3-16-1601 Puidutee OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036270-4 tühistamiseks Kaebaja – Puidutee OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1601 muutmata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja Puidutee OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 972 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-1601 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 02.03.2016 korraldusega nr 12.2-3/036270-1 (tl 8-9) kontrolli Puidutee OÜ poolt käibemaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse üle maksustamisperioodil 2015. a november – 2016. a jaanuar. MTA korraldas menetluse käigus 01.04.2016 vaatluse Puidutee OÜ-le kuuluvas tootmishoones ja 06.04.2016 Puidutee OÜ kontoriruumides aadressil Madikse, Ruu küla, Harjumaa.
2.MTA koostas kontrolli tulemusel 10.06.2016 kontrollakti nr 12.2-3/036270-3 (tl 53-55). MTA leidis kontrollaktis, et Puidutee OÜ on 19.11.2015 ja 25.11.2015 arvete alusel televiisori LG (mudel 65UF950V) ja SAT-TV taldrikantenni (tarvikutega) soetamisel alusetult arvanud maha sisendkäibemaksu ning jätnud soetatud kaubalt kui erisoodustuselt tasumata tulu- ja sotsiaalmaksu, sest kaupu ei ole tegelikkuses soetatud maksustatava käibe tarbeks, vaid need on äriühingu juhatuse liikme isiklikus kasutuses. Puidutee OÜ juhatuse liikme JK poolt 31.03.2016 selgitatu (seletuste protokoll tl 20-22p), et televiisor ja antenn on soetatud äriühingu ettevõtluse tarbeks, ei ole kooskõlas maksuhalduri kogutud tõenditega. Maksuhaldur tuvastas 06.04.2016 äriühingu juriidilisel aadressil läbi viidud vaatluse käigus, et kõnealune televiisor asus JK elutoas, mis oli ühendatud köögiga. Eluliselt ei ole usutav, et JK ega tema pereliikmed ei kasuta elutoas asuvat televiisorit isiklikuks tarbeks.
3.Puidutee OÜ esitas kontrollaktile 04.07.2016 eriarvamuse (tl 11-11p), milles ei nõustunud kontrollaktis tehtud järeldustega. Puidutee OÜ selgitas, et kasutab televiisorit äriühingu tegevuses demode esitamiseks, kus näidatakse äriühingu toodetavate kuppelkasvuhoonete ja grillmajade kokkupanemisprotsessi. Televiisor sai ostetud, et minna Puidutee OÜ tooteid tutvustama messil Eesti Ehitab 2016, kuid MTA järjepideva segamise tõttu ei olnud võimalik messil osaleda. Televiisoriga on võimalik käia internetis ja täita tööülesandeid ning selle abil on tehtud äriühingu töötajatele koolitusi ja näidatud õppevideoid. Kuna JK kasutab aadressil XXX asuvat elamut nii kodu kui Puidutee OÜ kontorina, on televiisori kõige mõistlikum asukoht elutuba, kus toimub klientide vastuvõtt. Puidutee OÜ on ettevõtluse tarbeks soetanud ka arvuti, mille kasutamisel on kõnealune televiisor monitoriks. Taldrikantenn on soetatud selleks, et hoida end kursis ilmateate ja majandusega. Eriarvamusele on muu hulgas lisatud foto kõnealusest televiisorist, mille ekraanil on kuvatud kuppelkasvuhoone kokkupanemisprotsess (tl 19).
4.MTA kohustas 07.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036270-4 (tl 15-18) Puidutee OÜ-d tasuma täiendavalt makse summas 2430,61 eurot, suurendades 2015. a novembri tulumaksukohustust summas 732,85 eurot ja sotsiaalmaksu summas 1209,20 eurot ning vähendades sisendkäibemaksu summas 488,56 eurot. 1) Puidutee OÜ on kajastanud 2015. a novembri käibedeklaratsioonil televiisori LG (mudel 65UF950V, 65") soetamist OnOff Jaekaubanduse OÜ 19.11.2015 arve (tl 50) alusel summas 2699 eurot (sh käibemaks) ja SAT-TV taldrikantenni (tarvikutega) soetamist LL Merge Grupp OÜ 25.11.2015 arve (tl 49) alusel summas 232,40 eurot (sh käibemaks). 2) MTA leidis, et kõnealused televiisor ja taldrikantenn koos tarvikutega on äriühingu juhatuse liikme JK isiklikus kasutuses. Seisukoha põhjendused on järgmised. 2(11)
3-16-1601 - Televiisor asub Puidutee OÜ juriidilisel aadressil, kus on ühtlasi Puidutee OÜ juhatuse liikme elukoht, elutoas, mis on ühendatud köögiga. Eluliselt ei ole usutav, et JK ega tema pereliikmed ei kasuta elutoas olevat televiisorit isiklikus tarbeks. - Puidutee OÜ on 23.12.2015 soetanud sülearvuti koos kuumaksuvaba internetiga. Ei ole eluliselt usutav ega majanduslikult otstarbekas teha 2442,84 euro (ilma käibemaksuta) suurune investeering (televiisor + antenn kokku) internetis käimiseks ning tootmis- ja kokkupanemisprotsessi esitlemiseks, kui selle jaoks on äriühingul sülearvuti. Seejuures moodustab investeeringu suurus ettevõtte kuu käibest ca 49% (soetamise kuu käibega võrreldes). Samuti ei ole usutav, et äriühing soetaks ettevõtluse tarbeks vahendeid, mille funktsioonid on sarnased. - Kui Puidutee OÜ sooviks tutvustada oma tooteid, siis kõige efektiivsemaks viisiks on seda teha äriühingu koduleheküljel. Kui Puidutee OÜ tutvustavat juhendit on vaja kasutada komplekteerimise ajal, siis ei ole selle juhendi tutvustamine televiisori abil eluliselt usutav, kuna ei ole tõenäoline, et klient jätab kasutusjuhendi meelde. - JK ütluste kohaselt osteti taldrikantenn ja kinnitused televiisori tarbeks, et saaks internetis käia ja demosid esitada. Antud ütlused on vastuolus asjaoluga, et soetatud antenniga ei ole võimalik internetti vastu võtta, tegemist on ainult satelliittelevisiooni vastuvõtjaga. - Kuna JK-l puudub sissetulek, siis oli see ka põhjuseks, miks soetati hinnaline televiisor koos antenniga äriühingu vahendite eest. - JK kinnitas 15.03.2016 suuliste seletuste protokollis (tl 35-36), et Puidutee OÜ-l ei ole töötajaid. Seega ei ole asjakohane Puidutee OÜ eriarvamuses toodud väide, et televiisoriga tehti töötajatele koolitusi ja näidati õppevideoid. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kontrollitaval perioodil ei ole Puidutee OÜ deklareerinud töötasu väljamakseid, samuti puuduvad kanded töötamisregistris. 3) Puidutee OÜ on kontrollitaval perioodil alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu, sest televiisorit ja taldrikantenni ei ole soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Kuna soetatud kaubad on läinud Puidutee OÜ juhatuse liikme isiklikku kasutusse, puudus äriühingul alus OnOff Jaekaubanduse OÜ ja LL Merge Grupp OÜ esitatud arvete tasumiseks. Soetatud kauba näol on tegemist juhatuse liikmele tehtud erisoodustusega tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 tähenduses. Puidutee OÜ oli kohustatud erisoodustuselt kinni pidama tulumaksu (TuMS § 2 lg 2), arvestama sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7) ning need summad deklareerima ja tasuma.
5.Puidutee OÜ esitas 08.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.11.2016) MTA 07.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036270-4 tühistamiseks. 1) Kaebaja kasutab oma majandustegevuseks juhatuse liikme kodukontorit, kuhu ta on majandustegevuse tarbeks soetanud sülearvuti, televiisori ja taldrikantenni. Maksuotsusest ei selgu, millised tõendid ja asjaolud kinnitavad televiisori ja taldrikantenni isiklikku kasutust kaebaja juhatuse liikme poolt. Nende asjaolude väljaselgitamiseks on jätnud maksuhaldur võtmata ütlused ka kaebaja juhatuse liikme perekonnaliikmetelt. Samas on olemas vastupidised tõendid, mis kinnitavad, et televiisorit on kasutatud kaebaja äritegevuses (nt foto televiisori ekraanil kuvatud kuppelkasvuhoone protsessist). Samuti oli kaebaja juhatuse liikmel maksumenetluse ajal kolm isiklikuks otstarbeks mõeldud tehnoloogiliselt samaväärset televiisorit, mida ta sai soovi korral isiklikuks otstarbeks kasutada (kaebuse esitamise ajaks on kaebaja ühe neist ära andnud). Elamu seinal asub kõrvuti kaks antenni – üks isiklikuks otstarbeks, teine äritegevuses kasutamiseks. Mõlema kasutamiseks isiklikul otstarbel puudub kaebajal vajadus. MTA ei ole televiisori tegeliku kasutamise asjaolusid välja selgitanud. Kaebaja ei saa tõendada negatiivse asjaoluna seda, et vaidlusaluseid asju ei kasutata tema perekonnaliikmete poolt isiklikul otstarbel. Televiisor asub eluruumis, kuna eluruum on ainuke 3(11)
3-16-1601 tuba, kus on võimalik võtta vastu kliente. Televiisor on asetatud elutoa kapi peale ja on lihtsasti teisaldatav. Olukorras, kus kaebaja juhatuse liikme perekond kannataks rahaliste vahendite puudumise all, ei ole hinnalise televiisori soetamine prioriteediks, enamgi veel kolme isiklikus kasutuses oleva televiisori olemasolu korral. 2) Televiisorit ja taldrikantenni puudutavate tehingutega seonduvate maksude kontrollimine ei olnud hõlmatud MTA 02.03.2016 alustatud kontrolliga, mistõttu on kontrollimenetlus selles osas alusetu. MTA eesmärk oli maksumenetluse raames kontrollida tööjõumaksude tasumise õigsust, mitte kaebaja majandustegevuses tehtud tehingute õigsust. 3) Tuvastatud ei ole, et kaebaja saaks televiisorist või taldrikantennist isiklikku kasu TuMS § 48 lg 4 tähenduses. Kaebaja kasutab televiisorit tema poolt pakutavate kuppelkasvuhoonete ja grillmajade kokkupanemisprotsessi demonstreerimiseks ja selle läbi klientides toodete kasutamise vastu huvi tekitamiseks ja klientide ostmisele suunamiseks. Asjakohatu on MTA märkus, et muud kuppelkasvuhoone müüjad osutavad ise paigaldamisteenust või annavad kaasa kasutusjuhendi. Kaebaja kasutab kuppelkasvuhoone kuplite modelleerimisel vabavara, mis asub aadressil www.acidome.ru. Koostöös klientidega kujundatakse nimetatud vabavara ja televiisori abil just selline toode, nagu klient soovib. Kaebaja pakub klientidele kuppelkasvuhoone paigaldusteenust ning olukorras, kus klient otsustab kulusid kokku hoida ning ise kuppelkasvuhoone paigaldada, annab kaebaja kliendile kaasa vajaliku kasutusjuhendi. Samuti kasutab kaebaja kõnealust televiisorit toodete esitlemiseks messidel. 4) Maksuhaldur ei saa määratleda äriühingu tehtud väljamakset erisoodustusena üksnes tehingu majandusliku otstarbekuse põhjal. On tavapärane, et äriühingul on äriliseks kasutamiseks mitmeid tehnikaseadmeid. Televiisori hinna võrdlus 2015. a novembrikuu käibega ei ole põhjendatud, sest teler ei ole ostetud üheks kuuks. MTA on meelevaldselt oletanud, et nutiteleri soetamine suurema ekraani kasutamise vajaduse tõttu ei ole mõistlik ning piisaks suuremast arvutimonitorist. 65-tolliste telerite ja monitoride hinnatase on samas suurusjärgus ning kaebaja ostis teleri odavamalt, kui maksavad samadele näitajatele vastavad monitorid. Seega on tõendatud, et monitori ostmine ei oleks majanduslikult mõistlikum kui teleri ostmine. Seejuures tuleneb Riigikohtu praktikast, et maksuhaldur või kohus ei saa ettevõtlusega seotuse puudumist põhjendada üksnes asjaoluga, et tehtud kulutus oli ebamõistlik ja soetatud kaup või teenus ei aidanud ettevõtja plaanidest hoolimata kuidagi kaasa ettevõtlusele. 5) Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust ning tõendamiskoormus lasub MTA-l. Kaebaja esitas 04.11.2016 kohtule täiendava tõendina kliendi MR 28.09.2016 kinnituse (tl 80), et viimane on külastanud Jõelähtmel asuvat kaebaja kontorit ning kaebaja on teinud televiisori ja arvuti vahendusel presentatsiooni kaebaja tegevusest ja renoveerimistöödest Eestis. Lisaks on kohtule esitatud kirjavahetus MR nimel kirja saatnud Vantaankosken OF-taloyhdistys ry liikme JK ja kaebaja esindaja vahel (tl 81). Kirjast nähtub, et Vantaankosken OF-taloyhdistys ry on pöördunud 29.02.2016 kaebaja poole ja palunud hinnapakkumist Soomes asuva koolimaja akende/uste renoveerimiseks. Pärast seda, kui MR oli käinud Eestis ja kaebaja oli talle soetatud televiisori vahendusel teinud presentatsiooni, sõlmisid pooled 04.06.2016 lepingu tööde teostamiseks. 6) Maksuhaldur on vaatluste läbiviimisel rikkunud menetlusnorme, mistõttu on vaatlusel kogutud andmed maksu määramisel lubamatud tõendid. MTA ei teavitanud kaebajat vaatluste läbiviimisest ega koostanud selle kohta korraldusi (maksukorralduse seaduse (MKS § 72 lg 3)). 7) Ebaõiged on maksuhalduri väited, et kaebajal ei ole töötajaid. MTA-le pidi olema töötamise registrist nähtav, et kaebajal olid töötajad alates 05.04.2016 (KK ja KK, alates 30.05.2016 kuni 22.08.2016 töötas kaebaja juures ka JS). 4(11)
3-16-1601
6.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. 1) MTA 03.02.2016 korralduse alusel kontrolliti muu hulgas kaebaja käibemaksu tasumise õigsust. Kuivõrd kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetluse raames selgusid tehingud, mille seos tema ettevõtlusega ei olnud tuvastatav, oli maksuhaldur õigustatud hindama ka erisoodustuse andmisega seoses täitmata jäänud deklareerimis- ja maksukohustust. 2) Arvestades, et kaebaja kontor asub kaebaja juhatuse liikme kodus ning kaebaja tegevusalast ei ilmne, et soetatud kauba kasutamine ettevõtluseks on ilmselge, peab maksukohustuslane esitama kauba ettevõtlusega seotuse tõendamiseks maksumenetluse käigus veenvaid tõendeid. Kaebaja ei ole seda teinud. Teleri ja antenni ettevõtluses kasutamist ei tõenda kaebaja väide, et tema juhatuse liikme majapidamises on veel telereid. Esiteks ei tõenda kaebaja poolt eriarvamusele lisatud fotod üheselt üksnes fotodel nähtavate telerite kasutamist kaebaja juhatuse liikme ja tema pereliikmete poolt. Samuti ei välista need fotod seda, et kaebaja juhatuse liikme elutoas asuvat telerit ei kasutata kunagi muul viisil, kui ainult kaebaja ettevõtlusega seonduvalt. Maksumenetluses ei saanud jätta arvestamata asjaolu, et tavapäraselt vaadatakse telerit elutoas. Kaebaja ütlustest nähtuvalt on kaebaja soetanud ka vahendid teleri seinale kinnitamiseks, mistõttu on alus järeldada, et teler on soetatud paikseks kasutamiseks kaebaja juhatuse liikme elutoas. 3) Maksuhaldur ei ole lähtunud järelduste tegemisel üksnes tehingu ärilisest otstarbekusest, vaid on hinnanud kõiki menetluses selgunud asjaolusid koosmõjus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks osalenud teleriga messidel või ta oleks registreerinud end messil osalejaks. Asjaolu, et kaebaja on pärast 15.03.2016 seletuse andmist võtnud tööle juhatuse liikme perekonnaliikme, ei tõenda, et telerit on juba kasutatud uute töötajate koolitamiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud maksu- ega kohtumenetluses ühtki tema enda koostatud ega tema enda majandustegevuses teleri või satelliitantenni abil kasutatavat demo ega videomaterjali. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks tal võimalik kujundada vabavara ja just teleri ning satelliitantenni abil klientide soovidele vastav toode. 4) 01.04.2016 vaatlus on läbi viidud deklareerimata töötajate tuvastamise eesmärgil, mistõttu ei olnud vaatluse toimumisest etteteatamine põhjendatud. Seega vastab vaatluse läbiviimine MKS § 72 lg 3 sätestatud nõuetele. MTA 06.04.2016 vaatluse protokollist nähtuvalt oli vaatluse läbiviimine kaebaja juhatuse liikmega eelnevalt kokku lepitud ning toimus JK juuresolekul ja tema osavõtul. Seega ei ole kaebajal alust väita, nagu ei oleks teda vaatluse toimumisest ette teavitatud. Samuti ei saa väita, et vaatlus oleks viinud ebaõigetele järeldustele asja otsustamisel. 5) Kaebaja juhatuse liikme perekonnaliikmete küsitlemine teleri ja antenni kasutamise kohta ei oleks kontrollimenetluses olnud otstarbekas ega andnuks usutavaid tulemusi seadmete tegeliku kasutamise kohta. Kaebaja juhatuse liige on maksuhaldurile selgesõnaliselt väitnud, et ta ise on ainus isik, kes kaebaja heaks töötab ning tal puuduvad teised töötajad. Samuti ei oleks kõigilt kaebaja klientidelt seletuste võtmine andnud maksuhaldurile täiendavaid tõendeid teleri ja satelliitantenni ettevõtluses kasutamise kohta. Klientidelt seletuste võtmine oleks olnud põhjendatud üksnes juhul, kui kaebaja oleks maksumenetluse käigus kaasaaitamiskohustust täites osutanud kontrollitavate andmete saamiseks vajalikele tõenditele. Kaebaja maksumenetluses vastavaid tõendeid ei esitanud ega osutanud vastavate tõendite saamise võimalusele isegi halduskohtule kaebust esitades. 6) Kaebaja 04.11.2016 kohtule esitatud uutest tõenditest ei nähtu, et kaebaja ei oleks saanud nimetatud tõendeid esitada maksumenetluse käigus, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud tõendite arvesse võtmine ka halduskohtumenetluses. 5(11)
3-16-1601
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.12.2016 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas MTA 07.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036270-4 osas, millega vähendati kaebaja sisendkäibemaksu summas 449,83 eurot ning suurendati erisoodustuselt tasutavat tulumaksukohustust 674,75 euro võrra ja sotsiaalmaksukohustust 1113,34 euro võrra (kokku 2237,92 eurot) seoses televiisori soetamisega, jättes kaebuse ülejäänud osas rahuldamata. Halduskohus mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 2059,81 eurot ning jättis MTA menetluskulud tema enda kanda. 1) Maksuhalduril oli 02.03.2016 korraldusest tulenev alus kaebaja tehtud tehingutega seonduva maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. Käibemaksu tasumise õigsust hinnatakse vastavalt KMS § 29 lg-le 1, millest tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks tingimuseks see, et tehing seondub ettevõtlusega (maksustatava käibega). Kui maksumenetluse käigus selgub, et tehingud ei ole osaliselt või täies ulatuses seotud äriühingu ettevõtlusega, on maksuhalduril õigus ja kohustus hinnata täitmata jäänud deklareerimis- ja maksukohustustust ka seoses erisoodustuse andmisega. Kaebajat on käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli läbiviimisest ja kontrolli tulemustest teavitatud (mh) kontrollaktis (tl 53-55). Seega on kaebaja saanud esitada pärast kontrollakti saamist kõik omapoolsed seisukohad ja vastuväited. Kaebaja on seda õigust ka kasutanud, esitades maksuhaldurile 04.07.2016 eriarvamuse. 2) Maksuhaldur on maksuotsuses sisendkäibemaksu korrigeerimisel televiisorit puudutavas osas jõudnud osaliselt ebaõigele järeldusele. Kuigi arvestades televiisori asukohta on ilmselge, et see on kasutamiseks ka töövälisel ajal ehk ettevõtlusega mitteseonduval eesmärgil, ei saa asuda seisukohale, et kõnealust televiisorit ei ole äriühingu ettevõtluse tarbeks üldse vaja. Välistatud pole see, et kaebaja ostetud televiisor leiab osaliselt kasutust ka ettevõtluses. Kuigi kaebaja seisukoht televiisoriga klientidele demonstratsioonide tegemisest tundub pigem otsitud, puudub alus järelduseks, et ajal, mil kodukontoris viiakse läbi ettevõtlusega seotud tegevusi, ei oma ega saa omada televiisor selles mingisugust soosivat rolli. Samuti ei oma tähtsust, et kaebaja pole tõendanud televiisoriga messidel käimist või televiisori abiga töötajate koolitamist, kuna kaupu ei pea hakkama ettevõtluses kasutama kohe (Riigikohtu 22.06.2009 otsus nr 3-3-1-43-09). Seega kasutatakse kõnealust telerit nii ettevõtlusega (maksustatava käibega) seonduvalt kui kaebaja juhatuse liikme isiklikuks tarbeks. 3) Kui ettevõtja poolt soetatud kaupa kasutatakse osaliselt maksustatava käibe tarbeks ja osaliselt on tegemist juhtorgani liikmele antava hüvega, on maksumaksjal võimalus valida, kas rakendada MKS § 29 lg-st 4 tulenevat sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist või KMS § 2 lg-st 6 tulenevat maksustamist. Kui kaebaja on deklareerinud sisendkäibemaksu täies ulatuses ja maksuhalduri hinnangul ei ole see põhjendatud, on maksuhalduril analoogselt võimalik tuvastada ettevõtlusega seonduv proportsioon, s.o millises ulatuses kasutatakse televiisorit kaebaja ettevõtluses ja millises ulatuses on see juhatuse liikme isiklikus kasutuses, ja piirata ülejäänud osas sisendkäibemaksu mahaarvamist või maksustada seda omatarbena. Ettevõtlusega mitteseonduvas osas kaebaja juhtorgani liikmele tehtud hüve on põhjendatud maksustada erisoodustusena TuMS § 48 lg-te 1 ja 4 ning SMS § 2 lg 1 p 7 alusel. Kuna kohus ei saa iseseisvalt hakata hindama ettevõtluses kasutamise ja isikliku tarbe proportsiooni, tuleb maksuotsus tühistada telerit puudutavas osas. Maksuotsuse osaline tühistamine ei piira maksuhalduri võimalust maksustamist antud küsimuses uuesti otsustada. 3) Taldrikantenni ja tarvikute osas ei ole kaebaja toonud selliseid usutavaid põhjendusi, millest saaks järeldada, et need on kasvõi osaliselt soetatud ettevõtluse tarbeks. Selles osas on maksuotsus õiguspärane. 4) Maksuhaldur ei ole rikkunud menetlusnorme. Teleri ettevõtluses kasutamise ja isikliku tarbe hindamine ei eelda kaebaja juhatuse liikme pereliikmetelt ütluste võtmist. Ühtlasi ei saaks 6(11)
3-16-1601 kaebaja juhatuse liikme ja tema pereliikmete ütlusi lugeda kahtlusteta usaldusväärseteks. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet sellega, kui ei võtnud seletusi kaebaja klientidelt. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus osutanud klientidelt seletuste võtmise vajalikkusele ega edastanud maksuhaldurile klientide andmeid. Samuti ei saa maksuhaldurile ette heita seletuste võtmata jätmist kaebaja töötajatelt, kuivõrd maksumenetluses on maksuhaldurile kinnitatud, et kaebajal ei olnud töötajaid. Alles pärast seletuste andmist (s.o alates 05.04.2016) on asunud kaebaja juures tööle tema pereliikmed. Lisaks ei vabasta maksuhalduri uurimispõhimõte maksukohustuslast temal lasuvast kaasaaitamiskohustusest. Maksuotsuse tühistamist ei too kaasa ka võimalikud menetlusvead MTA poolt vaatluse teostamisel, kuivõrd need rikkumist ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). 5) Kohus ei saa tugineda pärast maksuotsuse tegemist halduskohtule esitatud uutele tõenditele (MR 28.09.2016 kinnitus, JK 29.02.2016 e-kiri ja 04.05.2016 sõlmitud leping). Kaebaja ei ole põhjendanud, mis takistas tal kohtule esitatud täiendavate tõendite esitamist enne maksuotsuse tegemist ning miks ei saanud ta küsida kinnitust MR-lt varem ja esitada see maksumenetluses. Kuna kaebaja esitas eriarvamuse 04.07.2016, oli kaebajal võimalik esitada JK 29.02.2016 e-kiri ja 04.06.2016 sõlmitud leping maksuhaldurile. Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavatele tõenditele üksnes juhul, kui tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest (MKS § 102 lg 1 p 1, Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, 19.05.2009 otsus nr 3-3-132-09). Kohus ei saa arvestada asjaolusid ja tõendeid, mis ei olnud ega pidanudki olema maksuhaldurile teada. 6) Kuna kaebus on rahuldatud 92% ulatuses, tuleb MTA-l hüvitada kaebaja menetluskulud summas 2059,81 eurot ehk 92% kaebaja kõikidest menetluskuludest, sh riigilõiv ja esindajatasu, mis on olnud täies ulatuses vajalik ja põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Maksu- ja Tolliamet palub 16.01.2017 apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsust ning jätta uue otsusega kaebus täielikult rahuldamata. 1) Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud materiaalõiguse norme (KMS § 29 lg 1, TuMS § 48 lg 4, SMS § 2 lg 1 p 7), mis on viinud osaliselt ebaõige otsuse tegemiseni. 2) Puidutee OÜ ei ole esitanud ühtki usutavat seletust teleri kasutamise kohta maksustatava käibe tarbeks. Kõik kontrollimenetluses esitatud tõendid on maksuhaldur hinnanud ebausutavateks ja paljasõnalisteks. Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus (MKS § 56 lg 2; Riigikohtu 22.06.2009 otsus nr 3-3-1-43-09, p 14). Praegusel juhul tuleb kaebaja poolt teleri soetust hinnata tema jaoks ebaharilikuks, põhjendatud kahtlust tekitavaks tehinguks. Teler oli paigaldatud kaebaja juhatuse liikme elamu köögiga ühendatud elutuppa. Kuigi seda tuba kasutati ka kodukontorina, näitab elutoa köögiga ühendatus seda, et elutuba on valdavalt ja samavõrd kasutuses eraelulistel eesmärkidel. Kaebaja juhatuse liikme 15.03.2016 selgituste kohaselt on kaebaja tegevusvaldkonnaks puidust mööbli tootmine ning äriühing on tegelenud ehitamisega, kuid 15.03.2016 ei teavitatud maksuhaldurit veel kuppelkasvuhoonete tootmisest või tootmise kavatsusest. Teleri ost on kaebaja jaoks suuremahuline ost, kuivõrd teleri maksumus moodustas Puidutee OÜ 2015. a novembrikuu käibest 49%. Nutiteleri soetamist ei saa puidust mööbli tootmisega tegeleva äriühingu jaoks pidada ilmselgelt ettevõtlusega seotuks olukorras, kus teler 7(11)
3-16-1601 on paigaldatud juhatuse liikme elutuppa ja peale juhatuse liikme enda teisi isikuid ettevõttega seotud ei ole (äriühingul puuduvad töötajad). Järelikult on teleri näol tegemist soetusega, mille kontrollitavuse tagamiseks peab kaebaja koguma ja säilitama tõendeid. 3) Riigikohtu 22.06.2009 otsusele nr 3-3-1-43-09 tuginev väide, et kaupu ei pea ettevõtluses hakkama kasutama kohe, ei anna alust lugeda teleri soetust seotuks kaebaja ettevõtlusega. Tegemist ei ole nimetatud otsuses käsitletud olukorraga, kus soetatud kaupa poleks kasutusse võetud. Teler ei oleks kaebaja maksustatava käibe tarbeks veel kasutusele võetud olukorras, kus see seisaks pakendis või oleks muul viisil ladustatud ning seda ei kasutataks üldse. Praegusel juhul on teler kasutusele võetud, kuid seda mitte kaebaja ettevõtlusega seonduvalt, vaid juhatuse liikme isiklikuks tarbimiseks. Riigikohtu esitatud suunis kauba või teenuse ettevõtlusega seotuse hindamiseks (kaupa või teenust ei pea kasutama hakkama kohe) ei tähenda seda, et seni, kuni kaup kunagi tulevikus ettevõtluses kasutusse võetakse, võib seda kasutada äriühingu juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks. 4) Kaebaja ei ole teleri ettevõtluses kasutamise kohta esitanud ühtki usutavat tõendit ega seletust. Ettevõtlusega seotud proportsiooni väljatoomiseks ei piisa sellest, et soetatud kaup võib ilma mistahes mõistlikke eesmärke välja toomata omada äriühingu maksustatava käibe jaoks mingisugust soosivat rolli olukorras, kus seda soosivat rolli ei ole võimalik otseselt välja tuua ega ka kontrollida. Võrreldes taldrikantenni ja tarvikute ettevõtlusega seostamisega, ei ole kaebaja teleri osas toonud välja ainsatki usutavamat ja kontrollitavamat põhjendust. Kontrollitavust ei taga üldised või ebausutavad selgitused ega ka kohtu üldistav järeldus, et teleri osaliselt ettevõtluses kasutamine ei ole välistatud. Ka selleks, et tuua välja teleri ettevõtlusega seonduv proportsioon, peaks kaebaja olema maksuhaldurile esitanud mingeidki kontrollitavaid tõendeid. Halduskohus ei ole väitnud, et sellised tõendid oleksid olemas ega ole ka osutanud, millisest allikast pidanuks maksuhaldur vastavad tõendid koguma. Kuna kaebaja ühtki asjakohast tõendit ei esitanud, oli maksumenetluses võimalus hinnata vaid kaebaja esitatud põhjenduste üldist tõenäosust ja usutavust. 5) Halduskohtu otsusega MTA-lt välja mõistetud menetluskulud (õigusabikulud mahus 15 tundi) ei olnud täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Halduskohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel arvestanud Riigikohtu praktikaga. Vaidlustatud maksuotsus käsitleb vaid kahte tehingut (teleri ja SAT-TV antenni soetamine), maksuotsus on vormistatud kuuel leheküljel ja MTA 10.06.2016 kontrollakt nr 12.2-3/036270-3 viiel leheküljel. Seega ei ole tegemist mahukate läbitöötamist vajavate materjalidega. Menetlus halduskohtus kestis kaebuse esitamisest 08.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.12.2016, kokku veidi enam kui 4 kuud.
9.Puidutee OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama olulised asjaolud (Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10). Kaebaja kasutas televiisorit üksnes ettevõtlusega seonduvalt ja ei ole seda kasutanud isiklikul otstarbel. Asjaolu, et televiisor asus kaebaja kodukontoris, mis on ühtlasi kaebaja juhatuse liikme elutuba, ei tähenda automaatselt, et televiisorit kasutatakse isiklikuks ja mitte tööalaseks otstarbeks. Koormava haldusakti tõendamiskoormus on haldusorganil ning antud juhul oli võimalik asjaolud välja selgitada kaebaja juhatuse liikme perekonnaliikmete ülekuulamisega. MTA ei saa tõendada seadmete isiklikul otstarbel kasutamist ainuüksi sellega, et seade asub kodukontoris ning seda on võimalik kasutada ka eraeluliselt või sarnaseid seadmeid kasutatakse eraeluliselt. MTA peab välja selgitama seadme soetamise eesmärgi ja tegeliku kasutamise. Kui selgub, et seadet kasutatakse ka isiklikuks otstarbeks, tuleb MTA-l välja selgitada ka vastav proportsioon isikliku ja tööalase kasutuse vahel. Seega on ilmne, et MTA peab maksuotsuse 8(11)
3-16-1601 koostamiseks tõendama seda, et kodukontorisse soetatud seade ei ole ostetud ärilisel otstarbel ning seda kasutatakse isiklikul otstarbel. 2) Kaebaja märkis juba 04.07.2016 MTA-le esitatud eriarvamuses, et tal on töötajad. Sealjuures on kaks töötajat asunud tööle 05.04.2016 ning üks töötaja 30.05.2016. Kaebaja tegutseb tegevusalal, mis on hooajaline (nõudlus kasvuhoonete ja grillmajade järele suureneb suvekuudel), millest tulenevalt sõltub ka töötajate arv hooajast. Asjaolu, et MTA ei ole pidanud vajalikuks kontrollida enne maksuotsuse tegemist seda, kas kaebajal on töötajad või mitte, viitab üksnes sellele, et MTA ei ole täitnud oma kohustusi maksuotsuse koostamisel. MTA ei ole palunud täpsustada, kellele on kaebaja demosid esitlenud, mistõttu on tagantjärele alusetud etteheited, et kaebaja ei ole osutanud allikatele, mis võimaldaks kontrollida tema väidete õigsust. Kaebaja ei pea ise asuma aktiivsesse rolli ja esitama tõendeid oma põhjenduste kohta, kui MTA ei esita asjaomaseid küsimusi ja ise tõendeid ei kogu. MTA-l oli võimalik küsida kaebajalt klientide ja koostööpartnerite kohta, kuid MTA ei teinud seda. 3) Kaebaja eeldas, et MTA-le tõendina esitatud pildiga televiisoris kuvatud kuppelkasvuhoone kokkupanemisprotsessist on tõendatud tema väited, et televiisori soetamise eesmärk oli üksnes äriline ning sellega vaadatakse erinevaid kaebaja tooteid tutvustavaid videoid, sest nende vaatamine näiteks tahvelarvutist oleks oluliselt ebamugavam. MTA ei viidanud sellele, et ta eelistas saada täiendavaid tõendeid isikute kohta, kellele on asjaomaseid demosid näidatud. MTA-l tulnuks MKS §-st 14 tuleneva maksuhalduri selgitamiskohustuse raames juhtida kaebaja tähelepanu sellele, milliseid tõendeid peab MTA oluliseks. Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et tema ja tema pereliikmed ei kasuta televiisorit isiklikul otstarbel. MTA ei ole välja selgitanud, kes ja millisel otstarbel televiisorit tegelikult kasutab. 4) MTA-lt välja mõistetud kaebaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Arvestades seda, et vaidlusega seondub arvukas hulk dokumente, mille läbitöötamine oli kliendi esindamiseks vaieldamatult vajalik, ei saa 15-tunnist ajakulu pidada põhjendamatult suureks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vaidlustatud maksuotsusega on vähendatud kaebaja sisendkäibemaksu mh televiisori LG soetamisel deklareeritud sisendkäibemaksu võrra ning määratud tasumiseks tulu- ja sotsiaalmaksu kaebaja juhatuse liikmele tehtud erisoodustuselt. Maksusumma määramise on toonud kaasa maksuhalduri seisukoht, et 2015. a novembris soetatud televiisor LG ei olnud tegelikult soetatud äriühingu ettevõtluse tarbeks ning kuivõrd kaup on kaebaja juhatuse liikme isiklikus kasutuses, on tegemist juhatuse liikmele tehtud erisoodustusega. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu ning kinnitab, et soetatud televiisorit kasutatakse äriühingu ettevõtluse tarbeks. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas maksuotsuse televiisoriga seonduva maksustamise osas.
11.KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt saab maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata üksnes sellise samal maksustamisperioodil deklareeritud kauba või teenuse sisendkäibemaksu, mis on kasutatav äriühingu maksustatava käibe tarbeks. TuMS § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse sama paragrahv lg-s 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Vastavalt TuMS § 1 lg-le 2 ning § 48 lg-tele 1-3 maksab residendist juriidiline isik juhtimisorgani liikmele tehtud erisoodustuselt tulumaksu. SMS § 2 lg 1 p 7 järgi makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt TuMS tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Selleks, et eelnimetatud sätete kohaldamist maksuhalduri poolt saaks pidada 9(11)
3-16-1601 õigustatuks, peab olema tuvastatav, et kaebaja ei soetanud kõnealust televiisorit äriühingu maksustatava käibe tarbeks ning see anti äriühingu juhatuse liikme isiklikku kasutusse. KMS § 29 lg 4 sätestab, et kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluse tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praeguse vaidluse asjaoludel pole võimalik välistada, et kõnealune televiisor ei oma kaebaja ettevõtlusega seotud tegevustes mingisugust soosivat rolli. Riigikohus on selgitanud, et „ettevõtlus“ (KMS § 2 lg 2) on käibemaksuõiguses autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada konkreetse isiku majandustegevuse sisu kaudu (Riigikohtu 25.04.2016 otsus nr 3-3-1-10-16, p 9). Praegusel juhul ei eita maksuhaldur, et kaebaja äritegevus seisneb puidust mööbli tootmises ja selle müügis. Samuti on Puidutee OÜ tootmishoones 01.04.2016 teostatud vaatluse käigus tehtud fotodega tõendatud, et kaebaja tegeleb mh puidust karkassist kuppelkasvuhoonete tootmisega (tl 57-58). Eelnevat arvestades ei saa pidada asjakohatuteks kaebaja väiteid sellest, et ta kasutab soetatud televiisorit kuppelkasvuhoonete müügiprotsessis. Kaebaja on selgitanud, et kasutab kuppelkasvuhoone kuplite modelleerimisel vabavara, mis asub aadressil www.acidome.ru, ning koostöös klientidega kujundatakse nimetatud vabavara ja televiisori abil just selline toode, nagu klient soovib. Viidatud veebilehelt avaneb sama ekraanipilt, mis nähtub maksuhaldurile ja kohtule esitatud fotolt (tl 19), mistõttu saab kaebaja eelkirjeldatud tegevust pidada vähemalt võimalikuks. Majandustegevuses ei saa pidada põhjendamatuks seda, kui äriühing kasutab oma toodangu müümiseks näitlikustavaid vahendeid, mis annavad kliendile selge ülevaate toodangu olemusest, sh kokkupanemise protsessist. Samal põhjusel ei saa täiesti välistada võimalust toodete esitlemiseks messidel.
13.Televiisori kasutamist eelnevalt kirjeldatud viisil ei takista see, et televiisor asub kaebaja juhatuse liikme elutoas. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud, et elutuba on ühtlasi kasutusel Puidutee OÜ kontorina. Üksnes asjaolu, et elamus elavad inimesed kasutavad paratamatult seal asuvat kööki ja sellega ühendatud elutuba, ei anna veel alust arvata, et kaebaja ei võiks seal äritegevusega tegelemise ajal kaasata nendesse tegevustesse ka seal asuvat televiisorit. Asjakohane on olnud ka halduskohtu viide Riigikohtu 22.06.2009 otsuses nr 3-3-1-43-09 toodud seisukohtadele, millest tulenevalt on võimalik sisendkäibemaksu mahaarvamise otsustamisel võtta arvesse seda, et maksukohustuslane ei võta soetatud kaupu ettevõtluses tarvitusele kohe, vaid hakkab seda tegema tulevikus.
14.Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada õigeks maksuhalduri seisukohta, et televiisor soetati üksnes kaebaja juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ja kaebaja väidetest tulenevalt sai pidada vähemalt võimalikuks selle kasutamist osaliselt ka ettevõtluses, tuli maksuhalduril määrata televiisori ettevõtluses ja isiklikuks otstarbeks kasutamise proportsioon. Kuna KMS § 29 lg-s 4 ei ole sätestatud proportsiooni määramiseks konkreetseid meetodeid ega valemeid, tuleb maksuhalduril võtta arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sh hinnata maksukohustuslase tegevuse laadi ja eripära ning leida maksukohustuslase ettepanekute baasil sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise jaoks selline kord, mis on kõige sobivam ja mis annab sisendkäibemaksu mahaarvamisel mõistliku tulemuse. Maksukohustuslasele tuleb anda võimalus esitada tõendid ja põhjendused, näitamaks, et kaupu ja teenuseid on soetatud majandustegevuse tarbeks (Riigikohtu 02.03.2016 otsus 10(11)
3-16-1601 nr 3-3-1-47-15, p-s 14, 16). Sellest, millised on prognoositavad määrad kauba ettevõtluses ja isiklikuks otstarbeks kasutamisel, sõltub ka kaebaja juhatuse liikmele tehtud erisoodustuse maksustamise ulatus.
15.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus teinud õiguspärase otsuse, millega on tühistanud vaidlustatud maksuotsuse televiisori soetamiselt määratud maksude osas. Maksuhalduril tuleb televiisori soetamise maksustamise uuel otsustamisel võtta arvesse kõiki maksukohustuslase esitatud põhjendusi ja tõendeid, sh neid tõendeid, mille kaebaja esitas esmakordselt kohtumenetluses.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.
17.Eelnevalt esitatud põhjendustel ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, mistõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud MTA kanda. Kaebaja on taotlenud MTA-lt apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude väljamõistmist summas 972 eurot (6,75 tunni eest). MTA ei pea menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et kuigi tegemist ei ole keeruka vaidlusega, ei saa kohtuotsuse ja MTA apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud 6,75 tundi pidada praegusel juhul ülemääraseks kuluks. Seega tuleb MTA-l hüvitada kaebajale menetluskulud summas 972 eurot. MTA menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.