Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1576
Otsuse tegemise kuupäev
28.02.2017,
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartus Mare Priks V.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.07.2016 vastutusotsusele nr 13-7/00667-10 kaebajat puudutavas osas.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja V.K., esindaja volikirja alusel Aleksei Smelov; Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja jurist Karin Kask
Resolutsioon
Jätta V.K. kaebus haldusasjas 3-16-1576 rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.03.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil
Asjaolude kirjeldus Maksu- ja Tolliamet on teinud vastutusotsuse 08.07.2016 nr 13-7/00667-10, millega on kohustatud A.K. ja V.K. tasuma Soneco Pluss OÜ võlgnevuse kogusummas 77 960,59 eurot. Antud asjas on äriühing, kelle maksuvõlga sisse nõutakse, Soneco Pluss OÜ, endise ärinimega Lilith JK OÜ ja OÜ Agmat Teenused. Vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg on 77 960,59 eurot. Soneco Pluss OÜ maksuvõlg seisuga 15.06.2016 on 142 598,65 eurot (koosneb põhivõlast ja intressist). Vastutusmenetlus on alanud A.K. suhtes 21.04.2016 korraldusega nr 13-7/00667-4 ja V.K. suhtes 01.04.2016 taotlusega nr 13-7/00667-1.
Maksuhaldur on Soneco Pluss OÜ kontrollimenetluse raames tuvastanud, et V. K. juhatuse liikmeks oleku ajal on Soneco Pluss OÜ-l maksuarvestuses deklareeritud sisendkäibemaksu ebaõigesti kokku summas 93 762,61 eurot. Soneco Pluss OÜ-l ei olnud õigust nimetatud summas sisendkäibemaksu maha arvata, kuna Soneco Pluss OÜ ei ole teenust ostnud Sirto Trade OÜ-lt, Epox OÜ-lt, Tšaister Center OÜ-lt ega NT Logistika AS-lt. Maksuhalduri hinnangul on rikkunud kaebaja juhatuse liikme kohustusi, kuivõrd tema tegevusetuse tulemusena on raamatupidamises, sealhulgas maksuarvestuses esitatud valeandmeid. A.K. on olnud äriühingus juhatuse liige perioodil 06.07.2012-30.12.2013 ja V.K. on olnud äriühingus juhatuse liige perioodil 30.04.2013-10.12.2013. Maksuhaldur on teinud maksuotsused 10.03.2014 nr 12.2-3/18571-17, millega on määratud Soneco Pluss OÜ-le tasumisele maksusumma ja 27.02.2015 nr. 12.2-3/018571-24, millega on muudetud Soneco Pluss OÜ-l maksukohustust. Seisuga 15.06.2016 oli maksuvõlg tasumata ning kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Soneco Pluss OÜ-lt registervara ja majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
21.09.2016 on laekunud Tartu Halduskohtule Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse korras V.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.07.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00667-10 tühistamiseks, V.K. vaidlustab vastutusotsust teda puudutavas osas. Viidatud vastutusotsusega on A.K. ja V.K. kohustatud tasuma Soneco Pluss OÜ maksuvõlga summas 77 960,59 eurot. Kohus on kohtumäärusega 22.09.2016 asja menetlusse võtnud vastutusotsuse tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Kaebaja seisukohad ja taotlused V.K. ei nõustu vastutusotsusega ning märgib, et kogu äritegevust juhtis tema vend A.K. ning V.K. ei pea õigeks, et vastutab A.K. tegemata jäänud töö eest. V. K. on kaebuses selgitanud, et tema juhatuse liikmeks hakkamine on vastutulek vennale – A.K., kes palus tal hakata juhatuse liikmeks äriühingus ning asendaks teda A. K. äraolekul. Kaebaja märgib, et ei olnud teadlik raamatupidamises toimuvast ning maksukohustuse tekke põhjuseks olnud kohustuse rikkumise aluseks olevate asjaolude üle oli kontroll A. K. Kaebaja märgib, et äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest üksnes juhul kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Vastutusotsuse saab teha seaduslikule esindajale ainult siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise läbi. Kaebaja märgib, et ei ole rikkunud MKS § 8 lg 1 tulenevat kohustust tahtlikult. Juriidilise isiku juhatuse liikme tahtliku õigusrikkumise tõendamise kohustus lasub maksuhalduril ning vastutusotsuses pole tõendatud, et isik oleks soovinud oma tegevusega õigusvastase tagajärje saabumist. Kaebaja möönab, et vaidlust ei ole selles, et Soneco Pluss OÜ-l tekkis maksuvõlgnevus maksuhalduri ees, kuid tõendamata on see, et V.K. käitumise läbi on tekkinud maksuvõlg. Kaebaja viitab vastutusotsuse punktile 5.2 , milles maksuhaldur heidab V. K. ette maksukohustuse rikkumise. Kaebaja lisab veelkord, et tegemist on vendadega ja kaebajal ei ole põhjust oma venda mitte usaldada. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et V.K. ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ei tahtlikult ega raskest hooletusest, millest tulenevalt oleks tekkinud maksuvõlg.
Kaebaja märgib, et vastutava isiku individuaalne süü tuleb tõendada ning maksuvõlg on tekkinud eelkõige seetõttu, et maksuhaldur on teinud äriühingu vastu maksuotsuse ja äriühingul ei ole raha võlga likvideerida. Kaebusega taotletakse tühistada Maksu- ja Tolliameti 08.07.2016 vastutusotsus nr 13-7/0066710 V.K. puudutavas osas ja mõista välja vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud. Vastustaja seisukohad ja taotlused Maksu- ja Tolliamet taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskuld kaebaja enda kanda. Vastustaja leiab, et vastutusotsus vastab maksukorralduse seaduse nõuetele ja Riigikohtu juhistele ning on igati õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Vastustaja on märkinud, et tuvastatud on kaebaja kohustuste rikkumine juhatuse liikme kohustuste täitmisel tahtlikult raskest hooletusest, vastutaja viitab vastutusotsuse punktile 5.2. Vastustaja leiab, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg 1 tulenevat tagamiskohustust , see väljendub juriidilise isiku igapäevases majandustegevuses osalemises ning rohkem kui ühe juhatuse liikme puhul ka teise juhatuse liikme maksuvõlga tekitavasse tegevusse sekkumises. Kaebaja tegevusetust ei õigusta olukord, et äriühingut juhtis tema vend. Vastustaja peab ebatõenäoliseks V.K. väidet, et ta ei olnud üldse teadlik äriühingu majandustegevusest ajal mil V.K. pidi venda tema äraolekul asendama. Vastustaja on leidnud, et äriühingu juhatuse liikme V.K. raskelt hooletu tegevuse ja Soneco Pluss OÜ-le maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Vastustaja viitab ka sellele, et kuna juhatuse liikmete näol oli tegemist vendadega, pidi olema V.K. teadlik sellest, et vend A.K. ähvardas ärikeeld, mis oleks pidanud ajendama kaebajat huvi tundma äriühingu majandustegevuse suhtes. Vastustaja märgib, et V. K. ei näidanud kolme kuu jooksul üles huvi äriühingu tegevuse suhtes ning olukorras , kus deklaratsioonides on esitatud valeandmed, ei ole kaebaja väide õige, et kohustused on nõuetekohaselt täidetud. Maksuhaldur märgib, et vastutusotsus on õige ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS)§ 96 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 95 lõigetes 2-5 sätestatut. Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma täitmise aeg. Vastutusotsus tehakse kui tekkinud on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. 3.MKS § 40 lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva maksukorralduse seaduse § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslastega.
MKS § 8 lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale teha vastutusotsus juhul kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise läbi. 4.Asja materjalide kohaselt tuvastas maksuhaldur läbi maksumenetluse, et äriühing Soneco Pluss OÜ-l oli tekkinud maksuvõlg, mis koosnes käibemaksukohustusest, mille kohta on vormistatud maksuotsused 10.03.2014 nr 12.2-3/18571-17 (määrati tasumisele maksusumma) ja 27.02.2015 nr 12.2-3/018571-24 (vähendati maksukohustust). Soneco Pluss OÜ-l on tekkinud võlg V.K. juhatuse liikmeks oleku ajal (30.04.2013-10.12.2013). Maksumenetluses on tuvastatud, et Soneco Pluss OÜ ei ole teinud tehinguid Sirto Trade OÜ-ga, Epox OÜ-ga, Tšaister Center OÜ-ga ega ole ostnud Hiina ja Iisraeli äriühingutelt õlletootmisseadmeid, tekitati vaid mulje, et tehingud on toimunud ning deklareeriti sisendkäibemaksu ebaõigesti kokku 93 762,61 eurot. Maksuhaldur on tuvastanud maksumenetluses, et Soneco Pluss OÜ ei ostnud teenuseid Sirto Trade OÜ-lt, Epox OÜ-lt, Tšaister Center OÜ-lt ega NT Logistika AS-lt. Maksuhaldur on tuvastanud, et V.K. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi kuna tema juhatuse liikmeks oleku ajal on raamatupidamises ja maksuarvestuses esitatud valeandmeid. Maksuhaldur on vastutusotsusega mõlemalt juhatuse liikmelt välja nõudnud võlga summas 77 960,59 eurot, mis koosneb käibemaksukohustusest. A.K. ja V.K. suhtes tehtud vastutusotsusega nõutava põhivõla kujunemise metoodika on maksuhalduril välja toodud vastutusotsuses (I kd tl 16). Kohus märgib, et maksuhalduril ei ole õnnestunud maksumenetluses tuvastatud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuvõlga tähtajaks ei tasutud. Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Seega on igati põhjendatud, et kuna maksuhalduril puudus igasugune võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Soneco Pluss OÜ-lt registervara ja majandustegevuselt laekuvate rahaliste vahendite arvelt, tuli lähtuda MKS § 8 lg 1, mille kohaselt täidetakse rahalised kohustused esindatava vara arvelt kui äriühingu seaduslik esindaja ei ole täitnud tähtaegselt äriühingu rahalisi kohustusi. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Antud asjas on kaebuse esitanud V.K., kes saab asja vaidlustada enda osas. 5.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud, millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud (üldkogu 27. 11 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunktid e–j). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31.10 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12), 12.12.2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 (p 11) ja 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13 (p 10)) tuleneb MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada
maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Antud juhul on need nimetatud kriteeriumid täidetud. 6.Kohus märgib, et eeltoodu alusel on tuvastatud, et maksuvõlg on olemas, maksuvõlga ei ole õnnestunud maksumaksjalt kätte saada, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ja seega on vastutusotsuse tegemine lubatav ning järgnevaga on tuvastatud ka see, et kaebaja on isik , kes on vastutusotsuse adressaat ja juhatuse liige, kelle käitumise läbi on tekkinud maksuvõlg. 7.Nimelt V.K. oli äriühingus Soneco Pluss OÜ-s juhatuse liige ajavahemikul 30.04.201310.12.2013. Deklareeritud on kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal sisendkäibemaksu ebaõigesti. Soneco Pluss OÜ-l ei olnud õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tehingud, mis Soneco Pluss OÜl ja eespoolnimetatud äriühingute vahel on väidetavalt toimunud, ei olnud tegelikult toimunud. Selle on maksuhaldur maksumenetluses tuvastanud. 8.Seda, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi
11.V.K. on püüdnud väita, et tema ei tea äriühingu juhtimisest midagi, oli vaid asendaja kui vend A.K. (teine juhatus liige) Eestist ära oli. Maksuhaldur ei ole seda usutavaks pidanud, kuna kaebaja on lootnud saada äriühingust dividende ja A.K. ähvardas ärikeeld. Kohus märgib, et kajastades siiski fiktiivseid arveid raamatupidamises, soovis Soneco Pluss OÜ varjata reaalselt toimunud tehinguid ja nende reaalseid teostajaid, mis näitab Soneco Pluss OÜ teadlikkust sellest, et arvetel näidatud teenuse pakkuja ei ole tegelik teenuse pakkuja. See näitab, et kaebaja mitte ainult ei rikkunud juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust, vaid tema tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Seega kohalduvad käesoleval juhul Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011.a. otsuses asjas nr 3-3-1-73-10, p-s 15 väljendatud seisukohad, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist isiku pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Kohus ei pea usutavaks, et V. K., olles venda asendanud äriühingus tema äraolekul, oli täiesti teadmatuses, mis äriühingus toimus. Vastutusotsuses on õigesti asutud seisukohale, et V. K. puudus huvi äriühingu majandusliku olukorra suhtes ning ta ei pidanud vajalikuks ka kontrollida A.K., kui teise juhatuse liikme, tegevust ja ülesannete täitmist äriühingus. V. K. ütluste kohaselt maksuhaldurile oli ta venda usaldanud ja ei pidanud vajalikuks teda kontrollida. A.K. seletustest nähtuvalt otsustati äriühingus suuremaid asju koos V.K. – suuremad lepingud ja ostud ning osalus otsustusprotsessis. Kohus ei pea usutavaks, et V. K. ise üldse äriühingu juhtimisel äriühingu majanduslikust olukorrast midagi ei teadnud, kuigi on A.K. seletuste kohaselt osalenud otsustusprotsessides. Kohus lisab, et äriühingu juhil lasub kohustus organiseerida äriühingus töö selliselt, et äriühingu tegevus vastaks nõuetele ning juhatuse liikmel lasub kohustus kontrollida teiste juhatuse liikmete käitumist, et ei saaks kahjustada kolmandad isikud. Kohus on asunud seisukohale, et V. K. oli võimalus sekkuda Soneco Pluss OÜ majandustegevuse juhtimisse, mis oleks võinud tagada Soneco Pluss OÜ maksukohustuse täitmise, kuid isik ei teinud seda. Asja materjalidest ei nähtu, et V. K.il oleks olnud mõned takistused ligipääsuks raamatupidamisdokumentidele või muule sellisele. Samuti oli V. K. teadlik, et A.K. ähvardas ärikeeld, mis oleks võinud äratada tähelepanu äriühingu vastu majanduslikust küljest. Kaebaja on väitnud, et kõik deklaratsioonid olid esitatud ja maksud makstud. Kohus nõustub siinkohal maksuhalduriga, et olukorras kus on esitatud deklaratsioonis valed andmed, ei tähenda, et kohustused on nõuetekohaselt täidetud. Kui V.K. oleks oma juhatuse liikmeks oleku ajal nõuetekohaselt tööülesandeid täitnud, ei oleks tekkinud maksuvõlga. Riigikohus on korduvalt märkinud, et äriühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, mis tähendab korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus nr 3-21-33-10, p 11). Õiguslikult ebaselges olukorras tähendab see kohustust aktiivselt tegutseda, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel, või juhatuse liikme kohalt tagasi astuda (Riigikohtu 13.06.2012 otsus nr 3-2-1-46-12).
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.