Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1898
Haldusasi
Menetlusosalised
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.06.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00724-17 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas Kaebuse esitaja XX, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.05.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus Tallinna Halduskohtu 12.01.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-16-2481, LM AUTO OÜ ja Esteimer Autohooldus OÜ 2015. a aprilli müügipakkumiste ning NordPaint OÜ 24.04.2015 volikirja lisamiseks toimiku materjalidele ja tagastada need vastustajale. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 06.05.2019 otsus asjas nr 3-17-1898. Teha uus otsus ja jätta XX kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
18.12.2019
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-17-1898 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.03.2015 teate nr 12.2-3/031395-1 ja 31.03.22015 korralduse nr 12.2-3/031395-2 alusel Autotrans OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar 2015.
2.MTA määras 19.05.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031395-25 Autotrans OÜ-le täiendavalt tasumisele käibemaksu 15 837 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 5001 eurot. MTA tuvastas käibemaksuga seoses, et veoki DAF XF 460 SSC tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Metraks ning tehingut Autotrans OÜ ja OÜ Metraks vahel ei toimunud. OÜ-l Metraks puudus reaalne majandustegevus ning OÜ Metraks ei deklareerinud ühendusesisese kauba soetamist. Autotrans OÜ ostis DAF XF 400 SSC tegelikult Poola äriühingult WTC Sp. z o.o. Autotrans OÜ kasutas OÜ Metraks arvet nr 150201-1 maksueelise saamise eesmärgil. Käibemaksu tasumise kohustus suunati mittetegutsevale äriühingule OÜ Metraks seetõttu, et saada sisendkäibemaksuna tagasi käibemaksu ühendusesiseselt soetatud ja pöördmaksustamisele kuuluvalt kaubalt summas 15 834 eurot.
3.MTA kontrollis 05.10.2016 korralduse nr 12.2-3/034765-3 alusel Autotrans OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni–august 2015 ning määras 17.10.2016 maksuotsusega nr 12-3/034765-25 Autotrans OÜ-le täiendavalt tasumisele käibemaksu 50 000 eurot. 1) MTA tuvastas Color Invest OÜ väidetavate tehingutega seoses, et arvetel nr 050601 ja nr 200701 toodud kauba müüjaks ei olnud Color Invest OÜ. Color Invest OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning samuti puudusid käibevahendid nimetatud vara soetamiseks. Autotrans OÜ 2015. a juunis ostetud sadulauto Volvo FH on OÜ-le Color Invest 03.06.2015 väljastatud arve nr VL4316348 kohaselt müünud Leedu äriühing UAB Vlantana hinnaga 66 500 eurot. Autotrans OÜ 2015. a juulis ostetud poolhaagise Magyar on OÜ-le Color Invest 06.07.2015 väljastatud arve nr 108/07/N72015 alusel müünud Poola äriühing G.Magyar Sp. z o.o hinnaga 81 000 eurot. Autotrans OÜ-d ning OÜ-d Color Invest kasutati üksnes selleks, et Autotrans OÜ-l oleks võimalik arvata maha sisendkäibemaksu ühendusesiseselt soetuselt. Sellega sai Autotrans OÜ maksueelise, sest käibemaksukohustus jäeti Color Invest OÜ-sse ning tehingutelt arvati maha sisendkäibemaks 31 800 eurot. 2) MTA tuvastas Swedbank Liising AS-ga väidetava tehinguga seoses, et arvel nr 8661690013 näidatud veoki tegelikuks müüjaks Swedbank Liising AS-le ei olnud TimeTronic OÜ. Autotrans OÜ soetas sadulveoki Volvo VH Poola äriühingult Transport Drogowy Towarowy Andrzej Baczyk summas 69 000 eurot. TimeTronic OÜ soetas veoki Volvo VH 03.08.2015 arve nr FT0715/02 alusel väidetavalt Fellowtrade OÜ-lt hinnaga 107 800 eurot (sh käibemaks 17 980 eurot) ja Fellowtrade OÜ soetas sõiduki 04.08.2015 arve nr 15080475 kohaselt Poola ettevõttelt Transport Drogowy Towarowy Andrzej Baczyk hinnaga 69 000 eurot. Fellowtrade OÜ-d ja TimeTronic OÜ-d kasutati tehingute ahelas üksnes vahelülidena, et Autotrans OÜ-l oleks võimalik arvata Swedbank Liising AS-lt sõiduki soetamisel maha sisendkäibemaks.
2(11)
3-17-1898
4.MTA kohustas 16.06.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00724-17 CC tasuma Autotrans OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga 79 638,56 eurot, AA 79 638,56 eurot ja XX 52 068,42 eurot kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjustel: 1) juhatuse liikmed rikkusid deklareerimiskohustust, kuna nad kajastasid perioodil juuni– august 2015 käibedeklaratsioonidel valeandmeid 50 000 eurot (maksukorralduse seadus (MKS) § 85 lg 4; käibemaksuseadus (KMS) § 29 lg 1, § 31 lg 1; tulumaksuseadus (TuMS) § 51 lg 1); 2) juhatuse liikmed rikkusid tasumiskohustust. Autotrans OÜ-l on tasumata maksuotsustega määratud maksukohustused perioodide veebruar 2015 ja juuni–august 2015 eest. Autotrans OÜ tasumiskohustust rikuti, kuna esitati ebaõigeid andmeid. CC, AA ja XX tegevuse tulemusel määrati Autotrans OÜ-le maksuotsustega maksu 47 726,26 eurot, mis on tänaseni tasumata. Äriühing deklareeris tööjõumakse perioodil 06.2015–06.2016 ja käibemaksu perioodil september ja detsember 2015 ning juuli 2016, kuid jättis deklareeritud maksukohustused teadlikult tasumata. CC, AA ja XX kui Autotrans OÜ seaduslikud esindajad rikkusid tasumiskohustust ja tagamiskohustust (MKS § 8 lg 1 ja § 105 lg 1; KMS § 38 lg 1, TuMS § 40 lg 4 ja § 54 lg 4; sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 9 lg 1 p 4; kogumispensionite seadus (KoPS) § 11 lg 1 p 4; töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 42 lg 1 p-d 2 ja 3); 3) AA ja CC rikkusid intresside tasumise kohustust summas 22 482,95 eurot ning XX summas 13 369,48 eurot (MKS 105 lg 1 ja § 115 lg 1).
5.XX esitas 17.07.2017 vaide MTA 16.06.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00724-17 peale. MTA rahuldas 17.08.2017 vaideotsusega nr 6-1/3793-2 vaide osaliselt ja tunnistas vastutusotsuse kehtetuks osas, millega kohustati XX tasuma Autotrans OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlga 9 428,77 eurot ja sellelt arvestatud intressi 2298,43 eurot. Muus osas jäi vaie rahuldamata.
6.XX esitas 18.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.06.2017 vastutusotsuse tühistamiseks järgnevatel põhjustel: 1) kaebaja ei pidanud teadma Autotrans OÜ ja Color Invest OÜ vahel juunis ja juulis 2015 toimunud tehingu tegelikest asjaoludest; 2) vastutusotsuse p-s 4.2.3 ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis seostaks kaebajat ja Autotrans OÜ-d vaidlusaluste sõidukite soetamise tehingutega; 3) XX oli Color Invest OÜ juhatuses 18.03.2015–22.04.2015, s.o vaevalt 1 kuu. XX ei olnud juhatuses 2015 juunis (ega ka mitte juulis). Arusaamatuks jääb, keda peab maksuhaldur silmas seotud juhatuse liikmena; 4) ajal, kui kaebaja oli Color Invest OÜ juhatuses, oli tegemist tegutseva ettevõttega; 5) MTA eitas 17.08.2017 vaideotsuses nr 6-1/3791-4 juhatuse liikme süüd tahtluse ja raske hooletuse vormis; 6) MTA ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, et XX pidi teadma Color Invest OÜ majandustegevusest ja asjaolust, et Color Invest OÜ ei ole veoki ja haagise tegelikuks müüjaks; 7) vastutusotsuses ei ole TimeTronic OÜ osas välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust väita, et XX oli seotud selle äriühinguga.
7.MTA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja pidi teadma Autotrans OÜ tehingutest, sh sellest, et 17.10.2016 maksuotsuses nr 12.2-3/034765-25 käsitletud veokeid ei soetata äriühinguilt, kellelt soetust arvetel ja käibedeklaratsioonil näidati; 2) XX oli tihedalt seotud nii Color Invest OÜ-ga kui TimeTronic OÜ-ga ja nende juhatuse liikmetega (17.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034765-25 p 1.2.2.2 b ja p 2.2.2 h), kellelt veokid väidetavalt soetati. Tehingud ei leidnud kinnitust; 3) usutav ei ole, et XX ei teadnud tehingute tegelikke asjaolusid (vt vastutusotsuse p 4.2.3 alapunktis 2 käsitletud asjaolusid). XX vastutas maanteetranspordi valdkonna eest. Ta oli kursis 3(11)
3-17-1898 muude veokite soetamisega seotud asjaoludega. Nimetatud asjaolusid arutas ta teise juhatuse liikme CC-ga; 4) juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel; 5) AA ja XX juhtumid on erinevad. Ühel juhtumil heideti ette kohustuse tahtlikku, teisel aga raskest hooletust rikkumist. XX oli seotud mõlema arveid väljastava äriühinguga. Tegemist polnud sõidukite tegelike müüjatega. Taoline kokkusattumus ei ole juhuslik.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.05.2019 otsusega XX kaebuse ja tühistas MTA 16.06.2017 vastutusotsuse kaebajat puudutavas osas ning mõistis MTA-lt välja menetluskulud 3163,20 eurot kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel: 1) vaidlus on selles, milline oli kaebaja roll osaühingu sisesuhetes ja kas seda võis käsitada oma kohustuste mittetäitmisena raske hooletuse vormis; 2) kaebajal oli osaühingu juhtimisel küllaltki kitsalt piiritletud tegevusvaldkond; 3) kaebajal olid küll volitused esitada MTA-le deklaratsioone, kuid asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks kontrollitaval perioodil seonduvalt vaidlusaluste tehingutega ehk vastavate sõidukite soetamisega neid esitanud, deklaratsioone esitas AA; 4) kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud CC ütluste kohaselt tegeles kõigi oluliste küsimustega tema ning XX ei olnud sõidukite soetamise tegelikest asjaoludest teadlik; 5) vastutusotsuse p 4.2.3 järgi lubas kaebaja raamatupidajal valeandmetega maksudeklaratsioone esitada. Raamatupidaja ebapiisav kontrollimine või kontrollimata jätmine ei ole käsitatav raske hooletusena. MTA asus raamatupidaja suhtes seisukohale, et tegemist ei olnud tahtlusega. MTA on teinud kaalutlusvea; 6) kuigi kaebaja oli perioodil 18.03.2015–22.04.2015 OÜ Color Invest juhatuse liige, ei saa järeldada, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Color Invest ei olnud sõidukite tegelikuks müüjaks. Tegemist ei olnud ilmselgelt mittetoimiva äriühinguga; 7) kuna süüvorm on ebaõigesti tuvastatud, ei ole vastutusotsuse üks põhilistest eeldustest täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.MTA taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja XX kaebuse rahuldamata jätmist. MTA palub asja materjalide juurde võtta Tallinna Halduskohtu 12.01.2018 kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-2481, LM AUTO OÜ ja Esteimer Autohooldus OÜ 2015. a aprilli müügipakkumised ning NordPaint OÜ 24.04.2015 volikiri. Apellant on kokkuvõtlikult järgneval seisukohal: 1) halduskohus rikkus tunnistaja ülekuulamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lg 1 teist lauset. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajatel oli ülevaade sellest, mida kaebaja soovis ütlustega tõendada ning see tõi kaasa ebaõige lahendi; 2) CC kohtuistungil antud ütlused on ebausaldusväärsed ning vastuolus kaebaja enda 09.02.2017 seletuste punktis 121 märgituga. Viidatud punktist nähtub, et kui Kuldar vahendas autot, arutati ikka küsimusi läbi. Samuti kinnitas kaebaja, et Volvo VH soetamise küsimus arutati läbi, kuna veok läks Skandinaavia turule. Kohtuistungil CC eitas, et kaebaja oleks tundnud huvi veokitega seonduvate asjaolude vastu; 3) AA suhtes vastutusotsuse kehtetuks tunnistamine ei välista kaebaja vastutust. AA-le heideti ette tahtlikku maksukohustuste rikkumist, kuid kaebajale heidetakse ette kohustuse rikkumist raskest hooletusest. XX pidi olema tehingutest teadlik. XX oli seotud mõlema äriühinguga, kes väljastasid arveid sõidukite müügi kohta;
4(11)
3-17-1898 4) EE märkis OÜ Autotrans kontrollimenetluses, et XX asus Color Invest OÜ juhatuse liikme ametikohale EE haiguse tõttu. Viidatud asjaolu iseloomustab isikute vahelise usaldussuhte olemasolu. Kohus ei hinnanud EE selgitust. Kohus luges põhjendamatult tõepäraseks kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud EE väite, et pärast ettevõtlustoetuse äralangemist ei olnud neil tööalaseid suhteid; 5) tegelikkusele ei vasta tunnistaja EE väited, et kaebaja tegeles Color Invest OÜ juhatuse liikmena ainult turundustoetuse küsimisega Pärnu linnavalitsuselt. Kaebaja kandis Color Invest OÜ juhatuse liikmeks oleku perioodil pangakontole laekunud suurema osa rahast (umbes 184 810 eurot) edasi LM AUTO OÜ-le. Tallinna Halduskohus tuvastas teises haldusasjas, et LM AUTO OÜ ei tegelenud ettevõtlusega; 6) kohus ei ole hinnanud OÜ Color Invest pangakonto väljavõtteid, millest nähtub kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal suurte summade ülekandmine variäriühingule. Usutav ei ole, et kaebaja ei teadnud, et Autotrans OÜ tegelikkuses ei soetanud Color Invest OÜ-lt sõidukit ja haagist; 7) kohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, miks kuulub vastutusotsus tühistamisele osas, mis seondus TimeTronic OÜ-ga. MTA jääb vaideotsuse p 19 juurde, milles on märgitud, et XX oli seotud nii Color Invest OÜ-ga kui TimeTronic OÜ-ga (vt 17.10.2016 maksuotsuse nr 12.23/034765-25 p 1.2.2.2 b ja p 2.2.2 h); 8) CC ja XX teadsid, et EE ei ole isik, kes äriühingute formaalse juhina viiks ellu tavapärast majandustegevust. Autotrans OÜ juhatuse liige CC teadis ja XX pidi teadma, et OÜ Color Invest ei ole tegelik sõidukite müüja; 9) kaebaja ei vabane vastutusest põhjusel, et juhatuse liikmete vahel oli sõlmitud kokkulepe tööjaotuse kohta; 10) halduskohus ei käsitlenud kohtuotsuse põhjendustes vastutusotsuse p 7.1 alap-s 3 esitatud MTA seisukohti; 11) nii kaebaja kui ka CC on vastutusmenetluse käigus üritanud varjata kaebaja teadmist Autotrans OÜ vaidlusalustest tehingutest; 12) kaebaja vastutab ka intressi eest.
10.MTA palub 24.10.2019 vastuses võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuses nimetatud tõendid. MTA peab mõistlikeks menetluskuludeks 945 euro suurust summat.
11.XX taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja nõustub halduskohtu põhjendustega, jääb varem avaldatud seisukohtade juurde ning märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kohus ei ole rikkunud tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisel TsMS § 260 lg-t 1. Vastustajal oli kohtuistungil võimalus esitada enda seisukoht. Sisulise asja arutamise juures tunnistajad ei viibinud. Tunnistajal on õigus teada, millise asja arutamisele ja miks ta on kutsutud ning nimetatud asjaolude teadmine ei määra ära seda, millise sisuga tunnistusi tunnistaja hakkab andma; 2) kaebaja vastas 09.02.2017 MTA küsimusele, et kui teine juhatuse liige vahendas mingit autot, arutati mingid küsimused läbi. Sellest selgitusest ei tulene, et kaebajaga oleks läbi arutatud ostu-müügi tehingute üksikasju. MTA ei esitanud kaebajale täpsustavaid küsimusi; 3) kaebaja kinnitus, et ta oli Volvo VH soetamisega kursis, haakub kaebaja enda seletuse ja tunnistaja ütlusega. Kaebaja tegeles transporditeenuse poolega. Tunnistaja CC kohtuistungil antud vastus vastustaja küsimusele (12:22-02-12:23:17) puudutas sõidukite vahendust ja sellega kaebaja nii enda kui tunnistaja kinnitusel ei tegelenud; 4) vastustaja ei ole andnud mõistlikku seletust, kuidas saab kaebajale olla ette heidetav raske hooletus raamatupidaja kontrollimisel valeandmetega deklaratsiooni esitamisel, kui samale isikule endale ei ole maksuhalduril valeandmetega deklaratsiooni esitamise etteheidet;
5(11)
3-17-1898 5) kaebaja ei nõustu, et tema puhul räägib vastupidise kasuks asjaolu, et ta oli seotud mõlema äriühinguga; 6) MTA on apellatsioonkaebuse p-s 6 viidanud uutele tõenditele ja asjaoludele, mida ei ole vastutusmenetluses, vastutusotsuses ega selle aluseks olevas maksumenetluses käsitletud; 7) kaebaja jaoks on arusaamatu vastustaja püüd ringkonnakohtule tõestada, et kaebaja ei tegelenud turundustoetusega; 8) MTA esitas apellatsioonimenetluses esmakordselt oletuse, et kaebaja aitas kaasa näilikule tehingute ahelale (Color Invest, LM Auto, Esteimer Autohooldus, Autotrans OÜ). Selle kohta puuduvad tõendid; 9) halduskohus käsitles põhjendatult pangakontolt nähtuvaid tehinguid; 10) vastutusotsus on TimeTronic OÜ osas motiveerimata; 11) MTA ei ole konkretiseerinud, millised objektiivsed asjaolud näitavad, et asjakohaseid hoolsusmeetmeid tarvitusele võttes oleks XX pidanud aru saama, et Color Invest OÜ ja TimeTronic OÜ ei saanud reaalselt olla veokite müüjateks; 12) intressikohustuse osas ei ole maksuhaldur eraldi põhjendanud, kuidas rikkus kaebaja oma kohustusi raskest hooletusest. MTA intressinõue nr 13-3/4154 tehti äriühingule pärast seda, kui XX oli Autotrans OÜ-st lahkunud.
12.Kaebaja kordas 17.10.2019 esitatud täiendavates seisukohtades varasemas vastuses esitatud seisukohti ning palus jätta MTA esitatud tõendid vastu võtmata. Lisaks palus kaebaja MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1096,20 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.MTA esitas apellatsiooniastmes taotluse võtta asja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 12.01.2018 kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-2481, LM AUTO OÜ ja Esteimer Autohooldus OÜ 2015. a aprilli müügipakkumised ning NordPaint OÜ 24.04.2015 volikiri. Kohtumenetluse normid ei piira vaidluse lahendamiseks hindamisele tulevaid tõendeid vaid haldusmenetluses kogutud tõenditega ja maksuhaldur on vaba tõendama maksuotsuse asjaolusid kohtumenetluses uute tõenditega tingimusel, et tõendid esitatakse õigel ajal (Riigikohtu 08.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-12-1360, p 17.2). Samas ei ole MTA esitanud põhjuseid, miks tal ei olnud võimalik tõendeid esitada halduskohtule, kuigi tõendamisele kuuluvad asjaolud olid maksuhaldurile teada. Ringkonnakohus jätab MTA esitatud tõendid vastu võtmata ja tagastab need, kuna need on esitatud apellatsiooniastmes ja puuduvad mõjuvad põhjused, mis seda õigustaksid (HKMS § 198 lg 2). Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta MTA apellatsioonkaebuse p-s 6 ja täiendava vastuse p-des 4 ja 5 esitatud väited, mis tuginevad eespool nimetatud tõenditele.
14.Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud, halduskohtu otsus tuleb tühistada ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur on vastutusotsuses piisavalt põhjendanud oma järeldust, et kaebaja tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli kantud raskest hooletusest. Halduskohus oli seisukohal, et maksuhaldur kvalifitseeris kaebaja süü vormi valesti: kaebaja tegevusvaldkond oli kitsalt piiritletud; ta ei esitanud sõidukitega seoses deklaratsioone; kõigi oluliste küsimustega tegeles teine juhatuse liige; kaebaja ei olnud sõidukite soetamise tegelikest asjaoludest teadlik; raamatupidaja AA suhtes tunnistati vaideotsusega vastutusotsus kehtetuks.
6(11)
3-17-1898
16.Juhatuse liikme vastutuse eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (MKS § 40 lg 1 ja § 96; Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-43-14, 3-3-1-37-13, 3-3-1-17-13, 3-3-1-23-12, 3-3-1-41-05).
17.Vastutusotsuses tuleb põhjendada, miks MTA asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (Riigikohtu 12.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-12, p 11). Iga juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. Võimalik on, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või juhatuse liikmete süü vorm on erinev (Riigikohtu 19.11.2014 otsus haldusasjas nr 33-1-43-14, p 12). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ning nendele antud hinnangust usutavuse kohta (nt Riigikohtu 12.12.2012. a otsus asjas nr 3-31-23-12, p 20). Süü vormid tahtlus ja hooletus ning selle eriliik raske hooletus iseloomustavad õigusrikkumise raskusastet ning sobivad seetõttu seadusliku esindaja vastutust piiravate või õigustavate kriteeriumitena vastutusotsuse tegemisel.
18.Vastutusotsuses on iga juhatuse liikme süü tuvastatud eraldi. Asjaolu, et vaideotsusega AA süüd ei järeldatud, ei tähenda, et kaebaja tegevuses puudus süü. Maksuhaldur on esitanud konkreetsed põhjendused, miks kaebaja käitumises esineb süü.
19.Halduskohus on kaebaja süü küsimuses asunud muu hulgas seisukohale, et kaebajal oli äriühingu juhatuse 17.02.2015 koosolekust tulenevalt kitsalt piiritletud töövaldkond, mis seondus maanteetranspordi arendamisega, kaubaveolepingute sõlmimisega ning transpordialase tegevuse koordineerimisega Euroopa suunal. Ringkonnakohtud on järjepidevalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei võta üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevaid kohustusi. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks, kes juhtorgani liikmetest neid täidab. Oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on oma kohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesanne, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest või kui juhatuse liige ei võtnud meetmeid selle vältimiseks. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et äriühingu tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Juhatuse liige peab täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et vältida kolmandate isikute kahjustamist. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, kui maksuvõlg võis tekkida seetõttu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-161973, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsus nr 3-10-1284, p-d 11 ja 18; 26.03.2013 otsus nr 3-112679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-11-2581, p-d 14 ja 17; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011 otsus nr 3-08-7). Ka juhatuse teise liikme vastutusvaldkonnas ilmneva rikkumise korral tuleb isikul sekkuda rikkumise lõpetamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2670, p 24). Ringkonnakohus jääb jätkuvalt eeltoodud seisukohtade juurde. Seega ei välista kaebaja vastutust pelgalt asjaolu, et juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse kohaselt vastutas kaebaja maanteetranspordi eest ja CC tegeles sõidukite soetamisega. 7(11)
3-17-1898
20.MTA on vastutusotsuses toodud asjaoludel tuvastanud, et kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi raskest hooletusest. Vastutusotsuses on märgitud, et raske hooletus seisneb tegevusetuses ja hoolsuskohustuse olulisel määral täitmata jätmises. Vastutusotsuse p-s 4.2.3 on Autotrans OÜ ja Color Invest OÜ vaheliste tehingute kohta märgitud järgmist: 1) kaebaja oli seotud 12 äriühinguga, hetkel on ta nelja äriühingu juhatuse liige, kaebaja omab äriühingute juhtimiskogemust ja ta on hoolsuskohustusest teadlik; 2) kaebaja tegeles enda valdkonnas lepingute ja arvetega, omas ligipääsu äriühingu pangakontole, otsis kliente ja tal oli volitus esitada deklaratsioone; 3) kaebaja ülesandeks oli tegeleda Autotrans OÜ-s maanteetranspordiga; 4) kaebaja väitis 09.02.2017 selgitustes, et CC leidis Color Invest OÜ Autotrans OÜ tehingupartneriks, kuid kaebaja ei tea kuidas; 5) kaebaja teab Color Invest OÜ juhatuse liiget; 6) kaebaja oli Color Invest OÜ juhatuse liikmeks perioodil 18.03.2015– 22.04.2015. EE palus äriühingut arendada ning äriühing pidi saama Pärnu linnavalitsuselt turundustoetust; 7) kuivõrd üks väidetav tehing Autotrans OÜ ning Color Invest OÜ vahel toimus samuti juunis 2015 ning juhatuse liikmed olid seotud isikud, ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud tehingu tegelikke asjaolusid; 8) kaebaja vastas 09.02.2017 MTA-le, et ta ei tea, kelle eestvedamisel soetati Volvo VH, kuid arvab, et CC. Kaebaja möönis, et Volvo VH soetamise küsimus arutati läbi, kuna veok läks Skandinaavia turule; 9) valdkondi puudutavad põhimõttelised küsimused arutati läbi; 10) kaebaja ja CC olid isiklikult tuttavad, kes teadsid teineteist kuus aastat. Vastutusotsuse p-s 4.2.3 on Autotrans OÜ ning Swedbank Liising AS-i vahelise väidetava tehingu kohta märgitud järgmist: 1) CC andis 29.10.2015 teavet, mille kohaselt soetati Volvo Autotrans OÜ omatarbeks, sest see oli topelt sillaga ja kohane Norra sõitudeks; 2) kaebaja tegeles maanteetranspordiga (09.02.2017) ning järelikult pidi kaebaja teadma ka nimetatud Volvoga toimunud tehingute asjaolusid; 3) isegi kui kaebaja ei olnud konkreetse veoki tehingu sõlmimise juures, oleks kaebaja pidanud teadma täpsematest asjaoludest, s.o, millise hinnaga ning kellelt vara soetati. 17.10.2016 maksuotsuses (p 2.2.2 ap h), kontrollaktis (p 1.2.2.1.8) ja 17.08.2017 vaideotsuses (p 19) on lisaks märgitud, et kaebaja ja CC on Timetronic OÜ endise juhatuse liikme BB-ga seotud nii isiklike tutvuste kaudu kui ka tööalaselt. MTA on vastutusotsuses veenvalt põhjendanud, et OÜ Color Invest tegevus vastab variäriühingu tunnustele, sest OÜ-l Color Invest puudus sel perioodil reaalne majandustegevus. OÜ Color Invest kustutati alates 08.09.2015 käbemaksukohustuslaste registrist pärast seda, kui MTA oli alustanud 21.08.2015 korraldusega OÜ-s Color Invest ettevõtlusega tegelemise kontrolli Eestis perioodil 01.05.–06.09.2015. OÜ Color Invest juhatuse liikmeks on alates 23.10.2015 SS ja osanikuks alates 13.10.2015 Mailinvestment OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on SS. Äriregistri kohaselt on SS-l kehtiv seos 27 äriühinguga, enamus neist on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise tõttu (vt kontrollakti p 1.1.2.1.1). Lisaks on vastutusotsuses märgitud, et Color Invest OÜ on osalenud ka varem maksupettuse toimepanemisel (Tallinna Halduskohtu lahend nr 316-1137). MTA on veenvalt põhjendanud ka seda, et OÜ TimeTronic vastab variäriühingu tunnustele, sest äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist pärast MTA poolt kontrolli alustamist seoses tegevuse lõpetamisega. Color Invest OÜ ja OÜ Timetronic ei olnud reaalselt tegutsevad äriühingud ning nimetatud äriühingud on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, kuna ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist Eestis. Kui isik oleks omanud reaalset majandustegevust, poleks kustutamismenetlust tema suhtes alustatud ning äriühingut registrist kustutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-2989, p 10). Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine pärast MTA poolse kontrolli alustamist tekitab põhjendatud kahtluse, et tegemist oli variäriühingutega. Sellise kokkusattumuse juhuslikkus ei ole eluliselt usutav. 8(11)
3-17-1898 Arvestades kaebaja kogemusi ja asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja tihedalt seotud nii Color Invest OÜ-ga kui ka TimeTronic OÜ-ga ja nende juhatuse liikmetega, pidi kaebaja olema kursis kõrge väärtusega sõidukeid puudutavate tehingutega. Juhatuse liikmelt saab eeldada huvi eelnimetatud tehingute vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul oleks äriühingu juhtimisel ülesanded olnud juhatuse liikmete vahel jagatud viisil, mis oleks välistanud kaebajal oma juhatuse liikme kohustuste täitmise võimaluse ning sellega ka hoolsuskohustuse rikkumise. Kaebaja ei ole väitnud, et teine juhatuse liige või raamatupidaja oleks teinud talle takistusi äriühingu raamatupidamise või muude dokumentidega tutvumiseks. Kaebaja ei ole ka selgitanud, kas ja kuidas ta kontrollis teiste juhatuse liikmete tegevust. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks üldse mingisugust järelevalvet teostanud. Asjas pole leidnud kinnitust, et juhatuse liige ei saanud objektiivse takistuse tõttu osaleda äriühingu majandustegevuse sisulises juhtimises. Kui juhatuse liikme võimalik passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega, ei välista see vastutusotsuse tegemist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013. a otsus asjas nr 3-11-2679, p-d 16-17). Kui üks juhtorgani liige ei huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad seadusevastaselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus asjas nr 3-12-2511, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). Äriühingu juhatuse liige, kes ei teosta äriühingu juhtimise, sh maksude deklareerimise ja tasumise üle mingisugust kontrolli, on oma ülesannete täitmisel raskelt hooletu (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-544, p 22).
21.Ringkonnakohtu hinnangul on vastutusotsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas maksuotsuses ja kontrollaktis esitatud põhjendused piisavad järeldamaks, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. MTA on tõendanud, et Autotrans OÜ osales maksupettuses. Maksuõigusrikkumise konspiratiivse iseloomu tõttu on MTA-l raske või võimatu esitada otseseid tõendeid maksupettuses osalemise kohta, eriti veel olukorras, kus kaebaja tundis nii Autotrans OÜ teist juhatuse liiget kui ka sõidukeid müünud isikute esindajaid. Käesoleval juhtumil on maksuhaldur tõendite kogumile tuginedes põhjendanud kahtlust, et aset leidis maksupettus ja kaebaja pidi juhatuse liikmena olema sellest teadlik.
22.Ringkonnakohus ei jaga MTA seisukohta, et halduskohus rikkus TsMS § 260 lg 1 teist lauset, kuna ta lahendas kaebaja taotluse kuulata tunnistaja üle olukorras, kus mõlemad tunnistajad viibisid kohtusaalis. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis (TsMS § 260 lg 1 teine lause). Kohtuistungi protokoll ei võimalda järeldada, et haldusasja arutati tunnistajate juures enne ütluste andmist. Pärast seda, kui kohus lahendas tunnistajate ülekuulamise taotluse, eemaldas kohus kohtuistungi protokolli kohaselt tunnistajad kohtusaalist. Asja sisulise arutamisega alustati pärast seda, kui tunnistajad olid kohtusaalist eemdaldatud.
23.Ka tunnistajate (CC ja EE) antud ütlused ei lükka ümber maksuhalduri järeldust, et kaebaja raske hooletus seisnes tegevusetuses ja hoolsuskohustuse olulisel määral täitmata jätmises. Halduskohus järeldas CC ütlustest, et kõigi oluliste küsimustega tegeles CC ja kaebaja ei olnud sõidukite soetamise tegelikest asjaoludest teadlik. Halduskohus järeldas EE ütlustest, et pärast ettevõtlustoetuse küsimuse äralangemist kaebajaga enam tööalast suhtlemist ei toimunud. Ringkonnakohus jagab MTA seisukohta, et kaebaja seletused ja CC ütlused ei lange kokku: kaebaja märkis 09.02.2017 seletuste punktis 12, et kui CC vahendas autot, neid küsimusi, sh Volvo VH soetamist arutati läbi. CC eitab, et kaebaja oleks huvi tundnud veokitega seonduvate 9(11)
3-17-1898 asjaolude vastu (helisalvestis 12:22:02–12:23:17). EE ütlused ei kõrvalda vastuolu, et kaebaja oli Color Invest OÜ juhatuse ainuliige 18.03.–22.04.2015, mille jooksul laekus äriühingu kontole raha (u 184 000 eurot), mis omakorda kanti kohe teisele äriühingule üle.
24.Kui kaebaja oleks nõuetekohaselt täitnud talle MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, ei oleks Autotrans OÜ-l maksuvõlga tekkinud. Seetõttu oli kaebaja rikutud kohustus põhjuslikus seoses Autotrans OÜ-le tekkinud maksuvõlaga. Kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise ühendusesiseselt soetuselt.
25.Kaebaja on leidnud, et intressikohustuse osas ei ole MTA eraldi põhjendanud, kuidas rikkus kaebaja oma kohustusi raskest hooletusest. Vastutusotsuses on märgitud, et kuivõrd Autotrans OÜ-le maksuotsusega määratud maksukohustus tekkis kaebaja raskelt hooletu käitumise tagajärjel, tekkis selle tulemusena ka intressivõlg 11 071,05 eurot, mis on lahutamatult seotud põhivõla tekkimisega (vastutusotsus lk 16). MKS § 115 lg 4 sätestab, et intressinõude võib esitada muu hulgas vastutusotsuses üheaegselt maksusumma sissenõudmisega. Seega on põhjendatud Autotrans OÜ maksuvõlalt arvestatud intressi sissenõudmine kaebajalt vastutusotsusega. Intressikohustus seondub konkreetse põhivõlaga, seega laienevad vastavale intressikohustusele põhimaksu osas tuvastatud kaebaja vastutuse alused (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1600, p 18).
26.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et temalt ei saa nõuda intresside tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige. Selgitamaks välja, kas maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab intressivõla eest, on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvestatakse. MKS võimaldab vastutusotsusega nõuda endiselt juhatuse liikmelt intressi tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine (Riigikohtu 16.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-269, p 9).
27.Juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks peab maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt olema nurjunud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50 ap h).
28.Vastutusotsuses on märgitud, et 17.01.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-17321 lõpetati Autotrans OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtupraktikas on vastutusotsuse tegemist peetud õiguspäraseks ka olukorras, kus pankrotimenetluse raugemise tõttu ei õnnestunud maksukohustuslaselt endalt maksuvõlga sisse nõuda (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-544, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-628, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsus asjas nr 3-13-611, p 26-27). Ringkonnakohus lähtub neist seisukohtadest ka praeguse asja lahendamisel. MKS § 96 lg 5 mõttes on otsus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu sama tähendusega kui otsus, millega kuulutatakse pankrott välja. Mõlema otsusega kinnitatakse, et isik on maksejõuetu. Kui panktorimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, ei ole isikul ka nii palju vara, et katta menetlusega kaasnevad kulud.
29.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
10(11)
3-17-1898
30.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.