Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6 (täielike läbiotsimiste osas) tühistamiseks
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. märts 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 20.06.2016 Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla vastu 13.04.2016 käskkirja nr 6-1/373; 11.05.2016 käskkirja nr 6-2/766; 12.05.2016 käskkirja nr 62/779; 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/781; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/788; 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/789; 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/790 tühistamiseks. 11.07.2016 saabus Tartu Halduskohtusse V. Fartõgini puuduste kõrvaldamise avaldus, milles V. Fartõgin taotles seonduvalt eelpoolnimetatud käskkirjadega ja vangla toimingutega (m.h. seoses 28.03.2016 kaebaja täielike läbiotsimistega) talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
2.Tartu Halduskohus 19.08.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastas V. Fartõgini kaebuse osas, mis puudutas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seonduvalt 28.03.2016 kaebaja täielike läbiotsimistega; resolutsiooni p-ga 2 võttis kaebuse Tartu Vangla 13.04.2016 käskkirja nr 61/373, 11.05.2016 käskkirja nr 6-2/766, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/779, 12.05.2016 käskkirja
nr 6-2/781, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/788, 12.05.2016 käskkirja nr 6-2/782, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/789, 13.05.2016 käskkirja nr 6-2/790 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 4.6, 12.3 ja 16.9.18 tühistamisnõude osas menetlusse ning määras vastustajaks Tartu Vangla. Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 eraldas kohus kaebuses esitatud nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse. V. Fartõgini nõuet Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 4.6., 12.3. ja 16.9.18. tühistamiseks menetleb kohus haldusasja nr 3-16-1688 raames.
3.08.12.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus haldusasjas nr 3-16-1688.
4.Tartu Halduskohus 17.02.2017 määrusega käesolevas asjas luges lähtudes V. Fartõgin tegelikust kaebuse eesmärgist, et ta taotles kohtult algusest peale Tartu Vangla kodukorra punktide 12.3. ja 16.9.18. alates 01.08.2016 kehtima hakanud redaktsiooni tühistamist ning jättis selle nõude osas V. Fartõgini kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel ( kaebus ei ole lubatav sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast). Tulenevalt Tartu Halduskohtu 17.02.2017 määrusest jätkas kohus menetlust Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6. (mis lubab täielike läbiotsimiste läbiviimist) tühistamisnõude osas. Kaebuse põhjendused ja taotlus
5.Kohtule esitatud ja hiljem täiendatud kaebuse kohaselt Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkt 4.6 (täielike läbiotsimiste osas), mille alusel teostatakse kaebaja suhtes täielikke läbiotsimisi, on õigusvastane. Kaebaja sõnul täielike läbiotsimistega tekitakse talle rohkem kannatusi ja ebamugavusi, mis peavad paratamatult kaasnema vangistusega. Kaebaja väidab, et TVK punkt 4.6 on vastusolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 3, aga samuti Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-ga 18. Kaebaja ei pea põhjendatuks täielike läbiotsimiste läbiviimist (täielik lahtiriietumine vanglaametnike ees), kuna sellise protseduuriga alandatakse ja mõjutatakse kinnipeetavat psühholoogiliselt. Kaebaja arvab, et kõik vastustaja poolt esitatud vastuväited kaebusele ei anna alust tema kaebuse rahuldamata jätmiseks. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul TVK punkti 4.6 (täielike läbiotsimiste läbiviimise osas), tühistamist ja tekkinud menetluskulude välja mõistmist vastustajalt. Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
6.1.Vastustaja teatas kohtule, et jääb 08.06.2016 kirjas nr 1-11/174-7 toodud seisukohtade juurde. Samuti nõustus vastustaja Justiitsministeeriumi 11.07.2016 vaideotsuses nr 11-7/38264 toodud seisukohtadega.
6.2.Vastustaja selgitusel läbiotsimiste (s.h lahtiriietumisega läbiotsimiste) eesmärgiks on keelatud esemete ja ainete avastamine. Eelkõige tehakse seda vanglasisese liikumise korral jalutuskäigult tulles ning peamiselt sigarettide eluosakonda toimetamise vältimiseks. Seega ei kanna kinnipeetavate suhtes läbiviidavad lahtiriietumisega läbiotsimised mitte nende alandamise eesmärki, vaid keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärki. Vastustaja kinnitusel on kinnipeetavate täielik läbiotsimine lubatud ka tulenevalt kohtupraktikast.
6.3.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
Kohtu seisukoht
7.Kaebuse kohaselt taotles selle esitaja kohtult Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud TVK punkti 4.6 (täielike läbiotsimiste läbiviimise osas) tühistamist.
7.1.Kinnipeetava läbiotsimise teostamise üldiseks õiguslikuks aluseks on vangistusseaduse
(VangS) § 68 lg 1, mille kohaselt vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada muu hulgas kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Vastavalt VangS § 68 lg-s 4 sätestatud volitusnormile on läbiotsimise kord detailsemalt kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“. Vastavalt nimetatud määruse § 32 punktile 5 on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. TVK punkti 4.6 kohaselt osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel otsitakse kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku poolt osutatud kohale või seinale märgitud tähistele (punased ringid). Vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Seega, lähtudes VangS § 68 lg-st 1, justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 § „Järelevalve korraldus vanglas“ ja TVK punkti 4.6 kolmandast lausest, kinnipeetavate vanglasisesel saatmisel on vastustaja õigustatud vajadusel läbi viima täielikud läbiotsimised. Kinnipeetava täieliku läbiotsimise all mõistetakse kinnipeetava poolt täielikku lahtiriietamist vanglaametniku ees (RKHK 3-3-1-32-12, p 11).
7.2.Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud TVK on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses (RKHKm 3-3-1-95-07, p 10). HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
7.3.Nähtuvalt haldusasja materjalidest, seoses 28.03.2016 kaebaja suhtes kahel korral läbiviidud täielike läbiotsimistega nõudis kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (03.08.2016 kohtule esitatud avaldus). Kohus tagastas 19.08.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 eelpoolnimetatud kahjunõude kohustusliku eelmenetluse läbimata jätmise tõttu kaebajale läbivaatamatult ning võttis kaebuse menetlusse ainult seoses TVK punkti 4.6 tühistamise nõudega täielikke läbiotsimisi puudutavas osas. Kaebaja selle üle ei ole vaielnud ega esitanud kohtule hiljem seoses 28.03.2016 toimunud täielike läbiotsimistega täiendavaid nõudeid. Samuti, tulenevalt 02.01.2017 kohtule esitatud taotlusest soovis kaebaja ainult TVK punkti 4.6 (täielike läbiotsimiste osas) tühistamist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ei vaidlusta käesolevas haldusasjas konkreetset tema suhtes läbi viidud läbiotsimist, kui toimingut, vaid vaidlustab ainult TVK punkti 4.6 osas, mis lubab vanglaametnikel läbi viia kaebaja suhtes täielikke läbiotsimisi, kui haldusakti.
7.4.Kaebaja leiab, et TVK punktiga 4.6 täielike läbiotsimiste osas, rikutakse tema õigusi. Kaebaja arvates täielike läbiotsimistega, mille käigus peab ta täielikult lahti riietuma vanglaametnike ees, teda piinatakse ja alandatakse ning mõjutatakse psühholoogiliselt. Kaebaja väitel seoses täielike läbiotsimistega tekitatakse talle kannatusi ja ebamugavusi, mis paratamatult ei kaasne vangistusega.
7.5.PS §-s 10 sätestatud inimväärikuse põhimõtet peetakse üheks põhiseaduse põhiprintsiibiks (RKHKo nr 3-4-1-7-03, p 14). Riigikohus on rõhutanud, et inimväärse kohtlemise nõue laieneb
ka kinni peetavatele. VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad. PS § 13 tagab isikule õiguse riigi ja seaduse kaitsele ning tõdeb, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. PS 14 kohaselt on põhiõiguste ja vabaduste tagamine ka täidesaatva võimu (sh vanglateenistuse) kohustus. PS § 18 tagab isikule õiguse olla inimväärselt koheldud. PS § 26 sätestab igaühe õiguse privaatsusele. EIÕK art 3 keelab isikute piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise. EIÕK art 8 kohustab austada igaühe isiku privaatsust. EIÕK art 8 teise punkti kohaselt ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. EIÕK art 8 teisele punktile viitavad ka PS § 26 kommentaarid 11.2. ja 11.31. Seega saavad ametivõimud ka Eestis sekkuda isiku privaatsusse ilma seadusliku aluseta, kui see on vajalik turvalisuse ja julgeoleku tagamise kaalutlustel.
7.6.Kohus märgib, et alates 01.10.2011 (kaotas kehtivuse justiitsministri määrus nr 23, „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“, mille § 47 lg 1 nägi ette täielikku ja mittetäielikku läbiotsimist) ei tulene Eesti Vabariigi õigusaktidest, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, sh juhul, kui läbiotsimine toimub osalise või täieliku lahtiriietumisega (välja arvatud nõue, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud). Seega tuleb läbiotsimiste konkreetsel viisil õiguspärasuse hindamisel lähtuda üldreeglist ehk VangS § 41 lg-st 2, mille teise lause kohaselt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohtu arvates saab kinnipeetavate täielikke läbiotsimisi pidada piiranguks VangS § 41 lg 2 tähenduses, kuna sellega piiratakse kinnipeetavate õigusi ja tekitatakse ebamugavusi rohkem, kui mittetäielike läbiotsimistega. Samuti EIK 15.09.2015 lahendis Milka vs Poola (14322/12) leidis, et isiku kohustamine riietuda lahti keha läbiotsimise võimaldamiseks on ilmselgelt sekkumine isiku eraellu. Meede on kooskõlas EIÕK artikliga 8 siis, kui selleks on õiguslik alus, sellel on legitiimne eesmärk ning see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas.
7.7.Nii täieliku kui ka mittetäieliku kinnipeetava läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta keelatud ese või aine ning seeläbi tagada nii vanglas viibivate isikute kui ka vangla üldist julgeolekut2. Tulenevalt TVK seletuskirjast, punkti 4.6 eesmärgiks on ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Kohus nõustub vastustaja poolt 08.06.2016 kirjas nr 1-11/174-7 ja Justiitsministeeriumi 11.07.2016 vaideotsuses nr 11-7/38264 toodud põhjendusetega kinnipeetavate suhtes täielike läbiotsimiste läbiviimise vajaduse osas. Kohus leiab, et kinnipeetava täielikul lahtiriietamisel saab vanglaametnik leida ja ära võtta need keelatud esemed või ained, mis on peidetud kinnipeetava riietuse alla ja visuaalselt ei ole tuvastatavad. Seega, kinnipeetava täielik läbiotsimine on sobiv meede kinnipeetavatelt vanglas keelatud esemete ja ainete leidmiseks ja äravõtmiseks. Täieliku läbiotsimisega küll sekkutakse kinnipeetava privaatsusse ja tekitatakse ebamugavusi rohkem, kui seda oleks tehtud mittetäieliku läbiotsimise käigus. Samas, kinnipeetava mittetäielik läbiotsimine ei ole sama
Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2012 – arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/ L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak., Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne., Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne., Kirjastus Juura 2014, lk 165.
tõhus kui täielik läbiotsimine. Kinnipeetava mittetäielikul läbiotsimisel (läbi riiete kompamine) ei ole alati võimalik tuvastada vanglas keelatud esemete või ainete olemasolu. Seda ei ole alati võimalik teha ka justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-s 5 mittetäieliku läbiotsimise tõhustavate vahenditega (metallidetektor, riideid ja keha pealispinda läbivalgustav seade, teenistuskoer). Seega on kohus seisukohal, et tegemist on vajaliku meetmega eelpoolnimetatud eesmärgi suhtes. Kahtlemata kinnipeetava täielik läbiotsimine, mille käigus ta peab seisma paljalt vanglaametniku ees, võib kinnipeetavale tekitada ebamugavustunnet. Vaatamata sellele, et läbiotsimist teostab kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik (VangS § 68 lg 3), kaasneb kohtu arvates täieliku läbiotsimisega, ka kinnipeetava privaatsuse riive (PS § 26). Sellest tulenevalt, ühelt poolt kinnipeetava täielik läbiotsimine on sobiv ja vajalik meede vanglas viibivate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks, teiselt poolt aga kaasneb täieliku läbiotsimisega kinnipeetava privaatsusse sekkumine ja tekitatakse talle ebamugavusi. Võttes arvesse, et vanglas viibivate isikute julgeolek (kinnipeetavad, vanglaametnikud, teised külastajad) on väga oluline ja kaitsmist vajav väärtus, mille tagamata jätmine ilmselgelt toob kaasa rasked ja pöördumatud tagajärjed (v.t. RKHKo nr 3-3-1-64-14), aga samuti seda, et meedet kohaldatakse vaid põhjendatud vajaduse korral (iga kord kaalutakse täieliku läbiotsimise korraldamist) ja täielik läbiotsimine tehakse spetsiaalses ruumis või kohas samast soost vanglaametniku poolt, on see proportsionaalne sekkumine kinnipeetava õigustesse. Kohtu arvates täieliku läbiotsimisega ei tekitata kinnipeetavale selliseid ebamugavusi või kannatusi, mis ei kaasne paratamatult vangistusega. Kohus on seisukohal, et vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud. Kohtu arvates on täiesti mõistetav, et võib esineda vajadus vanglas viibiva kinnipeetava täielikuks läbiotsimiseks. Seega, iseenesest ei saa täielikke läbiotsimisi pidada kinnipeetava väärkohtlemiseks. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et Eesti ega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei välista vajadusel täieliku läbiotsimise teostamist ning ei pea seda automaatselt kinnipeetava inimväärikust alandavaks ja õigusvastaseks toiminguks (RKHKo 3-3-1-32-12; EIKo asjas nr 1574/13, Jaeger vs Eesti; EIKo asjas nr 14322/12, Milka vs Poola).
7.8.Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal TVK punkt 4.6 osas, mis lubab vanglaametnikel läbi viia kinnipeetavate (s.h. kaebaja suhtes), et täielik läbiotsimine ei riku kaebaja VangS § 41 §-s 1, PS §-des 18 ja 26 ning EIÕK art-tes 3 ja 8 sätestatud õigusi inimväärikale kohtlemisele ja privaatsusele.
7.9.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
8.Menetluskulud.
8.1.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et vastustaja juriidilise osakonna põhitegevuseks ongi kohtumenetluses osalemine ja vangla huvide kaitsmine, ei pidanud vastustajal käesoleva halduskohtumenetluse raames tekkima menetluskulusid. Sellest tulenevalt ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 26.oktoobri 2017 otsusele. Tartu Ringkonnakohtu 26.oktoobri 2017 otsus Resolutsioon
1.Jätta haldusasjade nr 3-16-1688 ja 3-16-1690 liitmise taotlus rahuldamata.
2.Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla 20.09.2017. a vastuse lisad 12-l lehel.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustes märgitud osas.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.