lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-447/15

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-447/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-447

Haldusasi

Vlaamse Baggermaatchappij NV kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036008-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vlaamse Baggermaatchappij NV, volitatud esindaja advokaat Villy Lopman Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

07.07.2017

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Vlaamse Baggermaatchappij NV taotlus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks.

Jätta Vlaamse Baggermaatchappij NV kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-447

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti territoriaalvetesse saabus 26.07.2015 laev Pinta, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) numbriga 9083249. Laeva omanikuks on Vlaamse Baggermaatchappij NV (VBNV). VBNV teostas laevaga Pärnu lahes ja jões süvendustöid.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 22.04.2016 VBNV-le märgukirja nr 12.2-3/036008-2, mille kohaselt on VBNV kohustatud tasuma aktsiisi 361 486,4 eurot Eesti territoriaalvetes perioodil 26.07.2015 kuni 08.11.2015 teostatud süvendustööde käigus kasutatud kütuse eest.
3.VBNV esitas 20.05.2016 MTA-le eriarvamuse, mille kohaselt ei nõustunud maksukohustuse tekkimisega MTA poolt esitatud põhjendustel.
4.MTA 06.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036008-4 kohustati VBNV-d tasuma maksusumma 361 486,40 eurot. 1) Eestisse saabumisel esitas Pinta laeval olnud varude kohta laevavarude deklaratsiooni. Töötades Pärnu sadamas lahkus Pinta varude täiendamiseks neljal korral Eestist Läti Vabariigi Salacgriva sadamasse. Nii lahkudes kui saabudes esitas Pinta kaasasolevate varude kohta laevavarude deklaratsioonid. Pinta tankis Salacgriva sadamas laevakütust nimetusega Gasoil DMA, saatedokumentidel märgitud kombineeritud nomenklatuuri (KN) koodiga 2710 19. Läti tolli andmetel lähetati kütus laevale välistransiidi protseduuriga T1, mis tähendab, et see liikus ühenduse tolliterritooriumil ühendusevälise tollistaatusega kaubana ilma, et selle suhtes oleks olnud kohaldatud imporditollimaksu ja muid makse või kaubanduspoliitilisi meetmeid. 2) Pintal tekkis kohustus tasuda Eestis tarbitud laevakütuselt kütuseaktsiis ning deklareerida iga Eesti territoriaalvetes töötatud kuul tarbitud laevakütus vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Pinta enda poolt kaasatoodud laevakütust Eestis vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ei deklareerinud. 3) VBNV eriarvamuses avaldatud seisukoht, et Pinta laevakütus oleks pidanud olema aktsiisist vabastatud, ei ole käesoleval juhul kohane. Nii Nõukogu Direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (direktiiv 2003/96) kui alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) sätetest tulenevalt saab Eesti territoriaalvetes töötamiseks kasutatud laevakütus olla maksustatav aktsiisiga. Maksuotsuses on aktsiisi arvutamisel lähtutud Pinta poolt Eestis tarbitud kütuse kogustest. See kütus, mida kasutati väljaspool Eestis tegutsemiseks, on vastavalt ATKEAS § 27 lg 1 p-le 221 aktsiisist vabastatud. 4) MTA on klassifitseerinud Pinta kütusepaakidest võetud kütuse analüüsi alusel KN koodiga 27101947, mis on vastavalt ATKEAS § 19 lg-le 6 diislikütus. Pinta poolt laevavarude deklaratsioonidel esitatud arvestuse kohaselt on kütuseaktsiisi võlg leitav valemiga, kus tarbitud laevakütuse kogus korrutatakse aktsiisimääraga (920 x 392,92 = 361 486,40 eurot).

VBNV esitas 11.01.2017 MTA-le vaide MTA 06.12.2016 maksuotsusele.

MTA jättis 25.01.2017 vaideotsusega nr 6-1/3588-2 VBNV vaide rahuldamata.

1) Direktiivi 2003/96 art-t 14 ei saa tõlgendada nii, nagu tuleneks sellest kõikidele liikmesriikidele kohustus vabastada kogu laevades ühenduse territoriaalvetes kasutatav kütus tingimusteta aktsiisist, vaid vastupidi, direktiiv võimaldab liikmesriikidel maksuvabastuse kohaldamisala piirata ning kehtestada maksuvabastuse kohaldamiseks täiendavaid tingimusi. Võrreldes varem kehtinud Nõukogu Direktiiviga 92/81/EMÜ (direktiiv 92/81) on direktiivi 2003/96 kehtestamisega õiguslik olukord oluliselt muutunud.

2(12)

3-17-447 2) Laev Pinta saabus Pärnus sadamasse Läti Vabariigi sadamast, kust oli soetatud ka maksustamise objektiks olev mootorikütus ning kus laev käis Eestis töötamise perioodil neljal korral varusid täiendamas. Maksuhaldur ei ole maksustanud seda kütust, mida kasutati liikmesriikide vahelistel vedudel Eesti ja Läti sadama vahel, vaid üksnes seda osa kütusest, mis oli ära kasutatud laeva Pinta Pärnu sadamas viibimise ajal sadama süvendustööde teostamisel. 3) Tulenevalt ATKEAS § 1 lg-st 2 ei tule kütuse määratlemisel mootorikütusena, sh diislikütusena, lähtuda ainult ATKEASes nimetatud kütuse kaubakoodidest, mis on esitatud 01.01.2002 seisuga, vaid nendest KN koodidest, mis olid samasuguse kütuse suhtes kehtestatud maksukohustuse tekkimise päeval 2015. a-l. 2002. a kehtinud KN kood 2710 19 41 (millele viitab ATKEAS § 19 lg 6) on identne 2015. a-l kehtinud KN koodiga 2710 19 47. Ainus erisus seisneb nende mõnevõrra erinevates väävlisisalduse parameetrites. Isegi kui vaidlustatud maksuotsusega maksustatud kütust ei saaks käsitleda diislikütusena ATKEAS § 19 lg 6 mõttes, kuuluks see maksustamisele ATKEAS § 19 lg 1 ja § 66 lg 18 järgi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Vlaamse Baggermaatchappij NV esitas 23.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.06.2017, 30.06.2017, 21.08.2017 ja 04.09.2017) MTA 06.12.2016 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Maksuhaldur on asjas ebaõigesti kohaldanud ATKEAS § 27 lg 1 p 221. Samuti on asjas ebaõigesti tõlgendatud direktiivi 2003/96 art 14. Pinta sõitis vaidluse all oleval ajal ärilisel eesmärgil ja ka liikmesriikide vahel ehk Pinta on teostanud liikmesriikide vahelist ja/või rahvusvahelist sõitu. Pinta oli kogu vaidlusaluse ajal vetes, mida kasutasid avamerelaevad. Direktiivi art 14 lg 1 ja lg 2 järgi tuleb selliseks sõitmiseks kasutatud kütus vabastada aktsiisist. ATKEAS ei erista selgelt rahvusvahelist või liikmesriikide vahelist vedu ja muud sõitmist. Seetõttu võib järeldada, et direktiiv 2003/96 ei ole kas Eesti seadusesse õigesti üle võetud või ATKEAS § 27 lg 1 p 221 regulatsiooni tuleb tõlgendamise teel täpsustada ehk tõlgendada seda kooskõlas direktiiviga. 2) Ühenduse vetes sõitvates laevades kasutatava kütuse maksuvabastus on üldreegel. Teatud juhtudel võib seda eranditega piirata, kuid iga erandit tuleb tõlgendada kitsendavalt (teleloogiline tõlgendamine). Direktiivis 2003/96 sätestatud põhireegel on toodud välja art 14 lg 1 p-s c, mille kohaselt vabastatakse aktsiisimaksust kütus, mida kasutatakse ühenduse vetes sõitmise eesmärgil. Art 14 lg 2 on toodud erisäte, mille kohaselt võivad liikmesriigid teatud juhtudel kehtestada põhireeglile piiranguid. ATKEAS § 27 lg 1 p 221 on rakendatud viisil, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. ATKEASes puudub vähimgi viide selle kohta, et Eesti riik oleks üldse kehtestanud ATKEASes direktiivi art 14 lg-s 2 toodud piirangut. 3) Direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p c sõnastus on varasemalt kehtestatud direktiivi 92/81 art 8 lg 1 p c omast veidi erinev, kuid sõnastuses tehtud muudatuste eesmärk on selgitav. Sellega ei muudeta reegli sisu ega mõtet. Selles osas on ebaõige maksuhalduri seisukoht, nagu oleks õiguslik olukord võrreldes varasemaga direktiiviga oluliselt muutunud. Täna kehtiva direktiivi väljatöötamise ettepanekus ei nähtu seisukohti, nagu peaks uus direktiiv muutma midagi olulist või põhimõttelist. Uue ja vana direktiivi lähenemise erinevuste puudumist kinnitab Euroopa Komisjoni poolt 2006. a-l Saksamaa suhtes järelevalvemenetluse algatamine põhjusel, et Saksamaa ei olnud uue direktiivi kehtivuse ajal piisavalt täpselt üle võtnud varem kehtinud aktsiisidirektiivi (direktiiv 92/81) alusel tekkinud kohtupraktikat (C-389/02). Seega on asjas õige lähtuda kuni 2003. a lõpuni kehtinud direktiivi alusel tekkinud Euroopa Kohtu (EK) praktikast.

3(12)

3-17-447 4) Tuginedes EK praktikale (C-391/05) ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et ATKEAS § 27 lg 1 p 221 sisalduvat mõistet „väljaspool Eestit sõitev laev“ tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmaks kõik kaubanduslikku meresõitu tegevad merelaevad ja seda sõltumata laeva asukohast Eesti riigipiiri suhtes. Täpsemalt ei ole „ühenduse territoriaalvee“ mõiste tähenduse järgi oluline see, kas merelaev navigeerib mingi liikmesriigi territoriaalvetes või väljaspool seda. Küsimus on vaid selles, kas vastavas laeva navigeerimise kohas toimub kaubanduslik meresõit. Seega ei saa aktsiisiga maksustada Eesti territoriaalvetes kaubandusliku meresõiduga tegelevat laeva. 5) ATKAES § 27 lg 1 p 221 regulatsioon sisaldab kõige üldisemat laadi laevasõidu liiki ehk sisaldab mõistet „navigeerimine“. ATKEAS sõnastus ei sisalda kitsendusi teatud erinevate spetsiifilisemate navigeerimise liikide osas. Veel vähem nähtub ATKEAS sõnastusest piirang, mille kohaselt saaks väita, et kaebaja poolt osutatud teenus ei ole hõlmatud navigeerimise mõistega. Seega ei nähtu ATKEAS § 27 lg 1 p 221 sõnastusest, et Eesti oleks piiranud direktiivi art 14 lg 1 p c maksuvabastuse kohaldamisala. 6) Pärnu sadamat peetakse rahvusvaheliseks sadamaks, mis kuulub „ühenduse vete“ definitsiooni alla. Pinta poolt läbi viidud süvendustööd tehti Pärnu sadama ekspordivõimaluste laiendamiseks ehk suurema süvisega laevadele ligipääsu võimaldamiseks. Kohaldades Pinta kasutatud kütusele aktsiisimaksu, määrab MTA otseselt makse kütusele, mida kasutavad liikmesriikide vahelisi sõite teostavad laevad, mis on vastuolus direktiivi poolt sätestatud põhimõtetega. Kuna rahvusvahelisi ja liikmesriikide vahelisi sõite teostavad laevade operaatorid, tähendab direktiivi selline valesti tõlgendamine, et kaudselt maksustatakse laevade operaatoreid, kes peaksid vabastusest kasu saama. 7) Kaebaja laev Pinta tuli Eesti vetesse teisest liikmesriigist ning süvendustööde ajal väljus laev samuti korduvalt (neli korda) Eesti territoriaalvetest Läti Vabariiki. Pärast tööde valmimist lahkus laev taas Eesti vetest. Seega toimus rahvusvaheline/liikmesriikide vaheline navigeerimine. Maksuotsusest ei nähtu analüüsi ega argumentatsiooni, kuidas maksuhaldur hindab ümber eelkirjeldatud objektiivsed asjaolud ning jõuab järeldusele, et Eestisse sisenemise ja lahkumise ning Eesti ja Läti vahelise korduva sõidu näol ei ole faktiliselt tegemist rahvusvahelise navigeerimisega. Jääb arusaamatuks, milliseid majandusliku tõlgendamise reegleid maksuhalduri poolt kohaldatakse. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 või muud liiki ümber hindamine Eesti maksuhalduri poolt ei ole lubatud. Isegi, kui kohus ei nõustu eeltooduga, siis ei saa kaebajat maksustada juba üksnes seetõttu, et asjas on täitmata MKS § 84 tahtluse kriteerium. 8) Maksuhaldur on küll viidanud üldistele deklareerimiskohustust reguleerivatele sätetele (ATKEAS § 22, § 24, § 25 ja ühenduse tolliseadustik1), kuid konkreetne kaebajat puudutav regulatsioon puudub ja seda ei ole maksuhaldur seetõttu ka maksuotsuses nimetanud. Antud asjaoludel puudub ka alus kaebaja suhtes maksuintresside kohaldamiseks, sest kaebaja maksukohustuse välja arvutamine oli käesoleval juhul võimalik vaid haldusaktiga ehk maksumenetluses. Kui seadusandja ei ole ise loonud maksudeklaratsiooni esitamise õiguslikku lahendust, siis ei vastuta maksukohustuslane riigi poolse tegemata jätmise eest. 9) ATKEAS aga ei määratle KN koodiga 2710 19 47 tooteid diislikütusena ning ei sätesta KN koodiga 2710 19 47 tootele aktsiisimaksu. Kõik maksuõigussuhte elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Kui seadus ei näe ette mingi hüve maksustamist, siis ei saa seda hüve maksustada analoogia alusel.

kehtestatud Nõukogu 12.10.1992 määrusega (EMÜ) nr 2913/92

4(12)

3-17-447 10) Ebatäpne ja ebaõige on maksuhalduri väide, et kui jaatada kaebaja seisukohta, tuleks jaatada ka seda, et saarte ja mandri vahelise laevaliikluse tarbeks kasutatav kütus on maksuvaba, sest samades vetes sõidab ka avamerelaevu. Esiteks ei ole õige esitada argumendina hüpoteetilisi kaasusi. Teiseks ei ole saarte ja mandri vaheline laevaliiklus ning samuti siseveekogude laevaliiklus (nt Laiksaare-Piirisaare liin) koormatud aktsiisiga. Riigi poolt hüvitatakse vastavatele vedajatele nende poolt kütusele tehtud kulud (nt kütusetasu või reisikulu komponendina). Samuti tuleb arvestada sellega, et Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu liinil operaatorina tegutsev äriühing kuulub Eesti Vabariigile. Seega ei saa aktsiisikulu näol rääkida tegelikust maksukoormusest. 11) Komisjoni teavitamiseks direktiivi 2003/96 art 26 lg 1 mõttes ei saa lugeda asjaolu, et Eesti esitas ühinemisläbirääkimiste ajal komisjonile kõik Eesti maksuseadused, sh ATKEASe. 12) Kui halduskohus asub seisukohale, et direktiiv ja asjakohane EK praktika ei anna selget vastust asjas tõstatatud küsimustele ja kaebust ei saa rahuldada, on vajalik eelotsuse taotluse esitamine EK-le.

8.Maksu- ja Tolliamet palub 07.04.2017 vastuses (täiendatud 19.08.2017 ja 13.10.2017) jätta kaebus rahuldamata. 1) Pinta tegi süvendustöid Eestis. ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ei saa vabastada kaebajat aktsiisi tasumise kohustusest, sest kõnesoleva sätte kohaselt vabastatakse aktsiisist väljaspool Eestit ärilisel eesmärgil sõitvas laevas kasutatav kütus. Vastustaja nõustub kaebajaga, et direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c sätestatud üldreegli kohaselt peavad liikmesriigid vabastama maksust energiatooted, mis tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks (v.a praegu mitte kohalduvad erandid). Vastustaja nõustub ka sellega, et liikmesriikidel puudub võimalus jätta eelnimetatud maksuvabastus rakendamata. Samas ei kohaldu see maksuvabastus kaebaja tegevuse puhul. 2) Kaebaja tegevus paigutub direktiivi art 14 lg 2 alla. Selle sätte kohaselt võivad liikmesriigid direktiivi art 14 lg 1 p-s c sätestatud maksuvabastuse jätta kohaldamata väljapoole rahvusvahelisi ja liikmesriikide vahelisi vedusid jäävatel juhtudel. Selliseks juhuks on ka kaebaja tegevus süvendustöödel Pärnus. Kaebaja ei tegelenud seal rahvusvahelise ja/või liikmesriikide vahelise veoga, mis tingiks direktiivi art 14 lg 1 p-s c nõutava kohustusliku maksuvabastuse. 3) Paljasõnaline ja tendentslik on kaebaja käsitlus, et maksuhaldur eeldab automaatselt, et igasugune maksuvabastus on kõikides õigusaktides alati erand ja selline erand on ka laevakütusele (üldreeglina) kehtiv vabastus. Maksuhaldur käsitleb maksuvabastusi enda töös erandina juhtudel, kus vabastused on selliselt seaduses sätestatud, täpselt nagu vaieldavas olukorras. Maksuhaldur lähtub enda töös alati seadustest. Samas jääb paljasõnaliseks kaebaja väide, et maksuhaldur käsitleb automaatselt erandina ka laevakütusele kehtivat maksuvabastuse üldreeglit, mis tuleneb direktiivi art 14 lg 1 p-st c. Lisaks on selline väide eksitav. 4) Väär on kaebaja seisukoht, et maksuvabastuse tingib asjaolu, et Pinta oli kogu vaidlusaluse aja vetes, mida kasutasid avamerelaevad. On iseenesest mõistetav, et avamerelaevad peatuvad liikmesriikide sadamates. See ei tee aga automaatselt liikmesriigi piirides toimuvat avamerelaevade liiklust rahvusvaheliseks sellises mõistes, mis tingiks maksuvabastuse kohaldumise. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebajat maksustatud kütuse eest, mida Pinta tarbis väljaspool Eestit. Kui jaatada kaebaja seisukohta, tuleks jaatada ka seisukohta, et näiteks saarte ja mandri vahelise laevaliikluse tarbeks kasutatav kütus on maksuvaba, sest samades vetes sõidab ka avamerelaevu.

5(12)

3-17-447 5) Maksuvabastust ei saa kaasa tuua kaebaja deklaratiivne seisukoht, et Pinta poolt tehtud süvendustööd tehti Pärnu sadama ekspordivõimaluste laiendamiseks. 6) ATKEAS § 27 lg 1 p 221 on direktiiviga kooskõlas. Direktiivi art 14 lg 1 p c kohaselt vabastatakse aktsiisist laevades (v.a eraviisilised lõbusõidud sama punkti tähenduses) ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks tarbitav mootorikütus, kuid seda üldise iseloomuga vabastust võib piirata lg 2 kohaselt nii, et vabastus kehtib vaid rahvusvahelistele vedudele. Seega ei ole aktsiisivabastus EL vetes sõitmisel üldine ja absoluutne ning liikmesriigid võivad seda täiesti legaalselt piirata: kohustuslik on vabastus riikidevahelisele ärilisele laevaliiklusele kuid on iga riigi enda valik, kas vabastada või mitte vabastada oma riigi territoriaalvetes toimuv laevade kütusetarbimine. Viimase osas on Eesti valik olnud siseriikliku kütusetarbimise maksustamine. 7) Kaebaja poolt laevaga Pinta Pärnu lahes teostatud süvendustööd paigutuvad direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c sisalduva maksuvabastuse üldreegli alla. Käesoleva asja lahendamine ei sõltu sellest, kas Pärnu sadam oli enne süvendamist võimeline teenindama maailma suurimaid merelaevu. Ei saa asuda seisukohale, et enne süvendustöid omas veetee, mida süvendati, teistsugust juriidilist staatust direktiivi 2003/96 mõistes. See oli enne ja on ka pärast süvendamist käsitletav ühenduse territoriaalveena. Seega on süvendatud veeteed käsitletavad ühenduse territoriaalvetena. 8) Alates EL-ga liitumisest kehtima hakanud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus (ATKAS) redaktsioon oli aktsiisivaldkonnas aluseks liitumisläbirääkimistel ning Euroopa Komisjonile esitati maksuseaduste, sh ATKAS inglisekeelne tõlge. Seega oli Euroopa Komisjonil enne Eesti liitumist võimalik tutvuda liitumishetkel kehtima hakkava ATKAS redaktsiooniga, sh §-s 27 sätestatud aktsiisivabastuse regulatsiooniga ning vajadusel juhtida tähelepanu võimalikele ebakõladele võrreldes EL õigusega. Nimetatud laevakütuse aktsiisivabastuse säte ei olnud mingilgi viisil eraldi arutlusel või tähelepanu all. Seega saab eelpool nimetatuga lugeda täidetuks direktiivi 2003/96 art 26 p-s 1 nimetatud teavitamiskohustuse, millele protseduurireegleid pole EL õigusaktiga kehtestatud. Vastustajal ei ole eelmainitu kohta esitada täiendavat kirjavahetust komisjoniga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Vlaamse Baggermaatschappij NV kaebus ei kuulu rahuldamisele.

10.Esmalt selgitab kohus, et energiatoodete (sh laeva mootorikütuse) maksustamist aktsiisimaksuga reguleeris ELi tasandil kuni 30.10.2003 direktiiv 92/81 ja alates 31.10.2003 reguleerib seda direktiiv 2003/96. Eesti Vabariik liitus ELiga alates 01.05.2004, seega direktiivi 2003/96 kehtivuse ajal. Direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p c näeb ette, et liikmesriigid peavad maksust vabastama energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks2 (sealhulgas kalapüügiks), välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade jaoks, ning laeva pardal toodetav elektrienergia (analoogne regulatsioon sisaldus varem direktiivi 92/81 art 8 lg 1 p-s c). Direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 sätestab, et liikmesriigid võivad lõike 1 p-s c sätestatud maksuvabastuse kohaldamisala piirata rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega3 (analoogne regulatsioon direktiivis 92/81 puudus).

ing. k for the purposes of navigation; saks. k für die Schifffahrt; soome k laivaliikenteeseen ing. k international and intra-Community transport; saks. k internationale oder innergemeinschaftliche Transporte; soome k kansainväliseen ja yhteisön sisäiseen liikenteeseen

6(12)

3-17-447 Direktiivi 2003/96 art 15 lg 1 p-d f ja k kohaselt, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, anda täieliku või osalise maksuvabastuse või alandada maksustamistaset järgmiste toodete puhul: energiatooted, mida tarnitakse kasutamiseks laeva mootorikütusena sisevetes sõitmiseks (sealhulgas kalapüügiks), välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade jaoks, ning laeva pardal toodetav elektrienergia; laevatatavate veeteede ja sadamate süvendustöödel kasutatav mootorikütus (analoogne regulatsioon sisaldus varem direktiivi 92/81 art 8 lg 2 p-des b ja g). Eeltoodud sätetest tuleneb, et direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 sisaldab üldreeglit ehk kohustuslikku maksuvabastust (i), art 14 lg 2 näeb ette üldreeglist erandi kehtestamise õiguse ehk teatud juhtudel maksustamise võimaluse (ii) ning art 15 reguleerib vabatahtlikku süsteemi ehk maksuvabastuse kehtestamist olukordades, mis jäävad väljapoole art 14 lg-s 1 sätestatud üldreeglit (iii).

11.EK on kohtuasjas nr C-391/05 tehtud lahendis selgitanud, et direktiiv 92/81 art 8 lg 1 p-s c sisalduvast mõistest „ühenduse territoriaalveed” tuleb aru saada nii, et see hõlmab kõiki territoriaalvesi, mida tavaliselt kasutatakse kaubanduslikuks meresõiduks. Nimetatud sõitmine hõlmab kõiki, sealhulgas suurima veeväljasurvega merelaevu (p 26). Samas lahendis selgitas kohus, et sõitmisena direktiivi 92/81 art 8 lg 1 p c esimese lõigu tähenduses tuleb mõista teenuste osutamist tasu eest, sõltumata sõidu eesmärgist (p-d 36-37). Analoogseid seisukohti on EK väljendanud kohtuasjas nr C-151/16 tehtud lahendis direktiivi 2003/96 kontekstis. EK on selgitanud, et direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c ette nähtud maksuvabastuse kohaldamisalasse kuuluva sõitmisega peetakse silmas, et laeva kasutamine on otseselt seotud tasu eest teenuse osutamisega (p 29). Samuti on kohus selgitanud, et mis puudutab direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c osutatud mõistet „[liidu] territoriaalveed“, siis sellele vastavad kõik veed, mida saavad kasutada kõik merelaevad, sealhulgas suurima veeväljasurvega merelaevad, mis on sobivad territoriaalvetes kaubandusliku meresõidu teostamiseks (p 31).
12.Käesolevas asjas on vaidlusaluseks maksuobjektiks kaebajale kuuluva laeva Pinta mootorikütus, mida tarbiti perioodil 26.07.2015 kuni 08.11.2015 Pärnu lahes ja jões põhjasüvendustööde tegemisel. Kohtu hinnangul paigutuvad eelnimetatud süvendustööd direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c sätestatud üldreegli alla, st tegemist on ühenduse territoriaalvetes sõitmisega art 14 lg 1 p c tähenduses (vastavat järeldust toetavad EK seisukohad otsustes nr C-391/05 ja C-151/16). Selles ei ole poolte vahel ka vaidlust. Eeltoodu tähendab ühtlasi, et vaidlusega ei seondu vabatahtliku süsteemi regulatsioon (direktiivi art 15). Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kaebaja maksustamise (ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 sisalduva aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise) näol on tegemist direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 sätestatud erandi rakendamisega.
13.ATKEAS (kuni 31.12.2007 ATKAS) § 27 lg 1 p 221 jõustus 01.05.2004 ja see lisati seadusesse ATKASe ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse (I muutmise seadus) § 15 p-ga 4 järgmises sõnastuses: aktsiisist on vabastatud kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil rahvusvahelistes vetes EÜ territooriumil, ning kalastamisel väljaspool Eestit EÜ territooriumil.

7(12)

3-17-447 I muutmise seaduse eelnõu seletuskiri4 ei sisalda eraldiseisvat selgitust § 27 lg 1 p 221 osas. Küll aga on seletuskirjas märgitud, et eelnõu koostamise eesmärgiks on aktsiisialase seadusandluse täielik harmoneerimine EL õigusega. Samuti on seletuskirjas viidatud läbivalt sellele, et eelnõu aluseks on mh direktiiv 92/81. Direktiivile 2003/96 (mis asendas direktiivi 92/81) eelnõu seletuskirjas viidatud ei ole. Viimati nimetatud asjaolu on eelduslikult selgitatav asjaoluga, et direktiiv 2003/96 jõustus 27.10.2003, kuid I muutmise seadust valmistati ette varasemalt (eelnõu algatamine on toimunud 24.09.2003). ATKEAS § 27 lg 1 p 221 muudeti alates 01.12.2013 ATKEAS muutmise seaduse (II muutmise seadus) § 1 p-ga 19 ning sellest ajast kehtib see täna kehtivas sõnastuses: aktsiisist on vabastatud kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvas laevas navigeerimiseks ning hooldus- ja remonttöödel. II muutmise seaduse eelnõu seletuskirja5 kohaselt muudatusega viiakse kütuse aktsiisivabastus paremini kooskõlla direktiivi 2003/96/EÜ (edaspidi energiamaksustamise direktiivi) artikliga 14 (1) (c), mille kohaselt peab liikmesriik aktsiisist vabastama energiatooted, mida kasutatakse laeva navigeerimiseks liidu territoriaalvetes. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt vabastatakse aktsiisist vaid mootorikütusena laeva edasiliikumiseks kasutatav kütus, siis muudatuse kohaselt laieneb aktsiisivabastus ka sellele laeva navigeerimiseks kasutatavale kütusele, mida ei kasutata mootoris, näiteks meeskonnaruumide kütmiseks kasutatav kütus katelseadmetes. Kehtiv sõnastus tekitas küsimusi selles osas, mida saab lugeda laeva edasiliikumisega seotud mootoriteks ja mida mitte. Muudatusega laieneb aktsiisivabastus kogu laeva juhtimisega otseselt ja kaudselt seotud mootorites ja seadmetes kasutatavale kütusele (näiteks laeva juhtimisseadmetes, abimootorites, reisijate- ja meeskonnaliikmete ruumide kütmiseks, elektrigeneraatorites). Kuivõrd ka kütteseadmed on üldjuhul hädavajalikud nii laeva juhtimisseadmete töö kui meeskonnaliikmetele „normaalse töökeskkonna“ tagamiseks, siis peaks ka laeva kütteseadmetes kasutatav kütus olema aktsiisist vabastatud. Kuigi reisilaevas reisijakajutite kütmine ei ole laevajuhtimise seisukohalt otseselt vajalik, on energiamaksustamise direktiivi kohaselt ka see kasutusotstarve mõeldud aktsiisist vabastada ning Euroopa Liidu liikmesriigid on teadaolevalt selliselt ka energiamaksustamise direktiivi praktikas rakendatud. „Laeva navigeerimise või juhtimise“ mõiste täpne lahtikirjutamine ei ole otstarbekas, sest vastasel juhul on risk energiamaksustamise direktiivi oluliseks kitsendamiseks või laiendamiseks, lisaks tuleb arvestada, et ükski loetelu ei saa olla ammendav. Seega peaks aktsiisiseadus andma üldisema suunise aktsiisivabastuse rakendamiseks. Kuna energiamaksustamise direktiiviga nähakse ette ka laeva töökorras hoidmiseks kulutatud kütuse aktsiisivabastus, täpsustatakse sätet, et aktsiisivaba on ka kütus, mis kulub laeva remonditöödeks. Laeva töökorras hoidmiseks peab lisaks hooldustöödele tegema vastavalt vajadusele ka remonditöid.

14.MTA on seisukohal, et kaebajale kuuluva laevaga Pinta süvendustööde tegemisel tarbitud mootorikütus kuulub maksustamisele tavakorras (ATKEAS § 19 lg 6, § 22 lg 1 p 2, § 24 lg 7, § 25 lg 4, § 66 lg 6), st kaebaja suhtes ei rakendu ATKEASes (täpsemalt § 27 lg 1 p-s 221) sätestatud aktsiisivabastus. Seda MTA hinnangul põhjusel, et ATKEAS 27 lg 1 p 221 näeb ette maksuvabastuse väljaspool Eestit sõitvas laevas, kuid kütus, mille MTA maksustas, on tarbitud Eestis. MTA möönab seejuures, et nn Eestis tarbimine ATKEAS 27 lg 1 p 221 tähenduses on

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4f09fe8f-f629-3fd4-ab78-da4d25f74f91/Alkoholi,%20tubaka%20ja%20kütuseaktsiisi%20seaduse%20ning%20vedelkütuse%20erimärgistamise%20seaduse%20muutmise%2 0seadus (seaduse algteksti jätk)

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/75216bd7-ae4b-4d49-8808-c94a4b105821

8(12)

3-17-447 direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p c tähenduses mootorikütuse kasutamine ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks (st sellele laieneb direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c ette nähtud maksuvabastuse üldreegel), kuid leiab, et ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kohaldatud direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 sätestatud erandit (vt maksuotsuse p 1.2 ap 9).

15.Kohtu hinnangul ei viita kogutud teave sellele, et ATKEAS § 27 lg 1 p 221 kehtestamisel ja selle muutmisel oleks eelnõude ettevalmistaja poolt peetud silmas direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 rakendamise soovi. Sellist järeldust toetab ainuüksi asjaolu, et I muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võeti ATKEAS muudatuste ettevalmistamisel aluseks direktiiv 92/81, mis ei näinud ette vastava erandi rakendamise võimalust. Erandi rakendamise soovile ei viita ka II muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, samuti ei ole MTA esitanud tõendeid selle kohta, et erandi rakendamine oleks olnud Eesti liitumisel EL-ga iseseisvaks läbirääkimiste esemeks (direktiivi 2003/96 art 26 lg 1 sätestab, et liikmesriigid teatavad komisjonile art 14 lg 2 kohaselt võetud meetmetest). Eeltoodule vaatamata tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et ATKEAS § 27 lg 1 p-ga 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 lubatud erand. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus hiljutistes 27.09.2017 kohtuotsustes haldusasjades nr 3-16-1036 ja nr 3-16-1597. Ringkonnakohus on selgitanud, et ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 lubatud erand. Kaebaja seisukoht, et erand pole Eesti õiguses piisava konkreetsuse, täpsuse ja selgusega kehtestatud, on ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Sätte sõnastusest on üheselt arusaadav, et aktsiisivabastus kehtib väljaspool Eestit sõitvas laevas kasutatavale kütusele, s.o direktiivi art 14 lg 2 mõttes on maksuvabastuse kohaldamisala piiratud rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Seega pole Eesti seaduste järgi igasugune laeva mootoris kasutatav kütus aktsiisist vabastatud. Olgugi, et vastavad ringkonnakohtu lahendid ei ole tänaseks jõustunud, on halduskohtu hinnangul põhjendatud nendest juhindumine. Isegi kui direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 sätestatud erandi rakendamine ei olnud ATKEAS § 27 lg 1 p 221 eelnõu väljatöötamisel normilooja selgeks eesmärgiks, võib normi sõnastust ning kujunenud praktikat (sh EK praktikat „ühenduse territoriaalvetes sõitmise“ mõiste sisustamisel) arvestades asuda seisukohale, et ATKEAS § 27 lg 1 p-s 221 on kehtestatud direktiivi 2003/96 art 14 lg-s 2 lubatud erand. Nimetatud sätete mõistekasutus on küll mõneti erinev (ATKEAS kasutab mõistet „väljaspool Eestit sõitvas laevas“ ja direktiiv mõistet „rahvusvahelised ja liikmesriikide vahelised veod“), kuid kohtu hinnangul on laevaga väljaspool Eestit sõitmine ATKEAS § 27 lg 1 p 221 tähenduses sisustatav rahvusvahelise või liikmesriikide vahelise veona direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 tähenduses.
16.Direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 on piisavalt selge, tingimusteta ja täpne selles, et maksuvabastuse kohaldamisala võib piirata rahvusvaheliste ja liikmesriikide vaheliste vedudega. Samuti ei saa kohtu hinnangul ATKEAS § 27 lg 1 p 221 sõnatust sisustada mõistlikult muudmoodi, kui maksuvabastuse rakendamisena üksnes rahvusvahelistele ja liikmesriikide vahelistele vedudele. Ümberpööratult tähendab see, et vastandina väljaspool Eestit sõitmisele tuleb mõista vedusid, mis ei ole rahvusvahelised ega liikmesriikide vahelised ning millele ei laiene maksuvabastus. Seega tuleb asuda seisukohale, et ebaselgus vastava regulatsiooniga seonduvalt puudub ning seetõttu puudub ühtlasi alus ja vajadus EK-lt eelotsuse küsimiseks.
17.Kohus leiab, et kaebajale kuuluva laevaga Pinta süvendustööde tegemine Pärnu lahes ja jões ei ole sisustatav rahvusvaheliste või liikmesriikide vaheliste vedudena / väljaspool Eestit sõitmisena direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 ja ATKEAS § 27 lg 1 p 221 tähenduses. Kohtu hinnangul tuleb rahvusvaheliste või liikmesriikide vaheliste vedudena direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 tähenduses mõista sellist teenuse osutamist, mille olemuslik ja vältimatu osa on rahvusvaheline või liikmesriikide vaheline sõitmine. Laev Pinta navigeeris tööde teostamise

9(12)

3-17-447 käigus perioodil 26.07.2015 kuni 08.11.2015 teadaolevalt üksnes Eesti territoriaalvetes ning süvendustööde raames puudus ka vajadus lahkuda Eesti territoriaalvetest. Seega ei ole vastavaid töid põhjendatud käsitada rahvusvahelise või liikmesriikide vahelise veona. Süvendustöid ei muuda kohtu hinnangul rahvusvaheliseks või liikmesriikide vaheliseks veoks ka asjaolu, et kaebajale kuuluv laev Pinta saabus süvendustöödele teisest liikmesriigist ja lahkus süvendustööde järgselt teise liikmesriiki. Vastasel juhul tuleks asuda seisukohale, et enam kui kolm kuud kestvate tööde tarbeks kasutatava kütuse maksustamine (direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 rakendamise võimalikkus) sõltub ainuüksi sellest, kes on töid teostava laeva operaator ja kuidas ta korraldab tööde teostamiseks vajaliku tehnika logistikat (s.o kas laev saabub teisest liikmesriigist või sama riigi territoriaalvetest). Viimane ei saa kohtu hinnangul olla direktiivi 2003/96 art 14 lg 2 eesmärgiks. Määravaks ei saa pidada ka asjaolu, et kaebaja laev Pinta väljus süvendustööde kestel neli korda Eesti territoriaalvetest Läti Vabariiki tankima. Ka teises liikmesriigis tankimas käimist ei saa kohtu hinnangul pidada süvendustööde olemuslikuks ja vältimatuks osaks (või süvendustöid tankimise kui rahvusvahelise sõidu osaks). Seejuures ei ole Eesti ja Läti vahelist sõitmist (nagu ka algset sõitu Eestisse ja tööde lõppedes naasmist teise liikmesriiki) maksuhaldur aktsiisiga maksustanud, st nimetatud sõitude tarbeks kasutatud kütust ei loetud maksuvabastuse üldreeglist (direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p c) väljapoole jäävaks. Sellest ei saa aga teha järeldust, et maksuvabastus laieneks ka paralleelselt toimuvatele süvendustöödele, mille raames ei toimu rahvusvahelist või liikmesriikide vahelist navigeerimist. Kohus lisab, et kõnealust olukorda (põhjasüvendustööd Pärnu lahes ja jões) ei ole põhjendatud samastada EK kohtuasjas nr C-151/16 tehtud lahendis esitatud seisukohaga, mille kohaselt laeva liikumine Klaipėda sadamast Stralsundi sadamasse on esimene vajalik ja oluline etapp kaubanduslikuks laevasõiduks, kuna selle liikumise ainus eesmärk oli võtta viimati nimetatud sadamas peale kaup, et see seejärel Santanderi sadamasse transportida, ning ilma selle liikumiseta ei oleks kaupade transporditeenust saadud osutada (p 35). Käesoleval juhul ei ole n.ö väljaspool Eestit navigeerimiseks (Pinta saabumine Eestisse ja lahkumine Eestist, sh tankimas käimine Lätis) kasutatud kütust maksustatud, st puudub vaidlus, et sellele laieneb direktiivi 2003/96 art 14 lg 1 p-s c sisalduv üldine maksuvabastus. Samuti puudus käesoleval juhul vajadus teenuse (süvendustööde) osana transportida kaupa ühest liikmesriigist teise. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule ühtlasi, et kaebaja maksustamine tugineks majandusliku tõlgendamise reegli (MKS § 84) kohaldamisel. Maksustamine tugineb otsestel faktilistel asjaoludel, s.o sellel, et süvendustööde osana ei lahkunud Pinta ega ka pidanud lahkuma Eesti territoriaalvetest.

18.Kaebaja leiab, et ATKEAS ei määratle KN koodiga 2710 19 47 tooteid diislikütusena ja seetõttu ei saanud käesoleval juhul kohaldada diislikütuse aktsiisimäära (ATKEAS § 66 lg-t 6). Samuti leiab kaebaja, et ATKEAS ei sätesta KN koodiga 2710 19 47 tootele aktsiisimaksu. Kohus märgib, et antud küsimuses on asjassepuutuvateks normideks ATKEAS § 19 lg 1 ja lg 6 ning § 66 lg 6 ja lg 18. ATKEAS § 19 lg 1 sätestab, et kütus ATKEASe mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse ATKEASe mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või

10(12)

3-17-447 kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. MTA võib ATKEASe mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. ATKEAS § 19 lg 6 sätestab, et diislikütus ATKEASe mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41. ATKEAS § 66 lg 6 sätestab, et diislikütuse aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta. ATKEAS § 66 lg 18 sätestab, et kütuse, sealhulgas kütusesarnase toote, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toote, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00, samuti vedela põlevaine ja biokütuse aktsiisimäär on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli. Eeltoodud sätete alusel tuleb kohtu hinnangul esmalt teha järeldus, et laevas Pinta Pärnu sadama põhjasüvendustööde käigus tarbitud mootorikütuse puhul on tegemist kütusega ATKEAS § 19 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei saa olla selles, et laeva mootorikütusena on kasutatav diislikütus ning kõnealust kütust kasutati laeva mootorikütusena. Samuti tuleb teha järeldus, et sõltumata sellest, kas kohaldada vastavale kütusele diislikütuse regulatsiooni (ATKEAS § 19 lg 6 ja § 66 lg 6) või lugeda see vedelaks põlevaineks (ATKEAS § 19 lg 1 ja § 66 lg 18), kuulub see maksustamisele samas määras aktsiisiga. Seega ei saa kaubakoodiga seonduv anda kokkuvõttes alust maksukohustusest vabanemiseks ega seetõttu ka maksuotsuse tühistamiseks.

19.Kaebaja on lisaks toonud esile, et maksuhaldur on küll viidanud üldistele deklareerimiskohustust puudutavatele sätetele, kuid konkreetne kaebajat puudutavat regulatsioon puudub. Maksuotsuses viidatud rahandusministri 17.06.2009 määruse nr 41 „Varude tolliformaalsused“ § 6 lg 4 ei seondu kaebaja hinnangul põhjasüvendustöödeks tarbitava kütusega. Kohtu hinnangul seondub küsimus, kas vaidlusaluses olukorras eksisteeris kohane deklareerimiskohustust puudutav regulatsioon, sellega, kas maksukohustust oli võimalik tuvastada vaid maksuhalduri haldusaktiga või ka isiku enda deklaratsiooniga. Seega seondub antud küsimus eelkõige maksukohustuse tekkimise tähtpäevaga ja võimaliku intressiarvestusega. Kuna vaidlusaluses maksuotsuses ei ole intressinõuet esitatud, siis puudub alus ja vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Samas tuleb möönda, et maksuotsuses on intressikohustusele (MKS § 115 lg-le 1) viidatud. Kui maksuhaldur plaanib intressinõude realiseerida, tuleb selle raames analüüsida ka küsimust, kas vaidlusaluses olukorras eksisteeris deklareerimiskohustuse täitmiseks kohane siseriiklik regulatsioon.
20.Kaebaja on viidanud ka Euroopa Komisjoni poolt 2006. a-l Saksamaa suhtes järelevalvemenetluse algatamisele seoses asjaoluga, et Saksamaa ei olnud uue direktiivi kehtivuse ajal piisavalt täpselt üle võtnud varem kehtinud aktsiisidirektiivi (direktiiv 92/81) alusel tekkinud kohtupraktikat (C-389/02).6 Kohus ei leidnud täiendavat teavet nimetatud järelevalvemenetluse osas ning ainuüksi menetluse algatamise teabest ei nähtu kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse eeltoodud kohtu järeldustest erinevate järelduste tegemiseks.

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-06-33_en.htm

11(12)

3-17-447

21.Eeltoodust tulenevalt jääb Vlaamse Baggermaatschappij NV kaebus MTA 06.12.2016 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata.
22.MTA poolt kohtule 13.10.2017 esitatud täiendav seisukoht on esitatud hilinemisega. Kohus võimaldas 28.09.2017 määrusega HKMS § 51 lg 3 ja § 132 lg 1 alusel esitada menetlusosalistel täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 06.10.2017 ning vastuväiteid selleks ajaks esitatud seisukohtadele kuni 13.10.2017. Seisuga 06.10.2017 menetlusosalised täiendusi ei esitanud, kuid MTA esitas täiendavad seisukohad 13.10.2017, seega hilinemisega. Kohus jätab MTA 13.10.2017 täiendavad seisukohad tähelepanuta, märkides samas, et valdavalt kordasid need varem juba esitatud seisukohti.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja