OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentide peale
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Astlanda Ehitus (registrikood 11366804) (registrikood 14872703), volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver Vastustaja (hankija) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399)
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avaldas 11.03.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas dokumendid HD 2.1 Hanke eseme tehniline kirjeldus, HD 3.1 Hankelepingu vorm ja HD 3.2 Ajaplaan.
3-21-933
2.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 26.03.2021 OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus, milles paluti kohustada hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse hanketingimused, mis määravad tööde teostamise tähtajad ning hankelepingu vormi punktid 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2.
3.VAKO 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 jäeti riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p 5 alusel vaidlustus läbivaatamata HD 3.1 Hankelepingu vorm punkti 5.1.2 osas (resolutsiooni punkt 1); rahuldati RHS § 197 lg 1 punkti 5 alusel vaidlustus osaliselt ja kohustati SA-d Põhja-Eesti Regionaalhaigla viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse HD 3.1 Hankelepingu vorm p-d 3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 (resolutsiooni punkt 2) ning mõisteti RHS § 198 lg 2 alusel SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla OÜ Astlanda Ehitus kasuks välja riigilõiv proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega summas 256 eurot ning vaidlustaja menetluskulu (esindaja tasu) summas 329 eurot (käibemaksuta) (resolutsiooni p 3). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vaidlustaja väited, et põhiprojekti puudulikkus takistab pakkumuse maksumuse arvestamist ning pakkumuse esitamist, on tõendamata. Riigihangete registris 05.04.2021 RHAD dokumendina avaldatud ekspertiisi lõpparuande kohaselt on põhiprojekt koostatud heal tasemel ning on sobilik võtta ehitushanke väljakuulutamise ja tööprojekti koostamise aluseks. Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust eksperdi järeldustes kahelda. Hankija poolt RHAD-is kehtestatud tähtajad tööde teostamiseks, sealhulgas Ajakavas ja lepingu p-s 3.3 kehtestatud tähtajad, ei ole vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija ei ole kohustatud kehtestama niisuguseid hanketingimusi, mis sobiksid kõigile pakkujatele või eiraksid tema enda vajadusi. Samuti ei ole ühelgi isikul kohustust esitada pakkumust riigihankes, mille puhul ta subjektiivsetest või objektiivsetest põhjustest lähtudes, ei pea võimalikuks hankelepingu tähtaegset täitmist. Objekti rahastamine toimub osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist ning rahastamistingimustest tulenevalt on kehtestatud tähtaeg projekti abikõlbulikkusele (objekti valmimisele), millest lähtuvad ka RHAD-is sätestatud tähtajad. Rahastamistingimuste arvestamine objekti tähtaegade kehtestamisel objektiivne vajadus ning seda ei saa käsitleda ebavajaliku või põhjendamatu piiranguna. Hankija kasutab riigihanke puhul meetodit, mille puhul toimub tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine etappide kaupa, vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist (TK p 29.3.1). Seega toimub eelmiste etappide ehitamine paralleelselt järgmiste etappide projekteerimisega. Hankija kinnitusel on ta lasknud projekteerida lahendusi, mis aitavad säästa aega ehitustööde läbiviimisel. Vaidlustuskomisjoni hinnangul kiirendavad hankija kasutatavad meetmed ehitustööde läbiviimist. Vaidlusaluse riigihanke objekti RHADis kehtestatud põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg (24 kuud) ja lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg (30 kuud) on võrreldavad teiste samalaadsete ehitusobjektide tähtaegadega. Vaidlusaluse riigihankega võrreldavad pingelised tähtajad tööde valmimisele pole sarnaste objektide puhul piiranud ebamõistlikult konkurentsi. Hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal lepingu p-de 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14 sõnastust. Vastuseks vaidlustuskomisjoni järelepärimisele kinnitas vaidlustaja 21.04.2021, et hankija on kõrvaldanud vaidlustatud õigusrikkumise lepingu p-s 5.1.2, seetõttu tuleb vaidlustus lepingu p 5.1.2 osas jätta RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. Vaidlustaja väide, et lepingu p 2.2 on õigusvastane, sest töövõtja ei saa nõutud kinnitust anda, on üldsõnaline ja põhjendamata. Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses tõendanud, et põhiprojektis esineksid sellised puudused, mis takistavad pakkumuse esitamist, samas kinnitab ekspertiisi lõpparuanne vastupidist: põhiprojekt on sobilik ehitushanke välja kuulutamise ja tööprojekti koostamise aluseks. Seega ei saa lepingu p-i 2.2 õigusvastasust põhjendada puudustega põhiprojektis. Kuna RHAD-is kehtestatud tähtajad on küll pingelised, kuid mitte
2(13)
3-21-933
ebareaalsed ning vastuolus õigusaktidega, siis ka vaidlustaja viide ebareaalsetele tähtaegadele ei tõenda lepingu p-i 2.2 vastuolu õigusaktidega. Vaidlustaja ei ole põhjendanud lepingu p-i 5.1.14 õigusvastasust. Vaidlustaja on rõhutanud vajadust ehitustööde peatamise võimaluseks, kui ilmneb vajadus ehitusprojekti muuta. Sellise võimaluse on hankija loonud, sidudes selle andmise tellija kirjaliku nõusolekuga. Vaidlustaja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et vastava otsuse tegemine peaks olema töövõtja ainuõigus ega esitanud ühtegi täiendavat põhjendust, miks lepingu p 5.1.14 on õigusaktidega vastuolus. Lepingu p 5.1.16 on kehtivas sõnastuses üheselt mõistetav ning proportsionaalne ning õigusaktidega ettenähtud nõuetega kooskõlas. Lepingu punktid 5.1.9, 7.3 pole samuti õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus. Lepingu p-s 10.2 kehtestatud tingimus, mis võimaldab tellijal tellida töövõtjalt lisatöid, ning mille kohaselt ei mõjuta lisatööde tellimine lepingu tähtpäevi kui lisatööde maksumus ei ületa 1% ehitustööde hinnast, on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne ning õigusaktidega ettenähtud nõuetega kooskõlas.
4.OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada hankijat viima riigihanke viitenumbriga 230667 HD 3.2 ja 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 kooskõlla RHS nõuetega ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ja määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus.
5.Vastustaja esitas 21.05.2021 kohtule taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 ja/või punkti 2 alusel ja menetluse lõpetamiseks. Vastustaja selgitas, et riigihankes saabus pakkumuste esitamise tähtaeg 20.05.2021 kell 15.00. Nimetatud tähtajaks esitasid pakkumuse kaks pakkujad: OÜ Fund Ehitus ja AS YIT Ehitus. Kaebaja riigihankes pakkumust ei esitanud.
6.Tallinna Halduskohtu 21.05.2021 kohtunõudega paluti kaebajal esitada seisukoht vastustaja 21.05.2021 menetluse lõpetamise taotlusele hiljemalt 24.05.2021.
7.Kaebaja esitas 24.05.2021 kaebuse muutmise taotluse kohustamisnõudelt üleminekuks tuvastamisnõudele ning palus jätta rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks. Muudetud kaebuses soovis kaebaja tuvastada riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumentide HD 3.2 Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktide 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 õigusvastasus.
8.Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrusega keelduti kaebuse muudatuse vastu võtmisest (resolutsiooni punkt 1), jäeti OÜ Astlanda Ehitus kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohustamist viima riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumendid HD 3.2. „Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3, 5.1.14., 5.1.16. ja 10.2. kooskõlla RHS nõuetega ning VAKO 21.04.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 62-21/230667 resolutsiooni punkti 2 ja punkti 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud menetluskulude jaotusega seonduvas osas (resolutsiooni punkt 2).
9.OÜ Astlanda Ehitus esitas 07.06.2021 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni punktidele 1-2.
10.Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsusega jäeti kaebus VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni punkti 1 ja punkti 3 osaliselt tühistamiseks rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
11.OÜ Astlanda Ehitus esitas 28.06.2021 Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsuse peale apellatsioonkaebuse. 3(13)
3-21-933
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.08.2021 otsusega OÜ Astlanda Ehitus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
13.OÜ Astlanda Ehitus esitas 16.08.2021 kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 otsuse peale.
14.Riigikohus jättis 08.09.2021 määrusega OÜ Astlanda Ehitus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
15.Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrusega rahuldati OÜ Astlanda Ehitus 07.06.2021 määruskaebus (resolutsiooni punkt 2) ning tühistati Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-933 resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saadeti asi halduskohtule menetluse jätkamiseks (resolutsiooni punkt 3).
16.Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 kohtunõudega paluti kaebajal teatada, kas tal on jätkuvalt soov haldusasja nr 3-21-933 menetlusega jätkata, arvestades, et riigihange viitenumbriga 230667 on lõpetatud lepinguta ja haldusasjas nr 3-21-933 on muus osas vaidlus lõppenud Riigikohtu 08.09.2021 määrusega. Kohus palus menetluse jätkumise soovi olemasolul teatada, kas kaebaja näeb kompromissi sõlmimise võimalust ning juhul, kui vastus sellele on jaatav, siis esitada ka võimaliku kompromissi sisu. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda (HKMS § 27 lg 2 p 2).
17.Kaebaja teatas 30.06.2022 vastuses kohtunõudele, et soovib jätkuvalt kaebuse läbivaatamist ja lahendamist ning ei pea võimalikuks kaebusest loobuda. Ühtlasi lisas kaebaja, et ei välista asja kompromissiga lahendamise võimalust, kui vastustaja teeb selleks mõistliku ettepaneku.
18.Tallinna Halduskohus võttis 06.07.2022 määrusega vastu kaebuse muudatuse ning luges kaebuse nõudeks teha kindlaks riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumentide hankedokumendid 3.1 „Hankelepingu vorm“ ja 3.2 „Ajaplaan“ õigusvastasus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
19.Kaebaja leiab, et hankija rikub tegelikke asjaolusid mittearvestavate ja seetõttu ebapiisavate (ebarealistlike) tööde teostamise tähtaegade kehtestamisega hanke alusdokumentides RHS § 3 punktidest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi. Käesolevas hankes ette nähtud tööde teostamise ajakava ja tähtaegade õigusvastasus tuleneb asjaolust, et ajakava ja tähtajad ei arvesta töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse sisu ja ulatusega ning sellest tuleneva võimatusega alustada ehitustööde teostamist koheselt pärast hankelepingu jõustumist nagu hankija ajaplaan ette näeb.
19.1.HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“ (p 17.2., 29.3.) ja 3.1 „Hankelepingu vorm“ (p 1.3.1.3., 4.1.1., 4.1.2., 4.4., 7.3. ja 7.4.) näevad ette töövõtja kohustuse (i) korrigeerida põhiprojekti ehk tellija poolt üle antavat projektdokumentatsiooni ja (ii) koostada tööprojektid, mis on vajalikud tööde teostamiseks. HD 2.1 p 29.3.1. ja HD 3.1 p 7.1. kohaselt saab töövõtja asuda ehitustöid teostama pärast seda, kui tellija on tööprojekti vastava osa kinnitanud. Seega peab töövõtja ehitustööde teostamisega alustamiseks esmalt viima hankija poolt antud projektdokumentatsiooni sisse vajalikud korrigeerimised põhiprojekti staadiumis, seejärel koostama korrigeeritud põhiprojektist lähtudes tööprojekti ning saama viimasele tellija heakskiidu. HD 3.2 „Ajaplaan“ näeb ette põhiprojekti korrigeerimise tööde teostamiseks ette 8 kuud ning need paigutuvad tööde kavandatud teostamise kuudele 1-8. Põhiprojekti korrigeerimisele planeeritud ajavahemiku kestus annab tunnistust sellest, et tellija näeb ette vajaduse viia põhiprojekti sisse muudatusi küllaltki ulatuslikus mahus. Korrektuurid on põhiosas määratletud HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“ p-s 29.3 toodud tabelis, mis 9-
4(13)
3-21-933
punktilises trükikirjas moodustab tihedalt täis kirjutatud 5 lehekülge, millele lisanduvad veel HD 2.1 p-s 30 toodud erinõuetest (loetelu kokku 301-s alapunktis, esitatud 32 lehel) tingitud projekti korrigeerimised. HD 3.2 järgi on tööprojekti koostamine kavandatud toimuma 24 kuu jooksul (töö teostamise kuudel 1-24). Riigihangete registris antud hanke kohta esitatud küsimuste arvukusest ja sisust nähtub see, et HD kooseisus olevas projektdokumentatsioonis on hulgaliselt puudulikult käsitletud lahendusi ja vastuolusid projekti erinevate osade vahel. Pakkuja peab arvestama vajadusega korrigeerida põhiprojekti tasandil kõik olemasoleva projektdokumentatsiooni puudused ja vastuolud ning saab alles seejärel asuda koostama töö teostamise aluseks olevat tööprojekti.
19.2.Hoone ehitustööde teostamine peaks HD 3.2 järgi toimuma ajaliselt järgmiselt: a) ettevalmistustööd, lammutustööd ja 0-tsükli ehitustööd – kuud 1–7; b) hoonekarp kinni (võimalik ehitustöödega jätkamiseks ehitises sobilikku sisekliimat hoida) – kuud 1–13; c) objekti põhiline kasutusvalmidus saavutatud – kuud 1–24. Nimetatud tähtaegadega korrespondeerib HD 3.1 p 3.3.1, mille kohaselt hoone ehitustööde põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtaeg on 24 kuud arvates lepingu jõustumisest. Kõnealused tähtajad ei võta arvesse asjaolu, et töövõtja ei saa ehitustööde teostamisega alustada enne, kui (i) teostatud on põhiprojekti korrigeerimine vastavalt HD-s nõutule, (ii) korrigeeritud põhiprojekti alusel on teostatud tööprojekti koostamine, (iii) korrigeeritud põhi- ja tööprojektile on koostatud ekspertiis vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 14 lg-le 3 ja (iv) tellija on tööprojekti heaks kiitnud.
19.3.Ehitustööde tellimise riigihangetes ei ole tavapärane suures mahus põhiprojekti korrigeerimise kohustuse panemine töövõtjale. Ehitaja tavapärastele kohustustele lisanduv põhiprojekti korrigeerimise kohustus mõjutab oluliselt hankelepingu esemeks olevate tööde teostamise aega.
19.4.Nii riigihanke nr 177099 (Tallinn, Lubja tn 4 Kohtuhoone ehitustööd) kui riigihanke nr 216929 (Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitustööd, Pärnu mnt 59) hanketingimused ei näinud ette hankija poolt etteantud põhiprojekti korrigeerimist ulatuslikus mahus. Nimetatud hangete tööde mahtu kuulus tavapärasele tööprojektide koostamisele lisaks vaid tagasihoidliku ulatusega täienduste koostamine põhiprojektide ebapiisava detailsusega osadele.
19.5.Hankija poolt viidatud monteeritavate elementide kasutamine võimaldab küll säästa aega paigaldustöödeks objektil, kuid samal ajal nõuab selliste elementide kasutamine tunduvalt rohkem aega ettevalmistustöödeks – selliste elementide tootmine ei ole võimalik ilma, et eelnevalt oleks koostatud ja heaks kiidetud kõigi ehituse eriosade (sh tehnosüsteemide) tööprojektid, sest vaid nende alusel saab info vajalike läbiviikude, torutamiste ja süvendite kohta jõuda konstruktsiooni projekteerijani ja elemendi tootejooniste koostajani. Sellel põhjusel ei ole õige väita, et monteeritavate elementide kasutamine õigustab antud juhul ehitustööde teostamiseks ette nähtud lühikesi tähtaegu.
19.6.EL struktuurifondide asjassepuutuva meetme tingimustega määratud abikõlblikkuse periood ei õigusta iseenesest ehitustööde hankes tööde teostamisele ebamõistlikult lühikeste tähtaegade kehtestamist.
19.7.Antud tööde teostamise tähtajad on hinnanud ebarealistlikuks ka teised turuosalised ja seda fakti kinnitab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) poolt hankijale 06.04.2021 saadetud pöördumine, mille punktis 10 leitakse, et kõnealuste tööde teostamiseks vajaminev aeg on vähemalt 33 kuud.
19.8.HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 on õigusvastased ning koostoimes teiste hanketingimustega (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus ja tööde teostamise tähtajad) viivad lepingu tervikuna tasakaalust välja hankija kasuks ja töövõtja kahjuks. Nende ebamõistlike ja ebaproportsionaalsete lepingutingimuste sätestamisega hanke 5(13)
3-21-933
alusdokumentides on hankija rikkunud RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda kohaselt ja proportsionaalselt.
19.9.Hankijal ei saa olla vaba voli ignoreerida Eesti standardi EVS 915-2:2020 p-des 5.3.7 ja 6.6 kajastatud riigihangete läbiviimise head tava.
19.10.Hankija poolt määratud hanketingimused (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus, ebareaalsed tähtajad) ei võimalda töövõtjal HD 3.1 p-s 2.2 nimetatud kinnitust anda. Asjaolu, et hankelepingu p 5.1.14 näeb ette võimaluse peatada tööd tellija kirjalikul nõusolekul, ei erine olukorrast, et leping ei näe tööde peatamise võimalust üldse ette: töövõtja ei saa lepingu sõlmimisel arvestada, et tellija vastava olukorra tekkimisel tööde peatamiseks nõutava nõusoleku annab. Olukorras, kus ehitusobjekt on antud tellija valdusse ning tellija saab seda kasutada hoone sihipärase kasutuselevõtu ettevalmistamiseks ja teiselt poolt töövõtja enam objekti ei valda, on töövõtjale hoone hooldus- ja halduskulude kandmise kohustuse panemine p-ga 5.1.16 kasutusloa väljastamiseni ebaproportsionaalne. Riigihanke eesmärgi suhtes ei saa olla proportsionaalne p-st 10.2 tulenev kohustus, mille kohaselt peab töövõtja teostama tellija nõudmisel kuni 400 000 euro väärtuses lisatöid ilma, et selle kohustuse täitmiseks vajalik aeg mõjutaks lepingus sätestatud tööde teostamise tähtaegu: lisatööde tellimine on täielikult tellija diskretsioonile alluv võimalus ning ilmselgelt on olulises ulatuses lisatööde tegemiseks (milleks 400 000 euro väärtuses tööd kahtlemata on) vajalik aeg.
20.Vastustaja palub jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.
20.1.Vastustaja palub jätta kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja poolt esitatud tuvastamiskaebuse menetlemine ei saa mitte kuidagi kaitsta kaebaja huvisid, mis on tingimuslikud ja mille olemasolu ei ole võimalik etteulatuvalt määrata. Kaebuse rahuldamine on selgelt ebatõenäoline.
20.2.Kaebaja poolt viidatud ekspertiisi tegemise kohustus ei tähenda, et ekspertiisi peaks tegema kogu terviklikule projekteerimistööle korraga, vaid ekspertiise võib, tuleb ja saab tellida tööde osadele eraldi, mis võimaldab töövõtjal teostada projekteerimistöid paralleelselt ehitustöödega ja seeläbi kiiremini ehitustöödega edeneda.
20.3.Vastustaja on ajakavas andnud töövõtjale pika tähtaja põhiprojekti korrigeerimiseks eesmärgiga anda töövõtjale täiendavat paindlikkust ja lubada teha korrektsioone pikema aja jooksul. Ajakavas toodud tähtaeg 8 kuud on hiliseim tähtaeg põhiprojekti korrigeerimiseks ning töövõtjal on soovi korral võimalik nimetatud korrigeerimistööd teha ära ka 1 kuuga. Põhiprojekti korrigeerimistöödeks ette nähtud 8-kuulisest perioodist ei saa teha ühtegi järeldust korrigeerimistööde mahu kohta. Korrigeerimistööde mahu kohta saab ülevaate riigihanke alusdokumentides sisalduvatest teistest dokumentidest. Kaebaja ei ole tõendanud, et riigihanke alusdokumentides toodud korrigeerimistööde maht oleks niivõrd suur, et see takistaks lepingu tähtaegset täitmist. Ehitusinsener OÜ poolt 03.04.2021 esitatud ehitusprojekti ekspertiisi lõpparuanne (töö nr 20069) kinnitab, et põhiprojekt sobib riigihankes pakkumuste koostamiseks. Sealjuures riskide maandamiseks vastustaja enda soovil tellitud sisuline ekspertiis teostati varem ja ekspertiisi tulemusena esitatud parandusettepanekud olid valdavas osas põhiprojekti sisse viidud juba 11.02.2021. Seega ei tähenda põhiprojekti korrigeerimistööd mahukaid ümberprojekteerimisi, vaid mõningaid korrektsioone.
20.4.Vastustaja poolt riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtajad lähtuvad vastustaja põhjendatud vajadustest ja on seotud riigihanke objekti rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastamise aluseks on tervise- ja tööministri 27.03.2015 määrus nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, mille § 7 lg 1 sätestab, et meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2014–31.08.2023.
6(13)
3-21-933
20.5.Vastustajal ei ole ühelgi juhul kohustust koostada riigihanke alusdokumente ega seada riigihankes selliseid tähtaegu, mis konkreetsele kaebajale sobiksid, ning kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, milliseid töid ja millistel tingimustel vastustaja hankida võib. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuse nr 3-17-1414/34 p-s 11 selgitanud, et vastustajal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Seejuures on vastustajal kohustus vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja hanke esemele ebavajalike piirangute seadmist.
20.6.Asjaolu, et kaebaja kui konkreetse ehitusettevõtja jaoks on riigihanke alusdokumentides tööde teostamiseks ette nähtud tähtajad ebapiisavad, ei tähenda iseenesest, et riigihanke alusdokumendid oleksid õigusvastased. Riigihanke läbiviimise üheks eesmärgiks ongi leida pakkuja, kes on majanduslikult ja tehniliselt võimeline teostama vastustajale vajalikke töid riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel. Vähemalt kaks Eestis tegutsevat suuremat ehitusettevõtet on riigihankes pakkumuse esitanud ja leiavad seega, et riigihankes esitatud tingimustel on võimalik ehitustöid teostada.
20.7.Kaebaja poolt välja toodud Eesti standard EVS 915-2:2020 ei ole käsitletav õigusaktina ning ükski subjekt ei ole kohustatud seda järgima. Arvestades, et antud riigihanke objekti valmisehitamiseks vajalikud eeltööd algasid enne nimetatud standardi vastuvõtmist, ei saa vastustajale standardi mittejärgimist kuidagi ette heita.
20.8.Kaebaja ei ole arvestanud kõikide riigihanget puudutavate asjaoludega, mis võimaldavad töövõtjal kiiremini ehitada ja tähtaegu järgida. Esiteks toimub antud objekti puhul ehitamiseks vajaliku tööprojekti koostamine põhiprojekti alusel paralleelselt ehitustöödega, mis võimaldab arvestada hoonet kui tervikut ning võimaldab alustada ehitustöödega kiiremini, kui olukorras, kus kogu terviklik tööprojekt oleks eelduseks ehitustöödega alustamiseks. Antud riigihanke puhul kooskõlastatakse iga ehitustöö osa tööprojekt vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist. EEEL pöördumises viidatud standard EVS 915 „Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“ ega ükski õigusakt ei keela tööprojekti etappideks jaotada ja seda koostada ehitustöödega paralleelselt tingimusel, et konkreetse ehitusetapi ehitamisele on eelnenud vastav kooskõlastatud tööprojekt. Teiseks on vastustaja omalt poolt püüdnud võimalikult palju vähendada töövõtjal projekteerimisele ja ehitamisele kuluvat aega ning on lasknud: koostada 4 projektiosa (arhitektuuri osa, sisearhitektuuri ja sisustuse osa, maastikuarhitektuuri osa ja meditsiinitehnoloogia ja ravigaasipaigalduste osa) tööprojekti staadiumis (ehk ehitamiseks sobivas staadiumis) ja ise riigihankes deklareerinud, et neid tuleb lugeda pakkumise koostamiseks piisavas detailsuses põhiprojektina. Antud 4 projektiosa puhul on töövõtjal seega oluliselt väiksem töömaht, st detailsemalt koostatud põhiprojekt annab töövõtjale olulise ajavõidu ehitamiseks sobiliku tööprojekti koostamisel paralleelselt ehitustöödega. Ekspertiisi lõpparuandes on ekspert leidnud, et arhitektuurse, sisearhitektuurse ja tuleohutuse osas sobib põhiprojekt ka osaliselt ehitamiseks. Vastustaja on lasknud projekteerida lahendusi, mis annavad väga olulist ehitustööde läbiviimise ajasäästu, nt paralleelselt objektil toimuvate ehitustöödega saab majatehases toota täielikult valmis (varustatud siseviimistluse, furnituuri ja seadmetega) ning objektil kraanaga paika tõsta 136 sanitaarruumide moodulit. Ehk suur osa kõige aeganõudvamaid ruume on valmis ehitatud veel enne hoone seinte kinni ehitamist. Vastustaja on lasknud projekteerida enamus hoone kandekonstruktsioonist betoontoodete tehastes valmistatavatest ja ehitusobjektil monteeritavatest toodetest (postid, talad, vahelaed, välisseinad, trepid jms), mis oluliselt kiirendab ehitamisprotsessi.
20.9.Antud riigihanke objekti (suletud netopind 24 263 m2) valmimise tähtaeg (30 kuud) on igati võrreldav teiste suuremate ehitushangete objektide tähtaegadega. Näiteks Tallinna Muusika- ja Balletikooli (riigihanke viitenumber 216929, suletud netopind 23 859,3 m2) valmimise tähtaeg on 25 kuud, Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse (riigihanke viitenumber 231509, suletud netopind 22 817,9 m2) valmimise tähtaeg on 25 kuud, Lubja tn 7(13)
3-21-933
kohtuhoone (riigihanke viitenumber 177099, suletud netopind 25 839,3 m2) valmimise tähtaeg oli 16 kuud, mis oli sarnase netopinna kohta veelgi lühema tähtajaga objekt. Nimetatud riigihangete puhul oli projekteerimine ette nähtud analoogselt antud riigihankes toodud lahendusega, st et töövõtja pidi koostama tööprojekti põhiprojekti alusel etapiviisiliselt ehitustööde teostamise käigus, osaliselt oli ette nähtud ka olemasoleva põhiprojekti korrigeerimine. Ehitustöödega alustamine oli lubatud pärast vastava ehituse osa tööprojekti/tööjoonise koostamist.
20.10.EEEL pöördumine ei ole antud vaidluses asjakohane.
20.11.Vastustaja on seisukohal, et riigihanke alusdokumentides toodud HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ tingimused on õiguspärased ja proportsionaalsed. Vastustaja jääb vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebus tuleb HD 3.1. „Hankelepingu vormi“ p 2.2 osas jätta läbi vaatamata. Käesoleva vaidluse vaidlustusasja menetluses väitis kaebaja, et lepingutingimus nr 2.2 on õigusvastane, sest nimetatud tingimuses toodud kinnitust ei ole võimalik anda tulenevalt hanke läbiviimisest puuduliku põhiprojekti alusel, ekspertiisi mitte avaldamisest, ebareaalsetest tähtaegadest. Antud kaebuses väidab aga kaebaja, et lepingutingimus nr 2.2. on õigusvastane, sest nimetatud tingimuses toodud kinnitust ei ole võimalik anda tulenevalt töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatusest ja ebareaalsetest tähtaegadest. Kaebaja on oma põhjendusi muutnud: kaebaja ei ole varasemates menetlusdokumentides toonud välja projekteerimiskohustuse ulatuse küsimust, vaid on väitnud, et põhiprojekt on puudustega, mistõttu põhiprojekti korrigeerimise kohustuse ulatuse küsimuse osas ei ole VAKO saanud seisukohta võtta ning HKMS § 268 lg 1 kohaselt on selles osas kohustuslik menetlus eelnevalt läbimata. Lisaks selgitab vastustaja lepingutingimuse nr 10.2 osas, et ei kavatse muuta ruumiprogrammi või teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projektimuudatusi vahetult enne ehitustööde teostamise tähtaega. Punkti 10.2. kohaselt teostatavate suure maksumusega lisatööde vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui tööprojekti teostamise käigus selgub vajadus teatud kallid ehitustooted (nt ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) välja vahetada veelgi tõhusamate ja kallimate toodete vastu. Selliste toodete vahetus kujutab endast küll suure maksumusega lisatööd, ent ei too kaasa suuremat ajakulu ehitamisele. Vastustaja rõhutab siinjuures, et vastustajal on endal ilmselge huvi, et töövõtja teostaks töid selliselt, et lepingu tähtaega ei oleks vajalik pikendada, sest tähtaja pikendamine tähendaks rahastuse kaotamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Esmalt lahendab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II). I
23.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebajale tagastada, kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt vastustaja 03.06.2021 menetlusdokument; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 735). Vastustaja hinnangul on kaebaja kaebusega kaitstava õiguse riive olematu. Kaebaja soovib tuvastamiskaebusega kaitsta oma tulevikus võib-olla esinevaid huve tulevastel sarnastel riigihangetel osalemise korral. Esiteks ei saa kaebaja esitada kaebust selliste huvide kaitseks, mis võivad, aga ei pruugi tulevikus esineda, ning teiseks ei ole kaebaja vaidlusaluses riigihankes üldse pakkumust esitanudki. Sellest võib järeldada, et ka tulevastes sarnastes riigihangetes, kui tulevikus üldse sarnaseid riigihankeid läbi viidaks ja kui on üleüldse võimalik tuvastada keerukate ehitushangete sarnasus, kus kaebaja sooviks osaleda, jätab 8(13)
3-21-933
kaebaja tulevaste riigihangete alusdokumentide tingimuste subjektiivsete ebasobivuste korral ka neis riigihangetes pakkumuse esitamata. Seega ei saa kaebaja poolt esitatud tuvastamiskaebuse menetlemine mitte kuidagi kaitsta kaebaja huvisid, mis on tingimuslikud ja mille olemasolu ei ole võimalik etteulatuvalt määrata.
24.HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Seetõttu tõlgendab kohus vastustaja avaldust (HKMS § 2 lg 4) kui taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
25.Kohtu hinnangul ei saa lugeda, et esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punktiga 21). HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Käesolevas haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2022 määruses (jõustunud 22.04.2022) asunud seisukohale, et tuvastamiskaebus on HKMS-i kohaselt lubatav ning sellega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma seisukohta 08.04.2022 määruse p-s 14: „Kuna kaebaja on äriühinguks, kes üldteadaolevalt osaleb aktiivselt riigihangete menetluses ning vastustaja korraldab eelduslikult riigihankeid ka edaspidi, võib praeguses asjas tehtav tuvastamisotsus aidata kaebajal oma õigusi tulevikus tõhusamalt kaitsta, sest hankedokumentides teatud tingimuste seadmise õiguspärasuse osas on olemas jõustunud kohtulahend. Kaebuse muutmist ei välista asjaolu, et kaebaja ei esitanud vaidlusaluses riigihankes pakkumust. Kaebaja ei pea ebasobivatel ning tema hinnangul õigusvastastel tingimustel esitama pakkumust üksnes seetõttu, et mitte kaotada õigust hanketingimuste kohtulikule kontrollile. Sellise pakkumuse esitamine, millega pakkuja ei taha tegelikult olla seotud, oleks vastuolus riigihanke üldiste põhimõtetega“. Seega on ringkonnakohus mh tuvastamiskaebuse lubatavuse eelduste täitmist hinnates leidnud, et käesolevas asjas puuduvad õiguslikud takistused kaebuse muutmise aktsepteerimiseks. Ringkonnakohtu eelviidatud seisukohtade valguses riivavad hanketingimused, mis on kaebajal takistanud või edaspidi võiksid takistada ettevõtlusega seotud tegevust, intensiivselt ettevõtlusvabaduse kaitseala. Tallinna Halduskohus võttis 06.07.2022 määrusega kaebuse muudatuse vastu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. II
26.Kaebuse kohaselt on kaebuse esemeks: 1) riigihanke (viitenumbriga 230667) alusdokumendid järgmistes osades: a) HD 3.2 „Ajaplaanist“ ja HD 3.1 „Hankelepingu vormi“ p-st 3.3. tulenevad tööde teostamise tähtajad; b) HD 3.1 „Hankelepingu vormi“ punktid 2.2, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2. Ka Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 määruse põhjenduste punktis 5 on kohus selgitanud, et kaebaja on vaidlustanud riigihanke (viitenumbriga 230667) alusdokumendid HD 3.2 „Ajaplaan“ ning HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2. Menetlusse võtmise määruses toodud kohtu poolsele tõlgendusele kaebuse piiridest kaebaja vastu vaielnud ei ole. Sellest lähtuvalt tõlgendab kohus kaebaja taotlust kohustada vastustajat viima riigihanke (viitenumbriga 230667) alusdokumendid (HD 3.1 ja HD 3.2) kooskõlla RHS nõuetega viisil, et kaebaja taotleb kaebuse esemes määratletud alusdokumentide RHS nõuetega kooskõlla viimist. Seetõttu ei kontrolli kohus vaidlusaluse hanke alusdokumentide HD 3.1 punktide 5.1.9 ja 7.3 kooskõla RHS-ga. Samuti pole kaebaja kaebuses vastu vaielnud VAKO seisukohtadele seoses kaebaja väitega, et vaidlustusmenetluses ei ole pakkujatele tehtud kättesaadavaks kogu pakkumuse esitamiseks vajalikku teavet, sh põhiprojekti ekspertiisi (vt vaidlusaluse VAKO otsuse põhjenduste punktid 6-7). Kaebaja on üksnes leidnud, et VAKO oleks pidanud hankija tegevust arvestades lõpetama vaidlustusmenetluse mh põhiprojekti ekspertiisi avaldamist puudutava nõude osas RHS § 197 lg 1 p 3 alusel. Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsusega nr 3-21-933 on kaebuses viimati 9(13)
3-21-933
märgitu, s.o RHS § 197 lg 1 p 3 kohaldamist puudutavas osas lahendatud. Käesolevaks ajaks on Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus jõustunud. Tööde teostamise ajakava
27.Kaebaja hinnangul on tööde teostamise ajakava õigusvastane; tegelikke asjaolusid mittearvestavate ja seetõttu ebarealistlike tööde teostamise tähtaegade kehtestamisega hanke alusdokumentides on rikutud RHS § 3 p-dest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi.
28.VAKO on leidnud oma 21.04.2021 otsuses, et hankija poolt RHAD-s kehtestatud tähtajad tööde teostamiseks, sh ajakavas ja lepingu p-s 3.3 kehtestatud tähtajad ei ole vastuolus õigusaktides kehtestatud nõuetega; hankijal on õigus määrata riigihanke ese tulenevalt enda vajadusest, kuid tuleb vältida isikute ebavõrdset kohtlemist ja ebavajalike piirangute seadmist. Kohus nõustub VAKO 21.04.2021 otsuse punktis 13 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt selgitab kohus järgmist.
29.Meelevaldne on kaebaja järeldus, et põhiprojekti korrigeerimisele planeeritud ajavahemiku kestus annab tunnistust sellest, et tellija näeb ette vajaduse viia põhiprojekti sisse muudatusi küllalti ulatuslikus mahus. Juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja on teinud koostatud põhiprojektile ekspertiisi, viitab vastustaja soovile, et põhiprojektis ei oleks mahukaid vigu, mida tuleks pakkujal korrigeerida. Nii on ka vastustaja 22.03.2021 esitatud küsimusele „Hankedokumentidest ei leia senisele projektile teostatud ekspertiisi. Palun esitada projekti ekspertiis.“ vastanud „Projektdokumentatsioonile on teostatud ekspertiis ja ekspertiisi käigus leitud mittevastavused on projektis valdavalt korrigeeritud ning ettepanekutega arvestatud. Hankija ei pea vajalikuks ekspertiisiaruande jagamist.“1 Riigihangete registrist nähtuvalt on ekspertiisi aruanne siiski tehtud 05.04.2021 nähtavaks kõigile ettevõtjatele. Ekspertiisi aruandes on ehitusprojektile kokkuvõtlikult antud järgmine üldine hinnang: „esitatud ehitusprojekt on koostatud heal tasemel, vastab Tellija lähteülesandele ja ekspertiisis käsitletud projektid on sobilikud võtta ehitusmaksumuse hindamise ja tööprojektide koostamise teostamise aluseks.“2 Sellest lähtuvalt on ka asjakohatud kaebaja etteheited VAKO otsuses viidatud kahele sarnasele riigihankele (vt VAKO 21.04.2021 otsus p 13.4), kuivõrd kaebaja väite eelduseks on, et pakkumuse esitajalt oodatakse suures mahus põhiprojektis korrektuuride tegemist.
30.Veelgi enam, ajaplaanis märgitud tähtaeg ettevalmistustöödeks, lammutustöödeks ja 0tsükli ehitustöödeks (1-7 kuud) langeb kokku ka potentsiaalsete pakkujate hinnanguga. Nii näiteks on 17.03.2021 esitatud küsimuses hankijale leitud, et „[o]lles ehitanud mitmeid sarnase mahuga objekte, julgeme väita, et sellise objekti (tööprojekti koostamine ja ekspertiis) ehitamise nulltsükli realistlikum tähtaeg on 7 kuud ja karp kinni 14 kuud“3. Sarnaselt eelnevaga on ka küsimuses (ID-ga 578437) leitud, et „hoonekarp kinni“ realistlikum tähtaeg 8 kuu asemel on 15 kuud. Käesoleval juhul on hankija ajaplaanis märkinud ettevalmistustöödeks, lammutustöödeks ja 0-tsükli töödeks 1-7 kuud ning hoonekarp kinni 1-13 kuud (vt HD 3.2 „Ajaplaan). Eelnevast tulenevalt puudub alus kahelda hankija poolt määratud tingimuste ilmselges ebamõistlikkuses.
31.Samuti on ajaplaanis toodud tähtajad objektiivselt põhjendatud asjaoluga, et projekti rahastamine oli osaliselt planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist, mis seab range ajaraami abikõlblikele kuludele ja teostatavatele töödele. Seega ei ole hankija meelevaldselt ega suvaliselt HD 3.2 „Ajaplaanis“ ja HD 3.1 p-s 3.3 tähtaegu määranud. Ühtlasi on vastustaja
Riigihangete register, riigihanke (viitenumber 230667), teabevahetus, sõnumid hankijale, lk 19, ID 579369. Vt Ehitusinsener OÜ „Ehitusprojekti ekspertiis“, töö nr 20069, lk 10. Kättesaadav elektrooniliselt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2669532/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=14573521
asjakohaselt toonud välja ka teised sarnased riigihanked, milles ajaraam on olnud sarnane käesoleva riigihankega (vt vastustaja 11.05.2021 menetlusdokumendi p-d 3.2.32-3.2.36).
32.Lisaks kinnitab asjaolu, et riigihankes esitati pakkumuste esitamise tähtajaks kaks pakkumust4 omakorda, et HD-s 3.2 määratud tähtajad ei ole sellised, mis absoluutselt välistaksid hankelepingu esemeks olevate tööde teostamise, nagu väidab kaebaja. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu 06.04.2021 kirjas on märgitud, et pakkujad on küsinud hankijalt projektile tehtud ekspertiisi esitamist, kuid hankija on keeldunud (vt VAKO toimik, vaidlustaja 08.04.2021 menetlusdokumendi lisa, lk 2). Seega on ilmne, et Eesti Ehitusettevõtjate Liit oma 06.04.2021 kirja koostades ei saanud tutvuda ehitusprojekti ekspertiisiga. Seetõttu ei ole selles arvesse võetud tähtaegadele ja projektimuudatuste võimalikule mahule hinnangut andes kõiki olulisi asjaolusid ega lükka ümber VAKO järeldust, et HD 3.2 ja HD 3.1 p 3.3 on kooskõlas RHS-s sätestatud nõuetega. Hankelepingu tingimused
33.Kaebaja leiab, et HD 3.1 p 2.2 on õigusvastane. Viidatud p 2.2 sätestab järgmist: „Töövõtja kinnitab, et on põhjalikult tutvunud Töö tegemist puudutavate kõikide asjaolude ja dokumentidega, sh HD-ga ega oma mingeid pretentsioone, sh on ta piisaval määral tutvunud Tellija kinnistuga, J. Sütiste tee 21, Tallinn ja piirnevate kinnistutega, samuti kinnistutel paiknevate hoonete, liikluskorralduse ning liiklusintensiivsusega kohapeal iseseisvalt, võrrelnud neid omavahel, hinnanud ja selgitanud RH käigus välja ja likvideerinud kõik RH ajal professionaalselt Töövõtjalt oodatava hoolsusega kontrollimise käigus leitud vastuolud ning on veendunud Lepingu ja Tellija eesmärgi saavutamise võimalikkuses ja Lepinguga endale võetud kohustuse täidetavuses, mistõttu puudub õigus nõuda Tellijalt Lepingu hinda ületavate summade tasumist ja mitte pidada kinni tähtaegadest või kvaliteedinõuetest.“
34.VAKO on leidnud järgmist: „Vaidlustaja väide, et Lepingu p 2.2 on õigusvastane, sest töövõtja ei saa nõutud kinnitust anda, on üldsõnaline ja põhjendamata. Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses tõendanud, et põhiprojektis esineksid sellised puudused, mis takistavad pakkumuse esitamist (vt käesoleva otsuse p-d 6-10), samas kinnitab Ekspertiisi lõpparuanne vastupidist – põhiprojekt on sobilik ehitushanke väljakuulutamise ja tööprojekti koostamise aluseks. Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p-i 2.2 õigusvastasust ei saa põhjendada puudustega põhiprojektis. Kuna vaidlustuskomisjon leiab, et RHAD-is kehtestatud tähtajad on küll pingelised, kuid mitte ebareaalsed ning vastuolus õigusaktidega (vt käesoleva otsuse p-d 11-13.5) on vaidlustuskomisjon seisukohal, et ka Vaidlustaja viide ebareaalsetele tähtaegadele ei tõenda Lepingu p-i 2.2 vastuolu õigusaktidega.“ Eeltoodust nähtub, et ebaõige on kaebaja väide justkui VAKO seisukohad oleksid valdavalt lakoonilised konstateeringud. Olukorras, kus vaidlustaja on sidunud HD 3.1 p-i 2.2 õigusvastasuse väidetavalt ebarealistlike tähtaegadega ning põhiprojektis väidetavalt esinevate ulatuslike puudustega ja sellest tulenevalt projekteerimiskohustuse ulatusega ning VAKO on neid väiteid juba eelnevates oma otsuse punktides käsitlenud, oleks ebamõistlik uuesti üle korrata varasemalt öeldu. Sellises olukorras on igati põhjendatud ja korrektne viidatud vastavale otsuse punktile, kus on juba seda temaatikat käsitletud. Seda on VAKO ka teinud, mistõttu kaebaja etteheited VAKO otsusele on otsitud ja põhjendamatud.
35.Väär on kaebaja väide, et VAKO on täiesti tähelepanuta jätnud Eesti standardi EVS 9152:2020 punktid 5.3.7 ja 6.6.
36.VAKO on oma otsuse punktis 14.9 nendele sätetele viidanud, kuivõrd vaidlustaja on selle oma seisukohtades just nimelt seoses HD 3.1 p-dega 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 välja toonud. VAKO
Vt vastustaja 21.05.2021 seisukoht, p 2.1.
11(13)
3-21-933
leidis, et HD 3.1 punktid 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega.
37.Ka kaebusest ei selgu, kuidas mõjutavad HD 3.1 punktide 5.1.14, 5.1.6 ja 10.2 õigusvastasust kaebuses viidatud Eesti standardi EVS 915-2:2020 punktid 5.3.7 ja 6.6.
38.Kaebuse kohaselt on HD 3.1 p 5.1.14 õigusvastane osas, milles seotakse tööde teostamise peatamine „ehitusprojekti muutmise vajaduse korral“ tellija eelneva nõusoleku saamisega.
39.HD 3.1 p 5.1.14 sätestab järgmist (versioon 26.04.2021): „[Töövõtja kohustub] mitte peatama Ehitustööd ja muude teenuste ning tegevuste teostamist ega muutma Lepingu tähtaegu seoses võimalike vaidlustega Ehitustöö või selle osade ja muude teenuste ning tegevuste kvaliteedi, mahu, ulatuse, koosseisu, lisatööde ja/või nende maksumuse, muude kohustuste täitmise, ehitusprojekti muutmise vajaduse vmt korral. Töövõtjal on õigus peatada Ehitustööd ehitusprojekti muutumise korral vaid tellija eelneval kirjalikul kooskõlastusel ja vaid mahus, milles peatamine on muudatusest tulenevalt vältimatult vajalik tellija eesmärgi täitmiseks, samuti Lepingu p.15.4.1. nimetatud juhul“.
40.Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et kuigi ta peab HD 3.1 punkti 5.1.14 õiguspäraseks, siiski täiendab hankija kõnesolevat punkti ning sätestab ehitusprojekti muutmisega seonduva ehitustööde peatamise õiguse tingimused (vt VAKO 21.04.2021 otsuse p 5.8, lk 9). Põhjendamatu ja arusaamatu on kaebaja seisukoht, et asjaolu, et hankeleping näeb ette võimaluse peatada tööd tellija kirjalikul nõusolekul, ei erine töövõtja seisukohalt olukorrast, et leping ei näe tööde peatamist üldse ette, kuivõrd töövõtja ei saa lepingu sõlmimisel arvestada, et tellija vastava olukorra tekkimisel tööde peatamiseks nõutava nõusoleku annab. Selline kaebaja väide ei ole kooskõlas ei kaebuses viidatud Eesti standardi EVS 915-2:2020 punktidega 5.3.7 ja 6.6 ega ka lepinguõiguses tunnustatud hea usu põhimõttega (vt võlaõigusseaduse § 6). Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, kuidas sellise punkti puhul suhtleb vastustaja nn jõupositsioonilt, millele on viidatud kaebuses tsiteeritud Eesti standardi EVS 915-2:2020 punktides 5.3.7 ja 6.6. Samuti on paljasõnaline kaebaja väide, et ta ei saa arvestada, et tellija ka vastava olukorra tekkimisel sellise nõusoleku annab. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus VAKO-ga, et vaidlustatud HD 3.1 p 5.1.14 ei ole õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus.
41.Kaebaja leiab, et HD 3.1 p 5.1.16 on õigusvastane, kuivõrd näeb ette töövõtja kohustuse kanda kuni kasutusloa väljastamiseni ehitusplatsi hooldus- ning halduskulud.
42.Vastavalt HD 3.1 p-le 5.1.6 kohustub töövõtja kandma kuni kasutuslubade saamiseni kõik vastavad ehitiste osade haldus- ja hoolduskulud ning ehitusplatsi hooldus- ning halduskulud /.../. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud punkt ebaproportsionaalne, kuivõrd tema ei ole sellisel juhul enam objekti valdaja. Vastavalt HD 3.1 p-le 14.1. teostab töövõtja kõik tööd omal riisikol ja kannab nende teostamisel täielikku materiaalset vastutust lepinguga määratud piirides, sealhulgas iga ehitustöö osa suhtes kuni kasutuslubade väljastamise hetkeni.
43.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega annab kasutusluba garantii, et ehitis vastab ehitusloale ning seda on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Arvestades, millise suure ehitusobjektiga on tegu ning tegemist on meditsiinihoonega, ei ole kohtu hinnangu ebaproportsionaalne HD 3.1 p-s 5.1.16 sätestatud nõue. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas see nõue läheb kaugemale, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Vaidlust ei ole selles, et kuni kasutusloa väljastamiseni on tegemist ehitusobjektiga ning hankija ei saa ehitist kasutada vastavalt kasutusotstarbele. Seetõttu võib nimetatud punkti eesmärgiks olla tagada hankelepingu täitmine. Eeltoodust lähtuvalt ei ole HD 3.1 p 5.1.16 vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega.
12(13)
3-21-933
44.Kaebaja leiab, et HD 3.1 p 10.2 on õigusvastane.
45.HD 3.1 p 10.2 on sätestatud järgmiselt: „Tellijal on õigus tellida Töövõtjalt lisatöid HD
3.3.8.sätestatud korras ning Töövõtjal on kohustus lisatöid teha alates Tellijalt lisatööde tellimuse kättesaamisest, sealjuures kehtivad teates reguleerimata osas lisatööde teostamiseks samad tingimused nagu on sätestatud Lepingu dokumentides Tööde kohta. Lisatööde tellimine ei mõjuta Lepingu tähtpäevi, välja arvatud juhul, kui Tellija poolt nõutud lisatööde maksumus kokku ületab 1% (ühte protsenti) Ehitustööde hinnast. Lisatöö tellitakse hiljemalt 3 (kolm) kuud enne lepingu p-s 3.3.1. toodud ehitustöö valmimise tähtpäeva.“
46.Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik.
47.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud vaidlusaluse punkti sisu ning usutavalt märkinud, et hankija huviks on et töövõtja teostaks töid selliselt, et lepingu tähtaega ei oleks vajalik pikendada, sest tähtaja pikendamine tähendaks rahastuse kaotamist. Nii on vastustaja selgitanud, et p 10.2 kohaselt teostatavate suure maksumusega lisatööde vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui tööprojekti teostamise käigus selgub vajadus teatud kallid ehitustooted (nt ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) välja vahetada veelgi tõhusamate ja kallimate toodete vastu. Seejuures on vastustaja kinnitanud, et ei kavatseta muuta ruumiprogrammi või teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projektimuudatusi vahetult enne ehitustööde teostamise tähtaega (vt vastustaja 11.05.2021 menetlusdokument, lk-d 10-11). Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja põhistanud, miks sellise tingimuse sätestamine on proportsionaalne.
48.Ülaltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Arvestades, et vaidlusalused riigihanke alusdokumendi punktid on kooskõlas RHS-s sätestatud nõuetega, siis ei kuulu rahuldamisele ka VAKO 21.04.2021 otsuse vastavas osas tühistamisnõue.
49.HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg-st 1 juhindudes jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.