Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-16-2670 13. märts 2017 Janar Jäätma Rait Linnasmägi kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 osaliseks tühistamiseks Kaebaja Rait Linnasmägi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Meinson 1. märts 2017, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rait Linnasmägi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. aprill (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Green Partners käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust september 2009–detsember 2010.
2.MTA kohustas 2. detsembri 2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/791-30 OÜ-d Green Partners tasuma käibemaksu 101 795 eurot ja 67 senti ja tulumaksu 7510 eurot ja 58 senti (tl-d 32–42). Maksuotsust põhjendati kokkuvõtlikult sellega, et OÜ Green Partners ei soetanud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Baltest General ning OÜ Green Partners tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.
3.MTA kohustas 29. septembri 2016. a vastutusotsusega nr 13-7/468-16 Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi solidaarselt tasuma OÜ Green Partners käibemaksuvõlg 101 795 eurot ja 67 senti (tl-d 7–21). MTA asus seisukohale, et Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi olid OÜ Green Partners juhatuse liikmed, nad rikkusid tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ja see tõi kaasa OÜ Green Partners maksuvõla ja selle tasumata jätmise. MTA põhjendab oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) OÜ Green Partners kajastas september 2009–detsember 2010 sisendkäibemaksu hulgas teenuse soetamist OÜ-lt Baltest General. Tegelikult poolte vahel tehinguid ei toimunud; 2) maksuvõla tekkimisel olid OÜ Green Partners juhatuse liikmeteks Rain ja Rait Linnasmägi. Nendel isikutel lasus kohustus tagada OÜ Green Partners maksukohustuse õiguspärane deklareerimine ja tasumine. Mõlemad isikud tegelesid äriühingu juhtimisega ühiselt ja nende vahel ei olnud ranget tööjaotust. Mõlemad isikud tegelesid aktiivselt äriühingu juhtimisega ning neil oli võimalus kontrollida äriühingu rahade liikumist ja raamatupidamist; 3) Rain Linnasmägi rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, kuna ta deklareeris sisendkäibemaksu ebaõigesti ja jättis täitmata tasumiskohustuse. Rain Linnasmägi tegevus oli tahtlik; 4) Rait Linnasmägi rikkus MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Rait Linnasmägi juhatuse liikmeks oleku perioodil detsember 2009–oktoober 2010 deklareeris OÜ Green Partners OÜ Baltest General nimel OÜ-le Green Partners esitatud arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu 101 795 eurot ja 67 senti. OÜ-l Green Partners ei olnud õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kuna ta ei soetanud ehitusteenust OÜ-lt Baltest General. OÜ Green Partners esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid ja sisendkäibemaksu kajastati õigusvastaselt suuremas summas. Rait Linnasmägil lasus kohustus tagada, et OÜ Green Partners täidaks maksuseadusest tulenevad kohustused. Rait Linnasmägi on rikkunud MKS § 85 lg-t 4, käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1. Rait Linnasmägi rikkus tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1, KMS § 38 lg 1); 5) Rait Linnasmägi lõi teadlikult ja tahtlikult olukorra, milles OÜ Green Partners kajastas sisendkäibemaksuarvestuses ehitusteenust, mida OÜ Baltest General tegelikkuses ei osutanud. Rait Linnasmägi aktsepteeris teadlikult olukorda, kus OÜ Green Partners kajastas käibemaksusummasid õigusvastaselt. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikmetele kohustused ei sõltu nendevahelisest tööülesannete jaotusest. Usutav ei ole, et Rait Linnasmägi ei olnud toimuvaga kursis. Rait Linnasmägil oli ühine äriplaan vennaga, kes oli juhatuse teiseks liikmeks, kes esitas raamatupidajale dokumente, kellel oli juurdepääs kõikidele äriühingu andmetele, kes teostas tootmist vaidlusalusel ehitusobjektil ning kelle tuttav oli OÜ Baltest General juhatuse liige Agu Tõnisson. Arvesse tuleb võtta ka esitatud arvete hulka ja väidetava teenuse osutamise pikaajalist intervalli. Rait Linnasmägi ja Agu Tõnisson on pikaajalised tuttavad. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine saab olla vaid teadlik ja tahtlik tegevus; 6) Rain Linnasmägi ja Rait Linnasmägi tegevuste ja OÜ Green Partners maksukohustuse täitmata jätmise vahel on põhjuslik seos. Kui juhatuse liikmed ei oleks kajastanud valearveid,
3-16-2670 ei oleks tekkinud OÜ-l Green Partners maksuvõlga ning selle edutu sissenõudmisega ei peaks praegu tegelema; 7) maksusumma määramise aegumistähtaeg on 18. september 2019. Kuna juhatuse liikmed tegutsesid teadlikult ja tahtlikult, kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Kriminaalmenetlus kestis 1702 päeva, maksusumma määramine kriminaalmenetluse ajaks peatub. Vanim tasumata maksukohustus on 2010. a, mille deklaratsiooni esitamise tähtpäev oli 20. jaanuar 2010.
4.Rait Linnasmägi esitas MTA 29. septembri 2016. a vastutusotsusele nr 13-7/468-16 vaide, mille MTA jättis 23. novembri 2016. a vaideotsusega nr 6-1/3522-2 rahuldamata (tl-d 22–25).
5.Rait Linnasmägi esitas 22. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA
29.septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/468-16 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgnevalt: 1) kaebaja ja Rain Linnasmägi vastutust tuleb vaadelda eraldi. Prokuratuur menetles Rain Linnasmägi ja A. Tõnissoni suhtes kriminaalasja. Prokuratuur lõpetas kaebaja suhtes kriminaalmenetluse, kuna eeluurimise käigus ei tuvastatud, et kaebaja oleks allkirjastanud lepinguid, akte, arveid ja muid dokumente või muul moel osalenud maksupettuses ning esitanud maksuhaldurile OÜ Green Partners käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid; 2) vastutusotsusest ei nähtu, milliseid konkreetseid juhatuse liikme kohustusi kaebaja rikkus ja mis tõi kaasa maksuvõlgnevuse. Juhatuse liige ei pea teist juhatuse liiget kontrollima. Isegi kui ta pidi, võib teoreetiliselt olla tegemist hooletusega; 3) vastutusotsus on vastuoluline, kuna sellest jääb arusaamatuks, kas kaebajat süüdistatakse aktiivses tegevuses või tegevusetuses; 4) vastutusotsuses tehtud etteheide on mõistetamatu, et kaebaja lõi olukorra, kus OÜ Green Partners deklaratsioonides esitati valeandmeid. Maksuhaldur ei ole seda väidet sisustanud, s.t, mida kaebaja tahtlikult valesti tegi; 5) vastutusotsusest ei nähtu, et kaebaja tahtlus oleks tõendatud. Ei piisa väitest, et juhatuse liikmetel oli ühine äriplaan ja et kaebajal oli juurdepääs äriühingu dokumentatsioonile; 6) maksuhalduri väide, et juhatuse liige pidi olema teadlik, et OÜ Baltest General tegelikult teenust ei osutanud, ei ole ühene. Maksuhaldur tuvastas, et Baltest General OÜ kohustuseks oli peatöövõtt. Alltöövõtjad ehitasid objekti ja kaebaja on nendega samuti vahetult suhelnud. Vastutusotsusest ei selgu, kuidas pidi kaebaja aru saama, et Baltest General OÜ tööde vahendamist ei osuta; 7) vastutusotsuses tuvastati põhjuslik seos mõlema juhatuse liikme puhul ühiselt. Rain Linnasmägi tegevus on omistatud kaebajale. Põhjuslik seos oleks kaebaja puhul tulnud eraldi esile tuuma. Väidetav rikkumine ei toonud kaasa maksuvõlga; 8) maksuhaldur peab tuvastama juhatuse liikmete tööjaotuse, kuna sellest sõltub juhatuse liikme süü ja süü suurus. OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General vahel 21. septembril 2009. a sõlmitud peatöövõtulepingu allkirjastas Rain Linnasmägi. Rain Linnasmägi võttis töid vastu, ta tegeles arvetega ja edastas arved raamatupidajale. Kaebaja ei tegelenud äriühingus juriidiliste küsimustega, vaid ta tegeles tootmise ja müügiga. Kaebaja ei ole edastanud ostuarveid ega esitanud maksudeklaratsioone. Kaebaja ei olnud teadlik, et OÜ Green Partners ja Baltest General OÜ vaheline leping oli näilik või vale.
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, vaidlustatud otsus tühistamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: 1) vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine; 2) kaebajalt nõutakse sisse OÜ Green Partners maksuvõlg, mida ei ole õnnestunud OÜ-lt Green Partners sisse nõuda;
3-16-2670 3) kaebaja rikkus deklareerimiskohustust (MKS § 84 [õige on § 85] lg 4, KMS § 24 lg 1 ja § 27 lg 1). Juhatuse liikmed esitasid käibedeklaratsioone, milles kajastati valesid andmeid. Seeläbi vähendasid nad tasumisele kuuluvat käibemaksusummat; 4) kaebaja rikkus tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1, KMS § 38 lg 1). Juhatuse liikme tegevuse tulemusena (võltsarvete kajastamine raamatupidamises) ei täitnud OÜ Green Partners rahalisi kohustusi tähtaegselt ja täielikult; 5) kaebaja rikkus tagamiskohustust (MKS § 8 lg 1). Deklareerimiskohustuse rikkumine viis tasumiskohustuse rikkumiseni; 6) kaebaja ja Rain Linnasmägi vastutuskohustus ei sõltu kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, kuna maksuõigusliku vastutuse alused on teised. Kriminaalmenetlusel ja maksumenetlusel võib olla kokkupuutepunkte. Samas ei ole maksuhaldur vastutusotsuse andmisel tuginenud kriminaalmenetluses kogutud tõenditele; 7) vastutusotsuse p-s 5.4 märgitud asjaolud lubavad järeldada, et tegemist oli kohustuse tahtliku rikkumisega. Kaebaja vastutust ei välistaks asjaolu, kui kaebaja tegeles peamiselt tootmisega ning et peatöövõtulepingu allkirjastas Rain Linnasmägi. Juhatuse liikmete omavahelised kokkulepped ei mõjuta juhatuse liikme vastutust (TlnRngKo asjas nr 3-11-2342, p 10). Juhatuse liige on rikkunud tagamiskohustust süüliselt ka siis, kui maksuseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks (TlnRngKo 3-12-2511). Maksuvõla tekkimise muudab võimalikuks ka see, kui teised juhatuse liikmed olid tegevusetud (TlnRngKo 3-12-2511, p 13); 8) kaebaja ja Rain Linnasmägi tegelesid juhtimisega ühiselt. Rain Linnasmägi 28. mai 2014 suulise seletuse kohaselt ei olnud OÜ Green Partners juhtimisel ranget reeglistikku, juhatuse liikmed juhtisid äriühingut vastavalt vajadusele, igal liikmel oli volitus esindamaks äriühingut ning äriühingu raamatupidamist organiseerisid juhatuse liikmed. Rain Linnasmägi märkis
23.veebruari 2011 seletustes, et tema ülesandeks oli arendus ja turundus ning kaebaja tegeles Karulas tootmisega. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis eelneva ümber lükkaks; 9) kaebajal olid tihedad perekondlikud ja ärialased sidemed Rain Linnasmägiga ja OÜ Baltest General juhatuse liikme Agu Tõnissoniga, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud tegeliku olukorraga kursis (RKHKo 3-3-1-17-13, p 16). Olukorras, kus kaebaja oli teadlik, et OÜ Baltest General ehitusteenust ei osuta ja kaebaja aktsepteeris maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamist, on ta tegutsenud tahtlikult (RKHKo 3-3-1-32-09, p 12). Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust (TlnRngKo 3-12-2511, p 13); 10) iga juhatuse liikme süü on eraldi tuvastatud; 11) kohustuse rikkumise ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Kui juhatuse liikmed ei oleks kajastanud võltsarveid, ei oleks maksuvõlga tekkinud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja vaidlustab vastutusotsust. MKS § 40 lg 1 kohaselt on vastutusotsuse tegemise eeldused järgmised: 1) juhatuse liige peab olema tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud peab olema kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo 3-3-1-20-16, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
3-16-2670
8.Kaebaja on kaebuses kokkuvõtlikult seisukohal, et kohustuse rikkumine ja süü aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Samuti puudub põhjuslik seos väidetava rikutud kohustuse ja maksuvõla vahel.
9.Esmalt analüüsib kohus, kas vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja on rikkunud maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevat rahalise kohustuse täitmist (I), seejärel küsimust, kas rikutud kohustuse ja OÜ Green Partners maksuvõla vahel on põhjuslik seos (II) ning kas vastustaja on kaebaja süü õigesti järeldanud (III). Viimaks lahendab kohus menetluslikud küsimused (IV). I
10.MKS § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
11.Maksumenetluses on kehtiva maksuotsusega tuvastatud, et OÜ-l Green Partners on maksuvõlg, mis tekkis seetõttu, et OÜ Green Partners kajastas enda käibemaksuarvestuses OÜ Baltest General esitatud nn võltsarveid (arvetel kajastatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud) (I kd, tl-d 32–42). Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Nimetatud asjaolusid kaebaja kaebuses ei vaidlusta. Küll aga võib kaebaja esindaja istungil märgitust järeldada, et ta vaidlustab ka maksuotsuse aluseks olevat asjaolu, mille kohaselt OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General vahel tegelikkuses teenust ei osutatud. Seejuures ei esitanud kaebaja esindaja istungil üksikasjalikke väiteid selle kohta, mille vastu MTA on maksuotsuses konkreetselt eksinud (II kd, tl 9 pöördel). Kohus märgib, et tegemist on uut asjaolu sisaldava väitega, mida ei ole MTA-le edastatud vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit (HKMS § 51 lg 3). Siiski menetleb kohus seda, kuna see ei põhjusta menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4). Kohus ei nõustu istungil esitatud kaebaja väitega. MTA 2. detsembri 2013. a maksuotsuses nr 12.2-3/791-30 on OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General tegevusele tuvastatud asjaoludel õiguslik hinnang antud. Kohus nõustub eelpool viidatud maksuotsuses märgitud põhjendustega. Kohus ei korda MTA 2. detsembri 2013. a maksuotsuses nr 12.2-3/791-30 esitatud põhjendusi, kuna kaebus jääb rahuldamata (vt käesoleva otsuse p 26) ja kohus järgib maksuotsuses esitatud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).
12.Kuna kaebajale etteheidetavaks teoks on MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse rikkumine (vt käesoleva otsuse p 16), ei saa kaebaja kohustuse rikkumise hindamisel määravat tähendust omistada MTA uurimisosakonna 2. mai 2013. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses kriminaalasjas nr 1176000056 võetud seisukohale, et tuvastatud ei ole kaebaja poolt lepingute, aktide, arvete ja muude dokumentide allkirjastamine või et ta oleks muul moel osalenud maksupettuses ja esitanud maksuhaldurile teadvalt valeandmeid (I kd, tl 26). MTA uurimisosakond hindas kaebaja tegevust KarS § 3892 lg 1 järgi. MTA uurimisosakond ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust tegutseda äriühingu rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil. Nimetatud küsimust tuleb hinnata praeguse vaidluse raames iseseisvalt.
3-16-2670
13.Vastustaja heidab kaebajale MKS § 8 lg 1 valguses ette esmalt, et ta on rikkunud MKS § 85 lg-t 4, KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1 (nn deklareerimiskohustust). Vastustaja põhjendab enda järeldust asjaoluga, et OÜ Green Partners on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu ja tal puudus õigus see maha arvata, sest OÜ Baltest General ei ole talle ehitusteenust osutanud. Vastustaja heidab kaebajale MKS § 8 lg 1 valguses ette teiseks, et ta on rikkunud MKS § 105 lg-t 1 ja KMS § 38 lg-t 1 (nn tasumiskohustust). Vastustaja põhjendab enda järeldust sellega, et kaebaja lõi olukorra, kus OÜ Green Partners kajastas arveid, mille eest teenuseid ei osutatud. Kohtu hinnangul ei ole MTA kaebajale ette heitnud, et ta oleks raamatupidajale esitanud nn võltsarveid, mida OÜ Green Partners seejärel oma maksuarvestuses kajastas. Kaebajale ette heidetavaks tegevuseks on see, et ta rikkus kohustust tegutseda äriühingu rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil.
14.Menetlusosaliste vahel on vaidlus mh selle üle, kuidas tuleb MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme üldist kohustust sisustada, kui äriühingu juhatuses on mitu juhatuse liiget ning ainult üks nendest tegeleb juriidiliste ja raamatupidamise küsimustega.
15.Mitmeliikmelise juhatuse korral on reeglina kõikide juhatuse liikmete kohustuseks osaühingu juhtimine ja esindamine (ÄS § 180), raamatupidamise korraldamine (ÄS § 183) ja maksude nõuetekohase täitmise tagamine (MKS 8 lg 1).
16.Kohtu hinnangul ei sätesta MKS § 8 lg 1 juhatuse liikmele kohustust käituda teatud kindlatel viisidel, vaid MKS § 8 lg 1 sätestab juhatuse liikmele kohustuse tagada äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine (nn tagamiskohustus). Tagamiskohustuse all tuleb mõista eeskätt seda, et äriühingu juhatuse liige peab oma tegevuse ja tegevusetusega looma eeldused selleks, et äriühingu rahalised ja mitterahalised kohustused saaksid vastavalt seadustele täidetud. Tagamiskohustus hõlmab endas nii kohustust hoiduda teatud tegevusest (nt maksudeklaratsioonides võltsarvete kajastamisest) kui ka kohustust tegutseda äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil (nt sh näidates üles huvi äriühingu sõlmitud lepingute täitmise vastu, vajadusel uurides, kas lepingupooled tegelikkuses teenuseid osutavad ning seejärel parandada äriühingu esitatud deklaratsioonid MKS § 89 kohaselt). Üks juhatuse liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab jääda passiivseks. Passiivseks jäämisel võib ta võtta enda kanda teise juhatuse liikme tegevusest tekkinud riskid.
17.MKS § 8 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme tagamiskohustust tuleb hinnata läbi juhatuse liikme hoolsuskohustuse (TsÜS § 35, vt ka Ühinguõigus I. Koost. K. Saare, U. Volens jt. Kirjastus Juura, Tallinn: 2015, lk 133). Piisava hoolsuse näitamine ei tähenda, et juhatuse liige peaks tundma huvi teise juhatuse liikme esitatud kõikide arvete, sõlmitud lepingute õigsuse ja täidetud deklaratsioonide vastu. Küll aga on keskmiselt juhatuse liikmelt mõistlik oodata, et ta näitaks üles piisavat hoolsust ja tunneks huvi teise juhatuse liikme valduses olevate lepingute ja arvete õigsuse vastu eeskätt suurema mahuliste projektide puhul ja sellega kaasneva maksukohustuse nõuetekohasel täitmisel.
18.Kohtu hinnangul on seega praeguses vaidluses keskne küsimus, kas kaebaja kui üks juhatuse liikmetest on MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustust täitnud piisava hoolega.
3-16-2670
18.1.Kaebaja väidab, et ta tegeles tootmisega, mitte arvete ja deklaratsioonide täitmise ja esitamisega. Kohtu hinnangul ei saa osaühingu juhatuse liikmed oma faktilise tegevuse kaudu määrata, kelle kohustus on tagada maksudeklaratsioonide nõuetekohane täitmine ja esitamine ning kes kannab vastutust selle kohustuse rikkumise eest. MKS § 8 lg 1 ei ole dispositiivne õigusnorm. Kui juhatuse liige nt faktiliselt loobub osaühingu juhtimisel tagamiskohustuse täitmisest, võtab ta üldjuhul enda kanda teise juhatuse liikme loodud riski. Kohustuse rikkumise eest vastutavad juhatuse liikmed reeglina solidaarselt (TsÜS § 37 lg 1). See, millises ulatuses solidaarvõlgnikud kohustuse rikkumise eest vastutavad, on solidaarvõlgnike omavahelise suhte küsimus, mida tuleb solidaarvõlgnikel omavahel vaielda (võlaõigusseadus § 69).
18.2.Kohtu hinnangul võis kaebajalt kui osaühingu juhatuse ühelt liikmelt eeldada, et ta oleks kursis nii 21. septembril 2009 OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General vahel sõlmitud peatöövõtulepinguga kui ka selle teenusega kaasnevast maksukohustusest. Lepingu allkirjastas kaebaja vend Rain Linnasmägi. 21 septembril 2009 sõlminud peatöövõtulepingu esemeks oli Karula Farmeri kinnistul asuva ehitusobjekti tööde teostamine maksumusega 8 911 833 krooni ja 40 senti (vastutusotsus p 4.1, tl 8 pöördel). A. Tõnisson märkis: „Green Partners OÜ-le pakutavast ehitusteenusest oli suurim Karula objektil Farmeri kinnistul teostatavad tööd [---]“ (A. Tõnissoni suulise seletuse protokoll p 2, tl 86 pöördel). Rain Linnasmägi märgib, et OÜ Green Partners juhtimisel ei olnud tööjaotuse osas ranget reeglistikku ja juhatuse liikmed juhtisid äriühingut vastavalt vajadusele (Rain Linnasmägi suulise seletuse protokoll p 5, tl 58 pöördel). Rait Linnasmägi märgib, et nii tema kui Rain Linnasmägi olid ainsad volitatud isikud äriühingu nimel tehinguid tegema ning dokumente raamatupidajale esitasid mõlemad juhatuse liikmed (Rait Linnasmägi suulise seletuse protokoll p-d 3 ja 4, tl 65 pöördel). Rait Linnasmägi märgib: „Rain tegeleb lepingutega, mina olen tutvunud ja lugenud kõiki lepinguid, aga kommenteerida ei oska.“(Rait Linnasmägi suulise seletuse protokoll, II kd, tl 12). Kaebaja märkis istungil, et ta viibis ehitusobjektil (vt kohtuistungi protokoll, II kd, tl 9).
18.3.Seega nähtub eelnevast, et tegemist oli mahuka äriprojektiga, mille maksumus oli suur. Juhatuse liikmete seletused võimaldavad järeldada, et reaalselt puudus kaebajal takistus täita MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust. Juhatuse liikmed olid seotud isikud. Kaebaja viibis ehitusobjektil ja ta oli ehitustegevusest teadlik. Samuti pidi ta olema teadlik 21. septembril 2009 sõlmitud lepingust. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajalt kui äriühingu ühelt juhatuse liikmelt oli mõistlik oodata, et ta oleks tundnud vaidlusaluse lepingu täitmise ja selle alusel esitatud arvete alusel koostatud maksudeklaratsioonide vastu huvi ning astunud samme selleks, et kontrollida, kas maksudeklaratsioonid kajastavad tõeseid andmeid. Kaebaja on piisava hoolsuse üles näitamata jätmisega rikkunud kohustust tagada OÜ-le Green Partners maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmine. II
19.Selleks, et MKS § 8 lg-t 1 ja § 40 lg-t 1 kohaldades teha äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsus, tuleb lisaks õigusvastasele teole ning isiku süüle ja selle vormile tuvastada põhjusliku seose olemasolu (RKHKo 3-3-1-37-13, p 26).
20.OÜ Green Partners maksuvõlg tekkis ka kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse rikkumise tulemusena. Kahju vajalikuks põhjuseks on ka kaebaja piisava hoole üles näitamata ja tegutsemata jätmine. Kui kaebaja oleks välja selgitanud, kas ja kuidas
21.septembri 2009. a lepingut täidetakse, ning kas selle lepingu alusel esitatud arvete alusel koostatud maksudeklaratsioonid on õiged, oleks kaebaja oma õiguspärase tegevusega saanud OÜ Green Partners maksuvõla ära hoida (nt esitades parandusdeklaratsioonid MKS § 89
3-16-2670 kohaselt). Seega jagab kohus MTA seisukohta, et maksuvõlg on tingitud ka kaebaja tegevusetusest. III
21.Järgnevalt analüüsib kohus, kas MTA on kaebaja süü (s.o tahtluse) õigesti järeldanud. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine (maksu)võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (MKS § 40 lg 4, VÕS § 104 lg 5). Tahtlus on isiku teadlikkus oma käitumisega kaasneva tagajärje õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine maksusuhte tekkimisel (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P. Varul, I. Kull jt. Kirjastus Juura, Tallinn: 2016, lk 492. RKHKo 3-3-1-23-12, p 14; 3-3-1-43-14, p 15; 3-3-1-37-13, p 24). Seega tuleb vastata küsimusele, kas kaebaja oli teadlik, et passiivseks jäämisega rikub ta maksukorralduse ja maksuseadusest tulenevat kohustust, ja kas ta soovis maksuõigussuhtes õigusvastase tagajärje saabumist.
22.Tahtlus on seotud eeskätt isiku subjektiivsete tunnustega (RKHKo 3-3-1-37-13, p 24), mistõttu ongi selle aluseks olevate asjaolude tõendamine keeruline. Kohus möönab, et kaebaja tahtlust ei ole eraldivõetuna ühegi tõendi alusel otseselt võimalik järeldada. Samas tuleb kohtu hinnangul praeguses vaidluses vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel lähtuda kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumis hindamisest ja nn "elulise usutavuse" kriteeriumist (RKHKo 3-3-1-17-13, p 16).
23.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et MTA ei ole kaebaja süüd individuaalselt hinnanud. Vaidlustatud otsusest p-dest 5.2 ja 5.4 nähtub, et mõlema juhatuse liikme süüd on eraldi hinnatud. Vastustaja on kaebaja osas seisukohal, et ta rikkus oma kohustusi tahtlikult, mida ta järeldab sellest, et: 1) kaebaja ütles, et OÜ Green Partners ja OÜ Baltest General vahel toimusid tehingud ja OÜ Green Partners tegevuskoht oli Karulas (5. mai 2014. a protokoll); 2) kaebaja ütles, et OÜ Green Partners äriplaan oli tal vennaga ühine (28. aprilli 2011. a protokoll); 3) maksumenetluses on tuvastatud, et äriühingute vahel tehinguid ei toimunud; 4) OÜ Baltest General juhatuse liige A. Tõnisson ei osanud selgitada, kuidas ning kellelt on OÜ Baltest General ehitusteenust saanud, samuti ei teadnud ta, kuidas said majandustegevust mitteomavad äriühingud osutada OÜ-le Baltest General tööjõuteenust; 5) kaebaja ja Rain Linnasmägi on A. Tõnissoniga tuttavad; 6) Rain Linnasmägi ütles, et tema koos vennaga (s.o kaebajaga) olid äriühingu volitatud esindajad, kindlat tööjaotust ei olnud ja nad juhtisid äriühingut vastavalt vajadusele.
24.Tõendeid kogumis hinnates pole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud
21.septembril 2009 sõlmitud peatöövõtulepingust ja et selle lepingu alusel peaks Karula objektil ehituse peatöövõtuteenust osutama OÜ Baltest General ning et tegevusetuse korral kaasneb OÜ-le Green Partners nn ebaseaduslik maksueelis. Kaebaja oli OÜ Green Partners üks juhatuse liikmetest. Kaebaja vend oli teiseks juhatuse liikmeks, kes allkirjastas peatöövõtulepingu ja esitas raamatupidajale arveid. Kaebajal ja tema vennal oli ühine äriplaan, mistõttu pidi tegemist olema läbimõeldud tegevusega. Ei ole usutav, et kaebaja ei olnud äriühingu tegevuse ja sellega kaasneva maksukohustusega kursis. Kaebaja märkis, et ta on tutvunud ja lugenud kõiki lepinguid (II kd, tl 9). Samuti oli tal juurdepääs OÜ Green Partners sularahale ning pangakontodele. Nii kaebaja kui ka Rain
3-16-2670 Linnasmägi tundsid A. Tõnissoni, kes allkirjastas Baltest General OÜ nimel peatöövõtulepingu. Kohtuistungil märkis kaebaja, et ta viibis enamuse ajast ehitusobjektil ning alltöövõtjad pöördusid küsimustega tema poole. Olukorras, kus sõlmitakse peatöövõtuleping, kuid tellija esindaja viibib ise ehitusobjektil ning alltöövõtjad pöörduvad küsimustega kaebaja poole, jääb kohtule peatöövõtulepingu sõlmimise mõte arusaamatuks. Peatöövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks on, et tellija saab teenuse pakkujalt valmis objekti ilma, et ta peaks ise täitma peatöövõtja ülesandeid.
25.Kaebaja pidi teadma, et ka temal kui juhatuse liikmel lasus kohustus korraldada OÜ Green Partners raamatupidamist ja tagada maksude tasumise nõuetekohane täitmine. Tuvastatud asjaolude kogumis hindamisel pidi kaebaja olema teadlik, et passiivseks jäämisel kajastatakse OÜ Green Partners käibemaksuarvestuses valeandmeid, millega saavutatakse OÜ-le Green Partners õigusvastane maksueelis. OÜ Green Partners maksuvõlg tekkis kaebaja kontrolli all oleva tegevuse käigus ning eluliselt ei ole usutav, et kahju täpne põhjus ei olnud kaebajale teada. Seetõttu on MTA õigesti tuvastatud asjaoludel kaebaja tahtluse järeldanud. IV
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse kaebajat puudutavas osas tühistamata.
27.Nii kaebaja kui ka vastustaja on esitanud kohtule süüteomenetluses kogutud tõendeid: kahtlustatava ja kohtueelse menetluse kokkuvõtte, vastuse päringule kriminaalasjas, tunnistajate ülekuulamise protokollid, isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (I kd, tl-d 27–31 ja 100–129). MTA on seisukohal, et ta ei ole vastutusotsuse tegemisel nendele tõenditele tuginenud. Kohus eelpool viidatud tõendeid asja lahendamisel arvesse ei võta, kuna neid tõendeid ei ole vastutusotsuse tegemisel kasutatud (HKMS § 62 lg 2 ja lg 6). Kohtuistungil menetlusosalised sellele vastu ei vaielnud (II kd, tl 8).
28.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad MTA menetluskulud tema kanda juba üksnes selle asjaolu tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.