Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-560
Haldusasi
PVMP-Elektika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.02.2016 intressinõude nr 13-3/26990 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PVMP-Elektika OÜ, volitatud esindajad v.adv-d Gerly Kask ja Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Halduskohus andis 12.03.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50293 Maksu- ja Tolliametile (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel loa aresti seadmiseks PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontole kuni 3 274 748,55 euro ulatuses. Arest oli seotud MTA poolt algatatud üksikjuhtumi kontrolliga, mis hõlmas PVMP-Elektika OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil 2012 jaanuar – 2013 juuli.
2.MTA 22.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021972-54 suurendati PVMP-Elektika OÜ maksustamisperioodide 2012 jaanuar – 2013 juuli maksukohustust kokku summas 9 296 760,90 eurot (vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-183).
3.MTA kandis 29.01.2016 PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontol arestitud enammakse summas 363 429,07 eurot MTA 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks.
4.MTA kohustas 17.02.2016 korraldusega nr 13-11/6525 PVMP-Elektika OÜ-d tasuma 10 päeva jooksul maksuvõlg summas 375 368,15 eurot (vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-552). Korralduse tegemise aluseks oli PVMP-Ex OÜ ühinemine PVMP-Elektika OÜ-ga, mille tulemusel läksid ühendatava ühingu (PVMP-Ex OÜ) maksukohustused üle ühendavale ühingule (PVMP-Elektika OÜ). Ühinemine jõustus 25.02.2014.
5.Maksu- ja Tolliamet kohustas 19.02.2016 intressinõudega nr 13-3/26990 PVMPElektika OÜ-d tasuma 10 päeva jooksul intresse summas 21 536,23 eurot. PVMP-Elektika OÜ ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda tähtaegselt maksusumma ning on jätnud täitmata MKS § 115 lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestamisel lähtutakse MKS § 119 lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest. Seisuga 19.02.2016 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusumma(de)lt intressi 21 536,23 eurot. Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06 % päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas.
6.PVMP-Elektika OÜ esitas 21.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.02.2016 intressinõude tühistamiseks. 1) Intressinõue ei ole motiveeritud ega kontrollitav. Intressinõudest ega selle lisast pole arusaadav, kuidas on vaidlusalune summa kujunenud, samuti ei selgu, millal ja millistes suurustes on toimunud maksude tasumised (iga maksu lõikes ja üldiselt). Pole kontrollitav, kas on järgitud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. Kaebaja on jooksvalt tasunud deklareeritud maksukohustusi kooskõlas MKS §-ga 105, mistõttu maksuvõlga ei ole saanud tekkida. Kuidas on tekkinud ja arvestatud põhivõlgnevus, jääb kaebajale selgusetuks. Kaebaja ettemaksukontol oli 28.01.2016 seisuga 363 429,07 eurot. 2) Kuna 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksusumma puudutab perioodil 2012 jaanuar – 2013 juuli PVMP-Ex OÜ poolt tehtud tehinguid, siis 28.01.2016 muudatused kaebaja maksuarvestussüsteemis puudutavad kahte maksumaksjat – PVMP-Ex OÜ-d ja kaebajat. Mida ja kuidas on maksuhaldur kahe erineva maksumaksja arvestussüsteemis muutnud, ei ole kaebajale teada, kontrollitav ega ka arusaadav. 3) Intressinõue on sisuliselt motiveerimata ning ei vasta MKS § 46 lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1, § 56 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Seetõttu pole võimalik kontrollida, 2(7)
3-16-560 miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Maksukohustuslasele peaks olema haldusakti saamisel üheselt selge, millise võla alusel ja miks on intressinõue esitatud. Tulenevalt ettemaksukonto arestist, ettemaksukontole tehtud maksetest ja nende arvukatest ümberkannetest ei ole kaebaja jaoks jälgitav ega kontrollitav, kuidas on kujunenud intressinõudes märgitud nõuete ja maksustamisperioodide alusel maksuvõlg. 4) Kaebaja pöördus 20.05.2016 maksuhalduri poole selgituste saamiseks tema maksuarvestuse kontokaardil detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 tehtud (muudatus)kannete kohta. MTA 21.06.2016 vastuskirjast selgub, et 17.02.2016 korraldusega hõlmatud maksunõuete liikide ja maksustamisperioodide osas on maksuhaldur leidnud vigu ja teinud maksunõuete ümbertõstmisi, mille tulemusena muutusid maksunõuete liigid ja maksustamisperioodid. Nende ümbertõstmiste tulemusena muutus ka intresside arvestus.
Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Väär on kaebaja väide, et ta on maksukohustused tähtaegselt täitnud. Pärast 12.03.2014 n-ö eelaresti määrust on kaebaja oma maksukohustusi tasunud hilinenult. Intressinõude lisa 6. tulbas on välja toodud põhinõuete liikide kaupa vastava nõude hilinenult tasutud päevade arv. E-maksuameti ja APEX arvestussüsteemi aktiivse kasutajana on kaebajale tema maksuarvestuste muudatused ka pärast MTA 22.12.2015 maksuotsuse arvestussüsteemi kandmist olnud kättesaadavad. 2) 22.12.2015 maksuotsus ei ole 17.02.2016 korraldusega nõutava maksuvõla tasumise aluseks. Kõnealune maksuotsus puudutab maksustamisperioode jaanuar 2012 – juuni 2013, 17.02.2016 korraldusega aga nõutakse kaebaja enda poolt perioodil 2014 – 2016 deklareeritud, kuid seni tasumata maksukohustusi. Lisaks nimetatud maksuotsusega määratud maksusummale on kaebajal 363 427,71 euro suurune maksuvõlg. Intress on arvestatud valdavalt perioodil oktoober 2014 kuni detsember 2014 hilinemisega tasutud maksukohustustelt. 3) Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Kohtupraktikas (nt haldusasjad nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925) on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud arvestuskaardilt. Praegusel juhul on see nõue täidetud. Intressinõude tühistamiseks pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu pole alust, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-709). 4) Kaebaja on valesti aru saanud, et MTA 19.02.2016 intressinõude esitamine seondub ühinenud äriühingute (kaebaja ja PVMP-Ex OÜ) maksuarvestusse kantud eelarestitud vahendite tasaarvestuse tegemisega. 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti eelarestitud vahendite arvelt üksnes 2012. aasta tasumata nõuded, mitte aastatel 2014 ja 2015 deklareeritud maksunõuded. Eelarestitud vahendid 363 429,07 euro suuruses summas olid ettemaksukontol broneeritud aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevuste tasumiseks, st kaebaja ei saa neid käsitada jooksvate maksukohustuste tasumisena. MTA 21.06.2016 vastuskirjast ei saa välja lugeda ebaselgust vaidlusaluse intressinõude osas, vaid PVMP-Ex OÜ ja PVMP-Elektika OÜ
3(7)
3-16-560 ühinemiskannete arvestussüsteemi kandmise tehnilise omapära selgitust. Selgitus ei puuduta MTA 19.02.2016 intressinõude lisas näidatud arvestust.
8.Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2016 otsusega PVMP-Elektika OÜ kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) Vaidlustatud intressinõudes on kajastatud nõutava intressi summa (21 536,23 eurot), tasumise tähtaeg (10 päeva) ja kuupäev, millise seisuga intressi on arvestatud (19.02.2016). Intressinõudele on lisatud intressiarvestuse kaart, millelt nähtub intressiarvestus konkreetsete maksude ja perioodide lõikes. Intressinõudes on olemas MKS § 115 lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Vaidlustatud korraldus on seega nõuetekohaselt motiveeritud. Intressinõudes sisalduvad selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning korraldus vastab ka muudele MKS §-s 46 sätestatud nõuetele. Intressi on arvestatud maksustamisperioodidega oktoober kuni detsember 2014 ja veebruar 2015 seonduvalt maksuvõlalt. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata – MKS § 119 lg 2). Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse. 2) Kaebaja ei ole esitanud alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige. 3) MTA 22.12.2015 maksuotsusega ega 17.02.2016 korraldusega nõutav maksuvõlg ei ole vaidlustatud intressinõude aluseks. Kaebaja viide asjaolule, et MTA kandis 29.01.2016 kaebaja ettemaksukontol arestitud enammakse summas 363 429,07 eurot 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks, ei ole intressinõude õiguspärasuse seisukohast asjassepuutuv. Maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (MKS § 115 lg 1). MKS § 105 lg-st 6 tuleneb, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. Vaatamata sellele, et kaebaja on 22.12.2015 maksuotsuse vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga, ning kaebaja ettemaksukontol arestitud enammakse kandmine maksuotsuse katteks oli kooskõlas MKS § 105 lg-ga 6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.PVMP-Elektika OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus; jätta asja lahendamisel kohaldamata MKS § 117 lg 1 osas, milles seal sätestatud intressimäär ületab 0,03% päevas ning tunnistada MKS § 117 lg 1 selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks; teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud intressinõue, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. 1) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et kaebaja kõik maksukohustused on täidetud ettemaksukontole seaduses sätestatud tähtajaks ja viisil. Kaebaja ei olnud perioodil 2014–2015 4(7)
3-16-560 maksuvõlglane. Maksuhaldur ei ole teinud maksude sissenõudmise menetlust. Vaidlustatud intressinõudega nõutav maksuvõlg on tekkinud pärast 22.12.2015 maksuotsuse kandmist kaebaja maksuarvestussüsteemi ja eelaresti täitmist, mitte hilinemisega jooksvate maksukohustuste tasumisel. Kuna kaebajal ei saanud olla maksuvõlgnevust, ei saanud tal tekkida ka kohustust intressi maksta. 2) Rahaliste toimingute haldamine maksuarvestussüsteemis ettemaksukonto aresti ajal on seaduses täpsemalt reguleerimata. Seetõttu oli MTA-l kohustus viidata 19.02.2016 intressinõudes asjaoludele ja regulatsioonile, mille alusel ei lugenud maksuhaldur kaebaja ettemaksukontole kantud summasid maksunõude täitmiseks. Kuna MTA seda ei teinud, oleks halduskohus pidanud kaebuse rahuldama. Ettemaksukonto arestimist puudutava täpsema regulatsiooni puudumine on vastuolus põhiseadusega, rikkudes põhiõigust menetlusele ja korrale (põhiseaduse § 14). 3) Intressinõude kujunemine ei ole ettemaksukonto arestimise, ettemaksukontole tehtud maksete, nende arvukate ülekannete ja tasumiste tühistamiste tõttu jälgitav ega kontrollitav. Kaebaja esitatud e-maksuameti väljatrükk ja intressinõude lisa ei ole kokkulangevad ega võrreldavad. MTA 21.06.2016 vastusest ilmneb, et maksuhaldur ei ole järginud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda ning maksuhalduri poolt juunis 2016 tehtud ümbertõstmiste tulemusena on muutunud ka intressinõude lisas olevate nõuete loetelu. Olukorras, kus MTA on vaidluse kestel muutnud intressinõudega hõlmatud maksunõuete liike, asendades neid teistega, ei saa enam õige olla olemasoleval kujul esitatud intressinõude lisa ja selles märgitud võlasaldod. 4) Intressinõude aluseks olev MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär on vastuolus põhiseadusega. Maksuintress määraga 21,9% aastas, millele lisandub tasumisel veel ka tulumaks, riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust.
10.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Maksuvõla tekkimise põhjus ei ole selle sissenõudmise võimaluste seisukohast määrav, kuna maksuvõlg tekib seaduse alusel sõltumata sellest, kas maksukohustuslane on maksuvõla deklareerinud. Maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress. Vaidlustatud intressinõude õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, et kaebaja ettemaksukontol kajastunud enammakse kanti maksuotsuse katteks, ehkki kaebaja soovis selle arvelt katta deklareeritud maksukohustusi, sest tasumise järjekord ei sõltu maksukohustuslase tahtest (MKS § 105 lg 6). 12.03.2014 kohtumääruse nr 3-14-50293 alusel arestiti tagastusnõuete täitmiseks üle kantud summad, kuid neid ei saanud seaduse järgi lugeda kaebaja 2014–2015 tekkinud jooksvate maksukohustuste katteks. Seega on asjakohatud kaebaja väited ettemaksukonto arestimise regulatsiooni ebaselgusest ja vastuolust põhiseadusega. Asjassepuutumatu on ka kaebaja väide e-maksuameti väljatrüki ja intressiarvestuse võrreldamatuse kohta, kuna väljatrükis ei kajastu intressiarvestus. Vaidlustatud intressiarvestust ei ole maksuhaldur korrigeerinud. 2) Riigikohus leidis asjas nr 3-4-1-15-16, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks 5(7)
3-16-560 toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et ta on kõik maksukohustused täitnud seaduses sätestatud tähtajaks. Intressinõudest nähtub, et selle aluseks on 2014. aasta oktoobri kuni detsembri tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonides ning 2015. aasta veebruari tollideklaratsioonis deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata jäetud maksed. Vastustaja on välja toonud, et lisaks 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksusummale oli kaebajal 363 427,71 euro suurune maksuvõlg (MTA 28.03.2016 lisa 5). Sellest järeldub, et kaebaja väide maksuvõla puudumise kohta on väär. Asjaolu, et intressinõue on esitatud pärast kaebaja ettemaksukonto arestimist ja seal olnud summa kandmist 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks, ei mõjuta kokkuvõttes kaebaja maksuvõlgnevuse olemasolu ja sellest tulenevat intressi tasumise kohustust. Nagu halduskohus õigesti selgitas, tekib maksukohustus seaduse alusel ning maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras. Maksukohustuste tasumise järjekorra sätestab MKS § 105 lg 6 ning maksukohustuslane ega maksuhaldur ei saa sellest kõrvale kalduda (v.a § 105 lg 6 p-des 14–16 nimetatud kohustuste täitmise osas, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva nende välistamist tasaarvestusest). Ka rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6 lg 1 teisest lausest tuleneb üheselt, et rahaliste kohustuste tasumine ettemaksukontol asuvate vahendite arvelt toimub MKS § 105 lg-s 6 sätestatud korras. Intressivõla olemasolu ja sellest tulenevalt maksuhalduri arvestusest võla kustutamise ja tagastusnõude rahuldamise küsimused ei ole lahendatavad maksuhalduri kaalutlusotsuse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2009 otsus nr 3-03-5, p 8). Seega ei saanud kaebaja ettemaksukontol olevad vahendid (tagastusnõuete täitmiseks üle kantud summad, mis arestiti 12.03.2014 kohtumääruse alusel) minna 2014. ja 2015. aastal deklareeritud maksukohustuste katteks, vaid nendest tasuti varasemalt tekkinud maksuvõlga.
13.Kaebaja heidab vaidlustatud intressinõudele ette põhjendamispuudusi ning ebaselgust (nõude summa kujunemine pole kaebaja arvates jälgitav ega kontrollitav). Ringkonnakohus märgib, et kuna intressinõude esitamisel puudub maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 115 lg 3; Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 20), siis ei saa väidetavad puudused motiveerimisel üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Intressinõude lisast nähtub selgelt ja arusaadavalt, mis alusel ja mis perioodidel tekkinud maksuvõlgnevustelt on intress arvestatud. Intressinõue on esitatud MKS § 118 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul. Maksude ja intressi arvestamise kohustus lasub reeglina maksukohustuslasel (MKS § 56 lg 2, § 88 lg 1, § 115 lg 1). Kaebaja pole väitnud, et intressiarvestuses esineks vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust, ning neid ei nähtu ka ringkonnakohtule. MTA 21.06.2016 vastuskirjas (tl 81-82) mainitud eksimus ja ümberkandmised puudutavad 03.05.2016 intressinõuet, mitte vaidlustatud haldusakti. Kõnealusest vastuskirjast ei saa kuidagi järeldada, et ka vaidlustatud nõudes oleks intress valesti arvutatud. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, kuidas on intressinõue kujunenud, oli tal võimalik selle kohta MTA-lt selgitust paluda (MKS § 14 lg 1).
14.Praeguse vaidluse seisukohast ei ole asjakohased kaebaja väited ettemaksukonto arestimist puudutavate normide väidetavast puudulikkusest ja vastuolust põhiseadusega. Ettemaksukonto arestimisega seotud väidetav ebaselgus ei mõjuta otseselt vaidlustatud intressinõude kujunemise arusaadavust. Vastustaja on selgitanud, et 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti 12.03.2014 eelarestitud vahendite arvelt aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevusi, mitte 2014 ja 2015 deklareeritud maksunõudeid.
6(7)
3-16-560
15.Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus 29.03.2017 otsuses nr 34-1-15-16 seisukohale, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas, jääb rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlus nimetatud sätte kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks osas, milles intressimäär ületab 0,03% päevas.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning MTA pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.