AS Atko Bussiliinid kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.06.2017 otsuse nr 9017/185468 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaidlustus riigihanke nr 185468 hankedokumentide lisa 4 p 4.3.14.1 ja lisa 1 II osa p 4 peale, ja hankedokumentide seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Atko Bussiliinid, volitatud esindaja v.adv Diana Minumets Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Marju Lepmets Kolmas isik – Viljandi Maavalitsus, volitatud esindaja Kaupo Kase Kaasatud haldusorgan – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindajad Raavo Palu ja Raiko Kaur
Asja läbivaatamine
09.08.2017 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“ (viitenumber 185468) hankedokumentide lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p 4.3.14.1 ja hankedokumentide lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p 5.7 tingimus, mille kohaselt peab kaamera vaatevälja jääma bussijuht, ning kohustada hankijat viima hankedokumendid nimetatud tingimuse osas kooskõlla õigusaktide nõuetega.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas hankemenetluse riigihankes nr 185468 kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
3-17-1414
5.Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt AS Atko Bussiliinid kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 1570 eurot ja 23 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 31.08.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 05.05.2017 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“ (viitenumber 185468) hanketeate ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13.07.2017.
2.Pakkuja AS Atko Bussiliinid (kaebaja) esitas 12.06.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke nr 185468 HD peale.
3.VAKO rahuldas 30.06.2017 otsusega nr 90-17/185468 vaidlustuse osaliselt, kohustades hankijat viima seaduse nõuetega vastavusse HD lisa 4 p 8.7. VAKO jättis rahuldamata vaidlustuse HD lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p 4.3.14.1 ja HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ II osa „Täiendavad nõuded linna lähiümbrust teenindavatele bussidele (bussiliine nr 2, 2A, 6,7, 8, 9, 10 teenindavad bussid)“ p 4 peale.
4.AS Atko Bussiliinid esitas 05.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO otsuse osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata ja kohustada hankijat viima seaduse nõuetega kooskõlasse HD lisa 4 alapunkt 4.3.14.1 (bussijuhi jäämine turvakaamera vaatevälja), ja HD lisa 1 II osa punkti 4 (linna lähiümbruse bussidele kehtestatud automaatkäigukasti nõue). Kaebus sisaldas taotlust esialgse õiguskaitse (EÕK) korras peatada riigihanke nr 185468 menetlus kuni kaebust lahendava kohtuotsuse jõustumiseni.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.07.2017 määrusega AS Atko Bussiliinid EÕK taotluse ja peatas hankemenetluse riigihankes nr 185468 kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Iseenesest on õige VAKO järeldus, et turvalisuse tagamine on oluline eesmärk, kuid nimetatud eesmärki on võimalik tagada bussijuhi privaatsust vähem piiravate meetmetega. HD kohaselt paigaldab turvakaamerad vedaja ja vedaja kindlustab, et busside sõitjate salongis oleks piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid, samuti on vedaja kohustatud taluma teehooldekaamerate paigaldamist ja käitamist bussides ning võimaldama tellijal paigaldada bussidesse järelevalvekaamerad ja nende lisaseadmed. Seega on näevad HD-d ette juba 3 erinevat liiki kaamerate paigaldamist bussi. Konfliktsituatsioonide jäädvustamiseks ning turvalisuse tagamiseks piisab ülejäänud kaameratest ning ka näiteks sellest, kui kaamera vaatevälja jääb bussijuhi juures olev sõitjate salongi osa. Puudub igasugune mõistlik põhjendus bussijuhi täielikuks jälgimiseks ja tema privaatsuse sedavõrd suureks riivamiseks. Seega ei ole hankija poolt esitatud nõue proportsionaalne. HD lisa 4 2(9)
3-17-1414 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu“ p 4.3.14.1 ei vasta isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 3 ja § 10 lg 2 nõuetele.
6.2.Linna lähiümbrust teenindavatele bussidele automaatkäigukasti nõude kehtestamine ei ole piisavalt ja objektiivselt põhjendatud.
6.2.1.Nõustuda ei saa hankija väitega, et automaatkäigukast tagab sõiduki väiksema kütusekulu. On üldteada asjaolu (internetist kättesaadavad avalikud andmed, mida kinnitab vedaja praktika), et automaatkäigukastiga sõiduki kütusekulu on 5–10% kõrgem manuaalkäigukastiga sõidukist. Samuti on manuaalkäigukast automaatkäigukastist töökindlam. Kuivõrd riigihanke esemeks olevat teenust osutatakse vedaja poolt avalikul liiniveol 8 aasta vältel, on see vedaja jaoks oluline faktor, kuivõrd sellise nõude olemasolul tuleb vedajal kasutada hanke täitmisel automaatkäigukastiga busse ning teha sellest lähtuvaid lisakulusid (kallim automaatkäigukasti remont, suurem kütuse kulu jne).
6.2.2.Kahe eritüübi käigukastiga nõuete esitamisel avalikul liiniveol mitte ei suurenda, vaid vähendab ohutust lepingu täitmisel. Tuleb arvestada, et teenuse osutamine hakkab toimuma 8 aasta jooksul ja hõlmab nii maakonnaliine kui ka linna lähiümbruse liine. Seega tuleb vedajal rakendada bussijuhte samuti erinevatel marsruutidel. Kuivõrd bussijuhid töötavad graafikuga ning erinevatel liinidel, peavad juhid pidevalt kohanema ja ümber häälestama ennast teist liiki käigukastiga (manuaal/automaatkäigukast). Kuna pedaalide kasutamine on erinev, siis eriolukordades võib bussijuhi reageerimine (inimlik faktor) olla mittevastav juhitava bussi käigukastile, mis on vastuolus eesmärgiga tagada ohutu veoteenus.
6.2.3.Nõustuda ei saa VAKO väitega, et hankija ei kahjusta konkurentsi olukorras, kus hankedokumendid sisaldavad osalejatele põhjendamatuid ja mitteobjektiivseid nõudeid. Ka asjaolu, et riigihanke juurde on registreerinud 8 isikut ei tähenda, et teised potentsiaalsed pakkujad ei võiks loobuda sätestatud automaatkastikäiguga busside olemasolu tingimuse tõttu pakkumuste esitamisest. Tegemist on hankega, mis hõlmab nii maakonnaliine kui ka linna lähiümbruse liine. Nimetatud piirang ei ole põhjendatud ka seetõttu, et see tekitab veel vedajale logistilisi raskusi, kuna vedaja ei saa linna lähiümbruse liinidel kasutada planeerimisel (bussi asendamine marsruudil, reservbuss jne) busse, mis on manuaalkäigukastiga. Nõue on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 33 lg-ga 8, mille kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Hankija võib nimetatud piirangu pärast kaotada potentsiaalseid pakkujaid (ka kaebaja plaanis kasutada Viljandi hankes osalemisel vaid manuaalkäiguga busse ning rakendada praegu sõitvad automaatkäiguga bussid lepingu lõppemisel teisele marsruudile). Potentsiaalsete ja teenuse osutamisest huvitatud pakkujate väljajäämine hankest vähendab konkurentsi turul ning ka minimeerib võimalust saada hankemenetluse tulemusena parim võimalik tulemus, kasutades ära kõiki turutingimusi.
7.Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Turvakaamerate paigaldamise nõue (turvakaamerate olemasolu bussis) on õiguspärane ja proportsionaalne ning kooskõlas IKS-ga, kui selle nõude täitja järgib IKS põhimõtteid ja nõudeid. HD kohaselt paigaldab turvakaamerad vedaja ja vedaja kindlustab, et busside sõitjate salongis oleks piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga kaameraid. Seega lasub vastutus isikuandmete kaitse tagamisel eelkõige vedajal – kaamerate paigaldamise täpsed asukohad ja kaamera vaatevälja otsustab lõplikult vedaja, arvestades, et kaamerate paigaldamise eesmärk oleks täidetud bussijuhi privaatsust kõige vähem riivaval viisil. Samas peavad bussidesse paigaldatavad turvakaamerad moodustama tervikliku süsteemi, et turvaintsident bussijuhi, reisijate või nende vara vastu ei saaks aset leida bussis väljaspool kaamerate vaatevälja. 3(9)
3-17-1414 Lisaks on oluline vedaja ettevõttesisene töökorraldus – vedaja peab tagama, et ettevõtte siseselt on salvestistele (andmetele) juurdepääs piiratud aja jooksul, ainult põhjendatud ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt ehk ühelgi vedaja töötajal või muul isikul ei oleks võimalik salvestisi vaadata muudel juhtudel, kui turvaintsidendi toimumisel.
7.2.HD-s sätestatud automaatkäigukasti nõue linna lähiümbrust teenindavatele bussidele on kooskõlas RHS § 33 lõikega 8, tagab pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile, samuti on tingimus asjakohane ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega.
7.2.1.Hankemenetluse raames tellitakse avaliku bussiliiniveoteenust kogu Viljandi maakonnale, seejuures Viljandi linna lähiümbrust teenindavatele liinidele. Linnalähiliine teenindatakse praegu (liinigrupp Viljandi linnalähiliinid) 7 bussiga, n-ö maaliine (praegu liinigrupid Põhja-Viljandimaa ja Lõuna-Viljandimaa) teenindavate busside arv on kokku 37. Seega moodustavad linnalähiliine teenindavad bussid proportsionaalselt väiksema osa vajaminevate busside koguarvust.
7.2.2.Hankijal on õigus sätestada tehnilises kirjelduses nõudeid teenusele lähtudes mh oodatavatest kasutusomadustest. Hankija eesmärk on tagada busside turvaline ja sujuv liiklemine tiheasustusalal (Viljandi linnas ja selle lähiümbruses), kus on tihe peatuste võrgustik ja bussidel tuleb läbida järskude tõusudega teelõike. Automaatkäigukasti nõude puhul on tegemist meetmega, mis lihtsustab bussijuhi niigi pingelist tööd ja võimaldab hoida bussijuhi tähelepanu turvalisel liiklemisel. Automaatkäigukasti puhul on käiguvahetussagedused optimeeritud, mis tagab ka selgelt väiksema kütusekulu.
7.2.3.Lisaks bussi turvalisele ja sujuvale juhtimisele on bussijuhi ülesanne Viljandi linnalähiliinide bussides müüa reisijatele bussipileteid, pikendada perioodikaarte, lisada ettemaksukaardile raha, käidelda sularaha, avada ja sulgeda bussiuksi, jälgida, et reisijad saaksid bussist turvaliselt väljuda ja bussi siseneda ning hoida töös peatuste teavituse süsteemi. Manuaalse käigukastiga bussi korral, peab bussijuht lisaks eeltoodud pingelistele tegevustele jälgima bussi liikumisel mootori pöördeid ja vastavalt vajadusele pidevalt bussi käike vahetama. Iga lisaülesanne, mis bussijuhile lisandub, pärsib tema töövõimet.
7.2.4.Kaebaja väide, et HD-s sätestatud automaatkäigukasti nõue linna lähiümbrust teenindavatele bussidele on ebaproportsionaalselt piirav ning see mõjutab potentsiaalsete pakkujate ringi, on oletuslik ega ole põhjendatud. Ükski teine hankemenetlusest huvitatud isik ei ole seni hankijat teavitanud, et nimetatud nõue tekitaks neile takistusi riigihankes osalemisel. Ka 18.05.2017 toimunud teabepäeval, kus tutvustati tellitava teenuse sisu ja nõudeid, vastati hankemenetlusest huvitatud isikute küsimustele, automaatkäigukasti nõude põhjendatuse osas küsimusi ei olnud.
7.2.5.Sarnaselt on ka teistes hankemenetlustes linnaliine teenindavatele bussidele sätestatud nõue, et bussidel peab olema automaatkäigukast (nt riigihange „Pärnu linna bussiliinivedu 2017–2026“ viitenumbriga 168909). Nimetatud hankes pidi vedajal olema liinide teenindamiseks 23 automaatkäigukastiga bussi. Hankes esitas pakkumuse 8 isikut, sh ka kaebuse esitaja. Seega on alusetu kaebuse esitaja väide, et automaatkäigukastiga bussidega veoteenuse osutamise nõue on piirav ja vähendab konkurentsi turul.
7.2.6.Kaebaja väide, et ta plaanis Viljandi hankes kasutada vaid manuaalkäiguga busse ning rakendada praegu sõitvad automaatkäiguga bussid lepingu lõppemisel teisele marsruudile, on paljasõnaline. Kaebaja praegu Viljandi linnalähiümbruse liine teenindava vedajana on proovinud liinide teenindamiseks kasutada manuaalkäigukastiga busse, kuid sellest nende sobimatuse ja bussijuhtide vastuseisu tõttu loobunud. Seega ei ole tõenäoline, et kaebaja asuks 4(9)
3-17-1414 hankelepingu sõlmimisel linna lähiümbruse liine teenindama manuaalkäigukastiga bussidega – seda isegi juhul, kui HD-s busside käigukasti osas nõudeid ei oleks sätestatud.
7.2.7.Väide, et automaatkäigukasti nõue linna lähiümbruse liinidel ei ole põhjendatud ka seetõttu, et see tekitab veel vedajale logistilisi raskusi, kuna vedaja ei saa linna lähiümbruse liinidel kasutada planeerimisel (bussi asendamine marsruudil, reservbuss jne) busse, mis on manuaalkäigukastiga, on ebaõige ja kohut eksitav. Ühistranspordi valdkonnas tegutseva ettevõtjana on kaebaja teadlik, et õigusaktide kohaselt on bussid jagatud erinevateks kategooriateks ja erinevate kategooria bussidele on sätestatud erinevad tehnonõuded. Sõltumata bussides kasutatavast käigukasti tüübist, ei ole lubatud linna lähiümbrust teenindavaid busse kasutada maaliinidel, kuivõrd tegemist on tehniliselt erineva kategooria ja klassi bussidega.
7.2.8.Vastavalt HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ II ptk „Täiendavad nõuded linna lähiümbrust teenindavatele bussidele“ p-le 2 peavad linna lähiümbrust teenindavad bussid olema madala põhjaga (inglise keeles low-entry). Insenertehniliselt on madalapõhjalised bussid reeglina automaatkäigukastiga, kuna nende busside mootor asub bussi tagaosas ja vahemaa mootori ja käigukasti vahel raskendab ülekannet manuaalse käiguvahetuse korral.
8.Kolmas isik märgib, et HD koostamisel arvestati mh bussijuhtide eluolu, nt on HD-sse sisse kirjutatud bussijuhtide palgatingimused. Bussijuhid on ise öelnud, et automaatkäigukast on mugavam. Viiratsist Viljandi kesklinna sõites on kõrge mägi, mida ei ole mugav läbida manuaalkäigukastiga bussis. Tallinnas ja Pärnus on kõik linnaliinibussid automaatkäigukastidega. Avalik teenus peaks kõikjal Eestis olema samasugune. Kaebaja, kes praegu liinil tegutseb, kasutab linna lähiümbrust teenindavate bussidena üksnes automaatkäigukastiga busse. Olemasolevad manuaalkäigukastidega ei ole madalapõhjalised, mistõttu need ei vastaks uue hanke tingimustele. Nõue on ühistranspordi mugavuse huvides: nii klientide kui ka bussijuhtide huvides. Automaatkäigukastiga bussidel on mägipidurid, mistõttu on tagasiveeremine väiksem. Lisaks on oluline nii bussijuhtide kui ka sõitjate turvalisus. Räägime 50-st bussist seitsmest. Sõitjateveo teenuse pakkumisel on elu edasi läinud ja sellega tuleb arvestada.
9.Kaasatud haldusorgan sedastab kirjalikus seisukohas, et IKS § 14 lg 3 kohaselt võib isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve.
9.1.Ülemäärase õiguste kahjustamisega on tegemist juhul, kui soovitud eesmärki on mõistlikult võimalik saavutada ka isiku õigusi vähem riivavate meetmetega. Ülemäärase õiguste kahjustamise hindamine turvakaamerate kasutamisel eeldab, et: 1) ohud isikule ja/või varale on eelnevalt selgelt määratletud; 2) on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust; 3) on analüüsitud, kas kaamerate kasutamine on ohtude tõsidust ja tõenäosust silmas pidades proportsionaalne meede; 4) valitakse ja seadistatakse jälgimisseadmed minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt; 5) seadmete kasutamisest teavitatakse vastavalt IKS § 14 lõige 3 nõuetele (jälgimisseadme kasutamise fakt, andmete töötleja nimi ja kontaktandmed). Sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel kaameraid kasutatakse, on isikuandmete töötlejal kohustus järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (IKS § 6). Turvakaamerate paigaldamisel ning selle vaatevälja ulatuse määramisel on oluline lähtuda muuhulgas eesmärgikohasuse ning minimaalsuse põhimõtetest.
9.2.Riigihanke tellija on HD-sse lisanud kohustuse bussidesse paigaldada turvakaamerad, mille vaatevälja peaks jääma ka bussijuht. Seega on HD-s ette nähtud küll sellisel viisil turvakaamerate kasutamise kohustus, kuid puudub analüüs kaamerate kasutamise vajalikkuse 5(9)
3-17-1414 osas. Analüüsi tulemus peaks andma vastuse ka sellele, kas ja mis ulatuses on bussijuhile kaamera suunamine õigustatud. Puudub teave, kas ja kes on teinud analüüsi turvakaamerate paigaldamise vajalikkuse osas. Lihtsustatult on tellija turvakaamerate paigaldamise kohustuse ette näinud, kuid kohustus IKS-kohaseks isikuandmete töötlemiseks (sh kaamerate paigaldamise asukoha osas) on pandud ennekõike vedajale.
9.3.Kaamerad peavad olema suunatud nii, et need oleksid eesmärgi täitmiseks reaalselt vajalikud, st eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga. Kui vedaja bussijuhi õigustatud huve arvestades leiab, et turvakaamerate kasutamisel on võimalik tagada turvaintsidentide tuvastamine bussis ka ilma bussijuhile kaamerat suunamata, on kaamera suunamine bussijuhile vastuolus IKS põhimõtetega, eeskätt eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Esialgsel hinnangul peaks olema võimalik tuvastada turvaintsident bussijuhi või tema vara vastu (täita eesmärk) ka juhul, kui kaamera vaatevälja jääb kogu sõitjate salongi (sh bussijuhi juures olev) osa ning sisenemise ja väljumise uksed.
9.4.Isegi kui arvestada asjaolu, et paigaldatavad kaamerad peaksid olema liikumissensoritega ehk salvestavad ainult siis, kui vaateväljas on mingi liikumine, salvestataks bussijuhi tegevust ilmselt järjepidevalt. Riigi Tugiteenuste Keskus on oma 13.07.2017 kohtule esitatud selgitustes (lk 4, kolmas jätkupunkt) märkinud bussijuhi tegevused lisaks liikluses osalemisele. Paratamatult bussijuht liigutab ennast nende tegevuste toimumise hetkel ning kui kaamera tehniliste seadistuse tulemusena tuleb selline tegevus ka salvestada, siis oleks bussijuht ilmselt pideva järelevalve all.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HD lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ (HD lisa 4) p 4.3.14.1 kohaselt tagab vedaja, et kaamerate vaatevälja peavad jääma kogu sõitjate-salong, sisenemise ja väljumise uksed ja bussijuht. Nõue on samuti fikseeritud HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p-s 5.7. HD lisa 4 p-s 4.3.33.5 on sätestatud, et linna lähiümbrust teenindavatel bussidel peab olema automaatkäigukast. Sama nõue tuleneb HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ alajaotise „Täiendavad nõuded linna lähiümbrust teenindavatele bussidele (bussiliine nr 2, 2A, 6, 7, 8, 9, 10 teenindavad bussid)“ p-st 4.
11.Vastustaja võttis 09.08.2017 kohtuistungil kaebuse õigeks HD tingimuse osas, mille kohaselt peab kaamera vaatevälja jääma bussijuht. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa kohus enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama. Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule sätestatud vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise osas. Vastustaja ja kolmas isik nõustusid kohtuistungil selgesõnaliselt kaebuse õigeksvõtuga bussijuhi tegevuse jälgimise nõude osas ning lubasid HD täpsustada. Kohus selgitas vastustajale õigeksvõtu tagajärgi, mh kohtukulude kandmise kohustust. Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab HKMS § 159 lg 1 alusel kaebuse osas, mis puudutab HD tingimust, et kaamerate vaatevälja peab jääma bussijuht. Kaebuse osalise rahuldamise tagajärjel tuleb vastavas osas rahuldada kaebuse nõue. Kaebaja palus kohustada Riigi Tugiteenuse Keskust viima riigihanke viitenumbriga 185468 „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“ hankedokumendi lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p 4.3.14.1 vastavusse õigusaktides ette nähtud 6(9)
3-17-1414 nõuetega. Vastavat nõuet sisaldab ka HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p
5.7.Kohus tühistab HKMS § 159 lg 1 alusel riigihanke „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas“ (viitenumber 185468) hankedokumentide lisa 4 „Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping“ p 4.3.14.1 ja hankedokumentide lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p 5.7 tingimuse, mille kohaselt peab kaamera vaatevälja jääma bussijuht, ning kohustab hankijat viima hankedokumendid nimetatud tingimuse osas kooskõlla õigusaktide nõuetega.
12.RHS § 33 lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Kohus leiab, et linna lähiümbrust teenindavatele bussidele automaatkäigukasti nõuet sätestades ei ole vastustaja eksinud RHS § 33 lg 8 ega ka RHS muude sätete vastu (nt RHS § 3 p 2, mille kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse).
12.1.RHS §-des 32 ja 33 sätestatud tehniline kirjeldus on hankija vajaduste kirjeldus. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, nt arvestada kõigi potentsiaalsete pakkujate bussiparkide koosseisu. Hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, põhjendama (Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsus haldusasjas 3-11-1300, p 11). Hankija ja kolmas isik on välja toonud, et linna lähiümbrust teenindavatele bussidele automaatkäigukasti nõue on ajendatud nii mugavuse kui ka ohutuse kaalutlustest. Seejuures on silmas peetud nii bussijuhtide kui ka sõitjate mugavust ja ohutust. Kohtu hinnangul seonduvad nii mugavus kui ohutus sõitjateveo kui avaliku teenuse kvaliteediga ning hankijal on õigus hanketingimustes kehtestada nõudeid teenuse kvaliteedile. Kaebaja ei ole tegelikult nõude kehtestamise legitiimset eesmärki vaidlustanud, vaid on istungil nõustunud, et automaatkäigukastiga on mugavam sõita.
12.2.Kohtu hinnangul on automaatkäigukasti nõue objektiivselt põhjendatav. Kohtu jaoks on usutavad hankija ja kolmanda isiku põhjendused, et automaatkäigukast tagab mugavama ja ohutuma teenuse seeläbi, et bussijuhil ei ole vaja sõidu ajal oma tähelepanu koondada käikude vahetamisele ja sellest lähtuvale sujuva sõidu tagamisele, vaid bussijuht saab kontsentreeruda bussi juhtimisele ning teistele temale pandud kohustuste täitmisele (vt otsuse p 7.2.3). Mida vähem on tegevusi, mis bussijuhi tähelepanu nõuavad, seda ohutum on sõit. Kohus leiab, et automaatkäigukast on mugavam ja ohutum siis, kui läbida tuleb järske teelõike (nt Viiratsist Viljandi kesklinna poole sõites). Seda iseäranis tavapärasest erinevates teeoludes (talvel libedaga, teetööde ajal vms). Kahtlemata peab professionaalne bussijuht oskama sõita mõlemat tüüpi käigukastiga bussidega ning liiklusohtliku olukorra esinemine ei pruugi ka manuaalkäigukastiga bussi puhul olla kõrge. Samas ei ole keelatud hankijal tarvitusele võtta meetmeid, mis vähendavad ka madala riski tasemega liiklusohtlike olukordade tekkimise võimalusi. Lisaks on kolmas isik nõude kehtestamisel viidanud bussijuhtidelt saadud tagasisidele, mida kaebaja ei ole ka kuidagi ümber lükanud.
12.3.Kaebaja esitatud väidete valguses ei saa automaatkäigukasti nõuet pidada konkurentsi kahjustavaks. Esiteks kehtib automaatkäigukasti nõue kõigile pakkujatele võrdselt, mistõttu ei saa selline nõue viia pakkujate erineva kohtlemise ega konkurentsi kahjustamiseni. Sama puudutab ka kaebaja esitatud väiteid automaatkäigukastiga busside suurema kütuse- ja hoolduskulu kohta. Kui ka kaebaja tõendamata väidetega automaatkäigukastiga busside suurema kütte- ja hoolduskulude osas nõustuda, on kõigile pakkujatele sama nõude kehtestamise näol tegemist konkurentsi võrdsustava, mitte seda kahjustava tingimusega. 7(9)
3-17-1414 Arvestades, et linnalähiliinide busse on siiski väike hulk, võrreldes kogu hankes kasutatavatest busside arvuga (vastustaja andmetel 7 bussi 37-st, sh kasutab ka kaebaja tema enda sõnul linna lähiümbruse liinidel üksnes mõnda üksikut manuaalkäigukastiga bussi), ning arvestades bussidele kehtestatud erinevaid nõudeid (linna lähiümbrust teenindavaid busse ei saa asendada maaliinide bussidega ja vastupidi), ei oma nõue hanke mahtu silmas pidades olulist tähtsust. Lisaks tuleneb HD lisa 4 p-st 4.3.3 nõue, et ükski lepingu täitmiseks kasutatav buss ei tohi lepingu kehtivuse hetkel olla vanem kui 10 aastat, arvestades esmaregistreerimise kuupäeva, mistõttu tuleb valdav osa praegu kasutatavatest bussidest hankelepingu täitmise perioodil (8 aastat) niikuinii välja vahetada. Arvestades turvalisuse ja ohutuse kaalutlusi, oleks raske põhjendada ka nõude osalist rakendamist, st üksnes teatud osale linna lähiümbrust teenindavatest bussidest.
12.4.Kaebaja ei ole tõendanud, et automaatkäigukasti nõue omab tema pakkumuse esitamisele negatiivset mõju. Kaebaja ei ole ümber lükanud kolmanda isiku väiteid, et käesoleval hetkel teenindab ta Viljandi linna lähiümbruse liine üksnes automaatkäigukastiga bussidega ning et manuaalkäigukastiga bussid ei ole end praktikas õigustanud. Samuti ei ole kaebaja tõendanud seda, et tal on tegelikult olemas ja kasutusel manuaalkäigukastiga bussid, mis vastaksid ka uue hanke tingimustele (madalapõhjalised bussid). AS Atko Bussiliinid osutab sõitjateveoteenust erinevates Eesti piirkondades, mistõttu on kaebajal võimalik erinevaid busse kasutada erinevatel liinidel, arvestades erinevatel hangetel esitatavaid nõudeid. Ka seetõttu ei saa eeldada, et vaidlusaluste hanketingimuste tõttu kannaks kaebaja kahju. Kahtlust ei ole selles. et bussijuhid peavad saama hakkama nii manuaalse kui ka automaatkäigukastiga busside juhtimisega. Selles osas ei muutu olukord vaidlusaluse hankega halvemaks, kuna nii tänasel päeval kui ka tulevikus hõlmab hange mõlemat liiki käigukastidega busse.
13.Seega leiab kohus, et automaatkäigukasti nõue on objektiivselt põhjendatav ning tõendatud ei ole, et see oleks kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Kaebaja väited oma õiguste rikkumisest on jäänud väga üldisteks. Kohus märgib, täiendavalt, et arvestades hanke pikka kestust, on igati õiguspärane arvestada hanketingimuste sõnastamisel sõitjateveos toimuvaid suundumusi üldisemalt. Praktikas on nähtav tendents, et üha rohkem kasutatakse linnaliinidel automaatkäigukastidega busse (nt Tallinnas, Pärnus). Kui ka praegu kasutatakse Viljandis linna lähiümbruse teenindamiseks mh manuaalkäigukastiga busse, siis ei tähenda see, et selline olukord peakski jääma püsima.
14.Seega tuleb kaebus automaatkäigukasti nõude osas jätta rahuldamata.
15.HKMS § 253 lg 3 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus kohtuotsusega esialgse õiguskaitse. Tallinna Halduskohtu 06.07.2017 määrusega kohaldatud EÕK abinõu (hankemenetluse peatamine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni) tuleb tühistada.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Atko Bussiliinid palub vastustajalt välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 2121,8 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest 826,8 eurot (ilma käibemaksuta), kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja riigilõivust 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. Kaebaja palub ka välja mõista vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 853,30 eurot. Kuna kaebus rahuldati osaliselt ja osaliselt jäeti rahuldamata, on põhjendatud mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja pooles ulatuses. Arvestades, et halduskohtumenetluses mõistetakse menetluskulud välja koos käibemaksuga, on väljamõistetavaks menetluskuluks (763,36 + 228,80 + 1280 + 853,30+ 15) ÷ 2= 1570,23 eurot. Kuna vastustaja ja kolmas isik pole taotlust kohtukulude väljamõistmiseks esitanud, jäävad muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8(9)