Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.12.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-560
Haldusasi
PVMP-Elektika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.02.2016 intressinõude nr 13-3/26990 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PVMP-Elektika OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Gerly Kask ja Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta PVMP-Elektika OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-560
2(7)
3-16-560 puudutavad kahte maksumaksjat – PVMP-Ex OÜ ja PVMP. Mida ja kuidas on maksuhaldur kahe erineva maksumaksja arvestussüsteemis muutnud, ei ole kaebajale teada, kontrollitav ega ka arusaadav. 3) Kaebaja on tasunud deklareeritud maksukohustusi vastavalt nende suurusele ja kooskõlas MKS §-ga 105, mistõttu maksuvõlga ei ole saanud jooksvalt tekkida. Intressinõude andmed nõude aluse kohta viitavad, et tegemist on väidetavalt enam kui aasta tagasi tekkinud põhivõlgnevusest arvestatud intressidega. Kuidas on tekkinud ja arvestatud põhivõlgnevus, on kaebajale paraku selgusetu. 4) PVMP ettemaksukontol oli 28.01.2016 seisuga oli 363 429,07 eurot. PVMP on kaebuses MTA 17.02.2016 korraldusele (haldusasi nr 3-16-552) välja toonud, et maksumaksja kohustustes seisuga 28.01.2016 ja korralduses märgitud nõuetes on erinevused, samas ei selgu, milles erinevus seisneb. Kuna ebaselge on põhimaksu võlg, mis peaks olema kaevatava intressinõude aluseks, on ebaselge ka intresside suurus. 5) Intressinõude motiveerimatus on intressinõude tühistamise iseseisvaks aluseks. Haldusakti põhjendamise nõue on haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt üks olulisemaid põhimõtteid. Vaidlusalune intressinõue on sisuliselt motiveerimata ning ei vasta MKS § 46 lg 2, HMS § 54, § 55 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 2 nõuetele. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kuigi võib väita, et kaebaja peab ise intresse arvestama, tuleb arvestada sellega, et motiveerimise eesmärgiks ei ole mitte ainult kaebeõiguse reaalne teostamine, vaid ka halduse enesekontroll. Maksukohustuslasele peaks olema haldusakti saamisel üheselt selge, millise võla alusel ja miks on intressinõue esitatud. Kuna intressinõue on kontrollimatu ja motiveerimata ning kohtumenetluses ei saa enam asuda haldusakti motiveerima, siis kuulub intressinõue täies ulatuses tühistamisele. 6) Kaebaja pöördus 20.05.2016 maksuhalduri poole selgituste saamiseks tema maksuarvestuse kontokaardil 2015 detsembris ja 2016 jaanuaris tehtud (muudatus)kannete kohta. MTA 21.06.2016 vastuskirjast tuleneb, et MTA 17.02.2016 korraldusega hõlmatud maksunõuete liikide ja maksustamisperioodide osas on maksuhaldur leidnud vigu ja teinud maksunõuete ümbertõstmisi, mille tulemusena muutusid maksunõuete liigid ja maksustamisperioodid. Nende ümbertõstmiste tulemisena muutus ka intresside arvestus. 7) Kaebaja jaoks ei ole tulenevalt ettemaksukonto arestist, ettemaksukontole tehtud maksetest ja nende arvukatest ümberkannetest maksuhalduri poolt jälgitav ega kontrollitav, kuidas intressinõudes märgitud nõuete ja maksustamisperioodide järgne maksuvõlg on kujunenud.
3(7)
3-16-560 2016 deklareeritud, kuid seni tasumata maksukohustusi. MTA 19.02.2016 intressinõue on tehtud valdavalt perioodil oktoober 2014 kuni detsember 2014 hilinemisega tasutud maksukohustustelt. 3) Kohtute ulatusliku praktika (näiteks haldusasjad nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925 jne) kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus siiski täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud arvestuskaardilt. Käeoleval juhul on see nõue täidetud. 4) Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Maksuvõla tekkimise alusele viitavad lühendid ei saa isikule, kes kasutab e-maksuameti teenuseid, olla arusaamatud. 5) Kaebaja on valesti aru saanud, et MTA 19.02.2016 intressinõude esitamine seondub ühinenud äriühingute (PVMP-Ex OÜ ja PVMP) maksuarvestusse kantud eelarestitud vahendite tasaarvestuse läbiviimisega. 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti eelarestitud vahendite arvelt üksnes 2012. a tasumata nõuded, mitte 2014. a ja 2015. a deklareeritud maksunõudeid. Eelarestitud vahendid 363 429,07 euro suures summas olid ettemaksukontol broneeritud olekus 2012. a ja 2013. a tekkinud võlgnevuste tasumiseks, st kaebaja ei saa neid käsitleda jooksvate maksukohustuste tasumisena. 6) MKS § 105 lg-s 6 ja MKS § 119 lg-s 2 sätestatud metoodikat on intressiarvestuses järgitud. Tegemist on automaatprotsessiga, kus inimliku arvutusvea eksimuse võimalus on sisuliselt olematu. Kuigi kaebaja möönab kohustust, et peab ise intresse arvestama, ei ole ta alternatiivset arvestust MTA arvutuskäigu kummutamiseks esitanud. 7) Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-09-709 selgitanud, et ka siis, kui tehingute ümberhindamisest tulenevalt on intressinõude kujunemine keeruline ja võib olla maksukohustuslasele raskesti arusaadav, puudub intressinõude tühistamiseks alus pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. 8) Kaebajale antud MTA 21.06.2016 vastuskirjast ei saa välja lugeda ebaselgust vaidlusaluse intressinõude osas, vaid PVMP-Ex OÜ ja PVMP-Elektika OÜ ühinemiskannete arvestussüsteemi kandmise tehnilise omapära selgitust. Vastav selgitus ei puuduta MTA 19.02.2016 intressinõude lisas näidatud arvestust. Kaebaja ei vaidle sisuliselt selle üle, et vaidlusaluses intressinõudes näidatud maksusummad on tal hilinemisega tasutud. 9) Kaebaja spekulatiivsed mõtteavaldused mõne maksuvõla aegumisest, deklareeritud summa osalisest tasumisest või arvutusveast on konkreetsetele arvnäitajatele või nõuetele viitamata paljasõnalised, ebamäärased ja seetõttu ka eesmärgipäratud. Kaebaja subjektiivne hinnang MTA ettemaksukontolt nähtuvate liikumiste väidetavast arusaamatusest või mõtteavaldused kogu APEX arvestussüsteemi ebaselgusest on otsitud, alusetud ja MTA 19.02.2016 intressi arvutuskäiku silmas pidades ka asjassepuutumatud.
4(7)
3-16-560 10) Kuna kaebaja vaidlustab MTA 19.02.2016 intressinõuet, ei ole kaebaja 18.08.2016 seisukoha lisana esitatud ca 2 aastast perioodi hõlmav ettemaksukonto väljavõtte väidetav ebaselgus asjasse puutuv. Konkreetselt 19.02.2016 intressinõuet puudutav arvestus on eelnevalt piisavas ulatuses esitatud, mistõttu palub vastustaja jätta kaebaja taotluse ettemaksukonto väljavõtte asja juurde võtmiseks rahuldamata.
Kohus leiab, et PVMP kaebus ei anna alust MTA 19.02.2016 intressinõude tühistamiseks.
3-16-560 konkreetsesse ajavahemikku (veerg „päevi“ – näiteks 1. rea puhul 11); vastaval ajavahemikul eksisteerinud maksuvõlg (veerg „summa“ – näiteks 1. rea puhul 5,63 eurot); intressimäär (veerg „%“ – näiteks 1. rea puhul 0,06%) ning arvestatud intressi summa (veerg „intressi summa“ –
3-16-560 tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (MKS § 115 lg 1). Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (MKS § 105 lg 6). Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. MTA 22.12.2015 maksuotsus on kehtiv haldusakt (vaatamata asjaolule, et see on kaebaja poolt haldusasja nr 3-16-183 raames vaidlustatud) ning PVMP ettemaksukontol arestitud enammakse (summas 363 429,07 eurot) kandmine maksuotsuse katteks on toimunud kooskõlas MKS § 105 lg-ga 6.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.