Kristi Arefjeva, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland Osaühing, Osaühing S.A.CITO, CITORU OÜ, Sergei Arefjevi ja Igor Arefjevi kaebused tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.03.2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nimetatud otsuste kohta tehtud vaideotsused ja kohustada PRIA-t rahuldama kaebajate poolt 2015. a esitatud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlused
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – Kristi Arefjeva, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland Osaühing, Osaühing S.A.CITO, CITORU OÜ, Sergei Arefjev, Igor Arefjev, kaebajate volitatud esindaja Robert Sprenk Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a otsus muutmata.
2.Kaebajate poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.10.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Igor Arefjev, Kristi Arefjeva, Armesser OÜ, CITORU OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO ja Sergei Arefjev esitasid 2015. a mais ja juunis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste- ja maksetaotlused ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH) saamiseks taotlused (I kd, tl-d 168-230p; II kd, tl-d 1-96p). Iga taotleja taotles toetust põllumassiividele, mille pindala jäi vahemikku 9,05–9,98 ha.
2.PRIA 29.10.2015. a kontrollaruannete kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel, millele toetust oli taotletud, on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud (II kd, tl-d 97-121p).
3.PRIA jättis 11.03.2016. a otsustega nr 12-6/350 ja 12-6/351 kaebajate taotlused rahuldamata. PRIA leidis, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult (I kd, tl-d 136-167).
4.K. Arefjeva, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, S. Arefjev ja I. Arefjev esitasid PRIA eelnimetatud otsuste peale vaided (I kd, tl-d 53, 57, 61, 65, 69, 73, 77, 81), mille PRIA jättis 07.07.2016. a ja 08.07.2016. a vaideotsustega rahuldamata (I kd, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1594 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1596 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1595 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1599 toimik, tld 9-12; haldusasja nr 3-16-1593 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1590 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1589 toimik, tl-d 9-12). Vaideotsuste kohaselt on PRIA kohapealsete kontrollide käigus tuvastanud, et kõigi kaheksa taotleja kõigil põldudel on heksel maha jäetud. Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) kuni 24.04.2016 kehtinud redaktsioonis § 5 lg 3 p 1 kohaselt võis püsirohumaal jätta heksli põllule kogu rohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad. Vaideotsuse kohaselt on PRIA tuvastanud, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ning nendega seotud isikud on maade jagamisest tulenevat eelist (heksel maha jätta) kasutanud. PRIA on seisukohal, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on eeliste saamiseks tekitanud tingimused kunstlikult. Asjaolu, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ jagasid oma maa ära endaga seotud isikutele, tuleb pidada eeliste saamiseks tingimuste kunstliku tekitamisena. Eelis seisneb selles, et pärast maade jagamist selliselt, et igale taotlejale jääb kuni 10 ha maad, võis jätta heksli püsirohumaale.
5.K. Arefjeva, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, Sergei Arefjev ja Igor Arefjev esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse tühistada PRIA 11.03.2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nimetatud otsuste kohta tehtud vaideotsused
(I kd, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1594 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1596 toimik, tl-d 24; haldusasja nr 3-16-1595 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1599 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1593 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1590 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1589 toimik, tl-d 2-4). Kaebuste kohaselt on PRIA otsused põhjendamata ja pole kontrollitavad. Esitatud ei ole ka faktilisi asjaolusid. PRIA on põhjendamise kohustust asunud täitma alles vaideotsustes, kuid see ei muuda otsuseid tagantjärgi põhjendatuks. Kaebajad on seisukohal, et nad ei ole ühtegi eelist kunstlikult tekitanud. Kaebajad ei teadnud ega pidanudki teadma rendilepingute sõlmimisel rohkem kui kolm kuud hiljem vastu võetud määruse regulatsiooni. Määruse nr 32 § 5 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud heksli püsirohumaale jätmise võimalus ei ole eelis ning kui seda saab käsitleda eelisena, siis pole see kooskõlas isikute võrdse kohtlemise põhimõttega ning Euroopa Liidu (EL) õigusega, mille kohaselt ei saa liikmesriigid ette näha erisusi lähtudes põllumajandusmaa suurusest (pindalast).
6.Tartu Halduskohus jättis 24.01.2017. a otsusega kaebused rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohtadega, ega pidanud vajalikuks neid kõiki korrata. Halduskohus märkis, et poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajad lõid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Pooled ei vaidle selle üle, et kõigil põllumassiividel, millele ÜPT ja ROH toetust taotleti, on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud. Halduskohus tõi kaebajate vahel sõlmitud rendilepingute alusel välja, et kõik kaebajad taotlesid PRIA-lt toetust kuni kümnele hektarile ning seega vastasid kaebajad määruse nr 32 kuni 24.04.2016 kehtinud redaktsiooni § 5 lg 3 p-s 1 sätestatud nõuetele, mille kohaselt võis püsirohumaal jätta heksli põllule kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad. Ilma maade jagamiseta ei oleks kaebajad nimetatud sättes toodud tingimustele vastanud, mistõttu oleksid nad toetuse saamiseks pidanud heksli koristama või siis oleks määratavat toetust vähendatud. Kaebaja väite osas, et PRIA on otsuste põhjendamise kohustust asunud täitma alles vaideotsuses, leidis halduskohus, et vastavalt Riigikohtu praktikale ei too otsuste puudulik põhjendamine kaasa PRIA otsuste õigusvastasust, kuna PRIA asjades on piiratud põhjendamiskohustus, sest täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistikult keeruliseks. PRIA vaideotsuse kohaselt on kaebajad omavahel seotud isikud ning maade jagamisest tulenevat eelist (heksel maha jätta) on kasutatud. PRIA on leidnud, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ei oleks saanud seda eelist kasutada, kui nad ei oleks maad endaga seotud isikute vahel ära jaganud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebajad on sugulussidemete ning juhtimisorganite ja omanike kattuvuse osas omavahel seotud isikud. Halduskohus märkis, et vastustaja poolt OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ poolt 2014 ja 2015 ÜPT taotluste kohta toodud võrdlus näitab ilmekalt, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on märgatavalt vähendanud põllumassiive, millele toetust taotleti. Selle asemel on toetuse taotlused esitanud CITORU OÜ, COBERNE OÜ, Armesser OÜ, I. Arefjev, S. Arefjev ning K. Arefjeva, kes enne 2015. aastat pindalatoetusi ei olnud taotlenud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et eelis seisnes praegusel juhul selles, et pärast maade jagamist selliselt, et igale taotlejale jäi kuni kümme hektarit maad, võis jätta heksli püsirohumaale (toetuse saamiseks ei olnud vaja hekslit ära koristada). OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ, kes varasematel aastatel olid toetusi kasutanud, ei ole ise 2015. aastal saanud sellist eelist kasutada, kui seda maad ei oleks ära jagatud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et rendilepingud on sõlmitud selleks, et luua kunstlikult vajalikud tingimused toetuse saamiseks. Kogumis teiste asjaoludega viitavad sellele järeldusele
halduskohtu hinnangul asjaolud, et mitme põllumassiivi osas on esitanud taotluse toetuse saamiseks ühele ja samale põllumassiivile mitu taotlejat, kusjuures mitme põllumassiivi osas on kohtule esitatud maa rendileping kirjalikul kujul ning sõlmituna just taotlejaga, kes on taotluses väitnud, et kasutab maad suulise rendilepingu alusel. Halduskohus märkis, et kuigi kaebajate vahel sõlmiti rendilepingud väidetavalt enne määruse nr 32 jõustumist, oli I. Arefjev ja seetõttu ilmselt ka teised kaebajad teadlikud 2015. aastal kehtima hakkavatest tingimustest, sest I. Arefjev oli esitanud 2015. a aprillis PRIA-le vastava infopäringu ning kuna kohtule esitatud maa rendilepingud ei ole digitaalselt allkirjastatud, siis võis lepingute allkirjastamine toimuda ka pärast PRIA-lt selgituste saamist, st hiljem kui 2015. a jaanuaris või veebruaris nagu on näha lepingutel. Halduskohus ei nõustunud kaebajatega, et vastustaja on kaebajate taotluste ning vaiete menetlemisega põhjendamatult venitanud. Vastustaja on haldusmenetluse läbiviimise käigus tähtaegu pikendanud ning menetlusosalisi sellest teavitanud. Samuti ei nõustunud halduskohus kaebajate väitega, et vastustaja ei ole neid nõuetekohaselt ära kuulanud. Halduskohtu hinnangul on vastustaja andnud I. Arefjevile, S. Arefjevile ja K. Arefjevale ning nendega seotud äriühingutele võimaluse esitada asja kohta arvamus ja vastuväited. Kohustamisnõuete osas märkis halduskohus, et kuna PRIA 11.03.2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nende otsuste kohta tehtud vaideotsused on õiguspärased, puudub alus ka kohustamisnõuete rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 24.01.2017. a otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega nende kaebused rahuldada. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et PRIA-l oli vaidlustatud otsuste osas piiratud põhjendamiskohustus. Kaebajatele ei ole selge, mis tähenduse on halduskohus omistanud sellele, et kaebajad on omavahel seotud isikud. See, kui seotud isikud omavahel tehinguid teevad, ei tähenda seda, et neid tehinguid pole tehtud või need oleksid näilikud või neid saab lugeda ühe isiku tehtud tehinguteks. Kaebajad on seisukohal, et võrdlus 2014. ja 2015. a taotlustega on kohtu eksitamine. Sellise võrdluse puhul tuleks hinnata ka 2013. a taotlusi. Juba 2013. ja 2014. a võrdluses on ilmne, et OÜ S.A.CITO on asunud vähendama enda kasutuses olevate põldude mahtu. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajate poolt sõlmitud rendilepingud on sõlmitud selleks, et luua kunstlikult vajalikud tingimused, et vastata määruse nr 32 nõuetele. Asjaolu, et mõned taotlejad on taotlused esialgu ebaõigesti täitnud ning seejärel parandanud, ei saa olla taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebajad ei nõustu halduskohtuga, et kaebajatel võis olla teadmine kaks kuud hiljem vastu võetava määruse sisust. Asjaolu, et üks kaebaja suhtles PRIA-ga, ei saa olla üle kantav teistele kaebajatele. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et PRIA ei ole kaebajate toetuste taotluste ja vaiete läbi vaatamisega viivitanud. PRIA on otsuste tegemisega viivitanud 1 kuu ja 11 päeva, arvestades juba PRIA enda poolt pikendatud kuupäeva. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et PRIA on kaebajad nõuetekohaselt ära kuulanud. Kaebajate arvates ei ole määruse nr 32 § 5 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud heksli püsirohumaale jätmise võimalus eelis. EL regulatsiooni kohaselt ei saa liikmesriigid ette näha erisusi lähtudes põllumajandusmaa suurusest.
8.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et otsuste puudulik põhjendamine ei too kaasa PRIA otsuste õigusvastasust. Vastustaja on seisukohal, et kaebajate varasemate aastate toetusaluste pindade vähenemist on halduskohus õigesti hinnanud ja teinud sellest õiged järeldused. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kuivõrd lepingud ei ole digitaalselt allkirjastatud, võidi need sõlmida ka hiljem tagantjärele. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebajate ärakuulamisõigus oli tagatud.
9.Kaebajad esitasid 21.08.2017 ringkonnakohtule Maaeluministeeriumi 21.03.2017. a vastuskirja nr 1.8-5/1904-1 I. Arefjevile, millest nende arvates nähtub, et kaebajad ei loonud kunstlikult tingimusi, mis oleksid olnud vastuolus EL nõuetega. Euroopa Komisjoni 2015. a märkuste kohaselt Eestis rakendatud hekseldatud rohu kokku kogumata jätmise pindalalistele piirangutele muudeti 2016. aastaks nimetatud nõuet ning 2017. aastal on lubatud ilma piiranguteta põllumajandusmaad hooldada hekseldades ilma hekseldatud rohtu kokku kogumata.
10.PRIA ei nõustunud oma 17.10.2017. a vastuses kaebajatega ning leidis, et Maaeluministeerium on kõnealuses kirjas selgitanud Euroopa Komisjoni seiskohta ja suuniseid edaspidi põllumajandusmaale kehtestatavate nõuete ühetaoliseks rakendamiseks. Sõltumata asjaolust, et pärast 2015. aastat heksli ja niite koristamise nõudeid muudeti, kehtis 2015. aastal määruse nr 32 § 5 lg 3 p 1 järgi nõue, mille kohaselt võis kogu püsirohumaal jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses oli kuni kümme hektarit põllumaad. Seega oli nõue 2015. a seatud sõltuvusse taotleja kasutuses oleva maa pindalalisest suurusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme ja see oleks kaasa toonud ilmselgelt ebaõige lahendi tegemise. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Asja materjalidest nähtuvalt jättis PRIA vaidlustatud otsustega rahuldamata kaebajate taotlused ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks, leides, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodi kaebajate poolt kunstlikult. PRIA viitas otsuste tegemise alusena määrus nr 32 §-le 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art-le 60, mis sätestab, et ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Poolte vahel ongi vaidlus selle üle, kas kaebajad lõid 2015. a toetuse saamiseks vajalikud tingimused
kunstlikult. Kaebajad leiavad, et nemad pole toetuse saamiseks vajalikke tingimusi kunstlikult loonud, kuid vastustaja arvates on nad seda teinud, kuna ilma põllumaade sellisel viisil alla 10 ha tükkideks jagamiseta ei oleks kaebajad vastanud määruses nr 32 toodud nõuetele ja oleksid pidanud toetuse saamiseks heksli kõigilt põldudelt tervikuna koristama või siis oleks neile määratud toetuse vähendus. Vastustaja leidis, et kaebajad lõid teadlikult olukorra, kus kaks taotlejat jagasid oma senise ja 10 ha-st oluliselt suurema maa endaga seotud isikute vahel alla 10 ha suurusteks tükkideks just selleks, et sama toetusraha saada kergemate hooldusvõtete kasutamisega, kuigi rohumaa hooldusnõuete tegelik eesmärk jäi sellisel viisil samuti saavutamata. Pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et kõigil põllumassiividel, millele toetust taotleti, oli püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud (tõendatud PRIA 29.10.2015. a kohapealsete kontrollidega). PRIA viitas taotluste rahuldamata jätmise kohta tehtud vaideotsustes ka määruse nr 32 § 5 lg 3 p-dele 1 ja 2, mis sätestasid, et püsirohumaal võib jätta heksli põllule: 1) kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad; 2) kuni kümnel hektaril ja lisaks kuni kümnel protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit, kui taotleja kasutuses on üle kümne hektari põllumajandusmaad. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et Mebelland OÜ ja OÜ S.A.CITO sõlmisid asja materjalidest nähtuvalt 2015. a jaanuaris ja veebruaris teiste kaebajatega rendilepingud, millega rentisid 2015 aastaks oma põllumajandusmaa väiksemate põllumassiividena neile ning kõik kaebajad taotlesid PRIA-lt toetust kuni kümnele hektarile maale.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus vaidlustatud otsuses asunud põhjendamatult seisukohale, et PRIA-l oli vaidlustatud otsuste osas piiratud põhjendamiskohustus. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses iseenesest õigesti, et PRIA 11.03.2016. a otsustest nr 12-6/350 ja nr 12-6/351 ei nähtu selgelt põhjendusi, miks vastustaja leidis, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et otsuste mõnevõrra puudulik põhjendamine ei too alati kaasa PRIA otsuste õigusvastasust, sest ka Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsusest asjas nr 3-3-1-77-12 ja 10.04.2014. a otsusest asjas nr 3-3-1-16-14 tuleneb, et PRIA asjades on vastustajal piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusesaamiseks ja täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks. Halduskohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et isikute jaoks, kes soovivad PRIA sellise sisuga otsuseid vaidlustada, on toetustaotluse rahuldamata jätmise põhjenduste saamise mõttes abiks toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 110 lg 1). Sellise PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu on täiesti piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses.
14.Kaebajad asusid ka apellatsioonkaebuses seisukohale, et nende omavahelisel seotusel ei ole käesolevas asjas tähendust, kuna kõik isikud tegutsesid iseseisvalt ja oma huvides. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et asjaolu, et OÜ S.A.Cito ja Mebelland OÜ jagasid oma maa ära just endaga seotud isikutele, tuleb pidada eeliste saamiseks tingimuste kunstlikuks tekitamiseks. Eelis seisnes selles, et pärast maade jagamist selliselt, et igale taotlejale jääb kuni 10 hektarit maad, võis jätta heksli püsirohumaale, s. o sama toetussumma saamiseks, kuid maa hooldamise kohustusest pääsemiseks heksli koristamise näol, jagati maad just sellise suurusega maatükkideks, millelt ei pidanud hekslit toetuse saamiseks ära koristama. OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ei oleks saanud sellist eelist kasutada, kui nad ei oleks oma maad endaga seotud isikute vahel kirjeldatud viisil ära jaganud. OÜ S.A.CITO taotles asja
materjalidest nähtuvalt 2014. a ÜPT-d 131,15 ha-le, 2015. a 9,79 ha-le, Mebelland OÜ taotles 2014. a ÜPT-d 30,89 ha-le ja 2015. a 9,98 ha-le. 2015. a taotlesid renditud maadele sama toetust CITORU OÜ 9,95 ha-le, COBERNE OÜ 9,73 ha-le, Armesser OÜ 9,97 ha-le, I. Arefjev 9,05 ha-le, S. Arefjev 9,38 ha-le ning K. Arefjeva 9,28 ha-le. Enne 2015. a keegi neist pindalatoetusi ei olnud taotlenud. Nagu juba nimetatud, said need kuus taotlejat oma maad 2015. a jaanuaris-veebruaris OÜ-lt S.A.Cito ja Mebelland OÜ-lt. Mebelland OÜ, Armesser OÜ, OÜ S.A.CITO, COBERNE OÜ, CITORU OÜ, S. Arefjev, I. Arefjev ja K. Arefjeva on omavahel seotud isikud, kuna äriregistri teabesüsteemist nähtub, et COBERNE OÜ asutajaks oli Mebelland OÜ; kuni 02.08.2016 oli Mebelland OÜ ka COBERNE OÜ osanikuks; S. Arefjev ja I. Arefjev olid kuni 15.09.2016 COBERNE OÜ juhatuse liikmed. Armesser OÜ juhatuse liikmed ja osanikud olid samuti S. Arefjev ja I. Arefjev. OÜ S.A.CITO juhatuse liikmed olid S. Arefjev ja I. Arefjev; OÜ S.A.CITO osanikud olid S. Arefjev, I. Arefjev, K. Arefjeva ja Maiga Arefjeva. CITORU OÜ asutaja oli OÜ S.A.CITO; juhatuse liikmed olid I. Arefjev, S. Arefjev, Sergey Zhelanov ja Tatiana Zhelanova. Mebelland OÜ juhatuse liige on I. Arefjev ja osanik OÜ S.A.CITO. Rahvastikuregistri andmetel on I. Arefjev ja K. Arefjeva S. Arefjevi lapsed. K. Arefjeva on andnud I. Arefjevile 15.04.2015 ka volituse, et I. Arefjev esindaks teda PRIA toetuste taotluse sisestamisel, põlluraamatu täitmisel ja muudes 2015. a PRIA küsimustes kuni 25. detsembrini 2016 (II kd, tl 125).
15.Asjas puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et OÜ S.A.CITO taotles 2014. a ühtset pindalatoetust 131,15 hektarile ja 2015. a 9,79 hektarile ning Mebelland OÜ taotles 2014. a sama toetust 30,89 hektarile, 2015. a aga üksnes 9,98 hektarile. Kaebajad leiavad aga, et halduskohus oleks pidanud hindama ka nende 2013. a taotlusi, kuna OÜ S.A.Cito esitas 2013. a toetuse taotluse 361,91 hektari osas. Seega olevat juba 2013. a ja 2014. a võrdluses ilmne, et OÜ S.A.Cito asus vähendama oma kasutuses olevate põldude mahtu ja tegi seda 2014 aastaks 230 hektari võrra (361,91 – 131,15) ja 2015 aastaks 121 hektari võrra (131,15-9,79). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige väide, et kuna kaebaja kasutuses olevate põldude mahtu vähendati juba 2014. a, ei ole 2015. a tehtud jagamist põhjust pidada sellest erinevaks tegevuseks ja veel enam, toetuse saamiseks vajalike tingimuste loomiseks kunstlikult kaebajate poolt. Kuna määruse nr 32 § 5 lg 3 p-s 1 lubatud erisuse näol oli tegemist püsirohumaa hooldamise nõuete muudatusega, mis hakkas kehtima alates 2015. aastast, siis ei näita põldude mahu vähendamine 2013. a 2014. a võrreldes veel seda, et ka 2014. a toimunud põldude jagamine oli kaebajate tavapärane käitumine. Määruse nr 32 § 5 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võis erisusena sama paragrahvi lõikest 1 jätta püsirohumaal heksli põllule: 1) kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad; 2) kuni kümnel hektaril ja lisaks kuni kümnel protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit, kui taotleja kasutuses on üle kümne hektari põllumajandusmaad. Kuna kaebajad jagasid 2015. a maad täpselt nii, et igale kaebajale jäi kuni 10 ha maad, toimus maade jagamine teadliku arvestusega, et ühe taotleja kasutuses oleval maal tervikuna oleks võimalik jätta heksel põllule, vältides nii hooldusele kulutuste tegemist ja põllumajandusmaa hooldusnõuete tegeliku eesmärgi täitmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 sätestab, et ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
16.Mis puudutab veel määrust nr 32 ja selle sisu ning vastavust EL-i regulatsioonile, siis kõnealuse määrusega sätestati 2015. a jaoks ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda
säästvate põllumajandustavade toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Nimetatud toetuste eesmärk määruse seletuskirja kohaselt oli maksta toetusi eelkõige aktiivsetele põllumajandustootjatele ja piirata perioodil 2015–2020 väljamakstavate pindalatoetuste puhul sellise põllumajandusmaa osakaalu, mille kohta taotlevad toetust isikud, kes ei tegele üldse põllumajandusliku tootmisega või tegelevad sellega väga vähesel määral oma põhitegevuse kõrvalt. Määruse nr 32 §-s 4 sätestati põllumajandusmaa hooldamise nõuded ja selle aluseks oli EL määrus nr 1307/2013 art 4, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel sätestada nõuded põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisundis hoidmiseks. Artikli 4 lg 1 p c on sõnastatud järgmiselt: „c) „põllumajanduslik tegevus” – i) põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või ii) põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, lähtudes kriteeriumidest, mis liikmesriigid määravad kindlaks komisjoni poolt kehtestatud raamistikust lähtudes Tulenevalt eespooltoodust kehtestati p c alapunkti ii alusel nõuded põllumajandusmaa hooldamiseks. Eespool nimetatud sätteid on täpsustatud ka määruse (EL) nr 639/2014 art 4 ja
5.Kuna eeltoodud otsetoetuse alusmääruse sätete kohaselt ei pea põllumajanduslik tegevus hõlmama põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist ning selle asemel võivad põllumajandustootjad hoida põllumajandusmaad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, oli liikmesriikidele antud võimalus kehtestada taotlejale kohustusliku iga-aastase tegevuse minimaalsed nõuded või määrata kindlaks nõuded, millele toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama Nimetatud nõuded on määruse (EL) nr 1307/2013 tähenduses toetusõiguslikkuse nõuded, mille rikkumise korral arvestatakse välja nõuetele mittevastava põllumajandusmaa osakaal taotlusele märgitud põllumajandusmaas ning selle põllumajandusmaa kohta makstavat toetussummat vähendatakse toetuse vähendamise reeglite alusel või jäetakse taotlus tervikuna rahuldamata. Määruse nr 32 §-s 5 sätestati täpsemad nõuded püsirohumaal niite ja heksli koristamise kohta ja tähtaegade erisused. Sama paragrahvi lg 1 sätestas, et püsirohumaal peab niide ja heksel olema kokku kogutud § 4 lg-s 3 sätestatud tähtpäevaks ehk hiljemalt 10. augustil. Samuti oli vajalik niide hiljem kokku koguda, et ei väheneks põllumajandusmaa väärtus ja põllumajandusmaa oleks aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Määruse nr 32 § 5 lg 3 sätestas, millistel juhtudel on püsirohumaa põld toetusõiguslik ka siis, kui heksel on põllule jäetud. Kogu püsirohumaal võis nimetatud sätte alusel jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses on kuni 10 ha põllumajandusmaad. Kui taotleja kasutuses oli üle 10 ha põllumajandusmaad, siis võib heksli põllule jätta kuni 10 ha-l ja lisaks kuni 10 protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab 10 ha. Põllumajandusmaa hooldamine hekseldamise teel oli 2015. aastal seega lubatud nendele põllumajandustootjatele, kelle kasutuses on kuni 10 ha põllumajandusmaad. Määruse nr 32 seletuskirja kohaselt anti väiksematele majapidamistele selle kaudu võimalus põllumajandusmaad hooldada ilma selle jaoks niitmise ja niite äravedamise teenust tellimata. Kuna hekseldamine on levinud rohumaa hooldamise viis ja vajalik halva ligipääsetavusega põldudel, kus haljasmassi kvaliteet on nii madal, et seda ei ole otstarbekas koguda, oli hekseldamine põllumajandusmaa teatud pindala ulatuses lubatud nii 2015 kui ka 2016. a. Samas märgiti määruse nr 32 seletuskirjas ka seda, et hekseldamine ainult otsetoetuste saamise eesmärgil on ebasoovitav, sest sellisel juhul on põllumajandusliku tegevuse mõttes tegemist rohumaade passiivse kasutamisega. Samuti on rohumaade hekseldamisest Eestis saanud
omaette tegevusharu, mis osaliselt piirab aktiivse põllumajandusliku tegevuse arengut. Eeltoodust nähtuvalt ei ole alust asuda seisukohale, et määruses nr 32 ei olnud alust teha § 5 lg-st 3 tulenevat erisust (piirangut) selle kohta, et toetuse saamiseks võis taotleja hekseldada ja jätta niite maha alla 10 ha põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10 % puhul. Mis puudutab kaebaja viidet Maaeluministeeriumi 21.03.2017. a vastuskirjale nr 1.8-5/1904-1 ja väidet, et selles toodud selgitused kinnitavad asjaolu, et kaebajad ei loonud 2015. aastal kunstlikult tingimusi, mis oleksid olnud vastuolus EL nõuetega ning ka seda, et liikmesriigid ei tohtinudki selliste otsetoetuste puhul ette näha erisusi lähtudes põllumajandusmaa suurusest, siis ringkonnakohus kaebaja sellise väitega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul ei seata viidatud vastuskirjas kuidagi kahtluse alla seda, et 2015. a toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodi kaebajate poolt kunstlikult. Samuti ei tähenda see, et võrreldes 2015. aastaga on määrust nr 32 aastatel 2017-2018 muudetud selliselt, et neil aastatel ei kohustata taotlejat põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohtu kokku koguma ja alates 2019. aastast on Maaeluministeeriumil plaanis põllumajandusmaa hooldamise nõuete rakendamist muuta nii, et põllumajandusmaa hooldamisel peab taotleja lisaks niitele ka ilma igasuguste erisusteta hekseldatud rohu kokku koguma, seda, et 2015. ja 2016. a ei olnud selliste erisuste olemasolu samuti lubatav ja oli sellisena vastuolus EL-i nõuetega. Sõltumata asjaolust, et pärast 2015. aastat heksli ja niite koristamise nõudeid muudeti, kehtis 2015. a määruse nr 32 § 5 lg 3 p 1 järgi nõue, mille kohaselt võis kogu püsirohumaal jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses oli kuni kümme hektarit põllumaad ja käesolevas asjas vaidlustatud PRIA otsuste õiguspärasuse hindamisel oli põhiküsimuseks siiski see, kas toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodi kaebajate poolt kunstlikult ja kas otsuste tegemise aluseks sai olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60, mis sätestab, et ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
17.Kaebajad ei nõustu jätkuvalt halduskohtu seisukohaga, et neil võis juba enne määruse nr 32 jõustumist olla olemas teadmine 2015. a antava ühtse põllumajandustoetuse tingimuste kohta. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus vaidlusaluses otsuses põhjendatult leidnud, et kaebajatel siiski võis enne määruse nr 32 redaktsiooni jõustumist 2015. a toetuste taotlemise tingimuste kohta tekkida teadmine, et püsirohumaal võib 2015. a heksli jätta põllule kogu ulatuses, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit maad. Kuigi kaebajate vahel sõlmiti asja materjalidest nähtuvalt rendilepingud kuupäevaliselt enne määruse nr 32 jõustumist 25.04.2015, oli I. Arefjev (ja seetõttu ilmselt ka teised kaebajad) ilmselt juba enne seda teadlik 2015. aastal kehtima hakkavatest tingimustest. Nimelt nähtub asja materjalidest, et I. Arefjev esitas 02.04.2015 PRIA-le infopäringu, milles soovis infot, kas perioodil 2015-2020 toetatakse ka rohumaa hekseldamist (I kd, tl 115). PRIA vastas I. Arefjevile 07.04.2015. a kirjaga, selgitades, et hekseldamine on endiselt lubatud, kuid lühiajalisel rohumaal tuleb heksel ka kokku koristada. Püsirohumaal võib heksli jätta põllule kümne hektari ulatuses (I kd, tl 116).
18.Kaebajate arvates on PRIA nende toetusetaotluste ja vaiete läbivaatamisega viivitanud. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, kuna haldusmenetluse läbiviimise tähtaja pikendamine on seadusega lubatud ja seda ei saa pidada menetlemisega venitamiseks. Haldusorgan peab sellisel juhul andma teada haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastustaja on seda teinud, sest asja materjalidest nähtub, et PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo teavitas 28.12.2015 kaebajaid aadressidel [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] ja
[email protected], et seoses 2015. a oluliselt suurenenud kontrollitavate nõuete kasvuga koostab PRIA taotletud otsetoetuste otsused esimesel võimalusel (II kd, tl-d 155-159). PRIA on kaebajaid teavitanud ka vaiete läbivaatamise tähtaja pikendamisest HMS § 41 alusel, selgitades, et väga lühikese aja jooksul esitati PRIA-le märkimisväärselt suur hulk vaideid (I kd, tl-d 32-33, 85-96).
19.Kaebajad leiavad, et PRIA ei ole kaebajaid nõuetekohaselt ära kuulanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt on PRIA asja materjalidest nähtuvalt 01.12.2015 pöördunud I. Arefjevi ja S. Arefjevi poole seoses küsimustega, mis tekkisid 2015. a pindalatoetuste taotluste halduskontrolle läbi viies (I kd, tl 125). PRIA palus esitada selgitused selle kohta, mis on tinginud 2014. a OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ pindalatoetuste taotlustel olnud põldude jagamise 2015. a teistele isikutele. OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ esitasid järelepärimisele vastuse (I kd, tl 126). Samuti on PRIA 29.12.2015 adresseerinud kirja I. Arefjevile, S. Arefjevile ja K. Arefjevale, vastates viimati nimetatud isikute 09.12.2015. a vastuskirjale (I kd, tl-d 127-128). S. Arefjev ja I. Arefjev on OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ juhatuse liikmetena PRIA 29.12.2015. a kirjale vastanud (I kd, tl 129). Ka 02.02.2016 selgitas PRIA, et jääb selle juurde, et tingimused toetuse saamiseks on kaebajate poolt loodud kunstlikult (I kd, tl 130). Kuna K. Arefjeva oli volitanud I. Arefjevit end esindama kogu toetuste menetlemise ajal, saab seetõttu lugeda, et K. Arefjeva on kõik PRIA järelepärimiskirjad jm selgitused kätte saanud ja neile ka vastanud, kuivõrd I. Arefjev need kätte sai ja neile ka vastas. Seega on PRIA andnud I. Arefjevile, S. Arefjevile, K. Arefjevale ja nendega seotud äriühingutele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate apellatsioonimenetluses kantud kulud nende endi kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1.
poolt
Madis Ernits
Tanel Saar
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.