OÜ SMARTLINK kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.04.2017 otsuse nr 13-1/0133 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ SMARTLINK, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.10.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17.03.2017 esitas OÜ SMARTLINK Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks 36 kuuks. Taotlusele oli lisatud äriühingu bilanss seisuga 31.12.2014. 22.03.2017 kirjaga palus MTA esitada OÜ-l SMARTLINK hiljemalt 31.03.2017 äriregistrile puuduolevad majandusaasta aruanded, bilansi ja kasumiaruande seisuga 31.01.2017 või 31.12.2016 ning tasuda soovitava ajakava esimene makse summas 1000 eurot. Samuti pidas MTA otstarbekaks nõuda tagatist ning esitada nõutavad dokumendid tagatise kohta. 27.03.2017 e-kirjaga palus OÜ SMARTLINK pikendada 22.03.2017 kirjas esitatud nõudmiste täitmise tähtaega kuni 28.04.2017. MTA palus 30.03.2017 e-kirjaga vastust nõutava tagatise esitamise kohta hiljemalt 31.03.2017. 31.03.2017 e-kirjaga edastas OÜ SMARTLINK MTA-le ettepaneku võtta kasutusele OÜ SMARTLINK kommertspant, mis on seatud küll Swedbank AS nimele, kuid mille saab ümber vormistada maksuvõla ajatamise tagatiseks.
2.MTA jättis 07.04.2017 otsusega nr 13-1/0133 rahuldamata OÜ SMARTLINK taotluse dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 2 ja lg 4 p 4 ja p 6 alusel rahuldamata taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks, põhjendades oma otsust järgmiselt:
1(6)
1.Seisuga 22.03.2017 oli OÜ SMARTLINK maksuvõlg kokku 228 977,71 eurot (põhivõlg 124 098,35 eurot ning sellelt arvestatud intress 104 879,36 eurot). Maksuvõlg on tekkinud maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuulunud maksusummadest, lisaks maksuotsusega määratud maksusummadest. Kuna maksuvõla tasumise ajatamisega ei seisku põhivõlalt intresside arvestamine, ei pea MTA otstarbekaks esitatud maksuvõlgade tasumise ajatamise maksegraafikut 36 kuuks, sest kuni põhivõla tasumiseni lisanduvad intressid suurendavad oluliselt äriühingu maksukoormust. Lisaks kaasneb kohustus tasuda ettevõtte tulumaks tasutud intressidelt.
2.Äriregistri andmetel on OÜ SMARTLINK vallasvara koormatud kommertspantidega AS Swedbank kasuks kokku summas 41 542,57 eurot. Äriühingu viimases 2013. aasta majandusaasta aruandes kajastatakse immateriaalse põhivarana 31.12.2013 seisuga arvutitarkvara jääkmaksumuses 192 135 eurot. Bilansis 31.12.2014 seisuga on jääkmaksumus samas suurusjärgus, 192 135 eurot. Materiaalset põhivara on jääkmaksumuses 19 010,15 eurot. MTA ei aktsepteeri kommertspanti, kuna tegemist on spetsiifilise varaga, pandi ese ei ole lihtsalt realiseeritav, toob kaasa üleliigseid halduskulusid ning vara allesjäämist ei ole võimalik tagada. 07.04.2017 seisuga on äriühingul jätkuvalt esitamata 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruanded. Arvestades äriseadustikus (ÄS) juhatuse liikmele sätestatud kohustusi ja seda, et maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel oli äriühing teadlik bilansi ja kasumiaruande esitamise nõudest, samuti äriregistrile majandusaasta aruanne esitamisest, lisaks pole maksukohustuslaste registri andmetel alates 2015. aastast majandustegevust toimunud, ei pea maksuhaldur põhjendatuks dokumentide esitamise tähtaja pikendamist.
3.MTA on äriühingule aktiivsel majandustegevuse perioodil korduvalt võimaldanud ajakavasid kuuel korral (perioodil 05.07.2011 - 02.04.2014), kuid äriühingul on olnud graafikute tasumisega raskusi ning maksuvõlg kasvas. Alates 10.11.2014 on maksuhaldur arestinud äriühingu pangakontod. Pärast sundtäitmise alustamist on äriühingu ettemaksukontole laekunud kokku 2 785,70 eurot. Otsuse koostamise seisuga ei ole nõutud summas maksuvõla vähendamist toimunud. Ainuüksi äriühingu kiri reaalselt raha laekumiseta ei tõenda maksuvõla vähendamist. Tõendatud ei ole, et äriühingu edaspidine maksedistsipliin paraneb. Seisuga 07.04.2017 on maksuvõlg kokku 229 059,16 eurot. Tingituna maksuvõla suurusest ja ajakava pikkusest, senisest makse- ja aruandlusdistsipliinist, ning äriühingu väitest, mille kohaselt täna majandustegevus puudub, ei pea maksuhaldur võimalikuks ajakava kinnitamist ilma küllaldase tagatiseta. Maksuhalduril puudub kindlustunne ning otstarbekuse kaalutlusel jääb maksuhaldur selle juurde, et maksuvõla tasumise ajatamise tagatisena aktsepteeritakse eelkõige hüpoteegi seadmist kinnisvarale.
3.OÜ SMARTLINK esitas 08.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.04.2017 otsuse nr 131/0133 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on MKS § 112 lg 2 ja lg 4 p-de 4 ja 6 ebaõigel kohaldamisel diskretsioonivigade tõttu õigusvastane. MTA otsus ei sisalda MKS § 112 lg 2 kriteeriumide vastavuse analüüsi.
2.Otsuses viidatud MKS § 112 lg 4 p 4 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur sisustab kaalutlusõiguse alusel määratlemata õigusmõiste „küllaldane või usaldusväärne tagatis“ ja näitab, milliste üksikjuhtumi asjaolude tõttu taotleja pakutud tagatis sellele ei vasta. MTA põhjendus tagatise kohta on õigusvastane ja üldsõnaline. MTA põhjendused kommertspandi tagasilükkamiseks ei seondu mitte pandi piisavuse või ebausaldusväärsusega, vaid MTA on selgesõnaliselt välistanud kommertspandi kui niisuguse tagatisena. Kuna kommertspant on MKS § 122 p 3 järgi lubatav, siis ei vasta MTA otsuses toodud kaalutlused kommertspandi tagasilükkamise osas seadusele.
3.MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur sisustab kaalutlusõiguse alusel määratlemata õigusmõiste „maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekus“ ja näitab, milliste üksikjuhtumi asjaolude tõttu taotleja maksuvõla ajatamine sellele ei vasta. Vaidlustatud otsuse põhjendused nendele nõuetele ei vasta. Otsusest ei selgu, milline tähendus on varasematel ajatamistel maksuvõla ajatamise otstarbekuse seisukohalt. Raskused graafikute tasumisel ei ole samastatavad maksu-
2(6)
võla mittetasumisega. Et varasem maksevõime on olnud nõrk, maksuvõla ajatamise otstarbekust või ebaotstarbekust iseenesest ei näita. Kui maksevõime (sh võime täita lühiajalisi kohustusi maksude osas) oleks hea, puuduks maksuvõla ajatamiseks reeglina vajadus. Kaebaja ei vaidlusta, et alates 10.11.2014 on maksuhaldur arestinud äriühingu pangakontod ja maksuvõla katteks on peale arestimist laekunud 2785,70 eurot. Küsitav on see, kuidas nimetatud asjaolu välistab tulevikus maksuvõla ajatamise otstarbekuse. Asjaolu, et peale pangakontode arestimist on maksuvõla katteks laekunud summa marginaalne, on seletatav sellega, et arestimise tulemusena puudus äriühingul võimalus maksta töötajatele ja tellijatele osutatud teenuste eest, ning äriühing oli sunnitud majandustegevuse peatama. Äriühingu majandustegevuse ja maksevõime seisukohalt on vahe, kas maksta maksuhaldurile igakuiselt teatud summa, mis võimaldab kasutada ülejäänud vahendeid ettevõtluse jätkamiseks või suunata pikema aja jooksul kõik teenitud vahendid maksuhaldurile, jäädes võlgu hankijatele ja töötajatele. Viimasel juhul ei suudaks äriühing vastu pidada eriti kaua, mistõttu sellisel viisil tegutsemine ei ole jätkusuutlik. Arvestades, et kaebaja on tegutsenud IT valdkonnas pikaaegselt (ca 14 aastat), kaebajal on sellest tegevusest tekkinud arvestatavas väärtuses immateriaalne vara, mille abil on võimalik jätkata IT valdkonnas teenuse osutamist, siis ei saa maksuvõla ajatamist pidada kuidagi ebaotstarbekaks ja seda olukorras, kus taotleja ise soovib maksuvõlga tasuda ja ettevõtlusega jätkata.
4.30.03.2017 e-kirjas maksuhaldurile on selgitatud, et äriühing on valmis tegema esimese makse maksuhaldurile ja 06.04.2017 e-kirjas on selgitatud, et korduvalt on püütud maksuhalduriga kontakti saada, et teada, milline on edasine seisukoht ajatamisega edasiminemise osas. Seetõttu ei ole asjakohane otsuses toodud väide, et ainuüksi äriühingu kiri ei tõenda maksuvõla vähendamist. Tegelikult ootas äriühing maksuhalduri selget vastust, kas ajatamine tuleb, et teha maksuhaldurile nõutud 1000 eurone makse. Seda vastust enne 07.04.2017 ei tulnud ja on võimalik, et ajatamisest keeldumise otsus oli kujundatud juba varem.
4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Vaidlustatud otsus on motiveeritud ja diskretsiooni teostamise kontroll on igakülgselt tagatud. Kaebaja ei ole maksuhalduri otsust vaidlustades välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et maksuhaldur on diskretsiooniotsust tehes jõudnud valele järeldusele. MKS § 112 lg 2 järgi võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Tegemist ei ole alternatiivsete, vaid kumulatiivsete tingimustega, millega tuleb maksuhalduril otsuse tegemisel arvestada. Eelneva analüüsimisel pole kaebuses peatutud. Vastuolus MKS § 112 lg-ga 2 on kaebaja väide, et kuigi äriühingu varasem maksevõime on olnud nõrk, siis see maksuvõla ajatamise otstarbekust või ebaotstarbekust iseenesest ei näita. Samas märgib kaebaja, et kui maksevõime (sh võime täita lühiajalisi kohustusi maksude osas) oleks hea, puuduks maksuvõla ajatamiseks reeglina vajadus.
2.MKS § 112 lg 4 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri poolt tagatise kohta antud põhjendustega, ei muuda maksuhalduri otsust õigusvastaseks. Põhjendamatu keeldumine tagatise kaudu maksuhaldurile maksuvõla laekumises täiendava kindluse andmisest on viidatud sätte kohaselt ajatamise taotluse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks. Maksuvõla tasumise ajatamise õiguspärane alternatiiv on MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1 kohaselt maksuvõla viivitamata sissenõudmine. Maksuvõla ajatamise otstarbekuse seisukohalt tuleb hinnata, kas nimetatud alternatiiv tagaks maksu parema laekumise. Maksuhaldur on otsuses kujundanud oma selge seisukoha senise laekumise osas. Seepärast on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et maksuvõla ajatamine polnud otstarbekas, sest taotleja tasutud maksusummasid arvestades ei suuda kaebaja ajatamise perioodil tasuda jooksvaid ja graafikujärgseid maksukohustusi.
3(6)
3.Täidetud on ka MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamise eeldused. Otsuse põhjendused vastavad MKS § 46 lg 1 ja HMS § 56 lg 3 nõuetele. Vaidlustatud otsuses on läbivalt kirjeldatud taotleja majandusnäitajaid ja käsitletud nende tähendust maksuvõla ajatamise otstarbekuse seisukohalt. Sisuliselt möönab kaebaja ka ise, et OÜ SMARTLINK äritegevuse jätkusuutlikkus on kaheldav ning on alust arvata, et majandustegevusest ei pruugi olla võimalik katta kehtivat maksukohustust.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on motiveeritud ja õiguspärane ning kaebaja väited ei kummuta haldusaktis tuvastatut.
6.MKS § 112 lg-d 2-4 sätestavad maksuvõla ajatamise otsustamise kohta järgmist: (2) Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. (3) Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis maksukohustuslaselt, kelle maksuvõlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult, välja arvatud juhul, kui tagatise esitamise kohustus tuleneb seadusest. Tagatise nõudmise korral tehakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. (4) Maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui: 1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või 2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või 3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või 4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või 5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist või 6) esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.
Vaidlustatud haldusaktis on maksuhaldur käsitlenud MKS § 112 lg 2 kontekstis varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, eelkõige kujunenud maksuvõla suurust (lk 1) ja varasemate ajatamiste otsuste täitmist (lk 4) ja tagatise nõudmist (lk 3). Kaebaja varalise seisundi ja majanduslike näitajate osas on maksuhaldur märkinud, et 17.03.2017 esitatud taotlusele on lisatud bilanss 31.12.2014 seisuga, ja vastustaja on nõudnud uuesti bilansi ja kasumiaruande esitamist. Kaebaja ei esitanud nõutud dokumente. Kuna maksukohustuslase varalise seisundi ja majandusnäitajate hindamine saab toimuda vaid ajakohaste dokumentide alusel, on maksuhaldur õiguspäraselt nimetatud asjaolud hindamata jätnud. 2014. aasta seisuga kaebaja majandusseisundi hindamine ei ole vaidlusaluse otsuse tegemiseks vajalik ega mõistlik, kuna tegemist oleks asjakohatu kaalutlusega, mida ei saa otsuse tegemisel kasutada. Asjakohaseks kaalutluseks saaks olla kaebaja majandusseis hiljemalt viimase aasta jooksul. Maksuhaldur on samuti hinnanud ajatamise otstarbekust (lk 2 ja 4) koosmõjus teiste argumentidega, s.o tagatise ebapiisavus, majandustegevuse puudumine ja senine maksu- ja aruandlusdistsipliin. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et haldusakt ei sisalda seaduses nõutavate kriteeriumite analüüsi.
4(6)
7.Tagatise liigid sätestab MKS § 122, mille kohaselt võib tagatiseks olla käendus; deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma; või riigi, valla või linna kasuks seatud registerpant või hüpoteek. Maksuhaldur ei ole seotud isiku esitatava igasuguse tagatisega. MKS § 124 lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta tagatiseks esitatav pant aktsepteerimata, kui pandi eseme väärtus ei ole maksuhalduri arvates võla tagamiseks piisav või pandi ese ei ole lihtsalt realiseeritav või toob kaasa üleliigseid halduskulusid. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja poolt pakutav kommertspant tarkvarale ei ole aktsepteeritav, sest tegemist on spetsiifilise varaga, pandi ese ei ole lihtsalt realiseeritav, toob kaasa üleliigseid halduskulusid ning vara allesjäämist ei ole võimalik tagada. Tegemist on MKS § 124 lg 3 alusel lubatavate kaalutlustega, mitte üldsõnalist kommertspandi välistamisega. On ilmselge, et spetsiifiline tarkvara ei ole lihtsalt realiseeritav. Arvestades tarkvara immateriaalset iseloomu ning asjaolu, et kommertspant seatakse ilma panditava vara valduse üleandmiseta (KomPS § 1 lg 1), ei sõltu vara säilimine maksuhalduri tegevusest, vaid kaebaja tegevusest või vääramatutest asjaoludest (õnnetus, vargus vms). Sellises olukorras võib pidada usutavaks nii vastustaja järeldust, et vara allesjäämist ei ole võimalik maksuhalduril tagada ja/või tooks see kaasa üleliigseid kulusid. Kaebaja ei ole ühtegi vastustaja toodud põhjendust omalt poolt ümber lükanud.
8.Kohus märgib, et HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus saab hinnata käesolevas asjas maksuvõla ajatamise otstarbekuse osas üksnes seda, kas maksuhaldur on järginud kaalutlusreegleid, s.o arvestanud asjakohaste kaalutlustega. Kohus ei nõustu, et otsusest ei selgu, milline tähendus on varasematel ajatamiste otsustel. Maksuhaldur on selgelt välja toonud kahtluse, et ei ole tõendatud, et äriühingu edaspidine maksedistsipliin paraneb (lk 4) ehk et äriühing asub edaspidi ajatamise graafikut täitma. Olukorras, kus kaebaja maksuvõlg on juba kuuel korral ajatatud ja selle aja jooksul on maksuvõlg kasvanud, võib pidada tõenäoliseks, et ilma olulise muutuseta äriühingu käitumises ei toimu ka sel korral ajatamise graafiku alusel maksuvõla tasumist. Seega kuigi raskused ajatamise graafiku täitmisel ei ole samastatavad maksuvõla tasumata jätmisega, viitab ajatamise graafiku täitmise ajal maksuvõla suurenemine, et maksuvõlg võibki jääda kokkuvõttes tasumata. Kohus möönab, et hea maksevõime korral puuduks alus maksuvõla ajatamiseks. Käesolevas asjas ei ole aga vaidlus selle üle, kas kaebajal on piisavalt hea maksevõime maksuvõla koheseks tasumiseks. Asjas on vaidluse all see, kas kaebaja maksevõime, sh koosmõjus maksedistsipliiniga on piisav, et ajatamise taotlus rahuldada, või on maksevõime ja -distsipliin sedavõrd kehvad, et ajatamine ei ole otstarbekas. Ilmselgelt ei ole ka kehva maksevõime korral maksuvõla ajatamine otstarbekas, kui äriühing on oma tegevust lõpetamas või sõltumata ajatamise graafikust äriühing oma maksekohustusi ei täida. Käesoleval juhul on haldusaktis toodud välja nii risk, et kaebaja võidakse äriregistrist kustutada (lk 3), kui ka risk, et kaebaja ei pruugi vaatamata ajatamisele graafikut täita (lk 4). Maksuhaldur ei ole lisaks faktide väljatoomisele kaebaja pangakontode arestimist ja selle alusel laekunud summade suurust iseseisva kaalutlusena käsitlenud ega selle alusel ajatamisest keeldunud. Küll aga nähtub kaebaja enda põhjendustest, et kaebaja eelistab maksuhaldurile teisi võimalikke võlausaldajaid, mille tõttu tõenäoliselt ei olegi kaebaja ajatamiste graafikute täitmine õnnestunud ja kahtluse alla võib seada ka uue võimaliku graafiku täitmise. Seega kinnitavad ka kaebuses esitatud väited maksuhalduri otsuse järelduste õigsust.
5(6)
9.Maksuhaldur palus 22.03.2017 kirjas tasuda esimene graafikujärgne makse ning lisaks esitada muud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kaebaja enda väljapakutud graafiku alusel oleks makse suuruseks 1000 eurot kokku rohkem kui 200 000 euro suurusest maksuvõlast. Kaebaja ei tasunud nimetatud kuupäevaks esimest makset, vaid seadis tingimuseks ajatamise kinnitamise (tl 21). Maksuhaldur on õigesti sedastanud, et maksuvõla vähendamist tõendab üksnes reaalne raha laekumine, mitte maksukohustuslase lubadus. Sealjuures ei ole maksusumma tasumine maksukohustuslase vastutulek, vaid seadusest tulenev kohustus. Maksukohustuslasel puudub õigus siduda maksuvõla (sh osaline) tasumine endale soodustava haldusakti andmisega. Kaebaja väide, et keeldumise otsus võis olla kujundatud juba varem, on paljasõnaline. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kaebaja ei esitanud 22.03.2017 kirjas nõutavaid dokumente. Ilma dokumente esitamata ei saanud kaebajal tekkida ka ootust, et tema taotlus rahuldatakse.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.