Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2017. a, Tallinn
Haldusasja number
3-17-971
Haldusasi
OÜ SMARTLINK kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.04.2017 otsuse nr 13-1/0133 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ SMARTLINK, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.10.2017.
1(6)
2(6)
võla mittetasumisega. Et varasem maksevõime on olnud nõrk, maksuvõla ajatamise otstarbekust või ebaotstarbekust iseenesest ei näita. Kui maksevõime (sh võime täita lühiajalisi kohustusi maksude osas) oleks hea, puuduks maksuvõla ajatamiseks reeglina vajadus. Kaebaja ei vaidlusta, et alates 10.11.2014 on maksuhaldur arestinud äriühingu pangakontod ja maksuvõla katteks on peale arestimist laekunud 2785,70 eurot. Küsitav on see, kuidas nimetatud asjaolu välistab tulevikus maksuvõla ajatamise otstarbekuse. Asjaolu, et peale pangakontode arestimist on maksuvõla katteks laekunud summa marginaalne, on seletatav sellega, et arestimise tulemusena puudus äriühingul võimalus maksta töötajatele ja tellijatele osutatud teenuste eest, ning äriühing oli sunnitud majandustegevuse peatama. Äriühingu majandustegevuse ja maksevõime seisukohalt on vahe, kas maksta maksuhaldurile igakuiselt teatud summa, mis võimaldab kasutada ülejäänud vahendeid ettevõtluse jätkamiseks või suunata pikema aja jooksul kõik teenitud vahendid maksuhaldurile, jäädes võlgu hankijatele ja töötajatele. Viimasel juhul ei suudaks äriühing vastu pidada eriti kaua, mistõttu sellisel viisil tegutsemine ei ole jätkusuutlik. Arvestades, et kaebaja on tegutsenud IT valdkonnas pikaaegselt (ca 14 aastat), kaebajal on sellest tegevusest tekkinud arvestatavas väärtuses immateriaalne vara, mille abil on võimalik jätkata IT valdkonnas teenuse osutamist, siis ei saa maksuvõla ajatamist pidada kuidagi ebaotstarbekaks ja seda olukorras, kus taotleja ise soovib maksuvõlga tasuda ja ettevõtlusega jätkata.
3(6)
Vaidlustatud haldusaktis on maksuhaldur käsitlenud MKS § 112 lg 2 kontekstis varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, eelkõige kujunenud maksuvõla suurust (lk 1) ja varasemate ajatamiste otsuste täitmist (lk 4) ja tagatise nõudmist (lk 3). Kaebaja varalise seisundi ja majanduslike näitajate osas on maksuhaldur märkinud, et 17.03.2017 esitatud taotlusele on lisatud bilanss 31.12.2014 seisuga, ja vastustaja on nõudnud uuesti bilansi ja kasumiaruande esitamist. Kaebaja ei esitanud nõutud dokumente. Kuna maksukohustuslase varalise seisundi ja majandusnäitajate hindamine saab toimuda vaid ajakohaste dokumentide alusel, on maksuhaldur õiguspäraselt nimetatud asjaolud hindamata jätnud. 2014. aasta seisuga kaebaja majandusseisundi hindamine ei ole vaidlusaluse otsuse tegemiseks vajalik ega mõistlik, kuna tegemist oleks asjakohatu kaalutlusega, mida ei saa otsuse tegemisel kasutada. Asjakohaseks kaalutluseks saaks olla kaebaja majandusseis hiljemalt viimase aasta jooksul. Maksuhaldur on samuti hinnanud ajatamise otstarbekust (lk 2 ja 4) koosmõjus teiste argumentidega, s.o tagatise ebapiisavus, majandustegevuse puudumine ja senine maksu- ja aruandlusdistsipliin. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et haldusakt ei sisalda seaduses nõutavate kriteeriumite analüüsi.
4(6)
5(6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.