Henn Koduvere kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 18.08.2016 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Henn Koduvere Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja Jane Rõuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Henn Koduvere apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Henn Koduvere apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2096 muutmata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-2096 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Advokatuuri kantsler esitas 26.01.2016 advokatuuri aukohtule avalduse advokaat Henn Koduvere suhtes aukohtumenetluse algatamiseks. Kantselei tuvastas tsiviilasjas nr 2-157767 riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmise taotluse kontrollimisel, et vandeadvokaadi abi Henn Koduvere on hagimenetluse ettevalmistavate toimingute eest tasu taotlemisel kasutanud tasu liiki „kohtulikus menetluses osalemine“. Selle tulemusena on Harju Maakohus määranud advokaadile riigi õigusabi tasu suuruseks 2952 eurot ehk 1860 eurot rohkem kui Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (tasude ja kulude kord) ette näeb. Advokatuur on H. Koduverele korduvalt selgitanud, et tasu liiki „kohtulikus menetluses osalemine“ on korrektne kasutada üksnes istungite puhul ning menetlust ettevalmistavad toimingud kuuluvad teise tasu liigi alla. Sellest hoolimata on advokaat jätkanud kohtutelt tasu taotlemist vale õigusabi liigi alt, mistõttu võib Henn Koduvere käitumist pidada pahatahtlikuks. Advokatuuri aukohus tunnistas 18.08.2016 otsusega vandeadvokaadi abi H. Koduvere süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb Eesti Advokatuuri kodukorra § 20 rikkumises ning määras H. Koduverele advokatuuriseaduse (AdvS) § 19 lg 2 p 1 alusel karistuseks noomituse.
2.Henn Koduvere esitas 19.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada advokatuuri aukohtu 18.08.2016 otsuse ning palus täiendavalt kohtult tunnistada põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata 01.09.2014-31.07.2016 kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasude ja kulude kord või alternatiivselt jätta kohaldamata tasude ja kulude korra järgnevad sätted: 17.03.2014-31.08.2014 kehtinud korra p-de 42 ls 1 ja 43 ls 1; 01.09.2014-30.09.2014 kehtinud korra p-de 43 ls 1 ja 44 ls 1 ning 01.10.2014-31.07.2016 kehtinud korra p-de 37 ls 1 ja 371 ls 1. Advokatuuri aukohus rikkus AdvS § 17 lg-t 3, lahendades asja kirjalikus menetluses. Kaebaja taotles 05.02.2016 advokatuurile saadetud vastuses suulise menetluse läbiviimist. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-test 1 ja 6 algab tsiviilasjades kohtulik menetlus ehk kohtumenetlus avalduse menetlusse võtmise määruse tegemisest. Järelikult on pärast asja menetlusse võtmist osutatud õigusteenuse puhul tegemist kohtumenetluses osutatud õigusteenusega ning avalduse menetlusse võtmisele eelnevate toimingute ja tööde puhul on tegemist kohtumenetluse ettevalmistamise toimingute ja töödega. Riigi õigusabi seadus (RÕS) käsitleb mõistet „kohtumenetlus“ samuti nagu TsMS § 372 lg-d 1 ja 6. Olenevalt poolte nõusolekust ja muudest tingimustest võib kohus tsiviilasja menetleda ka üksnes kirjalikus kohtumenetluses. Isegi juhul, kui asjas määratakse kohtuistung, toimub tsiviilasjades valdav osa kogu kohtumenetlusest kirjalikuna. Kohtumenetluses esitavad pooled kirjalikke seisukohti, taotlusi, tõendeid. Seega nii TsMS ja RÕS sätetest kui ka sisuliselt toimub suur osa tsiviilasjade kohtulikust menetlusest kirjalikuna, väljaspool kohtuistungit ja seda ei saa pidada kohtuliku menetluse ettevalmistamiseks. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.04.2016 lahendis nr 3-2-1-40-15 RÕS § 21 lg 3 laused 1-3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Volitusnormi põhiseadusvastasuse korral on põhiseaduse 2(5)
3-16-2096 vastane ka selle alusel antud akt. Käesolevas haldusasjas vaidluse all oleva tasude ja kulude korra kehtestas advokatuuri juhatus 15.08.2014 otsusega RÕS § 21 lg 3 alusel, järelikult oli nimetatud tasude ja tulude kord põhiseadusega vastuolus. Lähtuvalt eeltoodust oli 01.09.2014-31.07.2016 kehtinud tasude ja kulude kord põhiseadusega vastuolus ning seetõttu tuleb kaebajale määratud distsiplinaarkaristus tühistada.
3.Eesti Advokatuur palus jätta kaebus rahuldamata. Asjaolu, et aukohus ei lahendanud asja suulises menetluses, ei anna alust aukohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd asi oli aukohtu menetluses olnud juba alates 26.01.2016 ning kaebaja seisukohad olid teada, pidas aukohus asja kiirema lahendamise huvides otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses. Sellega oli kaebajale korduvalt tagatud ärakuulamisõiguse teostamine ning asja lahendamine kirjalikus menetluses ei rikkunud kaebaja õigusi. HMS § 58 alusel ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või see ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Advokatuur on seisukohal, et asja suuline menetlemine ei oleks kaasa toonud teistsugust lahendit. Kaebaja esitas teadlikult tasutaotlusi vale tasuliigi alt. Advokatuur selgitas talle korduvalt, et tasu liiki „kohtulikus menetluses osalemine“ on korrektne kasutada üksnes kohtuistungite puhul. Selline tõlgendus tuleneb ka dokumendist „Abimaterjal õigete tasu liikide valimiseks tasutaotluste koostamisel riigi õigusabi infosüsteemis (RIS) kooskõlas tasude ja kulude korraga“ ning 26.07.2016 vastu võetud tasude ja kulude korra § 10 lõigetest 2, 3 ja 4 (endised tasude ja kulude korra punktid 37, 371 ja 38). Kaebaja korduv tegevus tasude taotlemisel suuremas määras kui seadusega ettenähtud on selgelt vastuolus advokatuuri kodukorra §-ga
4.Tallinna Halduskohus jättis 12.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Isik võib anda selgitusi suuliselt ja kirjalikult, mõlemad on ärakuulamisena aktsepteeritavad. Asja lahendamine kirjalikus menetluses ei rikkunud kaebaja õigusi ning kaebaja ärakuulamisõiguse teostamine oli tagatud ka kirjalikus menetluses. Asjaolu, et ringkonnakohtud on neljas menetluses jätnud kaebaja tasutaotlused rahuldamata, mida kaebaja on vaidlustanud riigikohtus, kus kaks määruskaebust on jäetud menetlusse võtmata ning kahe osas pole riigikohus seisukohta võtnud, näitab kohtute seisukohta tasutaotluste lahendamisel. Kohtud on korduvalt leidnud, et kaebaja tõlgendus tasude ja kulude korra regulatsiooni osas on ekslik ning tasutaotluste menetlemisel lähtutakse advokatuuri käsitlusest. Riigikohus tuvastas 26.04.2016 asjas nr 3-2-1-40-15 tasude ja kulude korra formaalse vastuolu põhiseadusega ja tunnistas selle kehtetuks, kuid kirjeldatud otsus on tehtud pärast H. Koduvere poolt esitatud tasutaotlust asjas 2-15-7767. Tasude ja kulude kord oli tasutaotluse ajal kehtiv ning kehtiv seadus on täitmiseks kohustuslik kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Kehtivate normide eiramine võib kaasa tuua sanktsioonid. Seega jõudis advokatuur õigele järeldusele, et advokaat on teadlikult eiranud tasude ja kulude korra punktides 37, 371 ja 38 kehtestatud tasuregulatsiooni. Põhjendatud ei ole kaebaja väited aukohtu poolt menetlusnormi olulises rikkumises ning otsuse sisulise õigusvastasuse osas, mis puudutab kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes 3(5)
3-16-2096 põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei mõjuta asja otsustamist. Advokatuuri aukohtu otsuse puhul ei esine menetlusnormi olulist rikkumist, mis oleks võinud mõjutada otsust. Otsus on piisavalt põhjendatud, sisult selge ja arusaadav ning kaalutlusvigadeta. Aukohus on õigesti kohaldanud otsuse tegemise ajal kehtinud tasude ja kulude korda ja hinnanud advokaadi tegevust sel hetkel kehtinud korra valguses. Seetõttu puudub alus tasude ja kulude korra kohaldamata jätmiseks.
5.Henn Koduvere palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 12.04.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud väidete juurde. Õige pole halduskohtu seisukoht, et advokatuuri aukohtu poolt asja lahendamine kirjalikus menetluses ei rikkunud kaebaja õigusi ning ärakuulamisõiguse teostamine oli tagatud ka kirjalikus menetluses. Seaduses ettenähtud suulise menetluse õigusest ilmajätmist ei saa põhjendada argumendiga, et kaebajale võimaldati kirjalik menetlus. Riigikohus on leidnud, et kohtuistung võimaldab halduskohtumenetluses menetlusosalisele kõige tõhusama kaitse. On ilmne, et ka aukohtu menetluses on menetlusosalise kaitse suulises menetluses tõhusam kui kirjalikus. AdvS § 17 lg 3 võimaldab aukohtul kirjalikku menetlust rakendada üksnes juhul, kui advokaat ei ole taotlenud, et asi lahendataks suulises menetluses. Kaebaja hinnangul võis antud menetlusnormi rikkumine mõjutada asja lahendust. Kohus on asja lahendamisel lähtunud advokatuuri seisukohtadest ning jätnud kaebaja seisukohad tähelepanuta. Tasude ja kulude korda on muudetud 14 korda, kuid ükski muudatus ei selgitanud, et kohtumenetluse all mõistetakse kulude ja tasude taotlemisel üksnes kohtuistungit. Ka muudatustega koos avaldatud seletuskirjas pole käesoleva vaidluse eset täpsustatud. Kohtumenetluse tuleb mõiste sisustada tasude ja kulude korra aluseks olevate õigusaktide ja üldiste menetluslike õigusaktide alusel (RÕS, TsMS). Nende aktide alusel algab kohtumenetlus tsiviilasja menetlusse võtmisest. Halduskohus on otsuse põhjendustes nõustunud advokatuuri poolt esitatud seisukohtadega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Sellega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust, kuna HKMS § 165 alusel tuleb otsuses märkida kohtu põhjendused. Osapoole seisukohtadele viitamist ei saa pidada kohtupoolseks põhjendamiseks HKMS valguses. Kuna tegemist on olulise menetlusnormide rikkumisega, võis see kaasa tuua ebaõige lahendi.
6.Eesti Advokatuur ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohtadega ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma varasemate seiskohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.AdvS § 17 lg 3 kohaselt võib aukohus lahendada asja kirjalikus menetluses, kui huvitatud isik ega advokaat ei ole taotlenud, et asi lahendatakse suulises menetluses. Eeltoodust tuleneb, 4(5)
3-16-2096 et kui asjassepuutuv isik soovib, tuleb asi läbi vaadata suulises menetluses. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovis enda aukohtu istungil ärakuulamist. Aukohtu poolt kirjaliku menetluse kasuks otsustamine kujutab endast menetlusviga. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et see menetlusviga ei saanud antud juhul ilmselgelt mõjutada asja lahendust. Advokatuur on tasude ja kulude korra tõlgendamisel olnud järjepidev. Seega ei ole äratuntav, et kaebaja poolt oma tõlgenduse esitamine aukohtu istungil oleks võinud vastustaja lõppjäreldust muuta.
9.Põhjendamatu on kaebaja käsitlus tasude ja kulude korra pidevast muutmisest ja ebaselgusest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis on advokatuur olnud mõiste „kohtulikus menetluses osalemine“ sisustamisel järjepidev. Advokatuur oli kaebajale eelnevalt selgitanud, mis alustel tasu liike valida. Tasude ja kulude korra põhiseadusvastasus ei ole käesolevas asjas oluline. Nagu halduskohus on õigesti märkinud, oli tasutaotluse esitamise ajal tegemist kehtiva õigusaktiga ning kaebajal oli advokaadina kohustus sellest lähtuda. AdvS § 19 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest. Üheks selliseks õigusaktiks, mida tuleb järgida, on ka advokatuuri kodukord (AdvS § 20). Kodukorra § 20 järgi peab advokaat muu hulgas juhinduma ka advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest. Kui tasude ja kulude kord oli kehtestatud advokatuuri juhatuse poolt, pidi kaebaja seda järgima. Tasude ja kulude kord eristas kohtuvälises menetluses osalemist, kohtulikuks menetluseks ettevalmistamist ning kohtulikus menetluses osalemist. Seda silmas pidades ei saanud kaebaja eeldada, et mõiste „kohtulikus menetluses osalemine“ hõlmab kõiki toiminguid pärast hagi menetlusse võtmist. Advokatuur ei pidanud tasude ja kulude korra kehtestamisel järgima RÕS või TsMS terminoloogiat. Arusaamatuste vältimiseks töötati välja abimaterjal tasu liikide valimiseks ja tasutaotluse koostamiseks. Asjaolu, et kohtupraktika on vaidlusaluses küsimuses olnud lahknev (kaebaja on viidanud ühele lahendile, kus kohus on lähtunud tema tõlgendusest), ei muuda tõsiasja, et kaebaja on advokatuuri enda juhiseid eiranud.
10.Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Kohus on vaidlustatud haldusakti õiguspärasust sisuliselt hinnanud. Vastustaja seisukohtadega nõustumine ei tähenda, et kohus pole põhjendamiskohustust täitnud.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.