Apteekide Arenduse OÜ kaebus Ravimiameti keelamiseks anda haldusakt, millega muudetakse BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nii, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee 19, Tallinn
Menetluse alus ringkonnakohtus
Apteekide Arenduse OÜ määruskaebus Halduskohtu 27.09.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Apteekide Arenduse OÜ, esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Maret Kruus
Tartu
Vastustaja – Ravimiamet, volitatud esindaja Andrus Varki Kolmas isik – BENU Apteek OÜ, volitatud esindaja Katrin Altmets
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Apteekide Arenduse OÜ esitas 20.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega muudetaks BENU Apteek Eesti OÜ apteegi tegevusluba selliselt, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee 19, Tallinn. Kaebaja on seisukohal, et uue apteegi avamine tegevusloa muutmise teel on õigusvastane ning see rikuks kaebaja õigusi. Kaebuse kohaselt osalesid kaebaja ja BENU Apteek Eesti OÜ Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) poolt korraldatud avalikul konkursil, mille eesmärgiks oli J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürileandmine üldapteegi teenuse osutamiseks. BENU Apteek Eesti OÜ osutus konkursi võitjaks ning kaebajale teadaolevalt jäi tema teiseks. BENU Apteek Eesti OÜ on
nn ketiapteek, kes kaebaja hinnangul ei saaks ravimiseaduse (RavS) § 41 lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud piirangute tõttu sellel aadressil õiguspäraselt apteeki avada. Kaebaja on proviisorosaühing, mis soovib saada proviisorapteegiks, kes vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele, mis on vajalikud üldapteegi avamiseks. Olukorras, kus Ravimiamet annaks õigusvastaselt BENU Apteek Eesti OÜ-le üldapteegi tegevusloa, saaks BENU Apteek Eesti OÜ õigusvastaselt konkurentsieelise kaebaja ees. Kui PERH ei sõlmiks/jätkaks üürilepingut BENU Apteek Eesti OÜ-ga, sõlmiks PERH üürilepingu apteegiteenuse jätkamiseks kaebajaga, kes saavutas konkursil teise koha. Olukorras, kus Ravimiamet annaks välja haldusakti, millega muudetaks õigusvastaselt BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba, jääks kaebaja õigusvastaselt ilma võimalusest ise samas kohas J. Sütiste tee 19 üldapteegiteenust osutama asumisest. Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega rahuldataks BENU Apteek Eesti OÜ taotlus üldapteegi tegevusloa muutmiseks nii, et sellel märgitakse tegevuskohaks J. Sütiste tee 19, Tallinn. Alternatiivselt palus kaebaja keelata Ravimiametil kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-15-2937 anda haldusakt, millega rahuldataks BENU Apteek Eesti OÜ taotlus üldapteegi tegevusloa muutmiseks nii, et sellel märgitakse tegevuskohaks J. Sütiste tee 19, Tallinn.
2.Tartu Halduskohus jättis 27.09.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja ei oma üldapteegi tegevuslubasid ega ka muid ravimite käitlemise tegevuslubasid, mistõttu ei ole ta käesoleval hetkel apteegiturul tegutsev isik, ei ole kaebajal võimalik kaebusega saavutada üürilepingu sõlmimist PERH-ga, kuid see ei välista kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ning seega ei ole kaebuse eduväljavaated olematud. Halduskohus leidis, et kuigi esialgse õiguskaitse vajadus ei ole välistatud, ei tagaks ka esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja soovitud eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib küll anda kaebajale eeldused avalikul konkursil edukaks osutunud ettevõtja kõrvale tõrjumiseks, kuid ei annaks talle õigust saada üürilepingu pooleks. Kaebajal ei ole õigust nõuda PERH-ilt endaga üürilepingu sõlmimist. Halduskohus möönas, et kolmanda isiku poolt vaidlusalusel aadressil apteegi avamine võib ebasoovitavalt mõjutada kaebaja majandustegevust, kuid kaebaja ei saanud eeldada, et ta kindlasti PERH-i korraldatud avalikul konkursil võidab ning ise apteegiteenust osutada saab. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid talle tekkivaid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Halduskohus märkis, et ilmselt on ka kolmas isik kandnud praeguseks juba suuri kulutusi seoses apteegi avamisega. Kuigi kolmandale isikule ei tooks apteegi avamise võimatus kaasa majandustegevuse lõppemist, kaasneksid talle märkimisväärsed kahjulikud tagajärjed. Avalikes huvides on apteegiteenuse kättesaadavuse tagamine. On ilmselge, et kaebaja ei saaks PERH-is tagada katkematut ja tõrgeteta ravimite kättesaadavust, nagu saab seda teha kolmas isik. Halduskohus asus kokkuvõttes seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud.
3.Apteekide Arenduse OÜ esitas 03.10.2017 määruskaebuse, millega palub Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määrus tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja märgib, et ka määruskaebuse esitamise hetkeks ei ole BENU Apteek Eesti OÜ-le tegevusluba endiselt väljastatud, seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, nagu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamise välistama see, et kaebaja ei saa olla kindel selles, et kaebuse edukuse korral sõlmib PERH kaebajaga üürilepingu apteegiteenuse osutamiseks. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kuna kaebaja on konkursil osalenutest parima koha saanud proviisoräriühing, kelle tegevusloa saamine ei ole erinevalt ketiapteekidest takistatud, on väga tõenäoline, et PERH sõlmiks üürilepingu kaebajaga. Lisaks sellele on kaebajal põhjust arvata, et PERH sõlmib temaga üürilepingu,
arvestades, et BENU Apteek Eesti OÜ ei ole täitnud ka PERH avaliku konkursi tingimusi, mille kohaselt pidi pakkuja omama 02.10.2017 seisuga kehtivat üldapteegi tegevusluba asukohas Sütiste tee 19, Tallinn. BENU Apteek Eesti OÜ sellist tegevusluba ei omanud. Kaebaja kinnitab, et tal on võimalik apteek avada mõne päeva jooksul, kui Ravimiamet väljastab talle tegevusloa. Kaebaja arvates ei saa tema õiguste kaitse sõltuda teiste isikute tegevusest, mis lisaks Ravimiameti poolt õigusvastase haldusakti andmisele takistaks kaebaja eesmärgi saavutamist. Kaebaja eesmärk on hoida ära õigusvastane tegevus, mis rikub tema subjektiivseid õigusi. See, kui kaebaja soovitud olukorda võivad mõjutada veel muud välised faktorid, ei saa välistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, nagu tuleks esialgne õiguskaitse jätta kohaldamata seetõttu, et kaebaja ei ole dokumentaalselt tõestanud, et ta sai konkursil teise koha. Kaebaja on seisukohal, et kuigi üldiselt tuleb ettevõtjatel arvestada äririskidega, ei ole Ravimiameti ja BENU Apteek Eesti OÜ tõenäoline õigusvastane tegevus äririskiks, mida peab kandma kaebaja kui õiguspäraselt tegutsev isik. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, nagu poleks ta tõendanud talle tekkivaid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kaebaja arvates ei tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine BENU Apteek Eesti OÜ-le kaasa kindlasti mitte sellist kahju, mille ärahoidmine oleks olulisem kui kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkiva kahjuliku tagajärje ärahoidmine.
4.Ravimiamet on vastuses määruskaebusele seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud üksnes kaebaja majanduslikest huvidest lähtuvalt. Kaebaja ei ole osutanud apteegiteenust enne avaliku konkursi läbiviimist ja ei osuta seda ka täna. Ei saa eitada asjaolu, et kui BENU Apteek Eesti OÜ-le antakse tegevusluba J. Sütiste tee 19 apteegiteenuse osutamiseks, siis ei saaks kaebaja enam sinna tegevusluba. Samas ei ole kaebajal ka täna õigust seal apteegiteenuse osutamiseks. Esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal menetleda esitatud taotlust võib küll anda kaebajale eeldused avalikul konkursil edukaks osutunud ettevõtja kõrvale tõrjumiseks, kuid ei annaks kaebajale õigust saada PERH-i äriruumide üürilepingu pooleks. Seega on äriruumide üürilepingu sõlmimise võimalikkus vastustaja mõjust väljas ja ei tagaks seda kaebajale ka juhul, kui kohtuvaidlus on kaebajale edukas. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivsete õiguste riive seoses BENU Apteek Eesti OÜ taotlusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on taotlenud esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist, mis läheb kaebuse nõudest kaugemale. Kaebaja väidet, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides, ei saa arvestada, sest esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks saab olla vaid kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine, mitte avalike huvide kaitsmise vajadus, sest kaebus ei ole esitatud avalikes huvides. Kaebus on esitatud üksnes kaebaja majanduslikest huvidest lähtudes, et takistada BENU Apteek Eesti OÜ-l apteegiteenuse osutamise võimalust PERH-is, kuna kaebaja ei osutunud avalikul konkursil võitjaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks määramata ajaks olukorra, milles patsientidel ei ole võimalik PERH-is ravimeid saada.
5.BENU Apteek Eesti OÜ palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et Ravimiameti poolt antav haldusakt ei rikuks kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väide, et ta saavutas avalikul konkursil teise koha on tõendamata. Konkursi eest vastutav PERH-i töötaja on suuliselt selgitanud, et ruumide üürile andmine ei saa toimuda otsustuskorras järgmiseks parima pakkumise teinud isikule. Seetõttu on väär kaebaja lootus, et PERH sõlmiks väga tõenäoliselt üürilepingu kaebajaga. Kaebaja väide, et ta vastab kõigile üldapteegiteenuse osutamise nõuetele ei ole asjakohane ja korrektne. Üldapteegiteenuse osutamiseks tegevusloa saamisel kontrollitavad nõuded on laiemad, kui üksnes RavS §-s 41 ja § 42 lg-s 5 sätestatud nõuded. Väär on väide, et kolmas isik ei vasta kõigile avaliku konkursi tingimustele ja seetõttu võiks kaebajal tekkida õigus üürilepingu sõlmimiseks PERH-iga.
Ebaõige on kaebaja poolne konkurentsitingimuste tõlgendamine viisil, nagu keelaksid konkursitingimused apteegiruumide allüürile andmise. Kolmas isik on seisukohal, et kaebajale ei kaasne hetkel mingeid kulutusi, mistõttu ei teki esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatuid tagajärgi, mida ei oleks võimalik hiljem kõrvaldada. Kaebajal puudub õigus vaidlusaluste apteegiruumide kasutamiseks ning seega puuduvad tal õigused, millest ta peaks loobuma või tegema ümberkorraldusi haldusorgani väidetavalt õigusvastase tegevuse tõttu. Kolmanda isiku arvates on kaebuse eesmärgiks takistada tal apteegiteenuse osutamist avalikul konkursil võidetud üürilepingu alusel ning luua endale võimalus avada väga kasumlikus ja suure käibega asukohas apteek. Kolmandale isikule kaasnevad esialgse õiguskaitse kohaldamisega märkimisväärsed kahjulikud tagajärjed. Kolmas isik on teinud selle üüripinna kasutamiseks kulutusi kokku summas 50 911,19 eurot. Kolmas isik on tellinud nimetatud apteegi jaoks ravimeid ja apteegikaupu kogumaksumusega 330 401 eurot. Samuti kaasneb kolmandale isikule jooksvalt proviisorite palgakulu. PERH-i lähedal asuv Lepistiku apteek ei suuda tagada spetsiifilisi ravimeid, mida PERH-i apteegis tagada tuleb. Ravimiamet on alates 09.10.2017 peatanud Terve Pere Apteek OÜ tegevusloa PERH-is. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tagaks kuidagi patsientide ravimitega varustamist, vaid seaks ohtu avaliku huvi ja rahva kaitse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
7.Kaebaja esitas halduskohtule keelamiskaebuse nõudega keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega muudetakse BENU Apteek Eesti OÜ apteegi tegevusluba nii, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee 19, Tallinn. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega rahuldatakse BENU Apteek Eesti OÜ taotlus üldapteegi tegevusloa muutmiseks nii, et sellel märgitakse tegevuskohaks J. Sütiste tee 19, Tallinn. Alternatiivselt palus kaebaja kohaldada käesolevas asjas esialgset õiguskaitset kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-15-2937.
8.Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, siis saavutaks ta esialgse õiguskaitse kohaldamisega olukorra, mis on tema põhikaebuse eesmärgiks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas sellist ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja õiguste kaitse võimatuks, kuna BENU Apteek Eesti OÜ alustaks kohe pärast J. Sütiste tee 19, Tallinn tegevuskohas üldapteegi tegevusloa saamist seal tegevusega ning välistaks sellega kaebajale võimaluse kogu kohtumenetluse ajal ise samas tegevuskohas üldapteegiteenuse osutamise.
HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus on vaidlustatud määruses märkinud, et ta ei välista kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal käesolevas asjas esialgse õiguskaitse vajadus puudub.
10.Kaebaja on rõhutanud määruskaebuses, et tema eesmärk on hoida ära õigusvastane tegevus, mis rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt kaotaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel õiguse ise kohtumenetluse ajal asukohas J. Sütiste tee 19, Tallinn üldapteegiteenuse osutamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, isegi juhul, kui kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ning keelaks Ravimiametil BENU Apteek Eesti OÜ-le tegevuskohas J. Sütiste tee 19, Tallinn üldapteegi tegevusloa andmiseks, ei tagaks see nimetatud asukohas apteegiteenuse osutamise võimalust kaebajale. Kaebajal ei ole praegu seal apteegiteenuse osutamise õigust ning ei teki seda õigust ka juhul, kui tema kaebus käesolevas haldusasjas rahuldatakse. Võimalus, et PERH sõlmiks juhul, kui BENU Apteek Eesti OÜ ei saa apteegiteenuse osutamise õigust Tallinnas J. Sütiste tee 19, üürilepingu kaebajaga, kellel avaneb seejärel võimalus taotleda nimetatud asukohas ise apteegiteenuse osutamise luba, on üksnes teoreetiline ning ei anna alust käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajal puudub käesoleva haldusasja raames subjektiivne õigus apteegiteenuse osutamisele Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvas äriruumis. Seetõttu ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et tal jätkub ressursse nimetatud asukohas apteegi avamiseks üksnes kuni kevadeni 2018.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutub tema õiguste kaitse kohtuotsusega võimatuks. Juhul, kui Ravimiamet rahuldab BENU Apteek Eesti OÜ taotluse kohtumenetluse ajal ning BENU Apteek Eesti OÜ saab õiguse üldapteegi teenuse osutamiseks J. Sütiste tee 19, Tallinn, on kaebajal võimalik muuta kaebust ja minna üle tühistamisnõudele. Kaebaja väide, et tulenevalt kohtupraktikast ei oleks kaebajal juba avatud apteegi sulgemist võimalik kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras taotleda, ei muuda kaebaja õiguste kaitset hilisema kohtuotsusega võimatuks. Juhul, kui kohtumenetlus lõpeb kaebaja jaoks soodsalt ning BENU Apteek Eesti OÜ-le antud üldapteegiteenuse osutamise õigus tegevuskohas J. Sütiste tee 19, Tallinn, osutub õigusvastaseks ja vastav haldusakt tühistatakse, tuleb BENU Apteek Eesti OÜ-l apteegiteenuse osutamine nimetatud tegevuskohas lõpetada. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud väide, et BENU Apteek Eesti OÜ-le tegevusloa väljastamisega kaotaks kaebaja võimaluse kogu kohtumenetluse ajal ise asukohas J. Sütiste tee 19, Tallinn üldapteegiteenuse osutamiseks, ei ole õige. Nagu ringkonnakohus eelpool osundas, ei ole kaebajal käesoleval hetkel õigust ise asukohas J. Sütiste tee 19, Tallinn üldapteegiteenuse osutamiseks. Seega ei saa kaebaja seda õigust ka kohtumenetluse ajaks kaotada.
12.Kaebaja väide, et esialgset õiguskaitset tuleks kohaldada seetõttu, et hoida ära olukord, kus asukohas J. Sütiste tee 19, Tallinn avatakse apteek õigusvastase tegevusloa alusel, mis on vastuolus avalike huvidega, ei anna samuti alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalik huvi ei saa HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks asjas, kus kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16). Kaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et Ravimiameti haldusakt, millega muudetakse BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloal tegevuskohta, rikub just kaebaja õigusi.
13.Lisaks sellele puudub kaebajal käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse vajadus ka seetõttu, et Tartu Halduskohus on 11.10.2017. a määrusega kohaldanud haldusasjas nr 3-17-2033 esialgset õiguskaitset, millega on peatanud Ravimiameti 05.10.2017. a otsuse nr IN-3/17/103 resolutsiooni p-i 1 kehtivuse. Sellega on Terve Pere Apteek OÜ-l õigus kehtiva tegevusloa alusel osutada asukohas Sütiste tee 19, Tallinn apteegiteenust nimetatud haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni, juhul, kui esialgset õiguskaitset ei muudeta või ei tühistata enne seda. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on tegemist sama äriruumiga, milles kaebaja soovib apteegiteenuse osutamisega alustada. Ravimiameti seisukohast järeldub, et kui ühele apteegiteenuse osutajale on samasse asukohta apteegiteenuse osutamiseks õigus antud, siis teisele apteegiteenuse osutajale enam samasse asukohta tegevusluba ei väljastata. Seega ei saaks ka juhul, kui käesolevas asjas esialgset õiguskaitset kohaldada ja keelata Ravimiametil BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloa muutmine nii, et sellel märgitakse tegevuskohaks J. Sütiste 19, Tallinn, asuda kaebaja samas tegevuskohas apteegiteenust osutama, sest samas tegevuskohas osutab hetkel apteegiteenust Terve Pere Apteek OÜ.
14.Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, st ei ole täidetud HKMS § 249 lg-st 1 tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata kaebuse perspektiivikust, avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004. a määrus asjas nr 3-3-85-04, p 15).
15.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Samadest asjaoludest tulenevalt ei ole alust rahuldada ka kaebaja esialgse õiguskaitse alternatiivset taotlust kohaldada esialgset õiguskaitset kuni haldusasjas nr 3-15-2937 kohtuotsuse jõustumiseni. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.09.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Einar Vene
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.