Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 14. september 2017, Tartu 3-16-2670
Haldusasi
Rait Linnasmägi kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2017. a otsus Rait Linnasmäe apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant Rait Linnasmägi esindaja v.adv Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Jane Perv
RESOLUTSIOON
Jätta Rait Linnasmäe apellatsioonkaebus
13.märtsi 2017. a otsus muutmata.
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. oktoober 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 2. detsembri 2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 määrati OÜ-le Green Partners maksustamisperioodil september 2009 kuni detsember 2010 tasumiseks täiendav käibemaks 101 795,67 eurot ja tulumaks 7510,58 eurot. Maksuotsust põhjendati kokkuvõtlikult sellega, et OÜ Green Partners ei soetanud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Baltest General ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.
MTA 29. septembri 2016. a vastutusotsusega nr 13-7/468-16 kohustati Rain Linnasmäge ja Rait Linnasmäge solidaarselt tasuma OÜ Green Partners käibemaksuvõlg 101 795,67 eurot. Vastutusotsuse kohaselt Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi olid OÜ Green Partners juhatuse liikmed, rikkusid tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ja see tõi kaasa OÜ Green Partners maksuvõla tekkimise ja tasumata jätmise. Mõlemad isikud tegelesid äriühingu juhtimisega ühiselt ja nende vahel ei olnud ranget tööjaotust, neil oli võimalus kontrollida äriühingu raha liikumist ning raamatupidamist. Rait Linnasmägi juhatuse liikmeks oleku perioodil detsember 2009–oktoober 2010 deklareeris OÜ Green Partners OÜ Baltest General nimel OÜ-le Green Partners esitatud arvete alusel
alusetult sisendkäibemaksu 101 795 eurot ja 67 senti. OÜ-l Green Partners ei olnud õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kuna ta ei soetanud ehitusteenust OÜ-lt Baltest General. OÜ Green Partners esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ja sisendkäibemaksu kajastati õigusvastaselt suuremas summas. Rain Linnasmägi rikkus tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, kuna ta deklareeris sisendkäibemaksu ebaõigesti ja jättis täitmata tasumiskohustuse. Rait Linnasmägi aktsepteeris teadlikult olukorda, kus OÜ Green Partners kajastas käibemaksusummasid õigusvastaselt. Usutav ei ole, et Rait Linnasmägi ei olnud toimuvaga kursis. Rait Linnasmägil oli ühine äriplaan vennaga, kes oli juhatuse teiseks liikmeks. Kuna juhatuse liikmed tegutsesid teadlikult ja tahtlikult, kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Kriminaalmenetlus kestis 1702 päeva, maksusumma määramine kriminaalmenetluse ajaks peatub. Vanim tasumata maksukohustus on maksustamisperioodist detsember 2009, mille deklaratsiooni esitamise tähtpäev oli 20. jaanuar 2010.
3.23. novembri 2016. a vaideotsusega nr 6-1/3522-2 jättis MTA rahuldamata Rait Linnasmäe vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.22. detsembril 2016 esitas Rait Linnasmägi Tartu Halduskohtule
29.septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks.
kaebuse
MTA
Kaebuse kohaselt tuleb kaebaja ja Rain Linnasmäe vastutust vaadelda eraldi. Prokuratuur lõpetas kaebaja suhtes kriminaalmenetluse, kuna eeluurimise käigus ei tuvastatud, et ta oleks allkirjastanud lepinguid, akte, arveid ja muid dokumente või muul moel osalenud maksupettuses ning esitanud maksuhaldurile teadvalt valeandmeid. Juhatuse liige ei pea teist juhatuse liiget kontrollima. Isegi kui ta pidi, võib tegemist olla hooletusega. Mõistetamatu on vastutusotsuse etteheide, et kaebaja lõi olukorra, kus OÜ Green Partners deklaratsioonides esitati valeandmeid. Maksuhaldur ei ole seda väidet sisustanud, s.t, mida kaebaja tahtlikult valesti tegi. Tahtluse tõendamiseks ei piisa väitest, et juhatuse liikmetel oli ühine äriplaan ja et kaebajal oli juurdepääs äriühingu dokumentatsioonile. Vastutusotsusest ei selgu, kuidas pidi kaebaja aru saama, et Baltest General OÜ peatöövõtjana tööde vahendamise teenust ei osuta. Maksuhaldur pidi tuvastama juhatuse liikmete tööjaotuse, kuna sellest sõltub juhatuse liikme süü ja süü suurus. Kaebaja ei tegelenud äriühingus juriidiliste küsimustega, vaid tootmise ja müügiga, ta ei edastanud ostuarveid ega esitanud maksudeklaratsioone.
5.Vastuses kaebusele palus MTA jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja ja Rain Linnasmägi vastutuskohustus ei sõltu kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, kuna maksuõigusliku vastutuse alused on teised. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse andmisel tuginenud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele. Vastutusotsuse p-s 5.4 märgitud asjaolud lubavad järeldada, et tegemist oli kohustuse tahtliku rikkumisega. Kaebaja vastutust ei välistaks tegelemine peamiselt tootmisega ning asjaolu, et peatöövõtulepingu allkirjastas Rain Linnasmägi. Juhatuse liikmete omavahelised kokkulepped ei mõjuta juhatuse liikme vastutust, tagamiskohustust rikutakse süüliselt ka siis, kui maksuseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Kaebajal olid tihedad perekondlikud ja ärialased sidemed Rain Linnasmäega ja OÜ Baltest General juhatuse liikme Agu Tõnissoniga, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud tegeliku olukorraga kursis. Olukorras, kus kaebaja oli teadlik, et OÜ Baltest General ehitusteenust ei osuta ja kaebaja aktsepteeris maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamist, on ta tegutsenud tahtlikult.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt on MTA 2. detsembri 2013. a maksuotsuses nr 12.2-3/791-30 antud õiguslik hinnang OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General tegevusele tuvastatud asjaoludel. Kaebaja
mittenõustumine maksuotsuse järeldusega, et OÜ Baltest General teenust tegelikkuses ei osutanud, ei lükka ümber maksuotsuse seisukohti. MTA uurimisosakonna 2. mai 2013. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses kriminaalasjas nr 1176000056 hinnati kaebaja tegevust KarS § 3892 lg 1 järgi, kuid ei võetud seisukohta, kas kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust tegutseda äriühingu rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil.
8.Mitmeliikmelises juhatuses on reeglina juhatuse kõigi liikmete kohustuseks osaühingu juhtimine ja esindamine (ÄS § 180), raamatupidamise korraldamine (ÄS § 183) ja maksude nõuetekohase täitmise tagamine (MKS 8 lg 1). Üks juhatuse liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab jääda passiivseks. Passiivseks jäämisel võib ta võtta enda kanda teise juhatuse liikme tegevusest tekkinud riskid. Piisava hoolsuse näitamine ei tähenda, et juhatuse liige peaks tundma huvi teise juhatuse liikme esitatud kõikide arvete, sõlmitud lepingute õigsuse ja täidetud deklaratsioonide vastu. Küll aga on keskmiselt juhatuse liikmelt mõistlik oodata, et ta näitaks üles piisavat hoolsust ja tunneks huvi teise juhatuse liikme valduses olevate lepingute ja arvete õigsuse vastu eeskätt suurema mahuliste projektide puhul ja sellega kaasneva maksukohustuse nõuetekohasel täitmisel. Kaebajalt kui osaühingu juhatuse ühelt liikmelt võis eeldada, et ta oleks kursis nii 21. septembril 2009 OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General vahel sõlmitud peatöövõtulepinguga kui ka selle teenusega kaasnevast maksukohustusega. Tegemist oli mahuka äriprojektiga, mille maksumus oli suur. Juhatuse liikmete seletused võimaldavad järeldada, et reaalselt puudus kaebajal takistus täita MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust. Kaebaja viibis ehitusobjektil ja ta oli ehitustegevusest teadlik. Samuti pidi ta olema teadlik
21.septembril 2009 sõlmitud lepingust. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajalt kui äriühingu ühelt juhatuse liikmelt oli mõistlik oodata, et ta oleks tundnud vaidlusaluse lepingu täitmise ja selle alusel esitatud arvete alusel koostatud maksudeklaratsioonide vastu huvi ning astunud samme selleks, et kontrollida, kas maksudeklaratsioonid kajastavad tõeseid andmeid.
9.Kui kaebaja oleks välja selgitanud, kas ja kuidas 21. septembri 2009. a lepingut täidetakse, ning kas selle lepingu alusel esitatud arvete alusel koostatud maksudeklaratsioonid on õiged, oleks kaebaja oma õiguspärase tegevusega saanud OÜ Green Partners maksuvõla ära hoida.
10.Vaidlustatud otsusest p-dest 5.2 ja 5.4 nähtub, et mõlema juhatuse liikme süüd on eraldi hinnatud. Tõendeid kogumis hinnates pole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud 21. septembril 2009 sõlmitud peatöövõtulepingust ja et selle lepingu alusel peaks Karula objektil ehituse peatöövõtuteenust osutama OÜ Baltest General ning et tegevusetuse korral kaasneb OÜ-le Green Partners nn ebaseaduslik maksueelis. Kaebaja märkis, et ta on tutvunud ja lugenud kõiki lepinguid (II kd, tl 9). Samuti oli tal juurdepääs OÜ Green Partners sularahale ning pangakontodele. Kohtuistungil märkis kaebaja, et ta viibis enamuse ajast ehitusobjektil ning alltöövõtjad pöördusid küsimustega tema poole. Tuvastatud asjaolude kogumis hindamisel pidi kaebaja olema teadlik, et passiivseks jäämisel kajastatakse OÜ Green Partners käibemaksuarvestuses valeandmeid, millega saavutatakse OÜ-le Green Partners õigusvastane maksueelis. OÜ Green Partners maksuvõlg tekkis kaebaja kontrolli all oleva tegevuse käigus ning eluliselt ei ole usutav, et kahju täpne põhjus ei olnud kaebajale teada. Seetõttu on MTA õigesti tuvastatud asjaoludel kaebaja tahtluse järeldanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.R. Linnasmägi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldad.
12.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on tuvastanud ebaõigesti tema suhtes vastutusotsuse tegemise eeldused. Kohtu esile toodud asjaoludest ei saa järeldada juhatuse liikme tahtlust maksuvõla tekkeks. Tahtlus peab olema juhatuse liikme teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema maksuvõlg tekkinud tema kohustuste tahtliku või raske hooletusega rikkumise tulemusena.
13.Kaebaja on läbivalt selgitanud, et tema rolliks oli tegeleda tootmispoolega, mis hõlmas ka tootmiskompleksi renoveerimistööde kureerimist objektil. Kaebaja ei ole soovinud ennast distantseerida juhatuse liikme vastutusest väitega, et tema ei tea midagi tekkinud maksuvõlast vmt. Kaebaja ei tegelenud äriühingus juriidilise poolega ja maksude deklareerimisega, vaid metalltoodete tootmise ja müügipoolega. Kaebaja oli teadlik, et lepingu alusel teostatakse ehitusobjekti ja selle pinnalt ei saanud tal mingeid kahtlusi tekkida. Tahtluse näitamiseks peaksid esinema konkreetsed asjaolud ja tõendid, mis seoksid apellanti selge sooviga maksupettuse või maksuvõlgnevuse tekkimiseks. Kohus järeldab sisuliselt kaebaja puhul hooletut käitumist, millise süü vormi puhul ei järgne juhatuse liikme vastutust.
14.Kohus ei ole arvestanud sellega, et apellandi Rait Linnasmägi suhtes 2. mail 2013 tehtud kriminaalasja lõpetamise määrus, mille põhjenduste kohaselt: „eeluurimise käigus ei ole tuvastatud, et Rait Linnasmägi oleks allkirjastanud lepinguid, akte, arveid ja muid dokumente või muul moel osalenud maksupettuses ning esitanud maksuhaldurile OÜ Green Partners käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid.“ Kaebaja on juhatuse liikmena olnud mõistlikult huvitatud sõlmitud lepingust, ta on olnud teadlik selle sõlmimisest ja täitmisest. Halduskohus on jätnud selgitamata, milliseid samme peaks juhatuse liige astuma, et selgitada maksudeklaratsioonide ja arvete sisulist õigsust - see on kohtu poolt elukauge järeldus. Antud juhul on ju ka maksuhaldur ise olnud OÜ Green Partners puhul raskustes maksuotsuse tegemisel, mis siis veel rääkida apellandi võimalustest tuvastamaks, et teine juhatuse liige on pannud toime maksupettuse. Maksuhaldur on omistanud äriühingu 101 795, 67 eurose maksuvõla apellandile kergekäeliselt. Selliste oluliste summade puhul peaks juhatuse liikme vastutust kohaldama eriliselt põhjendades ja ilma kahtlusteta süü vormi osas.
15.MTA vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu maksukohustuse eest, tuvastades et R. Linnasmägi on rikkunud kohustust tagada äriühingu maksukohustuse täitmine, tema tegevus OÜ Green Partners juhatuse liikmena on põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega ning kaebaja on seejuures käitunud tahtlikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Apellatsioonkaebuses leiab R. Linnasmägi, et vastustaja ja halduskohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et esineb põhjuslik seos kaebaja äriühingu juhatuse liikmena tegutsemise ja OÜ Green Partners maksuvõla vahel ning, et kaebaja on tahtlikult rikkunud kohustust tagada Green Partners OÜ MKS-st seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kuna kaebaja ei sea kahtluse alla vastutusotsuse andmise muid eeldusi ega OÜ Green Partners maksuvõla olemasolu, siis ringkonnakohus neid asjaolusid täiendavalt ei analüüsi ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgnevat.
17.Kaebaja OÜ Green Partners juhatuse liikmeks oleku ja ka vaidlustatud vastutusotsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis nägi MKS § 8 lg 1 ette juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustuse tagada esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Halduskohus on ammendavalt selgitanud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse olemust, muu hulgas, et tagamiskohustus hõlmab nii kohustust esitada õigeid andmeid äriühingu maksuarvestuse kohta kui ka maksude tasumise kohustust (otsuse punktid 7. kuni 13.). Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust ja see rikkumine on kaasa toonud maksuvõla tekkimise (MKS § 40 lg 1).
18.Vastutusotsusega on maksuhaldur kohustanud kaebajat tasuma OÜ Green Partners maksuvõla 101 795,67 euro ulatuses. Äriühingu maksuvõlg on tuvastatud maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 (I kd, tl 32-42). Vaidlusaluses osas on maksuvõlg tekkinud OÜ Baltest General esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu OÜ Green Partners maksuarvestuses alusetu kajastamise ja selle kaudu OÜ Green Partners käibemaksukohustuse õigusvastase vähendamise tõttu. Maksuhaldur on tuvastanud, et kirjaliku lepingudokumendi ja esitatud arvete kohaselt osutas OÜ Baltest General ehituse peatöövõtu teenust OÜ-le Green Partners Viljandimaal Karulas asuva tootmishoone ehitusel. Tegelikkuses OÜ-le Green Partners aga teenust ei osutatud. OÜ Green Partners juhatuse liikmed Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi ise leidsid ehitusteenust osutanud äriühingud, sõlmisid nendega lepingud ja juhendasid ehitustegevust kohapeal. Seetõttu ei ole OÜ Baltest General ehituse peatöövõtu teenust osutanud ning OÜ-le Green Partners esitatud arved ei kajasta tegelikke majandustehinguid. OÜ Green Partners maksukohustuse määramisel võttis maksuhaldur arvesse, et äriühing sai ehitusteenust kolmandatelt isikutelt, kellelt nõuti vastavate arvete esitamist OÜ-le Baltest General. Seetõttu vähendas MTA OÜ Green Partners sisendkäibemaksu summat OÜ Baltest General arvetel ja kolmandate isikute arvetel näidatud käibemaksu vahe võrra.
19.Asjas ei vaielda selle üle, et maksuvõla tekkimise ajal (s.o 2009. aasta detsembris ja 2010. aastal) kuulusid OÜ Green Partners juhatusse Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi. Nende omavahelise tööjaotuse kohaselt korraldas kaebaja metalltoodete tootmist Viljandimaal Karulas asuvas tootmishoones ja Rain Linnasmägi korraldas äriühingu raamatupidamist, maksudeklaratsioonide esitamist, samuti tootmishoone ehitamist. Kaebaja ei ole allkirjastanud lepingudokumenti ehituse peatöövõtu teenuse saamiseks OÜ-lt Baltest General ega sõlminud sellega seonduvalt kokkuleppeid, samuti ei ole kaebaja esitanud maksudeklaratsioone, milles kajastati OÜ Baltest General arvetel näidatud käibemaksu OÜ Green Partners sisendkäibemaksuna.
20.Kaebaja hinnangul OÜ Green Partners juhatuse liikmete tööjaotusest tulenevalt ei ole maksuvõla tekkimine põhjuslikus seoses tema tegevusega ning kuna tal puudub aktiivne roll maksupettuse korraldamisel ja ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamisel, siis võib kaebajale olla etteheidetav hoolsuskohustuse rikkumine (hooletus), aga mitte tahtlik MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Ringkonnakohus osutab esmalt, et ei nõustu maksuhalduriga nagu aeguks kaebajale OÜ Green Partners maksuvõla tasumiseks määramine 18. septembril 2019. Olukorras, kus
23.märtsil 2011 alustatud kriminaalmenetlus lõpetati kaebaja suhtes 2. mail 2013, ei ole alust lugeda maksusumma määramise aegumist kaebaja suhtes MKS § 99 lg 1 p 5 alusel peatunuks
19.novembrini 2015. Seega oli aegumine kaebaja suhtes peatunud üksnes tema suhtes toimunud menetluse ajaks, s.o 771 päeva. Kui vanima maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 20. jaanuar 2010, siis möödus selle maksustamisperioodi osas kolmeaastane aegumistähtaeg
1.märtsil 2015 ja viieaastane aegumistähtaeg 1. märtsil 2017. Vastutusotsus on antud
29.septembril 2016, s.o ka pärast kõigi ülejäänud maksustamisperioodide kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Vastavalt on vastutusotsus õiguspärane üksnes juhul, kui kaebaja tegevus tagamiskohustuse rikkumisel oli tahtlik.
21.Kaebaja kinnitusel oli ta teadlik OÜ Green Partners sõlmitud lepingutest, m.h sellest, et ehitus Karula objektil toimub OÜ-ga Baltest General sõlmitud lepingu alusel. Ehitustegevus toimus OÜ Green Partners tootmise asukohas. Kaebaja viibis ehitusobjektil ja jälgis ja juhendas ehitustöid, et tagada nende korrektne teostamine. Sama on selgitanud kriminaalasjas nr 11760000056 tunnistajatena üle kuulatud ehitusobjektil töid teostanud isikud. Näiteks M. Tomingas 28. oktoobril 2011 (I kd tl 122, 123) märkinud, et tööle sai ta kaebaja kaudu ning kaebaja oli ka see, kes tehtud töö üle vaatas. A. Riisman on 24. novembril 2011 (I kd, tl 124, 125) selgitanud, et tegi objektil erinevaid töid, milleks materjalid sai kaebaja käest – kui midagi oli vaja, siis kaebaja tõi materjali kohale.
Ringkonnakohus on seisukohal, et nendel asjaoludel saab järeldada, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Baltest General tegelikkuses OÜ-le Green Partners ehituse peatöövõtu teenust ei osuta. Kuna kaebaja ise viibis ehitusobjektil, siis oli tal ülevaade sellest, kes ja milliseid ehitustöid teostas. Puuduvad küll andmed selle kohta, et kaebaja ise oleks aktiivselt osalenud ehitustöid teostanud isikute leidmisel ja nendega lepingute sõlmimisel, kuid vähemalt osaliselt on ta olnud seotud töid teostanud isikute värbamisega. Ehitajatega lepingute sõlmimise otsustas eelkõige Rain Linnasmägi ja osaliselt ka A. Tõnisson, kuid on selge, et OÜ-l Baltest General puudus roll ehitustööde korraldamises. Maksumenetluses suuliste seletuste andmisel ei osanud OÜ Baltest General endine juhatuse liige A. Tõnisson selgitada, milles seisnes OÜ-le Green Partners osutatud teenus, väites, et OÜ Baltest General teostas ehitustöid Karulas. Seejuures puudusid OÜ-l Baltest General töötajad. Kuna kaebaja ise juhendas ehitustööde teostamist objektil, siis on ilmne, et ta oli teadlik sellest, et OÜ Green Partners ehitamisega seotud peatöövõtu teenust ei kasuta.
22.Seega oli kaebaja ühelt poolt teadlik OÜ-ga Baltest General sõlmitud lepingust ja teiselt poolt sellest, et lepingu järgi teenust tegelikkuses ei saada. Halduskohus on tuvastanud, et kaebajal oli juurdepääs OÜ Green Partners majandusarvestusele ja arvelduskontole AS-s Swedbank. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et ta ei olnud teadlik, et OÜ-le Baltest General väljamakseid tehakse, eriti arvestades, et maksed olid äriühingu majandustegevuse mahtu arvestades olulise suurusega. Samuti ei ole nendel asjaoludel usutav, et kaebajal ei mõistnud, et OÜ Baltest General arvete summad ületasid oluliselt tegelikult töid teostanud isikutega kokkulepitud tasu sama töö eest. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kaebaja oli samuti teadlik sellest, et OÜ Baltest General arvete kajastamine OÜ Green Partners maksuarvestus tingib sisendkäibemaksu summa deklareerimise tegelikust oluliselt suuremana. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puudus ülevaade tema juhtida olnud tootmisobjekti ehitamise maksumusest tervikuna ning sellest, millised on äriühingu tulud ning milliste allikate arvel ehitamist finantseeritakse. Vastavalt oli talle teada ka see, et OÜ Baltest General arvete kajastamine maksuarvestuses mõjutab otseselt OÜ Green Partners varalist olukorda, vähendades äriühingu maksukohustust ja andes tulu enamtasutud käibemaksuna tagastatavate summade näol ja võimaldades seega finantseerida ehitamist või äriühingu muud tegevust. Maksuhalduri arvestuse (vastutusotsuses p 7) kohaselt 2011. aasta lõpuni tagastati OÜ-le Green Partners kokku alusetult käibemaksu 216 315 eurot ja tasaarvestati teiste maksudega 35 805 eurot.
23.Asja lahendamiseks tuleb seega vastata küsimusele, kas Rait Linnasmägi, olles teadlik nn valearvete kasutamisest äriühingu maksuarvestuses, tegevusetusega rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb MKS § 8 lg-st 1 äriühingu seadusliku esindaja kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda muu hulgas MKS § 85 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks, s.o maksudeklaratsioonis õigete andmete esitamiseks. Käesoleval juhul kaebaja ise küll ei esitanud maksudeklaratsioone ega korraldanud nende esitamist, kuid eelnevalt tuvastatud asjaoludel oli teadlik sellest, et esitatud deklaratsioonid kajastavad ebaõigesti OÜ Green Partners maksukohustust. Selles olukorras tulenes talle MKS § 8 lg-st 1 kohustus tegutseda. Passiivseks jäämisega rikkus Rait Linnasmägi juhatuse liikme kohustust tagada esindatava mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Rikkumine on põhjuslikus seoses OÜ Green Partners maksuvõla tekkimisega, sest kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult sisendkäibemaksu alusetu tagastamise ja tasaarvestamise teiste maksudega.
24.Ringkonnakohus nõustub, et raske hooletuse ja tahtluse piiritlemine tegevusetuse olukorras on keerukas. Tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3−5 sätestatust (MKS § 40 lg 4). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5).
Kuigi tegevusetus võib viidata, et isiku käitumine ei olnud vahetult suunatud kohustuse rikkumisele, saab käesoleval juhul siiski jaatada kaebaja tahtlust MKS § 8 lg-s sätestatud kohustuse rikkumisel. Rait Linnasmägi oli teadlik OÜ Baltest General arvete kajastamisest OÜ Green Partners maksuarvestuses ning enamkäibemaksu alusetust tagastamisest. Nendel asjaoludel nõudis MKS § 8 lg 1 tema aktiivset tegevust maksurikkumise lõpetamiseks. Passiivseks jäämine osutab, et kaebaja nõustus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kaudu maksueelise saavutamisega, s.o jättis tahtlikult juhatuse liikme kohustused täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib eeltoodu ka juhul, kui kaebaja ja Rain Linnasmäe vahel oli kokkulepe juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jagamise kohta. Määravaks on seejuures asjaolu, et kaebaja oli teadlik juhatuse teise liikme tegevuse õigusvastasusest ega saa tegevusetust õigustada lootusega, et juhatuse teise liikme tegevus on õiguspärane. Seetõttu on alusetu väita, et kaebaja rikkus üksnes üldist juhatuse liikme hoolsuskohustust, jättes juhatuse teise liikme tegevuse vajaliku kontrollita. Ka juhatuse teise liikme vastutusvaldkonnas ilmneva rikkumise korral tuleb isikul sekkuda rikkumise lõpetamiseks. Sekkumisest hoidumine, kui pole alust eeldada rikkumise lõpetamist ja varasema rikkumise heastamist, on isiku teadlik otsus, seega tahtlik käitumine.
25.Maksuhaldur on vastusotsuse punktis nr 5.4 toodud asjaoludel õigesti tuvastanud kaebaja tahtluse ja punktis 6 põhjusliku seose. Ringkonnakohus ei pea asjakohatuks viiteid sellele, et OÜ Green Partners teine juhatuse liige on kaebaja vend ja mõlemad tunnevad OÜ Baltest General juhatuse liiget A. Tõnissoni, kellest pärast nimetatud äriühingu ühendamist sai OÜ Green Partners juhatuse liige. Vaidlusaluste tehingutega tõttu halvenenud suhted kaebaja ja Rain Linnasmäe vahel ei mõjuta hinnangut isikute varasematele suhetele. Maksuhalduri ega halduskohtu järeldusi ei lükka ümber 2. mai 2013 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses (I kd, tl 91) toodud seisukoht, et kaebaja ei ole mingil moel osalenud maksupettuses. Halduskohus on põhjendatult osutanud, et kriminaalmenetluses on uuritud üksnes seda, kas Rait Linnasmägi oli täitnud KarS § 3892 lg 1 koosseisu, mitte seda, kas ta võiks vastutada OÜ Green Partners maksuvõla eest MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse tahtliku rikkumise tõttu. Lisaks nähtub määrusest, et tuvastati, et kaebaja ei ole aktiivselt osalenud maksupettuses. Vastutusotsuse aluseks on aga juhatuse liikme kohustuse rikkumine tegevusetusega. Seega ei ole vastutusotsus vastuolus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse järeldusega.
26.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Rait Linnasmäele OÜ Green Partners maksuvõla tasumise kohustuse panemine on kooskõlas MKS § 40 lg-ga 1 ja MKS § 8 lg-ga 1. Vastavalt ei ole alust MTA 29. septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks. Rait Linnasmägi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2017. a otsus muutmata.
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu MTA kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.