M.M.a kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.08.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036669-8 tühistamiseks osas, millega muudeti Simetra Tööjõud OÜ 2015. a oktoobri maksudeklaratsiooni seonduvalt M.M.ale deklareeritud töötasuväljamaksega summas 24 137 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – M.M.a, volitatud esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja advokaat Kevin Siivelt Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan Kolmas isik – Simetra Tööjõud OÜ
Asja läbivaatamine
09.10.2017
RESOLUTSIOON
Jätta M.M.a kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-2613 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 03.08.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036669-8 (tl 59-65) vähendati Simetra Tööjõud OÜ (ST) maksukohustust 51 403,74 euro võrra, sh M.M.ale deklareeritud töötasuväljamaksetelt arvestatud maksukohustust summas 25 046,59 eurot (kinnipeetud tulumaksu 8314 eurot, sotsiaalmaksu 14 379,56 eurot, töötuskindlustusmakseid 1045,80 eurot, kohustusliku kogumispensioni makseid 1307,23 eurot). 1) MTA kontrollis ST poolt füüsilistele isikutele, sh M.M.ale tehtud töötasult või muudelt väljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksude ja maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni 2015 kuni jaanuar 2016. MTA tuvastas, et ST ei ole kontrollitaval perioodil füüsilistele isikutele töötasu väljamakseid teostanud. ST on deklareerinud töötasu väljamakseid, mida on tegelikkuses teinud ning oli kohustatud deklareerima OÜ Muinas Catering (MC). 2) ST ei ole reaalselt tegutsev äriühing. ST ja MC maksumenetlustes kogutud teave, eelkõige töötajate ütlused, välistavad isikute töötamise ST-s ja ka MC ja ST vahelise tööjõurendisuhte olemasolu. Kõik tööandjale iseloomulikud kohustused täitis ja kulud kandis MC, mis ei ole renditööjõu kasutamise puhul otstarbekas ja tavapärane tegevus. ST poolt deklareeritud töötasud on makstud Alke Finants OÜ (AF) pangakontolt. ST ei esitanud maksuhaldurile tõendeid, et töötasud on makstud ST rahalistest vahenditest. MC kontrolli raames on tuvastatud, et töötasud on makstud MC rahalistest vahenditest. Töötasude tasumiseks vajalik raha laekus MC-lt AF-le vahetult enne edasikandmist töötajate pangakontodele. Seega, töötasud on makstud AF pangakonto kaudu MC poolt, mitte aga ST rahalistest vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt ei tekkinud ST-l kontrollitaval perioodil maksu- ega deklareerimiskohustust, need on tegeliku tööandja ja töötasude maksja ehk MC kohustused. 3) Töötasu väljamakseid on MC töötajatele deklareerinud käibemaksukohustuslaste registri numbrit mitteomav T. R. äriühing ST, samas kui arveid väidetavalt tööjõurendi teenuse eest on T. R. väljastanud käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingute Gration Services OÜ, VIPmatex OÜ ja MIKOS OÜ nimel. MC kontrolli raames leidis tõendamist, et tehingupartnerite vahetus oli poolte poolt taotluslik ning seotud sooviga tagada MC-le sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, et alusetult vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Tööjõurendilepingute perioodiline ümbervormistamine uue seotud äriühingu nimele oli tingitud eelmiselt äriühingult käibemaksuga arvete väljastamise õiguse äravõtmisest. 4) ST poolt deklareeritud tööjõumaksud kokku summas 51 403,74 eurot on riigile täies ulatuses tasumata. Võttes arvesse asjaolu, et ST-l polnud kontrollitaval perioodil pangakontosid (töötasu ülekandeid on teostanud T. R. äriühing AF) ja maksukohustuse täitmine on võimalik ainult pangaülekannetega, järeldab maksuhaldur, et ST ei kavatsenudki riigile makse maksta. Kuna ST nimel registervarasid samuti pole, siis arvestades äriühingu varalist seisu, on maksude sissenõudmine sellelt äriühingult praktiliselt võimatu. Seega deklareeriti töötasud teadvalt ja sihilikult, tõenäoliselt T. R. ja MC juhtkonna vahelise kokkuleppe alusel, mittetegutseva ning varatu äriühingu deklaratsioonides. See näitab, et deklareeritud tööjõumakse ei olnudki plaanis kunagi tasuma hakata. T. R. on või on olnud seotud paljude äriühingutega (02.08.2016 seisuga kokku 51 kehtivat ja kehtetut seost) ning praktiliselt kõigi puhul eksisteerivad suured maksuvõlad. Taoline asjaolu viitab juba süstemaatilisusele ning väljakujunenud maksude maksmise kõrvalehoidumise skeemile.
2(9)
3-16-2613 5) ST deklareeris oktoober 2015 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) MC töötajale M.M.ale, kes on ühtlasi Viikingite Küla (MC tegevuskoht) omaniku elukaaslane, töötasu väljamakse summas 34 235 eurot bruto ehk 26 128 eurot neto. MC kontrolli raames on tuvastatud, et isiku tegelik töötasu suurus oli 2015 oktoobris 2128 eurot neto ehk 2085,90 eurot bruto. M.M.a on alates 27.01.2016 lapsehoolduspuhkusel ning jaanuaris 2016 sai isik Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise summas 15 427,87 eurot bruto. Eeltoodust lähtuvalt sooviti tegelikust oluliselt suuremas summas töötasu väljamakse deklareerimisega tagada M.M.ale kõrgem sünnitushüvitis ja perspektiivis ka kõrgem vanemahüvitis. Haigekassa arvutab sünnitushüvitise kindlustatu sünnituspuhkusele eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Seega ST oktoober 2015 maksudeklaratsioonil tegelikust tunduvalt suurema töötasu summa deklareerimisega loodi, tõenäoliselt T. R. ja MC juhtkonna vahelise kokkuleppe alusel, M.M.ale võimalus saada jaanuaris 2016 ettenähtust ca neli korda kõrgem sünnitushüvitis ning perspektiivis ka kõrgem vanemahüvitis. 6) Kuna ST maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada M.M.a õigusi ja kohustusi, siis kaasas MTA M.M.a kolmanda isikuna 07.06.2016 menetlusse. Kuna M.M.a ei olnud maksuhaldurile elukoha aadressilt, e-posti ja telefoni teel kättesaadav, siis 30.06.2016 avaldas MTA kaasamiskirja resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes. M.M.a ei esitanud maksuhaldurile oma arvamust ega vastuväiteid.
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) esitas 08.09.2016 kirjaga nr 9.EM-2/13480 M.M.ale nõude tagastada enammakstud vanemahüvitis summas 3775,42 eurot (tl 6). 1) SKA 09.03.2016 otsusega nr 1 määrati M.M.ale vanemahüvitis perioodiks 11.05.201619.07.2017 summas 2724,34 eurot kuus. Hüvitise määramisel lähtuti riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest, mille kohaselt oli M.M.a 2015. a isikustatud sotsiaalmaks 14 185,85 eurot. 2) MTA muutis 19.08.2016 riiklikus pensionikindlustuse registris M.M.a 2015. a isikustatud sotsiaalmaksu andmeid. Muudatuse kohaselt on M.M.a 2015. a isikustatud sotsiaalmaks 3808,49 eurot. Seega muutus hüvitise summa ja M.M.ale määrati SKA 06.09.2016 otsusega nr 3 hüvitis alates 11.05.2016 kuni 19.07.2017 summas 961,74 eurot kuus. 3) Eeltoodust tulenevalt on M.M.ale makstud perioodi 11.05.2016 kuni 31.07.2016 eest hüvitist ettenähtust enam 3775,42 eurot.
3.Eesti Haigekassa esitas 19.10.2016 kirjaga nr 5-3.3/28908 M.M.ale kirjalike selgituste nõude seonduvalt enammakstud ajutise töövõimetuse hüvitisega summas 9028,52 eurot (tl 72). 1) Haigekassa määras ja maksis M.M.ale töövõimetuselehe nr 16000040 alusel (perioodiga 01.01.2016-10.05.2016) ajutise töövõimetuse hüvitist kokku 12 342,30 eurot. Hüvitise arvestamise aluseks oli MTA elektroonse sotsiaalmaksu andmebaasi alusel tol hetkel M.M.a 2015. a keskmine päevatulu. 2) MTA viis 2016. a-l läbi ST kontrolli, mille käigus kontrolliti ka ST poolt M.M.ale deklareeritud väljamakseid. Kontrolli tulemusel selgus, et ST-l puudus kontrolliperioodil reaalne majandustegevus, ST ei olnud M.M.ale tööd võimaldavaks isikuks ning maksustamisperioodidel juuni 2015 kuni jaanuar 2016 ei ole ST deklareeritud palgaväljamakseid M.M.ale tegelikkuses tehtud. 3) Deklaratsiooni tühistamise tulemusel muutus M.M.a 2015. a keskmine palgatulu. MTA elektroonse sotsiaalmaksu andmebaasi andmete alusel tegi Haigekassa ajutise töövõimetuse 3(9)
3-16-2613 hüvitise ümberarvestuse, mille tulemusena on hüvitist enam makstud 9028,52 eurot. Haigekassa palub M.M.al esitada hiljemalt 04.11.2016 seisukoht ning ettepanek enammakstud summa tagastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.M.M.a palub 16.12.2016 kaebuses (täiendatud 06.03.2017 ja 23.03.2017) tühistada MTA 03.08.2016 maksuotsus teda puudutavas osas summas 13 873,95 eurot (tl 3-5, 91-93, 112). 1) Sotsiaalmaksu deklareerimiseks, kinnipidamiseks ja maksmiseks on kohustatud tööandja. Kui tööandja ei täida oma kohustust korrektselt, võib ta vastutada rikkumise eest vastavalt maksuseadustele või lausa karistusseadustikule. Töötaja, kes on täitnud kõik temal lasuvad kohustused, samuti täitnud n.ö tavapärast hoolsuse standardit ületavalt ka hoolsuskohustuse kontrollida, kas temale tehtud sularaha väljamaksed ja kogu töötasu on deklareeritud, ei saa vastutada tööandja võimalike rikkumiste eest. 2) Olukord, kus MTA asub võimalikke tööandja rikkumisi või vajakajäämisi pöörama karistusena töötaja vastu, enam veel, tehes seda menetlusõigust rikkudes ja tagaselja infosüsteemi kaudu lapsehoolduspuhkusel oleva ema hüvitist kärpides, on õigusriigis lubamatu. Kaebaja on saanud tulu 2015. a-l summas, millises see oli enne MTA poolt andmete muutmist deklareeritud. Seega saab MTA parimal juhul teha etteheited tööandjale seoses sotsiaalmaksu tasumise kohustuse täitmisega. Kaebaja (töötaja) ei ole ühtegi endal lasuvat kohustust rikkunud. 3) Põhiseaduse § 13 lg 2 järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest tuleneb ka õigusselguse põhimõte. Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Võimatu oleks väita, et kaebajal olnuks võimalik ette näha, et tema õiguskuulekas käitumine, ametlikult tööandjaga töölepingu sõlmimine, töötamine, töötamise registri andmete, e-maksuameti kaudu tema tasude kohta esitatavate deklaratsioonide andmete jne kontrollimine ja töötasu saamine võiksid isiku jaoks kaasa tuua olukorra, kus MTA oma suva järgi otsustab teha riiklikusse registrisse kande justkui ei oleks kaebaja tulu saanud. 4) Kaebaja sai esmakordselt MTA 03.08.2016 maksuotsusest ja asjaolust, et just see maksuotsus oli tema isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutmise aluseks, teada SKA 15.11.2016 vaideotsusest (millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie SKA 06.09.2016 otsusele nr 3), mille kaebaja sai kätte 16.11.2016. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebajale endiselt teada maksuotsuse sisu, kuivõrd MTA ei olnud seda kaebajale edastanud. 5) MTA 03.08.2016 maksuotsus on õigusvastane ja põhjendamata kaebajat puudutavas osas. MTA järeldus, nagu oleks ST deklareerinud kaebajale tehtud väljamakseid suuremana, kui need tegelikkuses olid, on meelevaldne ja põhjendamata. ST tegi kaebajale oktoobris 2015 töötasu väljamakse sularahas kokku summas 24 137 eurot, mida MTA ei ole maksuotsusest nähtuvalt üldse arvestanud. 6) Kaebaja töötas 2014. a-l käsunduslepinguga Viking Forell OÜ-le (VF), mille asukoht on Viikingite küla. Soovides asuda taas Viikingite külas tööle 2015. a-l, sai kaebaja teada, et MC, VF ja Flamestor OÜ (FL) omanikud võtavad töölisi tööjõurendist ja ise töötajate palkade ja puhkustega ei tegele. Kaebaja sai ühelt tööjõurendi töötajalt tööjõurenti pakkuva ettevõtte kontakti ehk T. R. telefoninumbri. T. R. leppis kaebaja kokku töötingimused ja tasustamise ning allkirjastas lepingu. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku, et kaebaja hakkab tööd tegema MC-le ja VF-le. FL-s töötamine ja töötingimused lepiti kokku hiljem suuliselt. Tööülesandeid jagas kaebajale ettevõte, millele parasjagu tööd tehti. Samuti kontrollis ja võttis töö vastu ettevõte, kellele kaebaja tööd tegi. Töötundide kohta pidas kaebaja arvestust ise. MC töötunnid edastas 4(9)
3-16-2613 kaebaja ettevõtte juhatajale, VF tunnid samuti ettevõtte juhatajale. Seda tehti lähtuvalt kokkuleppest T. R.. 7) ST-s töötades oli kaebaja renditud 3-le ettevõttele: MC – kaebaja sai töötasu kuni jaanuarini ehk viimane makse oli 2015 detsembri eest; VF – kaebaja sai töötasu kuni detsembrini ehk viimane makse oli 2015 novembri eest; FL – töötasu maksti välja oktoobris 24 137 eurot netos ja sularahas. Kaebaja töökoormus oli suurim juulist-oktoobrini 2015. Sel ajal oli kaebaja 3-6 kuud rase ning sooviski teadlikult võimalikult palju tunde töötada, et saada seeläbi võimalikult suurt palka, et rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes ning hiljem vanemahüvitist saades oleksid need sellevõrra suuremad. Hilisemal rasedusperioodil (peale 6. kuud) vähendas kaebaja märgatavalt töökoormust (novembris 146 h, detsembris 56 h, jaanuaris 0 h). 8) Kaebaja oli müügijuht kõigi kolme ettevõtte juures (MC, VF, FL). Kaebaja tööülesanneteks oli klientidega suhtlemine (telefoni teel, e-maili teel ning MC ja VF jaoks kohapeal Viikingite külas). Viikingite külas üritusi jälgides sai kaebaja sageli teha samal ajal sülearvutiga hinnapakkumisi või jooniseid FL jaoks. Täiendavalt koostas kaebaja klientidele hinnapakkumisi, mida tegi nii kodus arvutit kasutades kui ka Viikingite külas kohapeal. FL jaoks tegi kaebaja lisaks hinnapakkumistele ka jooniseid ning komplekteeris kausta dokumentidest, mis said tehtud FL poolt kliendi majas (teostusjoonised, juhendid materjalide ja paigaldatud seadmete kohta, hooldus- ja kasutusjuhendid, survestamise akt). FL-le tegi kaebaja objekti valmides ka kasumiaruannet. FL-s töötades pani kaebaja kirja töötunnid, aga sai tasu ka objektipõhiselt. Objekti lõpetades selgus tehtud töö kasumlikkus ning selle alusel sai kaebaja lisatasu (lisaks tunnipalgale). Kaebaja tasu hinnapakkumise koostajana sõltus otseselt objekti kasumlikkusest. 9) MTA ja kaebaja vahel on sisuline vaidlus üksnes asjaolu üle, kas kaebajale tehti oktoobris 2015 väljamakse sularahas summas 24 137 eurot või mitte. Kaebaja jaoks ei ole oluline MTA maksuõiguslik käsitlus sellest, milline ettevõte oleks pidanud talle tehtud väljamakseid deklareerima, kuivõrd see ei muuda kaebajale tehtud väljamaksete ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu suurust. Perioodiliste töötasu maksete osas, millised on kaebajale tehtud pangaülekandega, vaidlust ei ole. Kaebaja kinnitab, et T. R. on ST-st teinud kaebajale väljamakse oktoobris 2015 sularahas summas 24 137 eurot. Kaebaja on selle väite kinnituseks esitanud ST nimel T. R. poolt allkirjastatud kinnituse. Kaebaja saab sularahas tasumist tõendada ka kaudsete tõenditega, näidates ära suuremad kulutused, millised ta on kandnud ST-st 2015 a-l saadud töötasudest.
Maksu- ja Tolliamet palub 19.05.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Pole tuvastatud, et ST oleks üldse kunagi kellelegi mingeid väljamakseid perioodil juuni 2015 kuni jaanuar 2016 teinud. Tegemist ei olnud reaalselt tegutseva äriühinguga. Tegemist oli äriühinguga, mis loodi selleks, et vältida maksukohustuste nõuetekohast täitmist. Kaebaja küll väidab, et ST tegi talle oktoobris 2015 töötasu väljamakse summas 24 137 eurot, kuid ei esita ühtegi usaldusväärset tõendit. Kui ST tõepoolest tasus kaebajale ca 24 000 eurot, siis tegemist ei saanud olla töötasu väljamaksega, sest kaebaja ei olnud ST töötaja. Kindlasti ei saa usaldusväärseks pidada ST kinnitust väljamakse tegemise kohta. Esiteks puuduvad tõendid, mis seda väljamakse reaalset tegemist kinnitaksid. Teiseks on ST esindaja T. R. isikuks, kes ST vahendusel vastavat maksupettust organiseeris ja korraldas. Tegemist on isikuga, kes läbi aastate on osalenud erinevate maksupettuste läbiviimisel. Kolmandaks oli ST-l võimalik kõik vastavad tõendid esitada juba maksumenetluses, kuid isik vältis koostööd maksuhalduriga, mis on tavapärane just äriühingutele, kes ei ole reaalselt tegutsevad. 2) Kaebaja on esitanud ka tõendi suuremate kulutuste kohta, et näidata, milleks kasutati ST-lt saadud raha. Samas ei ole kaebaja esitanud kogu arvelduskonto väljavõtet, et oleks võimalik 5(9)
3-16-2613 tuvastada kust pärineb raha, mille arvelt neid kulutusi tehti. Sisuliselt peaks kaebaja esitama tõendid, mis tõendavad, et kaebaja on ST-lt saadud summad oma arveldusarvele pannud ning selle arvelt on tehtud kaebaja poolt näidatud kulutusi. Kui kaebaja selliseid tõendeid ei esita, siis pole tehtud väljamakseid võimalik siduda ST-lt saadud summaga. 3) Kaebaja poolt välja toodud töötundide arvutus ei anna vastust küsimusele, mille eest tasuti kaebajale ca 24 000 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt on kõik kaebaja poolt nimetatud äriühingud osalenud sarnases pettuses ehk ST ei olnud tegelikult mitte ühegi isiku tööandjaks. Seega kõik töötunnid, mis on kaebaja poolt tehtud, on seotud kaebaja poolt nimetatud äriühingutega (MC, VF ja FL) ning puudub igasugune seos ST-ga. Esiteks puuduvad tõendid, mis kinnitaksid töötasu summas ca 24 000 eurot saamist ja kui teoreetiliselt pidada sularaha saamist tõendatuks, siis puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et tegemist oli töötasu väljamaksega, sest kaebaja ei olnud ST töötaja. 4) ST ei ole teinud palgaväljamakseid, sh kaebajale. Töötasu väljamakseid tegi kaebajale tegelikult isik, kelle juures kaebaja reaalselt töötas, mitte ST. ST 03.08.2016 maksuotsuse alusel on kaebajale deklareeritud töötasud tühistatud. 5) Kaebaja vaidlustab ST maksuotsust osas, mis seondub väljamaksega, mida kaebaja vastustaja hinnangul pole saanud. Ainult asjaolude vaidlustamine pole piisav, sest nimetatud asjaoludega on otseselt seotud ka maksuotsuse resolutsioon ehk summad deklaratsioonil, mis tulenevalt tuvastatud asjaoludest muutusid. Olukorras, kus maksuotsuse resolutsioon ei muutu, ei muutu midagi ka kaebaja jaoks, sest maksuarvestust korrigeeritakse vastavalt resolutsioonile, mitte tuvastatud asjaoludele. Seega on loogiline, et koos vastavate asjaoludega vaidlustab kaebaja ka nimetatud asjaoludega seotud osa ST maksuotsuse resolutsioonist ehk käesoleval juhul sisuliselt kogu maksuarvestust kõigi maksuliikide lõikes.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.M.M.a on vaidlustanud MTA poolt ST-le 03.08.2016 tehtud maksuotsuse osas, millega muudeti ST 2015. a oktoobri TSD-d seonduvalt M.M.ale deklareeritud töötasuväljamaksega summas 24 137 eurot (s.o vähendati deklareeritud väljamakseid ja sellega seonduvat ST maksukohustust).
7.Kohus leiab, et M.M.a kaebus ei anna alust MTA 03.08.2016 maksuotsuse osaliseks tühistamiseks, põhjendades seda järgnevalt.
8.Kohtu hinnangul oli MTA 03.08.2016 maksuotsus vaidlustatud osas selle andmise aja seisuga õiguspärane.
8.1.Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt oli maksuhalduril tekkinud kahtlus, et ST, kes oli igakuiselt deklareerinud üle 200 töötaja, ei ole reaalselt tegutsev äriühing ning ST poolt töötajate deklareerimise eesmärgiks on olnud aidata kolmandatel isikutel hoiduda tööjõumaksude tasumisest. Nimelt tuvastas maksuhaldur, et ST deklareeris enda töötajatena kolmandate isikute, sh MC heaks töötanut isikuid (sh M.M.a), kuid töötasudelt deklareeritud maksukohustust ei täitnud. Samuti tuvastas MTA, et tegelikkuses oli M.M.a 2015. a oktoobri töötasuks MC heaks töötamisel 2085,95 eurot (bruto), mitte ST poolt deklareeritud 34 234,80 eurot (bruto). Selle pinnalt tekkis maksuhalduril kahtlus, et ST aitas M.M.al saada riigilt ettenähtust suuremas summas sünnitushüvitist ja perspektiivis ka kõrgemat vanemahüvitist (sünnitus- ja vanemahüvitis arvestatakse tööandja poolt deklareeritud eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel).
6(9)
3-16-2613
8.2.Maksuhaldur soovis enda kahtluste kontrollimiseks saada teavet ST-lt, kuid ST maksumenetluses maksuhaldurile teavet ei esitanud (ST sai maksuhalduri teabe nõudmise korralduse kätte, kuid jättis sellele reageerimata – vt maksuotsuse p 1). Kuna ST maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud võisid mõjutada M.M.a kui kolmanda isiku õigusi ja kohustusi, kaasas MTA ka M.M.a ST menetlusse, võimaldades esitada omapoolne seisukoht maksuhalduri kahtluste osas. Kaasamise teade, mis sisaldas kokkuvõtet maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ja nende osas tehtud maksuhalduri järeldustest (tl 1415) edastati kaebajale nii posti teel (MTA-le tagastatud kiri – tl 20, väljavõte saadetise teekonna jälgimise andmebaasist – tl 16), kui e-posti teel (e-kiri – tl 19, kohaletoimetamise teade – tl 18), samuti püüdis maksuhaldur teadet kaebaja elukoha aadressil isiklikult üle anda ja telefoni teel kaebajaga kontakteeruda (vaatluse protokoll – tl 17). Vaidlust ei ole selles, et postiaadress, e-postiaadress ja telefoninumber, mille kaudu püüti kaebajaga ühendust saada, olid õiged ja tegelikud M.M.a kontaktid. Lõpuks avaldas maksuhaldur kaasamise info Ametlikes Teadaannetes (teadaande väljavõte – tl 21). Kaebaja maksuhalduriga ei kontakteerunud.
8.3.Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur on teinud temalt mõistlikult eeldatava, et ST poolt M.M.a osas deklareeritud andmetega seonduvad asjaolud välja selgitada ja tagada nii ST-le kui M.M.ale ärakuulamisõigus. Kui maksuhaldurile ei esitatud asjaosaliste poolt teavet, mis selgitaks ja tõendaks ST poolt töötasuväljamakse tegemist kaebajale 2015. a oktoobris summas 24 137 eurot (tööjõumakse vastavalt summalt ei tasutud, mis deklareeritud andmete ehtsust kinnitaksid), siis oli maksuhalduri poolt põhjendatud asuda seisukohale, et ST 2015. a oktoobri TSD kajastas selles osas ebaõigeid andmeid.
9.Kohus leiab, et MTA 03.08.2016 maksuotsuse tühistamiseks ei anna alust ka M.M.a poolt kohtumenetluses esile toodud asjaolud (mis eksisteerisid väidetavalt juba maksuotsuse tegemise ajal, kuid ei olnud maksuhaldurile teada).
9.1.Kohtumenetluses esitas M.M.a seisukoha, et töötamine ST-s (tööjõurendifirmas) seondus tegelikkuses töötamisega kolme isiku, s.o MC, VF ja FL heaks. Vaidlusalune väljamakse summas 24 137 eurot seondus kaebaja kinnitusel seejuures üksnes FL heaks töötamisega.
9.2.Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamata asjaolu, et ST-ga sõlmitud tööleping (tl 97-98) seondus FL heaks töötamisega. Lepingus puudub viide selle kohta, milliste äriühingute heaks töötamisega see seondub. Samas on lepingus punkte, mis seavad selle seostamise FL-ga kahtluse alla – näiteks lepingu p 3.3, mis sätestab, et „töökorraldus nähakse ette töösisekorraeeskirjades ja kodukorras, mis asuvad kaupluses“. Kaebaja ei ole seostanud kõnealust lepingut ja tööd FL-s mõnes kaupluses töötamisega. Tunnistajana üle kuulatud T. R. (ST juhatuse liige töölepingu sõlmimise ajal) selgituse kohaselt kajastati seda, milliste äriühingute heaks töötamine toimub, töölepingu lisas või lepiti e-kirja teel kokku. M.M.a selgituse kohaselt toimus samas FL heaks töötamine üksnes suulise kokkuleppe alusel. Seega ei ole ka töölepingu osapoolte selgitused omavahel täielikult kooskõlas. Lepingu lisasid või sellega seonduvat e-kirjavahetust kohtule esitatud ei ole. Seejuures on kohtu hinnangul kaebaja selgitused ebausaldusväärsed ja ebaselged juba nende lähtealuste osas, s.o selgituste osas, kuidas kaebaja väidetavalt FL heaks tööle asus. Kaebaja selgitas, et soovis naasta tööle Viikingite külla ning kuulis ühelt sealselt töötajalt, keda kaebaja meenutada ei suuda, et tööle värbamine toimub nüüd tööjõurendifirma kaudu. Kaebaja sai sellelt tuvastamata isikult enda kinnistusel T. R. kontaktandmed ning T. R.ga lepiti töötamises ja töötingimustes kokku (06.03.2017 kaebuse täienduse p 22). Tuvastatud on samas, et nii MC,
7(9)
3-16-2613 VF kui FL esindajaks oli kaebaja elukaaslane R. N. – seda kinnitas kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T. R. Kohtu jaoks ei kõla usutavalt, et kaebaja asus enda elukaaslasega seotud äriühingute heaks tööle sellisel viisil kolmandate isikute kaudu, s.o ilma et oleks toimunud otsesuhtlust kaebaja ja R. N vahel (kaebaja ei ole R. N. rolli tööle asumise protsessis maininud). Tähelepanuväärne on seejuures, et FL tegeles kaebaja selgituse kohaselt hoopis torutöödega eramutes, mitte Viikingite küla haldamisega, seega ei haaku FL heaks tööle asumine ka kaebaja selgitusega Viikingite külla tööle naasmise soovist. Kaebaja ei ole sisuliselt selgitanud, kuidas toimus väidetav tööle asumine FL-i heaks (s.o kuidas kaebaja selle töö leidis / kes seda pakkus). Kokkuvõtvalt tugineb seisukoht, et ST-ga sõlmitud tööleping hõlmab ka FL heaks töötamist, üksnes kaebaja ja T. R. väidetel, keda tuleb samas pidada sama õigussuhte osapoolteks, mille osas on maksuhalduril tekkinud maksupettuse kahtlus. Seega ei saa vastavaid ütlusi pidada kahtlusteta usaldusväärseks. Seejuures ei ole kaebaja ja T. R. ütlused ka täielikult kokkulangevad, millist olukorda ei saaks samades sündmustes reaalselt osalenud isikute puhul tekkida.
9.3.Lisaks ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja oleks üldse reaalselt FL heaks tööd teinud. Kaebaja selgituste kohaselt tegeles FL torutöödega eramutes ning kaebaja töö seisnes eelkõige hinnapakkumiste tegemises klientidele, samuti hiljem projektdokumentatsiooni koondamises toimikuteks. Eriosa lahenduste projekteerimist kaebaja enda kinnitusel ei teostanud, kuna selleks tal pädevus puudus, kuid väidetavalt koostas hinnapakkumiste tarbeks jooniseid materjalikulu arvestamiseks. Kaebaja ei ole samas selgitanud ega tõendanud, milliste projektidega (millistesse eramutesse torusüsteemide paigaldamisega) tema väidetav töö seondub, samuti ei ole kohtule esitatud hinnapakkumisi, jooniseid ega toimikuid, mida M.M.a väidetavalt koostas. Nii kaebaja kui T. R. selgitasid kohtumenetluses, et ST ülesandeks oli töölepingu ja töö iseloomu üldine selgitamine ning igapäevaselt andis kaebajale tööülesandeid selle äriühingu esindaja, kelle heaks tööd tehti. Ka tööajaarvestust pidas T. R. kinnitusel äriühing, kelle heaks tööd tehti, edastades vastavad andmed ST-le. Samuti tuleneb kaebaja selgitustest ja
T. R.
ütlustest, et FL (samuti MD ja VF) heaks töötamise võimalust ei pakkunud kaebajale ST ehk nn tööjõurendifirma, vaid töötamise võimalus eelnimetatud äriühingutes oli kaebajale enne ST poole pöördumist teada ja ST kaudu toimus üksnes n.ö tööle vormistamine. Seega järeldub T. R. ja kaebaja selgitustest, et ST oli üksnes formaalne lüli töövõtja ja tööandja vahelise kokkuleppe vormistamiseks ning kaebaja poolt tööülesannete faktilise täitmisega ST ja T. R. kokku ei puutunud. T. R. ei saa seega kinnitada faktilist töötamist FL heaks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited FL heaks tehtud tööpanusest paljasõnalised.
9.4.Usaldusväärselt on tõendamata ka kaebaja poolt ST-st töötasu reaalne saamine 2015. a oktoobris summas 24 137 eurot. Selle kohta on esitatud üksnes T. R. poolt ST nimel antud kirjalik kinnitus, et tasu maksti välja sularahas (tl 25). Vastav tõend ei võimalda kontrollida töötasu maksmist kaebajast ja ST-st sõltumatust allikast, seega ei saa pidada vastavat tõendit muid tuvastatud asjaolusid arvestades usaldusväärseks. Seejuures ei ole kaebaja ja T. R. ütlused kokkulangevad ka väidetava väljamakse vormistamise osas. Kui T. R. mäletas, et väljamakse kohta vormistati sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt, siis kaebaja kinnitusel seda ei koostatud (06.03.2017 kaebuse täienduse p 20). Ainuüksi asjaolu, et kaebaja pangakontolt on pärast 2015. a oktoobrit toimunud kõnealuse summaga samas suurusjärgus väljaminekud, ei kinnita töötasu saamist ST-st (vahendid võivad pärineda ka mujalt, pangakonto laekumise poolt kaebaja ei esitanud).
8(9)
3-16-2613 Kohtu hinnangul ei saa ühtlasi lugeda tavapäraseks, et kaebaja poolt kirjeldatud tööpanuse eest tasutakse avatud tööturul 24 137 euro suurust netotöötasu.
9.5.Isegi kui lähtuda eeldusest, et kaebaja võis FL heaks tööd teha ja FL oli valmis selle kompenseerima (või ka tegi reaalselt väljamakse summas 24 137 eurot), siis puudub alus järelduseks, et kaebaja tööandjaks oli ST. Maksuhaldur on asunud vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et ST oli varatu juriidiline keha, kelle nimel sõlmiti ühelt poolt töölepingud kolmandate äriühingute heaks tööd teinud füüsiliste isikutega (sh kaebajaga) ning teiselt poolt sõlmiti nende kolmandate äriühingutega tööjõurendilepingud. Sellise tegevuse eesmärgiks oli maksuhalduri hinnangul töösuhtega kaasneva maksukoormuse teadlik ja kokkuleppeline deklareerimine sellise äriühingu (ST) kohustusena, kellel puuduvad nii soov kui vahendid vastava kohustuse täitmiseks. Sisuliselt võimaldas see tegelikul tööandjal vältida tööjõumaksude tasumist. Kohtu hinnangul toetab maksumenetluses kogutud teave maksuhalduri eeltoodud järeldust ning seda ei lükka ümber ka käesolevas kohtuasjas kaebaja poolt esitatud tõendid ja selgitused. Vaidlust ei ole selles, et igapäevaselt ST tööandja rolli ei täitnud ning küsimus saab olla üksnes selles, kas tööjõurendisuhe oli tegelik või näiline. Kohtu hinnangul loob kogutud teave, seejuures SL osas tuvastatud teave, samuti asjaolu, et FL (ning MD ja VF) esindaja R. N. ja kaebaja on elukaaslased, põhjendatud kahtluse selles, et ST ei olnud kaebaja tegelik tööandja.
10.Eeltoodust tulenevalt jääb M.M.a kaebus MTA 03.08.2016 maksuotsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).