Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-16-1582 24. jaanuar 2017 Kadri Palm XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XXi ja XXi kaebused tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 11. märtsi 2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nimetatud otsuste kohta tehtud vaideotsused ja kohustada PRIA-t rahuldama kaebajate poolt 2015. a esitatud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlused
Menetlusosalised
Kaebajad – XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ
S.A.CITO, CITORU OÜ, XX, XX
Asja läbivaatamine
Kaebajate volitatud esindaja – Robert Sprengk Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Siim Vellemaa Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XXi ja XXi kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. veebruaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
3-16-1582 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 25. mail 2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse- ja maksetaotluse ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH) saamiseks (taotlus registreeriti numbriga 110151110882). XX märkis taotluses, et tema kasutuses on põllumassiivid numbritega 66059203935 ja 65559474069 (I kd, tl-d 168-173). PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150736-44-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel nr 66059203935 ja 65559474069 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 97-99).
2.XX esitas 26. mail ja 7. juunil 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151111665). XX märkis 26. mai 2015. a taotluses, et tema kasutuses on põllumassiiv numbriga 65659015320 (I kd, tl-d 184-189). XX märkis 7. juuni 2015. a taotluses, et tema kasutuses on põllumassiivid numbritega 65259402344 ja 65959581952 (I kd, tl-d 117-122). PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 15073844-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel nr 65259402344 ja 65959581952 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 103-105).
3.Armesser OÜ esitas 22. mail, 25. mail ja 18. juunil 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151107073). Armesser OÜ märkis 22. mai 2015 taotluses, et tema kasutuses on põllumassiiv numbriga 65559930909 (I kd, tl-d 200-205). Armesser OÜ märkis 25. mai 2015 taotluses, et tema kasutuses on põllumassiivid numbritega 67258845603, 67258719761 ja 65959549846 ning toetust taotleti 10,78 hektarile (I kd, tl-d 206-211). Armesser OÜ märkis 18. juuni 2015 taotluses, et tema kasutuses on põllumassiivid numbritega 67258845603, 65959549846 ja 67258719761 ning toetust taotleti 9,97 hektarile (I kd, tl-d 191-196). PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150732-44-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel nr 67258845603, 65959549846 ja 67258719761 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 106-108).
4.CITORU OÜ esitas 22. mail, 25. mail ja 18. juunil 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151107040). CITORU OÜ märkis 22. mai taotluses, et tema kasutuses on põllumassiiv numbriga 65259402344 (I kd, tl-d 224-229). CITORU OÜ märkis 25. mai taotluses, et tema kasutuses on põllumassiivid numbritega 67358241005, 67158769499 ja 67358250179 ning toetust taotleti 10,86 hektarile (II kd, tl-d 1-6). CITORU OÜ märkis 18. juuni taotluses, et tema kasutuses on põllumassiivid numbritega 67358241005, 67158769499 ja 67358250179 ning toetust taotleti 9,95 hektarile (I kd, tl-d 215-220). PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150735-440001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel nr 67358241005, 67158769499 ja 67358250179 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 109-111).
3-16-1582
5.COBERNE OÜ esitas PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotlused ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151107046) 22. mail, 25. mail ja 18. juunil 2015 (II kd, tl-d 10-36). 22. mai 2015. a taotluses soovis COBERNE OÜ toetust põllumassiivile nr 65559474069; 25. mai 2015. a taotluses soovis COBERNE OÜ toetust põllumassiividele nr 65259402344 ja 65959581952; 18. juuni 2015. a taotluses soovis COBERNE OÜ toetust põllumassiividele nr 66059349134, 66059365051, 65859456243, 65559875525, 65559894411 ja 66059205592. PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150733-44-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel nr 66059349134, 66059365051, 65859456243, 65559875525, 65559894411 ja 66059205592 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub; põllumassiividel nr 66059349134 ja 66059365051 kasvab kontrolli hetkeks taliraps (II kd, tl-d 112-115).
6.Mebelland OÜ esitas PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotlused ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151107061) 22. mail, 25. mail ja 18. juunil 2015 (II kd, tl-d 37-57). 22. mai 2015. a taotluses soovis Mebelland OÜ toetust põllumassiivile nr 65559876468; 25. mai 2015. a taotluses soovis Mebelland OÜ toetust põllumassiivile nr 65859669449 10,45 ha ulatuses; 18. juuni 2015. a taotluses soovis Mebelland OÜ toetust põllumassiivile nr 65859669449 9,98 ha ulatuses. PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150734-44-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiivil nr 65859669449 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 116-118).
7.OÜ S.A.CITO esitas PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotlused ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151107035) 22. mail ja 25. mail 2015 (II kd, tl-d 58-73). 22. mai 2015. a taotluses soovis OÜ S.A.CITO toetust põllumassiividele nr 66159252540 ja 65959554748 (II kd, tl 60p). 25. mai 2015. a taotluses soovis OÜ S.A.CITO toetust põllumassiividele nr 66159252540 ja 65759653174 (II kd, tl 68p). PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150730-44-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiivil nr 66159252540 ja 65759653174 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 119-121).
8.XX esitas PRIA-le pindalatoetuste- ja maksetaotlused ÜPT ning ROH saamiseks (taotlused registreeriti numbriga 110151107656) 22. mail, 25. mail ja 15. juunil 2015 (II kd, tld 74-96). 22. mai 2015. a taotluses soovis XX toetust põllumassiivile nr 65655774 (II kd, tl 85p). 25. mai 2015. a taotluses soovis XX toetust põllumassiivile nr 65559876468 (II kd, tl 92p). 15. juuni 2015. a taotluses soovis XX toetust põllumassiividele nr 65559876468, 65659805774 ja 65559930909 (II kd, tl 76p). PRIA 29. oktoobri 2015. a kontrollaruande nr 150737-44-0001 kohaselt on kohapealse kontrolli läbiviimisel tuvastatud, et põllumassiividel nr 65559876468, 65659805774 ja 65559930909 on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud; põlluraamat puudub (II kd, tl-d 100-102).
9.PRIA jättis 11. märtsi 2016. a otsusega nr 12-6/350 rahuldamata ÜPT taotluse kaheksal taotlejal: XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XX ja XX (I kd, tl-d 5p-6). PRIA jättis 11. märtsi 2016. a otsusega nr 12-6/351 rahuldamata ROH taotluse kaheksal taotlejal: XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XX ja XX (I kd, tl-d 7p-8).
10.XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XX ja XX esitasid PRIA eelnimetatud otsuste peale vaided (I kd, tl-d 53, 57, 61, 65, 69, 73, 77, 81).
3-16-1582 PRIA jättis 7. juuli 2016. a ja 8. juuli 2016. a vaideotsustega XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XXi ja XXi vaided rahuldamata (I kd, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1594 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1596 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1595 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1599 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1593 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1590 toimik, tl-d 9-12; haldusasja nr 3-16-1589 toimik, tl-d 9-12).
11.XX esitas 5. augustil 2016 ning Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XX ja XX esitasid 8. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse tühistada PRIA 11. märtsi 2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nimetatud otsuste kohta tehtud vaideotsused (I kd, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1594 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 316-1596 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1595 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1599 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1593 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1590 toimik, tl-d 2-4; haldusasja nr 3-16-1589 toimik, tl-d 2-4). OÜ S.A.CITO esitas 17. augustil 2016 ning XX esitas 29. augustil 2016 kohtule avalduse nõuete muutmiseks (haldusasja nr 3-16-1599 toimik, tl 30; I kd, tl 36).
12.Tartu Halduskohus liitis 5. septembri 2016. a määrusega XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XXi ja XXi kaebused ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-16-1582 (I kd, tl 47).
13.Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, CITORU OÜ, XX ja XX esitasid
30.septembril 2016 kohtule avalduse nõuete muutmiseks ja ühtlasi andsid kaebajad nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (I kd, tl 102).
14.Tartu Halduskohus võttis 4. oktoobri 2016 määrusega XX, Armesser OÜ, COBERNE OÜ, Mebelland OÜ, OÜ S.A.CITO, CITORU OÜ, XXi ja XXi kaebused menetlusse ning määras vastustajaks PRIA (I kd, tl-d 105-106).
15.PRIA esitas 8. novembril 2016 vastuse kaebusele, milles andis nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Vastustaja esitatud kaebustega ei nõustunud ning vaidles kaebustele vastu (I kd, tl-d 109-113).
16.Tartu Halduskohus määras 21. novembri 2016. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses (II kd, tl 161).
17.Kaebajad esitasid 3. jaanuaril 2017 kohtule vastuväited PRIA vastusele (II kd, tl 165), samuti menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (II kd, tl-d 236-238).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebajad taotlevad PRIA 11. märtsi 2016. a otsuste nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nimetatud otsuste kohta tehtud vaideotsuste tühistamist ja kohustamist PRIA-t rahuldama kaebajate poolt 2015. a esitatud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlused, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
18.1.PRIA otsused on põhjendamata ja pole otsuste adressaatidele kontrollitavad. Pole esitatud faktilisi asjaolusid, millest lähtudes asus PRIA seisukohale, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult. Millised need etteheidetavad rikkumised ja kunstlikult loodud tingimused on, pole arusaadavad. Otsuses on viidatud üksnes kontrollaruandes või
3-16-1582 muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistele ning otsuse lisas esitatud põhjendustele. Samas pole PRIA ei kontrollaruandes ega üheski kirjas teatanud kaebajale, et kaebaja poolt oleks toime pandud rikkumisi.
18.2.PRIA on otsuste põhjendamise kohustust asunud täitma alles vaideotsustes, kuid see ei muuda otsuseid tagantjärgi põhjendatuteks. Samuti on PRIA vaideotsustes muutnud otsustes esitatud põhjendust, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult, leides, et tingimused on loodud kunstlikult eeliste saamiseks.
18.3.Kaebajad ei ole ühtegi eelist kunstlikult tekitanud. XX sõlmis 7. jaanuaril 2015 maa rendilepingu Mebelland OÜ-ga, mille kohaselt võttis rendile põllumassiivi 65259402344 ja 4. jaanuaril 2015 maa rendilepingu OÜ-ga S.A.CITO, millega võttis kasutusele põllumassiivi 65959581952; COBERNE OÜ sõlmis maa rendilepingud OÜ-ga S.A.CITO
10.ja 14. jaanuaril 2015; Mebelland OÜ sõlmis maa rendilepingu OÜ-ga S.A.CITO 2015. a veebruaris; Armesser OÜ sõlmis maa rendilepingu OÜ-ga S.A.CITO 17. veebruaril 2015; CITORU OÜ sõlmis OÜ-ga S.A.CITO maa rendilepingu 21. jaanuaril 2015; XX sõlmis 22. veebruaril 2015 maa rendilepingu OÜ-ga S.A.CITO; XX sõlmis 24. jaanuaril 2015 maa rendilepingu OÜ-ga S.A.CITO. Maaeluminister võttis määruse nr 32 vastu
17.aprillil 2015. Kuna kaebaja rendilepingute sõlmimisel ja põllumaade kasutusele võtmisel ei teadnud ega pidanudki teadma rohkem kui kolm kuud hiljem vastu võetud määruse regulatsiooni, ei saanud kaebaja ka kunstlikult tekitada ühtegi tingimust, et saada nimetatud määruses ette nähtud eeliseid.
18.4.PRIA on jämedalt ja teadlikult rikkunud õiguskindluse põhimõtteid. Eelkõige on PRIA rikkunud salajase õiguse keeldu ja omistab õigusaktide asemel õiguslikku tähendust oma infopäevadele ja muudele infokanalitele. Samuti kohaldab PRIA 25. aprillil 2015 jõustunud määrust tagasiulatuvalt asjaoludele, mis toimusid 2015. a jaanuaris ja veebruaris.
18.5.Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab kunstlikult tehtud muuhulgas teeseldult tehtut. Sellest võiks järeldada, et antud asja seisukohalt oleks pidanud rendilepingud olema teeseldud (näilikud) ning pooled ei tahtnud neid tegelikult sõlmida ning tahtsid ainult jätta mulje nende sõlmimisest. Sellist asjaolu pole aga PRIA tuvastanud ja ei saanudki seda tuvastada, kuna rendilepingud on tegelikud.
18.6.Määruse nr 32 § 5 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud heksli püsirohumaale jätmise võimalus ei ole eelis ning kui seda saab käsitleda eelisena, siis pole see kooskõlas isikute võrdse kohtlemise põhimõttega ning pole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c ap-ga ii ning komisjoni delegeeritud määruse 639/2014 art 4 lg 1 p-i a kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema, et põllumajandustootja tegeleks vähemalt ühe iga-aastase tegevusega ning lg 2 kohaselt võib erisusi ette näha ainult eri liiki põllumajandusmaade puhul. Seega ei saa liikmesriigid ette näha erisusi lähtudes põllumajandusmaa suurusest (pindalast). Kui määruse nr 32 § 5 lg 3 p-s 1 nimetatud heksli maha jätmist pidada kooskõlas määruse nr 1307/2013 nõuetega (millega kaebaja ei nõustu) ja seda saaks pidada eeliseks (millega kaebaja samuti ei nõustu), on selline eelis põhjendamatu ja lähtub isikute eristamisest ja piirangute seadmisest lähtudes nende varalisest seisukorrast. Samuti ei ole ühtegi põhjendust sellele, et ühel juhul loetakse põllumaa hooldatuks, kui heksel on koristatud, ja teisel juhul ka siis, kui heksel on koristamata.
18.7.Asjaolu, et PRIA on soovinud kaebajate toetuste taotlused rahuldamata jätta ning põhjendused pole selleks olnud olulised, kinnitab ka PRIA poolt kaebaja taotluste ja vaiete menetlemisega venitamine.
19.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
3-16-1582
19.1.Kohapealsete kontrollide käigus tuvastas PRIA, et kõigi kaheksa kaebaja kõikidel põldudel on heksel maha jäetud. Seega on PRIA tuvastanud, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ning nendega seotud isikud on maade jagamisest tulenevat eelist (heksel maha jätta) kasutanud. Eeliseks oli see, et heksli võis jätta põllule kogu ulatuses. Ehk läbi maade jagamise saadi sama toetusraha vähema omapoolse tegevuse eest – selleks, et oleks võimalus pärast maade hekseldamist jätta heksel põllule (kaebajad ei pidanud hekslit kokku koguma, mis tähendas väiksemat omapoolset kulutust), jagati OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ kasutuses olnud maad I. ja XXiga seotud isikute vahel selliselt, et igale kaebajale jäi kuni 10 ha-d maad. Sellega vastasid kaebajad määruse nr 32 § 5 lg 3 p-s 1 sätestatud nõuetele, mille kohaselt võis jätta kogu püsirohumaal heksli põllule, kui taotleja kasutuses on kuni 10 ha-d põllumajandusmaad. Ilma maade jagamiseta ei oleks kaebajad vastanud nimetatud sättes toodud nõuetele, mistõttu oleks nad pidanud toetuse saamiseks heksli koristama või siis oleks neile määratud toetuse vähendus.
19.2.Kui OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ei oleks oma maad ära jaganud, kuid oleksid kasutanud sama hooldusvõtet (hekseldanud kogu ulatuses, jättes heksli põllule), siis oleks see toetuse määramisel võetud arvesse pindala erinevusena ehk see asjaolu oleks olnud aluseks toetuse vähendamisel. Kuivõrd maa hekseldamine ning heksli põllule jätmine tuvastati kohapealses kontrollis kõigi kaebajate kõigi põldude osas, oleks see viinud 100%-lise toetuse vähenduseni. Seega ei ole PRIA vaidlustatavad otsused, tuginedes määruse (EL) nr 1306/2013 art-le 60, rohkem koormava lõpptulemusega (potentsiaalne toetuse vähendamine 100% vs. taotlused jäeti rahuldamata).
19.3.Kaheksa isiku vahel maade jagamine toimus selliselt, et varem Mebelland OÜ ja OÜ S.A.CITO nimel olnud maad läksid osaliselt nende poolt kontrollitavatele ettevõtetele või nendega seotud isikutele, eesmärgiga vastata määruse nr 32 § 5 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Seega on PRIA tuginedes määruse (EL) nr 1306/2013 art-le 60 õiguspäraselt jätnud vaide esitajatele toetuse määramata.
19.4.Lisaks selgitab vastustaja täiendavalt asjaolu, et XX esitas 2. aprillil 2015 PRIA-le teabenõude, milles soovis teada, kas perioodil 2015-2020 toetatakse maade hooldamist ehk hekseldamist, ning millele PRIA 7. aprillil 2015 vastas ja tõi välja ka hekseldamisega kaasnevad erisused. PRIA selgitas oma kirjas järgmist: „Uuel perioodil on endiselt lubatud hekseldamine, kuid lühiajalisel rohumaal tuleb heksel ka kokku koristada. Püsirohumaal võib heksli jätta põllule 10 ha ulatuses.“ Seega võis kaebajatel enne määruse nr 32 redaktsiooni jõustumist 2015. a tingimuste kohta tekkida teadmine, et püsirohumaal võib heksli jätta põllule kogu ulatuses, kui taotleja kasutuses on kuni 10 ha maad. Kuigi kaebajate vahel sõlmiti rendilepingud väidetavalt enne määruse nr 32 jõustumist, oli PRIA arvates XX (ja seetõttu ilmselt ka teised kaebajad) teadlik 2015. aastal kehtima hakkavate tingimuste kohta – nagu allpool märgitud, tutvustati määruse nr 32 alusel antavate toetuste nõudeid juba 2014. aasta novembris ja detsembris Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud perioodi 2015-2020 otsetoetusi tutvustavatel infopäevadel ja oli sellest ajast saati levitatud ka erinevate infokanalite vahendusel. Vastustaja arvates ei ole ühtegi usutavat selgitust, miks kaebajad oma maad just nii jagasid, nagu seda tehti (et kõigile jäi veidi alla 10 ha maad) – selleks oli eesmärk pääseda heksli kokku kogumise nõudest, kuid saada sama toetusraha. Siin mängib seejuures rolli ka asjaolu, et peale OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ei olnud teised kaebajad enne 2015. a kordagi pindalatoetusi taotlenud.
19.5.Vastustaja märgib eelmisele punktile lisaks, et ÜPT ja ROH 2015. aasta toetuse nõudeid tutvustati 2014. aasta novembris ja detsembris Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud perioodi 2014-2020 otsetoetusi tutvustavatel infopäevadel ja neid toetuse nõudeid levitati sellest ajast saati ka erinevate infokanalite vahendusel. Seega nii eelmises punktis märgitud XXi teabepäringule saadetud vastusest, üldisest teavitamisest
3-16-1582 toetusnõuete kohta kui ka vaidlusaluste maade jagamise asjaoludest (maad jagati endaga seotud isikute vahel nii, et igale kaebajale jäi veidi alla 10 ha maad) lähtuvalt oli PRIA õigustatult võtnud seisukoha, et kaebajate teadmine hooldusnõuete erisustest sai tekkida ka enne määruse nr 32 jõustumist. Tuleb märkida, et ÜPT ja ROH toetusetaotlused esitasid kaebajad pärast määruse nr 32 jõustumist, 2015. a maikuus.
19.6.OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ kasutuses olnud maade osalise jagamisega endaga seotud isikutele ei ole usutavalt põhjendatav muudel põhjustel kui hooldusnõude erisusele vastamise eesmärgil, sh mitte ka majanduslike kaalutlustega. Vastustaja märgib, et „maa jagamise“ objektiivne pool/koosseis on täidetud – maa jaotati kaebajate vahel täpselt nii, et kõikidele kaebajatele jäi 2015. a-l ÜPT ja ROH toetuse taotlemiseks kuni 10 ha-d maad, mille tulemusena saavutati see, et määruse nr 32 § 5 lõike 3 punkti 1 kohaselt võis jätta heksli kogu maa ulatuses põllule. Maa jagamise subjektiivse koosseisu osas tuleb välja tuua, et muidu OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ kasutuses olnud osad maad jagatigi ilmselt teadlikult just eesmärgiga, et vastata määruse nr 32 § 5 lõikes 3 punktis 1 sätestatud võimalusele heksel maha jätta. Muid põhjendusi ei ole PRIA-l olnud alust arvesse võtta, nagu kaebajatele 2015. a-l toimunud kirjavahetuses ka selgitati.
19.7.Kaebajatele saadetud kirjades on PRIA korduvalt selgitanud ja põhjendanud asjaolusid, mis viisid kaebajate taotluste rahuldamata jätmisele. Seetõttu ei saa kaebajatele olla selgusetu ega kontrollimatu, millisel põhjusel ja alustel jäeti ÜPT ja ROH toetuse taotlused rahuldamata. PRIA märgib eraldi kaebaja XX osas, et kuivõrd tema oli volitanud XXit end esindama kogu toetuste menetlemise ajal, tuleb lugeda, et XX on kõik PRIA järelepärimiskirjad jm selgitused kätte saanud ja neile ka vastanud (kuivõrd XX need kätte sai ja nendele ka vastas).
19.8.PRIA märgib, et vaidlustatavates otsustes sisalduv sõnastus „toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult“ vs vaideotsustes märgitud „tingimused on loodud kunstlikult eeliste saamiseks“ on sisuliselt sama. Tingimused on loodud kunstlikult – maa jagamise läbi endaga seotud isikute vahel loodi tingimused, millega kohaldus luba heksli kokku kogumata jätta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Eelnev säte välistab toetuse ehk eelise andmise taotlejatele olukorras, kus ta on sellise eelise saamiseks tingimused loonud kunstlikult. Nimetatud olukord hõlmab ka kaebajate poolt loodud olukorda, kus kaks taotlejat jagasid oma senise maa endaga seotud isikute vahel selleks, et sama toetusraha saada kergemate hooldusvõtete kasutamisega, kusjuures hooldusnõuete tegelik eesmärk jäi (sisuliselt) saavutamata. Ehk läbi maade teadliku ja eesmärgipärase jagamise endaga seotud isikutele tekitati olukord, kus muidu kehtinud nõudest rohumaad hekseldada ja heksel ka koristada võidi täita vaid osaliselt. Selline tegevus oli suunatud eesmärgile saada tegelikkuses OÜ-le S.A.CITO ja Mebelland OÜ-le sama toetusraha, kuid väiksema omapoolse panuse eest. Vastustaja leiab, et sellise tegevusega kahjustus siseriikliku meetmemäärusega (määrus nr 32) sätestatud eesmärk, milleks on tagada toetuse andmisega rohumaadel teatud hooldusvõtete kasutamine, ja millest erandid tehakse taotlejale kergema hooldusvõtte näol, kui tema kasutuses on kuni 10 ha maad, või kuni 10 ha-l ja seda ületavas osas veel 10%-l põllumajandusmaal, kui taotleja kasutab üle 10 ha maad. Vaidlusaluses olukorras lõid seega kaks senist taotlejat olukorra, kus läbi maade formaalse, st muudest põhjustest mittetuleneva jagamise tulemusel oleks jäänud see eesmärk toetuse saamisel tegelikkuses täitmata. Seega on vastustaja seiskohal, et sellise tegevuse, st selliste tingimuste kunstliku loomise korral ei saa toetust määrata, kuivõrd see on imperatiivselt välistatud EL määruse nr 1306/2013 artikliga 60.
3-16-1582
19.9.Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tingimuste kunstliku loomise korral peaksid kaebajate vahel sõlmitud rendilepingud olema fiktiivsed ja seega tühised (mis iseenesest ei pruugi olla välistatud). PRIA ei ole kahtluse alla seadnud selliste rendilepingute kehtivust. Küll on aga PRIA seisukohal, et selliste rendilepingute sõlmimine oli tehtud eesmärgiga vastata määruse nr 32 § 5 lg 3 p-s 1 (või 2) sätestatud tingimustele.
19.10.Toetustaotluste menetlemise või vaideotsuste tegemise tähtajad ja nende pikendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist, mistõttu ei saa võimalikud menetlus- või vorminõuete rikkumised (mille esinemist vastustaja ei mööna) kaasa tuua vaidlustatavate haldusaktide kehtetuks tunnistamist.
20.1.OÜ S.A.CITO on juba 2014. aastaks vähendanud oma põldude pindala rohkem kui 2015. aastaks. Seetõttu ei oma 2014 ja 2015. a taotluste võrdlus tähendust ja see on PRIA poolt kohtu eksitamine.
20.2.Kaebajad ei nõustu PRIA seisukohaga, et ärakuulamise taotlused on esitatud kõigile kaebajatele. PRIA vastuse lisaks nr 6 olev kiri on saadetud ainult Mebelland OÜ-le ja OÜ-le S.A.CITO.
20.3.Meelevaldne on PRIA väide, et kaebajate tegevus ei saanud olla põhjendatud majanduslike kaalutlustega.
20.4.Kaebajad sõlmisid rendilepingud enne määruse nr 32 jõustumist ja ei olnud selle regulatsioonist teadlikud ega saanudki olla.
20.5.Kaebajad ei ole seadnud eesmärgiks toetuse saamist OÜ-le S.A.CITO ja Mebelland OÜ-le. Iga kaebaja on toetuse taotluse eraldi esitanud ja soovinud toetuse saamist endale.
KOHTU SEISUKOHT
21.PRIA jättis rahuldamata kaebajate taotlused ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks. PRIA leidis, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult. Seejuures viitas PRIA maaeluministri poolt 17. aprillil 2015. a vastu võetud määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-le 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art-le 60, mis sätestab, et ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
22.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
23.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajad lõid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kaebajad leiavad, et PRIA pole esitanud faktilisi asjaolusid, millest lähtudes asuda seisukohale, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult. Kaebajatele pole arusaadavad, millised need etteheidetavad rikkumised ja kunstlikult loodud tingimused on. Vastustaja selgitab, et ilma maade jagamiseta ei oleks kaebajad vastanud määruses nr 32 toodud nõuetele, mistõttu oleksid nad pidanud toetuse saamiseks heksli koristama või siis oleks neile
3-16-1582 määratud toetuse vähendus. Vastustaja leiab, et kaebajad lõid olukorra, kus kaks taotlejat jagasid oma senise maa endaga seotud isikute vahel selleks, et sama toetusraha saada kergemate hooldusvõtete kasutamisega, kusjuures hooldusnõuete tegelik eesmärk jäi saavutamata.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et kõigil põllumassiividel, millele ÜPT ja ROH toetust taotleti, on püsirohumaa hekseldatud ja heksel maha jäetud (see on tõendatud ka PRIA 29. oktoobri 2015. a kohapealsete kontrollidega). PRIA viitas pindalatoetuse taotluse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluste rahuldamata jätmise kohta tehtud vaideotsustes määruse nr 32 § 5 lg 3 p-dele 1 ja 2, mis kuni 24. aprillini 2016 kehtinud redaktsioonis sätestasid, et püsirohumaal võib jätta heksli põllule: 1) kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit põllumajandusmaad; 2) kuni kümnel hektaril ja lisaks kuni kümnel protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit, kui taotleja kasutuses on üle kümne hektari põllumajandusmaad.
25.Asja materjalidest nähtub, et
25.1.Mebelland OÜ ja XX sõlmisid maa rendilepingu kuupäevaga 7. jaanuar 2015, mille kohaselt Mebelland OÜ andis põllumajandusmaa asukohaga Lüganuse vald, põllumassiiviga 65259402344 rendile (I kd, tl 13). Samuti nähtub toimiku materjalidest, et OÜ S.A.CITO andis 4. jaanuari 2015. a põllumaa rendilepinguga XXle rendile põllumaa/massiivi numbriga 65959581952 (I kd, tl 14). Mõlemad lepingud kehtisid kuni
31.detsembrini 2015. Põllumassiivi nr 65259402344 pindala on 13,17 ha, XX taotles toetust 5,04 hektarile; põllumassiivi nr 65959581952 pindala on 4,70 ha, XX taotles toetust 4,25 hektarile. Seega kokku on taotletav pindala 9,29 ha (I kd, tl-d 5p, 119p, 122-124).
25.2.OÜ S.A.CITO sõlmis 24. jaanuaril 2015 rendilepingu, millega rentis XXile perioodil 16. veebruar kuni 31. detsember 2015 põllumajandusmaad põllumassiividega nr 66059203935 ja 65559474069 (haldusasja nr 3-16-1589 toimik, tl 13). Põllumassiivi nr 66059203935 pindala on 4,75 ha, XX taotles toetust 3,91 hektarile; põllumassiivi nr 65559474069 pindala on 5,58 ha, XX taotles toetust 5,14 hektarile. Seega on taotletav pindala kokku 9,05 ha (I kd, tl-d 170p, 173-175; haldusasja nr 3-16-1589 toimik, tl 20p).
25.3.OÜ S.A.CITO sõlmis 22. veebruaril 2015 rendilepingu, millega rentis XXile kuni 31. detsembrini 2015 põllumassiivi numbriga 65659805774 (haldusasja nr 3-16-1590 toimik, tl 13). Põllumassiivi nr 65659805774 pindala on 3,12 ha, XX taotles 15. juunil 2015 toetust sellest 2,97 hektarile (II kd, tl 82). Lisaks taotles XX enda omandis olevatele põllumassiividele nr 65559876468 ja nr 65559930909 toetust vastavalt 3,63 hektarile ja 2,78 hektarile (II kd, tl-d 76p, 80-81). Kokku taotles XX toetust 9,38 hektarile (II kd, tl 79; haldusasja nr 3-16-1590 toimik, tl 5p).
25.4.OÜ S.A.CITO sõlmis 21. jaanuaril 2015 maa rendilepingu CITORU OÜ-ga, millega rentis CITORU OÜ-le kuni 31. detsembrini 2015 põllumajandusmaa põllumassiivi numbritega 67158769499 ja 67358241005 (haldusasja nr 3-16-1593 toimik, tl 13). Põllumassiivi nr 67158769499 pindala on 9,10 ha ja põllumassiivi nr 67358241005 pindala 3,74 ha (I kd, tl-d 222-223). Lisaks taotles CITORU OÜ toetust põllumassiivi nr 67358250179 2,80 hektarile (I kd, tl-d 217p, 221). Kokku taotles CITORU OÜ toetust 9,95 hektarile (I kd, tl 220; haldusasja nr 3-16-1593, tl 5p).
25.5.OÜ S.A.CITO andis 17. veebruari 2015. a rendilepinguga Armesser OÜ-le rendile PRIA registris olevad põllumaa põllumassiivid numbritega 67258845603, 65959549846, 67258719761 (haldusasja nr 3-16-1594 toimik, tl 13). Leping lõppes 31. detsembril 2015. Põllumassiivi nr 67258845603 pindala on 4,25 ha, põllumassiivi nr 65959549846 pindala on 2,73 ha ja põllumassiivi nr 67258719761 pindala on 4,61 ha (I kd, tl-d 196-199). Armesser OÜ taotles 25. mail 2015 nende kolme põllumassiivi osas toetust 10,78
3-16-1582 hektarile, aga 18. juunil 2015 9,97 hektarile (I kd, tl-d 196, 211; haldusasja nr 3-16-1594 toimik, tl 5p).
25.6.OÜ S.A.CITO rentis Mebelland OÜ-le põllumajandusliku maa asukohaga Kalvi küla, Aseri vald, Ida-Virumaa, Lauriaia, põllumassiivi 65859669449 (haldusasja nr 3-16-1595 toimik, tl 13). Lepingu tähtaeg oli 13. veebruar kuni 31. detsember 2015. Põllumassiivi nr 65859669449 pindala on 11,56 ha, Mebelland OÜ taotles 25. mail 2015 sellest toetust 10,45 hektarile ja 18. juunil 2015 9,98 hektarile (II kd, tl-d 43, 53p, 56-57; haldusasja nr 3-16-1595 toimik, tl 5p).
25.7.OÜ S.A.CITO ja COBERNE OÜ sõlmisid 10. jaanuaril 2015 rendilepingu, millega OÜ S.A.CITO rentis järgmised PRIA registris olevad põllumaa põllumassiivid numbritega 66059349134, 66059205592, 65559894411, 65559875525 ja 66059365051 kuni 31. detsembrini 2015 COBERNE OÜ-le (haldusasja nr 3-16-1596 toimik, tl 13). Samuti rentis OÜ S.A.CITO 14. jaanuari 2015. a rendilepinguga COBERNE OÜ-le kuni
31.detsembrini 2015 PRIA registris oleva põllumaa põllumassiiviga 65859456243 (haldusasja nr 3-16-1596 toimik, tl 14). Põllumassiivi nr 66059205592 pindala on 1,75 ha, COBERNE OÜ taotles 18. juunil 2015 toetust sellest 1,64 ha-le (II kd, tl 16). Põllumassi nr 65559894411 pindala on 0,66 ha, COBERNE OÜ taotles 18. juunil 2015 toetust sellest 0,63 ha-le (II kd, tl 17). Põllumassiivi nr 65859456243 pindala on 4 ha, COBERNE OÜ taotles 18. juunil 2015 toetust sellest 3,59 ha-le (II kd, tl 18). Põllumassiivi nr 65559875525 pindala on 0,66 ha, COBERNE OÜ taotles 18. juunil 2015 toetust 0,65 ha ulatuses (II kd, tl 19). Põllumassiivi nr 66059349134 pindala oli 2,39 ha, COBERNE OÜ taotles 18. juunil 2015 toetust 2,20 ha ulatuses (II kd, tl 20). Põllumassiivi nr 66059365051 pindala on 1,05 ha, COBERNE OÜ taotles 18. juunil 2015 toetust 1,02 ulatuses (II kd, tl 21). Kokku taotles COBERNE OÜ toetust 9,73 hektarile (II kd, tl 15; haldusasja nr 3-161596 toimik, tl 5p).
25.8.OÜ S.A.CITO taotles toetust 9,79 hektarile (II kd, tl 71; haldusasja nr 3-16-1599 toimik, tl 5).
26.Kohtuotsuse p 25 alapunktidest nähtub, et kõik kaebajad taotlesid PRIA-lt toetust kuni kümnele hektarile. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebajad vastasid määruse nr 32
24.aprillini 2016 kehtinud redaktsiooni § 5 lg 3 p-s 1 sätestatud nõuetele. Ilma maade jagamiseta ei oleks kaebajad vastanud nimetatud sättes toodud tingimustele, mistõttu oleks nad pidanud toetuse saamiseks heksli koristama või siis oleks määratavat toetust vähendatud.
27.Kaebajad on seisukohal, et PRIA on otsuste põhjendamise kohustust asunud täitma alles vaideotsustes, kuid see ei muuda otsuseid tagantjärgi põhjendatuteks. Kohus nõustub kaebajatega, et PRIA 11. märtsi 2016. a otsustest nr 12-6/350 ja nr 12-6/351 ei nähtu põhjendusi, miks PRA leiab, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult. Siiski leiab kohus, et otsuste puudulik põhjendamine ei too kaasa PRIA otsuste õigusvastasust. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsusest nr 3-3-1-77-12 ja 10. aprilli 2014. a otsusest nr 3-3-1-16-14 tuleneb, et PRIA asjades on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 110 lg 1). PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seetõttu kontrollib kohus, kas vaideotsustest nähtuvad kaalutlused taotluste rahuldamata jätmiseks.
3-16-1582
28.PRIA on vaideotsustes leidnud kokkuvõtvalt järgmist.
28.1.Mebelland OÜ, Armesser OÜ, OÜ S.A.CITO, COBERNE OÜ, CITORU OÜ, XX, XX ja XX on omavahel seotud isikud.
28.2.OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on PRIA-le selgitanud, et nad on soovinud vähendada ja võimalusel ka lõpetada tegelemise põllumajandusega ning keskenduda peamiselt kinnisvarainvesteeringutele. Turul on tekkinud olukord, kus arvestades pindalatoetuse suurust ja nende saamisega seotud kulusid ning võimalikke renditasusid, on kasulikum anda põllud rendile. Põllud, mille osas OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on esitanud pindalatoetuse taotlused, on põllud, millele rentnikke sobiva renditasuga ei leitud ja mille välja rentimine ei olnud seetõttu võimalik.
28.3.Kohapealsete kontrollide käigus tuvastati, et kõikide taotlejate kõikidel põldudel on heksel maha jäetud. Seega on PRIA tuvastanud, et maade jagamisest tulenevat eelist (heksel maha jätta) on kasutatud.
28.4.Asjaolu, et OÜ S.A.Cito ja Mebelland OÜ jagasid oma maa ära endaga seotud isikutele, tuleb pidada eeliste saamiseks tingimuste kunstliku tekitamisena. Eelis seisnes selles, et pärast maade jagamist selliselt, et igale taotlejale jääb kuni 10 hektarit maad, võis jätta heksli püsirohumaale. Ehk sama toetussumma saamiseks, kuid maa hooldamise kohustusest pääsemiseks heksli koristamise näol, maad jagati. OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ ei oleks saanud sellist eelist kasutada, kui nad ei oleks oma maad endaga seotud isikute vahel ära jaganud. OÜ S.A.CITO taotles 2014 ÜPT-d 131,15 hektarile, 2015 9,79 hektarile. Mebelland OÜ taotles 2014 ÜPT-d 30,89 hektarile, 2015 9,98 hektarile.
28.5.2015 taotlesid ÜPT ja ROH toetust CITORU OÜ 9,95 hektarile, COBERNE OÜ 9,73 hektarile, Armesser OÜ 9,97 hektarile, XX 9,05 hektarile, XX 9,38 hektarile ning XX 9,28 hektarile. Enne 2015. a keegi neist pindalatoetusi ei olnud taotlenud. Maad said need kuus taotlejat OÜ-lt S.A.Cito ja Mebelland OÜ-lt.
28.6.XX ja temaga seotud isikud olid toetuse nõuetest teadlikud enne meetmemääruse regulatsiooni jõustumist, mis võimaldas formaalselt põlde rentida endaga seotud isikutele ja ettevõtetele, võimaldamaks kasutada selliseid eeliseid.
29.Riigikohtu halduskolleegium on 8. novembri 2007. a otsuse nr 3-3-1-38-07 p-s 19 rõhutanud, et EL fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kahtluse korral tuleb haldusorganil olulisi asjaolusid kontrollida. Samuti märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53". Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.
30.Kohus nõustub vastustajaga, et Mebelland OÜ, Armesser OÜ, OÜ S.A.CITO, COBERNE OÜ, CITORU OÜ, XX, XX ja XX on omavahel seotud isikud. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et COBERNE OÜ asutajaks oli Mebelland Osaühing; kuni 2. augustini 2016 oli Mebelland OÜ ka COBERNE OÜ osanikuks; XX ja XX olid kuni 15. septembrini 2016 COBERNE OÜ juhatuse liikmed. Armesser OÜ juhatuse liikmed ja osanikud on XX ja
3-16-1582 XX. OÜ S.A.CITO juhatuse liikmed on XX ja XX; OÜ S.A.CITO osanikud on XX, XX, XX ja XX. CITORU OÜ asutaja on OÜ S.A.CITO; juhatuse liikmed on XX, XX, XX ja XXa. Mebelland OÜ juhatuse liige on XX ja osanik OÜ S.A.CITO. Rahvastikuregistri andmetel on XX ja XX XXi lapsed. XX on andnud XXile 15. aprillil 2015 volituse, et XX esindaks teda PRIA toetuste taotluse sisestamisel, põlluraamatu täitmisel ja muudes 2015. a PRIA küsimustes kuni 25. detsembrini 2016 (II kd, tl 125).
31.Poolte vahel pole vaidlust selles, et OÜ S.A.CITO taotles 2014 ÜPT-d 131,15 hektarile ja 2015 9,79 hektarile. Mebelland OÜ taotles 2014 ÜPT-d 30,89 hektarile, 2015 9,98 hektarile. Kaebajad leiavad siiski, et 2014 ja 2015. a taotluste võrdlus ei oma tähendust ja see on PRIA poolt kohtu eksitamine. Kohus ei pea PRIA poolt varasemate aastate võrdluse väljatoomist kohtu eksitamiseks. Võrdlus näitab ilmekalt, et OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on märgatavalt vähendanud põllumassiive, millele toetust taotleti. Selle asemel on toetuse taotlused esitanud CITORU OÜ, COBERNE OÜ, Armesser OÜ, XX, XX ning XX, kes enne 2015. aastat pindalatoetusi ei olnud taotlenud.
32.Kohus nõustub vastustajaga, et eelis, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art-s 60, seisnes praegusel juhul selles, et pärast maade jagamist selliselt, et igale taotlejale jäi kuni kümme hektarit maad, võis jätta heksli püsirohumaale (toetuse saamiseks polnud vaja hekslit koristada). OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ, kes varasematel aastatel olid toetusi kasutanud, ei oleks ise 2015. aastal saanud sellist eelist kasutada, kui seda maad ei oleks ära jagatud. Maade jagamisel endaga seotud isikutele tekitati olukord, kus muidu kehtinud nõudest püsirohumaad hekseldada ja heksel koristada, võidi täita vaid osaliselt. Kohus nõustub PRIA-ga ka selles, et vaidlustatavates otsustes sisalduv sõnastus „toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult“ või vaideotsustes märgitud „tingimused on loodud kunstlikult eeliste saamiseks“ on sisuliselt sama.
33.Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et PRIA ei ole kahtluse alla seadnud rendilepingute kehtivust. Küll on aga PRIA seisukohal, et rendilepingute sõlmimine oli tehtud eesmärgiga vastata määruse nr 32 § 5 lg 3 p-s 1 (või 2) sätestatud tingimustele. OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on PRIA-le selgitanud, et turul on tekkinud olukord, kus arvestades pindalatoetuse suurust ja nende saamisega seotud kulusid ning võimalikke renditasusid, on kasulikum anda põllud rendile. Põllud, mille osas OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on esitanud pindalatoetuse taotlused, on põllud, millele rentnikke sobiva renditasuga ei leitud ja mille välja rentimine ei olnud seetõttu võimalik.
34.Kohus nõustub PRIA-ga, et rendilepingud on sõlmitud selleks, et luua kunstlikult vajalikud tingimused toetuse saamiseks. Kogumis teiste asjaoludega viitavad sellele järeldusele järgmised asjaolud.
34.1.CITORU OÜ esitas 22. mail 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, kus CITORU OÜ esindaja XX märkis, et tema kasutuses on kirjaliku rendilepingu alusel põllumassiiv numbriga 65259402344 (I kd, tl 226p). Samas nähtub asja materjalidest, et ka XX esitas 7. juunil 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, märkides, et tema kasutuses on suulise rendilepingu kohaselt põllumassiiv numbriga 65259402344 (I kd, tl 119p). Samuti esitas COBERNE OÜ 25. mail 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, kus COBERNE OÜ esindaja XX märkis, et tema kasutuses on kirjaliku rendilepingu alusel põllumassiiv nr 65259402344 (II kd, tl 31p). Nii CITORU OÜ, COBERNE OÜ kui XX on taotlenud põllumassiivile nr 65259402344 toetust 5,04 hektarile (põllumassiivi nr
3-16-1582 65259402344 pindala on 13,17 ha) (I kd, tl-d 124p, 230p; II kd tl 36). Seega on kolm taotlejat esitanud taotluse toetuse saamiseks ühele ja samale põllumassiivile. Seejuures on CITORU OÜ ja COBERNE OÜ näidanud, et kasutavad põllumassiivi kirjaliku rendilepingu alusel ning XX on selgitanud, et kasutab seda sama põllumassiivi suulise rendilepingu alusel. Kusjuures kohtule esitatud maa rendilepingu kohaselt on just XX sõlminud 7. jaanuaril 2015 Mebelland OÜ-ga, keda esindas XX, kirjaliku maa rendilepingu (I kd, tl 13). Kuigi CITORU OÜ ja COBERNE OÜ enam lõplikus, s.o 18. juuni 2015. a ÜPT ning ROH taotluses põllumassiivile nr 65259402344 toetust ei taotlenud, ei muuda see fakti, et nad tegid seda vastavalt 22. ja 25. mai 2015. a taotlustes.
34.2.COBERNE OÜ esitas 22. mail 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, kus COBERNE OÜ esindaja XX märkis, et tema kasutuses on kirjaliku rendilepingu alusel põllumassiiv nr 65559474069 (II kd, tl 24p). Samas nähtub asja materjalidest, et kolm päeva hiljem, 25. mail 2015, esitas XX füüsilise isikuna PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, märkides, et ka tema kasutuses on kirjaliku rendilepingu kohaselt põllumassiiv numbriga 65559474069 (I kd, tl 170p). XX taotles põllumassiivile nr 65559474069 toetust 5,14 ha ulatuses (põllumassiivi nr 65559474069 pindala on 5,58 ha), kuid COBERNE OÜ on toetust taotlenud 5,50 ha ulatuses (I kd, tl-d 174, II kd, tl 28). Seega on kaks taotlejat esitanud taotluse toetuse saamiseks ühele ja samale põllumassiivile. Kuigi COBERNE OÜ enam lõplikus, s.o 18. juuni 2015. a ÜPT ning ROH taotluses põllumassiivile nr 65559474069 toetust ei taotlenud, ei muuda see fakti, et ta tegi seda 22. mai 2015. a esialgses taotluses.
34.3.COBERNE OÜ esitas 25. mail 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, kus COBERNE OÜ esindaja XX märkis, et tema kasutuses on kirjaliku rendilepingu alusel põllumassiiv nr 65959581952 (II kd, tl 31p). Samas nähtub asja materjalidest, et 7. juunil 2015, esitas ka XX PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, märkides, et tema kasutuses on suulise rendilepingu kohaselt põllumassiiv numbriga 65959581952 (I kd, tl 119p). COBERNE OÜ on taotlenud põllumassiivile nr 65959581952 toetust 4,49 hektarile (põllumassiivi nr 65959581952 pindala on 4,70 ha), kuid XX 4,25 hektarile (I kd, tl 123p; II kd, tl 35). Seega on kaks taotlejat esitanud taotluse toetuse saamiseks ühele ja samale põllumassiivile. Seejuures on COBERNE OÜ näidanud, et kasutab põllumassiivi kirjaliku rendilepingu alusel ning XX on selgitanud, et kasutab seda sama põllumassiivi suulise rendilepingu alusel. Kusjuures kohtule esitatud põllumaa rendilepingu kohaselt on just XX sõlminud 4. jaanuaril 2015 OÜ-ga S.A.CITO, keda esindas XX, kirjaliku maa rendilepingu (I kd, tl 14). Kuigi COBERNE OÜ enam lõplikus, s.o 18. juuni 2015. a ÜPT ning ROH taotluses põllumassiivile nr 65959581952 toetust ei taotlenud, ei muuda see fakti, et ta tegi seda 25. mai 2015. a taotluses.
34.4.XX esitas 25. mail ja 15. juunil 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, kus XX märkis, et tema omandis on põllumassiiv nr 65559876468 (II kd, tl-d 76p, 92p). Põllumassiivi nr 65559876468 pindala on 6,72 ha, millest XX taotles 25. mail toetust 6,72 hektarile ja 15. juunil 3,63 hektarile (II kd, tl-d 76p, 81, 92p, 96). Samas esitas ka Mebelland OÜ esindaja XX 22. mail 2015 PRIA-le taotluse ÜPT ning ROH saamiseks põllumassiivile nr 65559876468, märkides, et kasutab seda põllumassiivi kirjaliku rendilepingu alusel (II kd, tl 46p). Mebelland OÜ taotles toetust 6,66 hektarile (II kd, tl 50). Kohtule ei ole põllumassiivi nr 65559876468 rendilepingut esitatud. Kuigi Mebelland OÜ enam lõplikus, s.o 18. juuni 2015. a ÜPT ning ROH taotluses põllumassiivile nr 65559876468 toetust ei taotlenud, ei muuda see fakti, et ta tegi seda 22. mai 2015. a esialgses taotluses.
34.5.XX esitas 15. juunil 2015 PRIA-le pindalatoetuse- ja maksetaotluse ÜPT ning ROH saamiseks, kus XX märkis, et tema omandis on põllumassiiv nr 65559930909 (II kd, tl
3-16-1582 76p). Põllumassiivi nr 65559930909 pindala on 3,04 ha, millest XX taotles 15. juunil toetust 2,78 hektarile (II kd, tl-d 76p, 80). Samas esitas ka Armesser OÜ esindaja XX
22.mail 2015 PRIA-le taotluse ÜPT ning ROH saamiseks põllumassiivile nr 65559930909, märkides, et kasutab seda põllumassiivi kirjaliku rendilepingu alusel (I kd, tl 202p). Armesser OÜ taotles toetust 3,01 hektarile (I kd, tl 202p, 205). Kohtule ei ole põllumassiivi nr 65559930909 rendilepingut esitatud. Kuigi Armesser OÜ enam lõplikus, s.o 18. juuni 2015. a ÜPT ning ROH taotluses põllumassiivile nr 65559930909 toetust ei taotlenud, ei muuda see fakti, et ta tegi seda 22. mai 2015. a esialgses taotluses.
34.6.Kaebajad on väitnud, et turul on tekkinud olukord, kus arvestades pindalatoetuse suurust ja nende saamisega seotud kulusid ning võimalikke renditasusid, on kasulikum anda põllud rendile. Põllud, mille osas OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ on esitanud pindalatoetuse taotlused, on väidetavalt põllud, millele rentnikke sobiva renditasuga ei leitud ja mille välja rentimine ei olnud seetõttu võimalik. Kohus ei pea neid väiteid usutavateks. 18. juuni 2015. a taotluses soovis Mebelland OÜ toetust põllumassiivile nr 65859669449 9,98 ha ulatuses. See põllumassiiv asub kinnistul, mille omanikuks ei ole Mebelland OÜ, vaid XX (I kd, tl 109p). Kuigi kohtule ei ole esitatud kinnistu omaniku ja Mebelland OÜ vahel sõlmitud lepingut, ning seetõttu pole teada Mebelland OÜ kohustused, tundub kohtule siiski usutavam, et Mebelland OÜ-l ei olnud kohustust põllumassiivi edasi rentida, kui see polnud majanduslikult otstarbekas.
35.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel võis enne määruse nr 32 redaktsiooni jõustumist 2015. a tingimuste kohta tekkida teadmine, et püsirohumaal võib heksli jätta põllule kogu ulatuses, kui taotleja kasutuses on kuni kümme hektarit maad. Kuigi kaebajate vahel sõlmiti rendilepingud väidetavalt enne määruse nr 32 jõustumist, oli PRIA arvates XX (ja seetõttu ilmselt ka teised kaebajad) teadlik 2015. aastal kehtima hakkavate tingimuste kohta. Toimiku materjalidest nähtub, et XX on 2. aprillil 2015 esitanud PRIA-le infopäringu, milles soovib infot, kas perioodil 2015-2020 toetatakse hekseldamist (I kd, tl 115). PRIA on XXile vastanud
7.aprilli 2015. a kirjaga, selgitades, et hekseldamine on endiselt lubatud, kuid lühiajalisel rohumaal tuleb heksel ka kokku koristada. Püsirohumaal võib heksli jätta põllule kümne hektari ulatuses (I kd, tl 116). Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud maa rendilepingud ei ole digitaalselt allkirjastatud. Nii võis lepingute allkirjastamine toimuda ka pärast PRIA selgituste andmist, s.t hiljem kui 2015. a jaanuaris või veebruaris nagu võib lepingutelt lugeda.
36.Kaebajad väidavad, et asjaolu, et PRIA on soovinud kaebajate toetuste taotlused rahuldamata jätta ning põhjendused pole selleks olnud olulised, kinnitab ka PRIA poolt kaebajate taotluste ja vaiete menetlemisega venitamine. Kohus ei saa nõustuda kaebajatega, et PRIA on kaebajate taotluste ja vaiete menetlemisega venitanud. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaja pikendamine on seadusega lubatud ja seda ei saa pidada menetlemisega venitamiseks. Haldusorgan peab sellisel juhul andma teada haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastustaja ongi seda teinud. Asja materjalidest nähtub, et PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo teavitas
28.detsembril 2015 kaebajaid aadressidel XX, XX, [email protected], [email protected] ja XX, et seoses 2015. a oluliselt suurenenud kontrollitavate nõuete kasvuga koostab PRIA taotletud otsetoetuste otsused esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 31. jaanuaril 2016 (II kd, tl-d 155-159). PRIA on kaebajaid teavitanud ka vaiete läbivaatamise tähtaja pikendamisest haldusmenetluse seaduse § 41 alusel, selgitades, et väga lühikese aja jooksul esitati PRIA-le märkimisväärselt suur hulk vaideid (I kd, tl-d 32-33, 85-96). Vaiete aluseks olevate objektiivsete asjaolude väljaselgitamiseks ning igakülgse uurimise läbiviimiseks oli vaja vaietele vastamise tähtaega pikendada.
3-16-1582
37.Kaebajad leiavad, et PRIA ei ole neid nõuetekohaselt ära kuulanud (on seda teinud ainult OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ osas). Kohus sellega ei nõustu. PRIA on 1. detsembril 2015 pöördunud XXi ja XXi poole seoses küsimustega, mis tekkisid 2015. a pindalatoetuste taotluste halduskontrolle läbi viies (I kd, tl 125). PRIA palus esitada selgitused selle kohta, mis on tinginud 2014. aastal OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ pindalatoetuste taotlustel olnud põldude jagamise 2015. aastal teistele isikutele. OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ esitasid sellele järelepärimisele vastuse (I kd, tl 126). Samuti on PRIA 29. detsembril 2015 adresseerinud kirja XXile, XXile ja XXle, vastates viimati nimetatud isikute 9. detsembri 2015 vastuskirjale (I kd, tl-d 127-128). XX ja XX on OÜ S.A.CITO ja Mebelland OÜ juhatuse liikmetena ka PRIA 29. detsembri 2015. a kirjale vastanud (I kd, tl 129). Ka 2. veebruaril 2016 selgitas PRIA, et jääb selle juurde, et tingimused on loodud kunstlikult (I kd, tl 130). Kuivõrd XX oli volitanud XXit end esindama kogu toetuste menetlemise ajal, tuleb lugeda, et XX on kõik PRIA järelepärimiskirjad jm selgitused kätte saanud ja neile ka vastanud (kuivõrd XX need kätte sai ja nendele ka vastas). Kohtu hinnangul on PRIA andnud XXile, XXile, XXle ja nendega seotud äriühingutele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ja isegi kui PRIA seda poleks teinud, ei saaks vastustajale ette heita menetlusnormide rikkumist. Nimelt on Riigikohus korduvalt leidnud, et juhul, kui PRIA ei kaldu kõrvale taotluses esitatud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete küsimiseks, võib PRIA jätta toetuse taotlejad ära kuulamata, sõltumata sellest, et taotlus jäetakse rahuldamata (halduskolleegiumi 18. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-46-15, p 13 ning 17. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-37-11, p 13).
38.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et asjassepuutuvates otsustes ei esine selliseid põhjendamisvigu, mille tõttu peaks haldusaktid tühistama.
39.Kaebajad on kohtule esitanud ka nõude kohustada PRIA-t rahuldama kaebajate poolt 2015. a esitatud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlused. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-31-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuste rahuldamiseks olema PRIA 11. märtsi 2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 õigusvastased. Kohus leidis eelnevalt, et PRIA 11. märtsi 2016. a otsused nr 12-6/350 ja 12-6/351 ning nimetatud otsuste kohta tehtud vaideotsused ei olnud õigusvastased. Kaebajate kohustamiskaebused jäävad seetõttu rahuldamata.
40.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.