Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6 (täielike läbiotsimiste osas) tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vladimir Fartõgini apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta haldusasjade nr 3-16-1688 ja 3-16-1690 liitmise taotlus rahuldamata.
2.Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 20.09.2017. a vastuse lisad 12-l lehel.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustes märgitud osas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 26.10.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kinnipeetav Vladimir Fartõgin esitas 11.04.2014 Tartu Vanglale avalduse (I kd, tl 89-90), milles märkis, et alustas 01.04.2016 näljastreigiga, kuna ei ole nõus mõnede Tartu Vangla kodukorra punktidega. Avalduse esitaja palub Tartu Vangla kodukorra p-d 4.6, 12.3 ja 16.9.18 ära muuta ja inimeste ahistamine lõpetada. Avalduse esitaja ei ole nõus kodukorra p-ga 4.6 osas, millega on lubatud läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Avalduse kohaselt teostati tema suhtes 29.03.2016 lahtiriietumisega läbiotsimine lubamatul kujul.
2.Tartu Vangla jättis 14.04.2016. a otsusega (I kd, tl 91-92) V. Fartõgini 11.04.2016. a taotluse rahuldamata.
3.V. Fartõgin esitas 28.04.2016 Tartu Vangla direktorile vaide (I kd, tl 93-93p) Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6, 12.3 ja 16.9.18 kehtetuks tunnistamiseks.
4.V. Fartõgin esitas 09.05.2016 Justiitsministeeriumile taotluse (I kd, tl 99) tunnistada kehtetuks Tartu vangla kodukorra p-d 4.6, 12.3 ja 16.9.18.
5.Justiitsministeerium leidis 17.05.2016 Tartu Vanglale saadetud kirjas (I kd, tl 98), et V. Fartõgini poolt 11.04.2016 esitatud taotlus Tartu Vangla kodukorra p-de 4.6, 12.3 ja 16.9.18 kehtetuks tunnistamiseks on vaie, mille lahendamine on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 järgi Justiitsministeeriumi pädevuses. V. Fartõgini 09.05.2016 Justiitsministeeriumile edastatud pöördumine on käsitletav täiendavate põhjendustena 11.04.2016 esitatud vaide juurde.
6.Justiitsministeerium jättis 11.07.2016. a vaideotsusega nr 11-7/3826-4 V. Fartõgini vaide rahuldamata.
7.V. Fartõgin esitas 20.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada Tartu Vangla 13.04.2016. a käskkirja nr 6-1/373; 11.05.2016. a käskkirja nr 6-2/766; 12.05.2016. a käskkirja nr 6-2/779; 12.05.2016. a käskkirja nr 6-2/781; 13.05.2016. a käskkirja nr 6-2/788; 12.05.2016. a käskkirja nr 6-2/782; 13.05.2016. a käskkirja nr 6-2/789 ja 13.05.2016. a käskkirja nr 6-2/790. Kaebaja täiendas hiljem kaebust (I kd, tl 66-67), milles märkis, et soovib esitada kaebuse ka Justiitsministeeriumi 11.07.2016. a vaideotsuse alusel, samuti mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 500 eurot. Kaebaja märkis, et korrapidajad otsisid ta kodukorra p-i 4.6 alusel 28.03.2016 kaks korda läbi, esimesel korral koos täieliku lahtiriietumisega, teisel korral tekitasid peksmisjälgi. Kaebaja leiab, et korrapidajate poolt käte väänamist koos järgneva peksmisega ei saa pidada lubatavaks meetodiks ning sellega alandati tema inimväärikust.
8.Tartu Halduskohus tagastas 19.08.2016. a määrusega V. Fartõgini kaebuse osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seonduvalt tema läbiotsimisega, võttis kaebuse Tartu Halduskohtu 13.04.2016. a käskkirja nr 6-1/373; 11.05.2016. a käskkirja nr 6-2/766; 12.05.2016. a käskkirja nr 6-2/779; 12.05.2016. a käskkirja nr 6-2/781; 13.05.2016. a käskkirja nr 6-2/788; 12.05.2016. a käskkirja nr 6-2/782; 13.05.2016. a käskkirja nr 6-2/789 ja 13.05.2016. a käskkirja nr 6-2/790 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 4.6, 12.3 ja 16.9.18
tühistamisnõude osas ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas menetlusse ning eraldas kaebuse nõuded viieks erinevaks haldusasjaks. V. Fartõgini kaebust Tartu Vangla vastu Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-de 4.6, 12.3 ja 16.9.18 tühistamiseks menetles halduskohus haldusasja nr 3-16-1688 all.
9.Halduskohus jättis 17.02.2017. a määrusega Vladimir Fartõgini kaebuse Tartu Vangla kodukorra p-de 12.3 ja 16.9.18 (alates 01.08.2016 kehtima hakanud redaktsioonis) tühistamisnõude osas läbi vaatamata. Tartu Halduskohtu määrus on jõustunud.
10.Tartu Halduskohus jättis 20.02.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja on taotlenud kohtult Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 (täielike läbiotsimiste läbiviimise osas) tühistamist. Halduskohus leidis, et lähtudes VangS § 68 lg-st 1, justiitsministri 05.09.2011. a määrusest nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ ja Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 kolmandast lauses on kinnipeetavate vanglasisesel saatmisel vastustaja õigustatud vajadusel läbi viima täielikke läbiotsimisi. Riigikohtu praktika kohaselt mõistetakse kinnipeetava täieliku läbiotsimise all kinnipeetava täielikku lahti riietamist vanglaametniku ees. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud konkreetset tema suhtes läbi viidud läbiotsimist, kui toimingut, vaid vaidlustab ainult Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 osas, mis lubab vanglaametnikul tema suhtes läbi viia täielikke läbiotsimisi, kui haldusakti. Halduskohus leidis, et läbiotsimiste konkreetsel viisil õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda üldreeglist ehk VangS § 41 lg-st 2, mille teise lause kohaselt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Halduskohtu arvates saab kinnipeetavate täielikke läbiotsimisi pidada piiranguks VangS § 41 lg 2 tähenduses, kuna sellega piiratakse kinnipeetavate õigusi ja tekitatakse ebamugavusi rohkem, kui mittetäielike läbiotsimistega. Nii täieliku kui mittetäieliku kinnipeetava läbiotsimise eesmärgiks on leida ja võtta ära keelatud ese või aine ning tagada seeläbi vanglas viibivate isikute kui ka vangla üldine julgeolek. Halduskohus nõustus vastustaja poolt 08.06.2016. a kirjas nr 1-11/174-7 ja Justiitsministeeriumi 11.07.2016. a vaideotsuses toodud põhjendustega kinnipeetavate suhtes täielike läbiotsimiste läbiviimise vajaduse osas. Kinnipeetava mittetäielik läbiotsimine ei ole sama tõhus, kui täielik läbiotsimine. Kinnipeetava täielik läbiotsimine on ühelt poolt sobiv ja vajalik meede julgeoleku tagamiseks, teiselt poolt kaasneb täieliku läbiotsimisega kinnipeetava privaatsusesse sekkumine ja tekitataks talle ebamugavusi. Halduskohus leidis, et kuna seda meedet kohaldatakse vaid põhjendatud vajaduse korral ja spetsiaalses ruumis ning samast soost vanglaametniku poolt, on see proportsionaalne sekkumine kinnipeetava õigustesse. Halduskohus asus seisukohale, et täieliku läbiotsimisega ei tekitata kinnipeetavale selliseid ebamugavusi ja kannatusi, mis ei kaasne paratamatult vangistusega. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla kodukorra p 4.6, mis lubab vangalaametnikel läbi viia kinnipeetavate (s.h kaebaja suhtes), et täielik läbiotsimine ei riku kaebaja VangS § 41 lg-s 1, põhiseaduse §-des 18 ja 26 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (EIÕK) art-s 3 ja 8 sätestatud õigusi inimväärikale kohtlemisele ja privaatsusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada Tartu Vangla kodukorra p 4.6. Kaebaja leiab, et Eesti Vabariigi õigusaktidest ei tulene, kuidas konkreetselt tuleb läbiotsimist teostada, sealhulgas, kas läbiotsimist teostatakse osalise või täieliku lahti riietamisega. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema suhtes 28.03.2016 kaks korda läbi viidud läbiotsimisi ei saa pidada kooskõlas olnud EIÕK art-ga 8 ja põhiseaduse §-ga 10. Kaebaja palub ringkonnakohtul vaadata asi läbi koos haldusasjaga nr 3-16-1690, mille osas halduskohus leidis kaebaja hinnangul ekslikult, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbimata. Kaebaja märgib, et halduskohus on jätnud tähelepanuta ka kaebajale 28.03.2016 käte väänamisega korrapidaja poolt tervisekahju tekitamise. Kaebaja nõustub, et kuigi täielikku läbiotsimist ei saa iseenesest pidada kinnipeetava mitte nõuetekohaseks kontrollimiseks, olid tema suhtes 28.03.2016 läbi viidud läbiotsimised õigusvastased, sest sellega tekitati talle rohkem ebameeldivusi, kui mittetäielike läbiotsimistega ning sekkuti ülemääraselt tema eraellu. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole teinud kindlaks talle 28.03.2016. a intsidendiga tekitatud tervisekahju, mis peaks olema fikseeritud 28.03.2016 meditsiiniosakonna poolt. Samuti tekitati 28.03.2016. a läbiotsimistega kahju kaebaja psüühikale, sest käituti kaebaja suhtes lugupidamatult.
12.Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja taotluse osas menetleda haldusasju nr 3-16-1688 ja 3-16-1690 koos, leiab vastustaja, et neid asju ei ole võimalik liita, kuna kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-1690 on jõustunud. Vastustaja hinnangul ei puuduta kaebaja väited tervisekahju tekitamisest vaidlustatud kohtuotsust, kuna käesolevas asjas on halduskohus menetlenud Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 tühistamisnõuet. Kaebaja hüvitamiskaebus seoses 29.03.2016 teostatud läbiotsimisega on menetluses haldusasjas nr 3-16-2325. Kuivõrd tühistamisnõude lahendamise ja haldusakti õiguspärasuse seisukohalt ei oma sisulist tähendust kaebajale saabunud kahjulikud tagajärjed, siis ei saa kaebaja väiteid tervisekahju tekkimise kohta pidada asjakohasteks. Vastustaja peab asjakohatuteks ka kaebaja väiteid 28.03.2016 toimunud läbiotsimisel kasutatud meetodite osas. Konkreetseid toiminguid kaebaja vaidlustanud ei ole. Vastustaja nentis, et kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimine võib kinnipeetavale põhjustada teatud ebamugavusi, kuid neil on legitiimne eesmärk. Lahti riietumisega läbiotsimist ei saa pidada automaatselt õigusvastaseks ning isiku õigusi rikkuvaks, mistõttu ei anna ainuüksi kaebaja hinnang lahti riietumisega läbiotsimise õiguspärasusele ning selle alandavale mõjule alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja on seisukohal, et haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel ei oma tähendust, kas ja millised tagajärjed on kaebajale mõne läbiotsimisega seonduvalt tekkinud. Saabunud kahjulikud tagajärjed omavad tähtsust hüvitamisnõude esitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha kaebaja haldusasjade liitmise taotluse osas (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse sisuliselt (II).
I
14.Kaebaja on esitanud haldusasjade nr 3-16-1688 ja 3-16-1690 liitmise taotluse. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus liidaks käesoleva haldusasja haldusasjaga nr 3-16-1690. HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus liita kaebused ühte menetlusse, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, tingimusel, et nende nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohtute infosüsteemi andmetel on haldusasjas nr 3-16-1690 olnud vaidluse esemeks V. Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt vangla tegevusetusega (11.04.2016 vangale esitatud nõuete täitmata jätmine) summas 125 eurot. Halduskohus on 14.02.2017. a otsusega jätnud V. Fartõgini kaebuse rahuldamata. Halduskohtu 14.02.2017. a otsus on 17.03.2017 jõustunud edasi kaebamata. Kuna haldusasjas nr 3-16-1690 ei ole apellatsioonkaebust esitatud ning halduskohtu 14.02.2017. a otsus on jõustunud, ei saa neid haldusasju HKMS § 48 lg 1 kohaselt liita. Ringkonnakohus jätab seetõttu kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. II
15.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on jätnud tähelepanuta tema kaebuse osas, milles ta vaidlustab tema suhtes 28.03.2016 läbi viidud läbiotsimisi, mille käigus väänati tema käsi ning tekitati talle sellega tervisekahju.
16.Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 10; 31.10.2007. a määrus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7). HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.08.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13). Tartu Ringkonnakohus on korduvalt leidnud, et vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamine on võimalik üksnes pärast seda, kui mõni selle konkreetne säte on kaebaja õigusi vahetult mõjutanud. Seega saab üldkorralduse sätte tühistamist nõuda üksnes koos selle kodukorra sätte alusel tehtud toimingu või antud haldusakti vaidlustamisega (Tartu Ringkonnakohtu 08.09.2015. a määrus asjas nr 3-13-1734, p 24; 17.09.2014. a määrus asjas nr 3-13-1694, p 22; 09.04.2015. a otsus asjas nr 3-13-1842, p-d 20-21).
17.Käesolevas asjas on kaebaja 31.07.2016 halduskohtule esitatud kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 66-67) märkinud, et talle teostati 28.03.2016 vangla kodukorra p-i 4.6 alusel läbiotsimised, mis kaebaja arvates olid õigusvastased. Halduskohus on 19.08.2016. a määruses tõlgendanud kaebaja 31.07.2016. a avaldust selliselt, et seoses 28.03.2016. a läbiotsimisega on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja avalduses märgitud viitega Justiitsministeeriumi 11.07.2016. a vaideotsusele nr 11-7/3826-4 on kaebaja soovinud esitada Tartu Vangla kodukorra p-de 4.6, 12.3 ja 16.9.18 tühistamisnõudeid. Halduskohus tagastas hüvitamisnõude 19.08.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1, sest kaebajal ei olnud selles osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, ning võttis sama määruse
resolutsiooni p-ga 4.4 Tartu Vangla kodukorra p-de 4.6, 12.3 ja 16.9.18 tühistamisnõude menetlusse.
18.Kuna kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust vaidlustada vangla kodukorda üksnes selle õiguspärasuse kontrollimise eesmärgil ilma vastava vangla kodukorra punkti alusel antud haldusakti või tehtud toimingu vaidlustamiseta ning käesoleva asja materjalidest on näha, et kaebuse kohaselt oli kaebaja sooviks vaidlustada ka 28.03.2016 tema suhtes väidetavalt toimunud läbiotsimisi, siis tuleb kaebaja vangla kodukorra tühistamisnõude lahendamise raames arvestada ja lahendada ka kaebaja 28.03.2016 väidetavalt toimunud läbiotsimiste õigusvastasuse tuvastamise nõue. See on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega, kuna käesolevas asjas tuvastamisnõudega arvestamine ja selle lahendamine aitab vältida uut kohtuvaidlust (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-41-15, p 15). Läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei kohaldu kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-39-13, p 12). Seega ei ole ka selles osas takistusi 28.03.2016 väidetavate toimunud läbiotsimiste õigusvastasuse tuvastamisnõude menetlemiseks vangla kodukorra p-i 4.6 tühistamisnõude raames.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi muuta osas, milles halduskohus leidis, et kaebaja ei vaidlusta käesolevas asjas konkreetset tema suhtes läbi viidud läbiotsimist kui toimingut, vaid vaidlustab üksnes Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6.
20.Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja suhtes 28.03.2016 läbi viidud täielike läbiotsimiste koos lahti riietumisega õigusvastasuse kohta. Vastustaja esitas ringkonnakohtule 28.03.2016 kaebaja suhtes läbi viidud täielike läbiotsimiste kohta oma seisukohad ja vastavad tõendid. Ringkonnakohus võtab need HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde.
21.Kaebaja väidetest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et 28.03.2016 tema suhtes läbi viidud täielikud läbiotsimised olid õigusvastased seetõttu, et teda otsiti sel päeval läbi kahel korral ning teise läbiotsimise ajal kasutati tema suhtes ülemäärast jõudu, mille tagajärjel tekkisid talle peksmisjäljed. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid kaebaja väiteid ei kinnita. Vastustaja andmetel teostati kaebajale 28.03.2016 tõenäoliselt üks lahti riietumisega läbiotsimine ning seda jalutuskäigu ajal, sest valvuri ettekande ja eseme äravõtmise akti ning vangla 3. üksuse päevase vahetuse aruande kohaselt avastasid valvurid E-4 osakonna jalutuskäiku kontrollides, et kaebaja üritab sigarette sinist värvi kummikinda sisse pakendada ja enda sisse peita. Valvurid võtsid sinisesse kindasse peidetud neli sigaretti ära ja koostasid eseme äravõtmise kohta akti. Vangla andmetel ei peeta lahti riietumisega läbiotsimiste teostamise üle arvestust, kuid kui valvurid avastavad, et kinnipeetav üritab jalutuskäigu ajal sigarette eluosakonda toimetada, siis reeglina kinnipeetava jalutuskäik katkestatakse ja talle teostatakse läbiotsimine koos lahti riietumisega, et veenduda, et kinnipeetav ei ole eluosakonda toimetamiseks sigarette peitnud.
22.Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt toimus kaebaja suhtes lahti riietumisega läbiotsimine, mille käigus kasutati ka füüsilist jõudu, päev hiljem ehk 29.03.2016. Vastustaja esitas ringkonnakohtule selle kohta vanglas koostatud füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli. Sellest nähtub, et peale läbiotsimise läbiviimist toimetati kaebaja meditsiiniosakonda võimalike vigastuste fikseerimiseks. Vastustaja esitas ringkonnakohtule ka
väljavõtte kaebaja tervisekaardist, millest nähtub, et kaebaja on 29.03.2016 toodud meditsiiniosakonda, kuna tema suhtes on kasutatud füüsilist jõudu. Samuti on Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-16-2325 tuvastanud, et kaebaja suhtes teostati 28.03.2016 üks täielik läbiotsimine jalutuskäigu ajal ning täielik läbiotsimine, mille käigus kasutati kaebaja suhtes füüsilist jõudu, toimus 29.03.2016 pärast jalutuskäiku eluosakonda naasmisel.
23.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas tõendatud, et kaebaja suhtes teostati 28.03.2016 vaid üks täielik läbiotsimine, mis toimus jalutuskäigu ajal. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja suhtes oleks 28.03.2016 läbi viidud teine läbiotsimine, mille käigus oleks kasutatud füüsilist jõudu. Läbiotsimine, mille käigus kasutati kaebaja suhtes füüsilist jõudu, toimus 29.03.2016. Kuna kaebaja on 11.04.2016 Tartu Vanglale esitatud avalduse kohaselt olnud rahulolematu 29.03.2016 tema suhtes läbi viidud täieliku läbiotsimisega ja kaebuses halduskohtule on väitnud, et tema suhtes viidi 28.03.2016 läbi kaks täielikku läbiotsimist, siis on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja ilmselt tagantjärele ekslikult hakanud pidama neid sündmusi ühel päeval toimunuteks.
24.Kuna kaebaja on käesolevas asjas leidnud, et tema suhtes 28.03.2016 läbi viidud läbiotsimised on õigusvastased seetõttu, et talle teostati ühel päeval kaks läbiotsimist ning teise läbiotsimise ajal kasutati füüsilist jõudu, kuid ringkonnakohus on tuvastanud, et 28.03.2016 teostati kaebaja suhtes vaid üks läbiotsimine, mille käigus füüsilist jõudu ei kasutatud, siis ei ole alust pidada vastustaja tegevust kaebaja suhtes 28.03.2016 läbi viidud täieliku läbiotsimise osas õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et 28.03.2016 jalutuskäigu ajal tema suhtes läbi viidud täielik läbiotsimine oleks olnud õigusvastane. Miski asja materjalides ka ei viita sellele. Kaebaja on ka ise apellatsioonkaebuses nõustunud, et täielikku läbiotsimist ei saa iseenesest pidada kinnipeetava mittenõuetekohaseks kohtlemiseks.
25.Tartu Vangla kodukorra p-i 4.6 kohaselt on kinnipeetava suhtes lubatud täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vangla kodukorra p 4.6 on osas, millega on vajadusel lubatud vanglaametnikel läbi viia kinnipeetavate täielik läbiotsimine, kooskõlas kehtiva õigusega ning ei riku kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
26.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustes märgitud osas.
Madis Ernits
Tiina Pappel
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.