollikohustuse täitmata jätmisel olnud raskelt hooletu ning tema tegevuse ja Soneco Pluss OÜ maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Maksuhaldur on käsitlenud mõlema juhatuse liikme süüd eraldi ning teinud kindlaks, et V. Kozlov oli raskelt hooletu. Halduskohus jõudis järeldusele, et kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus Soneco Pluss OÜ maksuvõla osas on õiguspärane ning puuduvad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Samuti ei ole maksumenetluse käigus rikutud menetlusnorme.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.V. Kozlov esitas Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei nõustu vastutusotsusega ning märgib, et kogu äritegevust juhtis tema vend Andrei Kozlov. Vastutusotsuses ei ole tõendatud, et ta oleks soovinud oma tegevusega õigusvastase tagajärje saabumist. Kaebaja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ei tahtlikult ega raskest hooletusest. Kaebaja märgib, et tal ei olnud põhjust mitte usaldada oma venda. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud halduskohtu viide MKS § 8 lg-le 1, sest kaebaja juhatuse liikmena tegutsemise perioodil ei olnud äriühingul maksuvõlgnevust, järelikult ei saanud ta täita ka osaühingu rahalisi kohustusi maksuhalduri ees. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. See, et osaühing arvas alusetult maha sisendkäibemaksu, ei tähenda, et kaebaja on selles süüdi, võttes arvesse, et osaühingu majandustegevusega tegeles teine juhatuse liige. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks väita, et kaebaja teadis või pidi teadma tehingute fiktiivsusest. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida ta oleks pidanud juhatuse liikmena tegema, et maksuvõlga ei oleks tekkinud. Kaebaja arvates ei
ole halduskohus põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja passiivsus on käsitletav just nimelt raske hooletusena. Olukorras, kus osaühingul on olemas aktiivne juhatuse liige, keda teine usaldab, ei saa passiivsust käsitleda raske hooletusena. Kaebaja jääb oma varasema seisukoha juurde, et kaebaja ei saa vastutada Andrei Kozlovi tegemata jäänud töö eest. Kaebaja pidi asendama Andrei Kozlovi juhatuse liikmena üksnes vajadusel, kuid selliseid juhtumeid tegelikult ei olnud. Kaebajal ei olnud raamatupidamise volitusi. Kaebaja märgib, et tuvastatud ei ole, et äriühingul ei ole piisavalt vahendeid, et maksukohustust täita. Samuti ei ole maksuhaldur tõendanud, et kaebaja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kaebaja ei ole andmeid raamatupidamisele esitanud. Isegi juhul, kui kaebaja oleks kontrollinud äriühingu tegevust ja ka äriühingu deklaratsioonides kajastavate arvete sisu, ei tähenda see, et ta oleks tuvastanud maksuseaduste rikkumise, kuna maksuseaduse rikkumise tuvastamiseks peavad olema eriteadmised maksuõiguses. Kaebaja märgib, et ta ei saa vastutust kanda selle eest, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste kustutamiseks, kuivõrd kaebaja ei tegelenud äriühingu majandustegevuse korraldamisega.
6.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja arvates on halduskohus õigesti leidnud, et vastutusotsuse tegemiseks vajalikud kriteeriumid olid täidetud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust. Tagamiskohustus väljendub juriidilise isiku igapäevases majandustegevuses osalemises ning rohkem kui ühe juhatuse liikme puhul ka teise juhatuse liikme maksuvõlga tekitavasse tegevusse sekkumises. Vastustaja hinnangul ei õigusta kaebaja tegevust asjaolu, et äriühingut juhtis tema vend. Pigem muudab see vähemusutavaks kaebaja väite, et ta ebaseaduslikust tegevusest midagi ei teadnud. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja passiivsus on käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisena, on vastustaja hinnangul õige ja põhjendatud. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et olukorras, kus deklaratsioonis on esitatud valed andmed, ei tähenda see, et kohustused on nõuetekohaselt täidetud. Ka juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei vabasta reeglina ühte juhatuse liiget MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmisest. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur ja kohus õigesti leidnud, et kaebaja raskelt hooletu tegevuse ja Soneco Pluss OÜ maksuotsustega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Isikul oli kohustus kontrollida, milline on äriühingu deklaratsioonides kajastuvate arvete sisu ning tagada deklaratsioonis esitatavate andmete õigus. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja oleks täitnud temalt nõutavat tagamiskohustust, oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumise ning äriühingu tegevusse sekkudes oleks tal olnud võimalik kajastada raamatupidamises ja maksuarvestuses tõeseid andmeid ning maksuvõlgnevust ei oleks tekkinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti kontrollinud, kas kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud ning jõudis õigele järeldusele, et kaebaja suhtes tehtud MTA 08.07.2016. a vastutusotsus nr 13-7/00667-10 on õiguspärane.
8.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla
eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 40 lg 3 kohaselt juhul, kui selliseid vastutavaid isikuid on mitu, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Võrreldes käesolevas asjas vaidlustatud vastutusotsuse tegemise ajaga on seadusandja MKS § 8 lg 1 esimest lauset küll muutnud, kuid üksnes sõnastuse osas. Juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustuste sisu on arvestades käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi jäänud samaks. Kuni 01.04.2017. a redaktsioonis kehtinud MKS § 8 lg 1 kohaselt oli juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
9.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti märkinud, et tulenevalt MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 on vastutusotsuse tegemise eeldusteks: 1) kaebaja kui juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-20-16, p 18 ja seal viidatud varasem Riigikohtu praktika).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas on need eeldused täidetud. Halduskohus on analüüsinud äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu maksukohustuse eest, tuvastades, et kaebaja on rikkunud kohustust tagada äriühingu maksukohustuse täitmine, kaebaja on kohustuse rikkumisel olnud raskelt hooletu ning kaebaja tegevus on Soneco Pluss OÜ juhatuse liikmena põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Vastutusotsusega on kohustatud kaebajat tasuma Soneco Pluss OÜ maksuvõlga 77 960,59 euro ulatuses. Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud 10.03.2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/18571-17 (I kd, tl 36-40) ja 27.02.2015. a maksuotsusega nr 12.-3/018571-24 (I kd, tl 41-44). Vaidlusaluses osas on maksuvõlg tekkinud Sirto Trade OÜ, OÜ Tšaister Center, Epox OÜ ja NT Logistika AS poolt väljastatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu Soneco Pluss OÜ maksuarvestuses alusetu kajastamise tõttu. Maksuhaldur on tuvastanud, et Sirto Trade OÜ ja Epox OÜ ei osutanud tegelikult Soneco Pluss OÜ-le perioodil juuni–august 2013 ehitusteenust, OÜ Tšaister Center ei müünud Soneco Pluss OÜ-le augustis 2013 ehitustarbeid ja Soneco Pluss OÜ ei soetanud Hiinast ja Iisraelist õlle- ja karastusjookide valmistamis-, puhastamis- ja villimissüsteemi. Raasiku Õlletehas OÜ ostis seadmed ise ning ehitusteenust osutati otse Raasiku Õlletehas OÜ-le, mitte Soneco Pluss OÜ vahendusel. Kuna kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla Soneco Pluss OÜ maksuvõla olemasolu, siis ringkonnakohus neid asjaolusid täiendavalt ei analüüsi. Samuti ei nähtu käesoleva asja materjalidest, et oleks esinenud MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
12.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et vastutusotsuse tegemine juhatuse liikmete suhtes oli põhjendamatu, kuna ei ole tuvastatud, et äriühingul ei ole piisavalt vahendeid, et maksukohustust ise täita. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maksuhaldur esitas ringkonnakohtule 10.03.2014. a maksuotsusest nr 12.2-3/18571-17 tuleneva võla summas 72 697,97 eurot 28.04.2014 Eesti Krediidipank AS-ile, AS-ile DNB Pank, Citadele Banka Eesti
filiaalile, Danske Bank A/S Eesti filiaalile, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalile, Versobank AS-ile, Tallinna Äripanga AS-ile, LHV Pank AS-ile, Nordea Bank AB Eesti filiaalile, SEB Pank AS-ile ja Swedbank AS-ile väljastatud korraldused Soneco Pluss OÜ pangakontode arestimise kohta. Samuti esitas MTA ringkonnakohtule 28.04.2014. a aresti korralduse alusel SEB Pank AS-ile 02.05.2014 antud korralduse Soneco Pluss OÜ pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole. 27.02.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/018571-24 alusel on MTA 20.04.2015 andnud SEB Pank AS-ile korralduse summa 5262,62 euro osas pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole. Samuti on MTA 20.04.2015 andnud 27.02.2015. a maksuotsuse alusel korraldused Tallinna Äripanga AS-ile, AS-ile DNB Pank, Citadele Banka Eesti filiaalile, Danske Bank A/S Eesti filiaalile, Eesti Krediidipank AS-ile, LHV Pank AS-ile, Nordea Bank AB Eesti filiaalile, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalile, Swedbank AS-ile ja Versobank AS-ile Soneco Pluss OÜ pangakonto arestimiseks summas 5262,62 eurot.
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel eelpool nimetatud MTA poolt pankadele väljastatud korraldused Soneco Pluss OÜ pangakontode arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole käesoleva asja materjalide juurde. Ringkonnakohus loeb nimetatud korralduste alusel tõendatuks, et MKS § 96 lg 5 teisest lausest tulenev eeldus vastutusotsuse tegemiseks oli täidetud. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt on maksuhalduril võla sundkorras sissenõudmisel õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seaduse ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
14.MTA poolt ringkonnakohtule esitatud pankadele väljastatud korraldused Soneco Pluss OÜ pangakontode arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole tõendavad, et maksuhaldur oli Soneco Pluss OÜ suhtes alustanud 10.03.2014. a ja 27.02.2015. a maksuotsustega määratud maksuvõla sissenõudmise menetlust ning selle tulemusel ei olnud õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, sest Soneco Pluss OÜ pangakontode jäägid olid selleks ebapiisavad. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuses märkinud, et maksuhaldur on kindlaks teinud, et Soneco Pluss OÜ-l puudub registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.
15.Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et ta ei vastuta Soneco Pluss OÜ maksuvõla eest, kuna kogu äritegevust juhtis tema vend Andrei Kozlov. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli 30.04.2013–10.12.2013 Soneco Pluss OÜ üks kahest juhatuse liikmest. Teiseks juhatuse liikmeks oli kaebaja vend Andrei Kozlov. MTA 10.03.2014. a maksuotsusega määrati Soneco Pluss OÜ-le tasumisele kuuluvat käibemaksu maksustamisperioodide eest juuni 2013 – august 2013. MTA 27.02.2015. a maksuotsusega suurendati Soneco Pluss OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu perioodi eest august 2013. Seega oli kaebaja vastavate maksudeklaratsioonide esitamise tähtpäeval Soneco Pluss OÜ juhatuse liige. MKS § 8 lg 1 kohaselt vastutab juriidilise isiku seaduslik esindaja juriidilise isiku maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.
16.Kaebaja väitel sai ta Soneco Pluss OÜ juhatuse liikmeks seetõttu, et vend Andrei Kozlov palus tal tulla äriühingu teiseks juhatuse liikmeks, kes võiks teda vajadusel asendada, kui ta ise Eestist ära on, kuid tegelikult Andrei Kozlovi asendamise vajadust ei tekkinudki. Kohtupraktika kohaselt ei võta äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt ära MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014. a otsus asjas nr 3-12-2511, p 13 ja seal viidatud varasem praktika).
17.Samas on kaebaja maksuhaldurile antud seletustes öelnud, et tööjaotust tema ja Andrei Kozlovi vahel Soneco Pluss OÜ juhtimisel ei olnud (II kd, tl 50). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul oleks äriühingu juhtimisel ülesanded olnud juhatuse liikmete vahel jagatud viisil, mis oleks välistanud kaebajal oma juhatuse liikme kohustuste täitmise võimaluse ning sellega ka hoolsuskohustuse rikkumise. Riigikohtu praktika kohaselt peab äriühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ning õiguslikult ebaselges olukorras tähendab see kohustust aktiivselt tegutseda, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel, või juhatuse liikme kohalt tagasi astuma (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2012. a otsus asjas nr 3-2-1-46-12, p 13). Samuti ei õigusta juhatuse liikmete perekondlik seotus äriühingu juhatuse liikmele seadusega pandud kohustuste täitmata jätmist.
18.Samuti ei ole kaebaja väitnud, et teine juhatuse liige oleks teinud talle takistusi äriühingu raamatupidamise või muude dokumentidega tutvumiseks. Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks, vaid tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega, ei ole kohtupraktikas peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013. a otsus asjas nr 3-11-2679, p-d 16-17).
19.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastustab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 20).
20.Vastutusotsuse kohaselt on Andrei Kozlov rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult ning kaebaja raskest hooletusest. Seega on täidetud ka nõue, et kummagi juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 12). Kuna kaebaja süüd analüüsides on maksuhaldur jõudnud maksuotsuses järeldusele, et erinevalt Andrei Kozlovist, kes on juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, on kaebaja rikkunud oma kohustusi raskest hooletusest, on asjakohatud kaebaja
apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kaebaja ei ole rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi tahtlikult.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist ei saa olla ka raske hooletusega, kuna kaebaja ise Soneco Pluss OÜ maksuarvestuses valeandmeid ei esitanud ning usaldas oma venda.
22.Kui üks juhtorgani liige ei huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad seadusevastaselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014. a otsus asjas nr 3-12-2511, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). Äriühingu juhatuse liikmed peavad täitma oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning osaühingu juhatuse liige peab äriseadustiku § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2010. a otsus asjas nr 3-2-1-33-10, p 12).
23.Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur on vastutusotsuses kaebaja süü vormi tuvastamisel välja toodud asjaolude alusel õigesti leidnud, et kaebaja süü vormiks on raske hooletus. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei huvitunud Soneco Pluss OÜ majandustegevusest, kuid lootis samal ajal Soneco Pluss OÜ osanikuna äriühingust dividende saada. Kaebaja pidi Andrei Kozlovi vajadusel asendama, kuid ei teadnud, milliseid tehinguid äriühing teeb, kes oli äriühingu raamatupidaja ning ei olnud teadlik, et ettevõte on raskustes ja sellel on võlad. Ka asjaolu, et Andrei Kozlovi ähvardas ärikeeld, oleks pidanud tekitama kaebajal kõrgendatud tähelepanu vajaduse Andrei Kozlovi tegevuse kontrollimiseks. Kaebaja ei ole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud.
24.Kuna käesoleval juhul esinesid asjaolud, millest tulenevalt oleks kaebajal pidanud tekkima kahtlus teise juhatuse liikme tegevuse õiguspärasuses seoses äriühingule maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisega, oli kaebaja passiivseks jäämisega oma kohustuste rikkumisel raskelt hooletu. Seda enam, et tegemist ei olnud ühekordse juhtimisveaga, vaid mitme kuu vältel kestnud tegevusetusega. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid ringkonnakohtule alust järeldada, et kaebaja süü vorm tuleks määrata teisiti, kui seda on tehtud vastutusotsuses.
25.Kaebaja on apellatsioonkaebuses küll väitnud, et isegi kui ta oleks kontrollinud äriühingu deklaratsioonides kajastatud arvete sisu, ei tähenda see, et ta oleks tuvastanud maksuseaduste rikkumise, kuna rikkumise tuvastamiseks peavad olema eriteadmised maksuõiguses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maksuhaldur on vastutusotsuses märkinud, et sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamine oli sedavõrd ilmne, et äriühingu käekäigust huvitatud juhatuse liige oleks pidanud sellest ilma suurema pingutuseta aru saama. Maksuotsuste aluseks olevad tehingud olid seotud Raasiku Õlletehas OÜ-le ehitusteenuse vahendamise ja seadmete müügiga ning maksuhaldur tuvastas, et Raasiku Õlletehas OÜ ostis ise nimetatud seadmed välismaa äriühingutelt ning alltöövõtjad osutasid ehitusteenust Raasiku Õlletehas OÜ-le, mitte Soneco Pluss OÜ-le. Seega on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et kui kaebaja oleks täitnud enda juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks kaebaja äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamisega tutvudes aru saanud või pidanud aru saama, et
raamatupidamises kajastatud arvetel märgitud tehinguid tegelikult ei toimunud ning seetõttu ei olnud Soneco Pluss OÜ-l õigust sisendkäibemaksu ebaõigesti deklareeritud osas maha arvata.
26.Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks maksuhaldur pannud kaebaja vastutama Andrei Kozlovi tegemata töö eest. Nii Andrei Kozlov kui kaebaja on maksumenetluses väitnud, et neil ei olnud äriühingu juhtimisel tööjaotust kokku lepitud (I kd, tl 117p ja 121p). Sellisel juhul vastutasid mõlemad juhatuse liikmed MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise eest. Kuigi Andrei Kozlov on ka ise tunnistanud, et tema tegi kõike ja kaebaja ei teinud äriühingu juhtimisel mitte midagi (I kd, tl 118p ja 119p), ning ka kaebaja väide, et tal ei olnud põhjust Andrei Kozlovi mitte usaldada, ei vabasta kaebajat talle seadusest tulenevatest kohustustest ega vastutusest. Juhatuse liikmeks asumisega võttis kaebaja endale muuhulgas MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse vastutada äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Andrei Kozlovi maksumenetluses antud seletustest nähtub, et Andrei Kozlovil oli ka füüsiliselt isikust ettevõtjana tegutsedes tekkinud maksuvõlg ning teda oli ähvardanud seetõttu ärikeeld (I kd, tl 119). Kuna tegemist oli vendadega, siis on ringkonnakohtu hinnangul usutav maksuhalduri järeldus, et kaebaja pidi olema sellest teadlik ning nimetatud asjaolu oleks pidanud kaebajas kui Soneco Pluss OÜ juhatuse liikmes tekitama kõrgendatud tähelepanu vajaduse Andrei Kozlovi tegevuse suhtes Soneco Pluss OÜ juhatuse liikmena.
27.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kaebaja oleks nõuetekohaselt täitnud talle MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, ei oleks Soneco Pluss OÜ-l maksuvõlga tekkinud. Seetõttu oli kaebaja poolt oma kohustuste rikkumine põhjuslikus seoses Soneco Pluss OÜ-l maksuvõla tekkimisega, sest kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise ja Soneco Pluss OÜ-l maksuvõla tekkimise.
28.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et ta ei vastuta Soneco Pluss OÜ maksuvõla eest, kuna kaebaja juhatuse liikmena tegutsemise perioodil osaühingul maksuvõlgnevust ei olnud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebaja oli Soneco Pluss OÜ juhatuse liige ajal, mil äriühing esitas ebaõigete andmetega käibemaksudeklaratsioonid. MKS § 96 lg 5 esimese lause kohaselt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Sama lõike kolmanda lause kohaselt algab aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas on maksuvõlg tekkinud maksustamisperioodidel juuni 2013 – august 2013 ebaõigesti deklareeritud sisendkäibemaksu tõttu. Maksustamisperioodi juuni 2013 käibemaksu deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 20.07.2013 (käibemaksuseaduse § 27 lg 1). Seega oli nimetatud perioodi osas maksusumma määramise aegumistähtaeg 20.07.2016. Vastutusotsus tehti kaebaja suhtes 08.07.2016. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vastutusotsuse kätte 12.07.2016. Seega ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud ning maksuhalduril oli võimalik teha kaebaja suhtes vastutusotsus, millega ta kohustas kaebajat tasuma Soneco Pluss OÜ maksuvõlga, mis oli tekkinud seoses ebaõigete andmete esitamisega käibemaksudeklaratsioonides ajal, mil kaebaja oli Soneco Pluss OÜ juhatuse liige.
29.Eeltoodust tulenevalt olid kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud ning esines alus vastutusotsuse tegemiseks. Asjas ei nähtu ka menetluslikke rikkumisi, mis võiksid anda aluse vastutusotsuse tühistamiseks.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Madis Ernits
Tiina Pappel
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.