lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1366/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1366/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-17-1366

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2017, Tartu

Kohtunik

Maare Aloe

Haldusasi

Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusöögi andmata jätmisega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Maivo Kärt Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1.Tunnistada, et Maivo Kärdile Tartu Vanglas 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusöögi mittepakkumine oli õigusvastane.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 27.11.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.03.05.2017 esitas Maivo Kärt Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse 1000 euro nõudes seoses 29.04.2017 õhtusöögi andmata jätmisega (reg nr 1-13/105-1). 09.05.2017 esitas M. Kärt Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse 1000 euro nõudes seoses 05.05.2017 õhtusöögi andmata jätmisega (reg nr 1-13/110-1). Tartu Vangla jättis 26.06.2017 otsusega nr 1-13/105-2 M. Kärdi kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
2.29.06.2017 saabus Tartu Halduskohtusse M. Kärdi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusöögi andmata jätmisega. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
3.Tartu Halduskohus vabastas 01.08.2017 määrusega M. Kärdi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
4.31.08.2017 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. 25.09.2017 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, määras asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid dokumente. Täiendavaid dokumente menetlusosalised ei esitanud.

KAEBAJA VÄITED

5.Kaebuse kohaselt ei pakkunud vanglaametnikud talle 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusööki. Kaebaja leiab, et kuigi ta on tavaliselt õhtusöögist keeldunud, ei anna see õigust teda söömata jätta. Kaebaja väidab, et talle on sööki jaganud valvurite käitumise tõttu tekkinud nii füüsiline ja moraalne kui ka mittevaraline kahju.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.Vastustaja jääb oma 26.06.2017 kahju hüvitamise taotluse otsuses nr 1-13/105-2 esitatud seisukohtade juurde ka käesolevas kohtumenetluses. Vastustaja vastuväidete kohaselt tegid vanglaametnikud kaebaja varasemast käitumisest vale järelduse, mistõttu tekkis selline kahetsusväärne olukord kahel korral. Vastustaja tunnistab, et 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusöögi pakkumata jätmine oli õigusvastane ja nad on kaebaja ees korduvalt vabandanud, kuid sõltumata sellest, ei tingi see vastustaja arvates ilmtingimata rahalist hüvitist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7.Kohus, kaalunud poolte seisukohti ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebajale Tartu Vanglas 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusöögi mittepakkumine tuleb tunnistada õigusvastaseks. Riive vähese intensiivsuse tõttu tuleb aga jätta kaebaja taotlus talle 1000 eurose kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
8.Kaebaja nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot. Riigivastutus seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude võib esitada üksnes selles paragrahvis loetletud juhtudel. RVastS § 7 lgst 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane; haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline. Kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.
9.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei pakkunud kaebajale 29.04.2017 ja 05.05.2017 õhtusööki. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 “Toidunormid kinnipidamisasutuses“ § 3 lg 6 kohaselt antakse toidunormile vastavat toitu kinnipeetavale kolmes osas vähemalt kolm korda päevas kindlatel kellaaegadel. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla kinnipeetavatele pakutavaks õhtusöögiks tavapäraselt supp. Kuigi kaebaja on vanglaametnikke korduvalt teavitanud, et ta ei ole umbes 2 aastat vangla suppi söönud ning et seda ei ole talle ka mõtet pakkuda, ei ole kaebaja vastustajale toidust loobumise avaldust esitanud. Samuti kinnitab kaebaja ise oma kahju hüvitamise taotluses Tartu Vanglale, et ta ei ole varasemalt õhtusööki söönud. Nähtuvalt Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri S.N 23.05.2017 antud kirjalike selgituste (tl 26) kohaselt kõndisid mõlemal kuupäeval valvurid koos toidujagajatest kinnipeetavatega mööda kambrist, kus kaebaja paiknes, kuid õhtusööki talle ei pakkunud. Kohus leiab, et vanglaametnikud oleksid pidanud kaebajale nimetatud kuupäevadel pakkuma õhtusööki, kuid seda nad ei teinud. Vastustaja tunnistab, et selline käitumine (kahel korral õhtusöögi pakkumata jätmine) oli õigusvastane ja et nad on õhtusöögi pakkumata jätmise tõttu kaebaja ees korduvalt vabandanud.
10.Vastustaja möönab, et kaebajale võis kahel korral õhtusöögi pakkumata jätmine tekitada pahameelt. Sõltumata sellest, ei tingi see aga ilmtingimata rahalist hüvitust. Riigikohus on leidnud, et sarnaselt eraõiguses kehtiva põhimõttega ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine (RKHKo 04.04.2006 otsus nr 3-3-1-13-06). Põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahjuhüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka hinnangust riive intensiivsusele (RKHKo 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11). Seejuures on Riigikohus märkinud, et väheintensiivsete õiguste rikkumiste korral võib kahju olla hüvitatav õigusvastasuse tuvastamisega (RKHKo 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-80-09) või ka näiteks kannatanu ees vabandamisega (RKHKo 06.06.2002 otsus nr 3-3-1-27-02).
11.Avaliku võimu kandjalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lõige 1 näeb sellise võimaluse ette üksnes kõige olulisemate põhiõiguste tõsise riive korral, kusjuures mittevaraline kahju peab olema tekkinud haldusorgani süülise käitumise tagajärjel. Kaebaja on ise avaldanud, et ta on pidevalt õhtusöögist loobunud. Seega tõenäoliselt ei ole need söögist loobumised kaebajale mingeid kannatusi tekitanud, sest vastasel korral ei oleks ta toidust keeldunud. Kaebaja käitumist arvestades ei ole kohtule eluliselt usutav, et just nendel kahel korral, mil kaebajale vastustaja süül ekslikult toitu ei pakutud, pidi ta taluma mingeid kannatusi. Ebainimlik ja alandav kohtlemine on isiksuse tahet ja väärikust tugevalt riivav, põhjendamatult ja taotluslikult isiksust ning tema väärikust kahjustav ning teda alandav. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja otseseks eesmärgiks oleks olnud kaebaja väärikust alandada ega temas näljatunnet tekitada, st et ta oleks soovinud kaebajale kahju tekitada. RVastS ei näe kahju hüvitamise alusena ette lühiajalist ebamugavustunnet. Õhtusöök jäi kaebajale kahel korral pakkumata, kuna vanglaametnikud tegid kaebaja varasematest söömisharjumustest ekslikud järeldused. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kaebaja õiguste riive kohtu arvates nii intensiivne, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas.
12.Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebajale on antud Tartu Halduskohtu 01.08.2017 määrusega menetlusabi ning ta vabastati 30 eurose riigilõivu tasumisest. Kuna kaebaja ei ole esitanud muid kuludokumente, jäävad poolte muud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium