Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-933
Haldusasi
OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Astlanda Ehitus, volitatud esindaja v.adv Jaanus Tehver Vastustaja (hankija) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja LS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Astlanda Ehitus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Astlanda Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-933 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.02.2023 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija) avaldas 11.03.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena toimuva riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (RHAD), sealhulgas HD 2.1 (hanke eseme tehniline kirjeldus), HD 3.1 (hankelepingu vorm) ja HD 3.2 (ajaplaan). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.04.2021.
2.OÜ Astlanda Ehitus esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat viima õigusaktidega vastavusse hanketingimused, mis määravad
3-21-933 tööde teostamise tähtajad, ning hankelepingu vormi p-d 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2.
3.VAKO jättis 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 vaidlustuse HD 3.1 p 5.1.2 osas läbi vaatamata; rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima HD 3.1 p-d 3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 õigusaktidega vastavusse; ja mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulu 585 eurot. RHAD-s kehtestatud tähtajad tööde tegemiseks, sealhulgas ajakavas ja lepingu p-s 3.3 kehtestatud tähtajad, ei ole vastuolus õigusaktides kehtestatud nõuetega. Kohtu- ja VAKO praktika kohaselt on hankijal õigus määrata riigihanke ese tulenevalt enda vajadustest. Hankija ei ole kohustatud kehtestama niisuguseid hanketingimusi, mis sobiksid kõigile pakkujatele või eiraksid tema enda vajadusi. Samuti ei ole kellelgi kohustust esitada pakkumust riigihankes, mille puhul ta subjektiivsetest või objektiivsetest põhjustest lähtudes ei pea võimalikuks hankelepingu tähtaegset täitmist. Objekti rahastatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastamistingimustest tulenevalt on kehtestatud tähtaeg projekti abikõlblikkusele (objekti valmimisele), millest lähtuvad ka RHAD-s sätestatud tähtajad. Rahastamistingimuste arvestamine objekti tähtaegade kehtestamisel on objektiivne vajadus ning seda ei saa käsitada ebavajaliku või põhjendamatu piiranguna. Hankija kasutab meetodit, mille puhul toimub tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine etappide kaupa, vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist. Selline meede kiirendab ehitustööde valmimist. RHAD-s kehtestatud põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg (24 kuud) ja lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg (pikendatud vaidlustusmenetluse ajal 27 kuult 30 kuuni) on võrreldavad teiste objektide ehitustähtaegadega, nt Lubja tn kohtumaja ning Tallinna muusikaja balletikooli hoone. Arvestades, et nimetatud objektide ehitamiseks korraldatud riigihangetes esitati mõlemal juhul viis pakkumust, ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse riigihankega võrreldavad pingelised tähtajad tööde valmimisele oleksid sarnaste objektide puhul ebamõistlikult konkurentsi piiranud. HD 3.1 p 2.2 ei ole õigusvastane. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et põhiprojektis esineksid sellised puudused, mis takistavad pakkumuse esitamist. Ehitusprojekti ekspertiisi lõpparuanne kinnitab vastupidist. Ka HD 3.1 p-d 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ei ole vaidlustusmenetluse ajal muudetud kujul õigusaktidega vastuolus.
4.OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada hankijat viima HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ning HD 3.2 kooskõlla RHS nõuetega ja tühistada VAKO 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ning määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus.
5.Vastustaja esitas 21.05.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et kaebaja ei esitanud pakkumuste esitamise tähtajaks pakkumust.
6.OÜ Astlanda Ehitus esitas 24.05.2021 halduskohtule kaebuse muutmise taotluse, soovides minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Muudetud kaebuses palus kaebaja tuvastada HD 3.1 p-de 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ning HD 3.2 õigusvastasus.
7.Tallinna Halduskohus keeldus 27.05.2021 määrusega kaebuse muudatuse vastu võtmisest ning jättis kaebuse läbi vaatamata osas, millega taotletakse hankija kohustamist viima HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 ning HD 3.2 kooskõlla RHS nõuetega, ning millega taotletakse VAKO 21.04.2021 otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud menetluskulude jaotust puudutavas osas.
8.OÜ Astlanda Ehitus esitas halduskohtu 27.05.2021 määruse peale määruskaebuse.
2(11)
3-21-933
9.Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata osas, millega vaidlustati VAKO otsust õigeksvõtuga seotud menetluskulusid puudutavas osas ning vaidlustusmenetluse lõpetamise alust HD 3.1 p 5.1.2 osas. Halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 06.08.2021 otsusega rahuldamata. Riigikohus keeldus 08.09.2021 määrusega OÜ Astlanda Ehitus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.04.2022 määrusega OÜ Astlanda Ehitus määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse osas, millega keelduti kaebuse muutmise vastuvõtmisest ja jäeti kaebus osaliselt läbi vaatamata, ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
11.Tallinna Halduskohus võttis 06.07.2022 määrusega vastu kaebuse muudatuse ning luges kaebuse nõudeks teha kindlaks HD 3.1 ja HD 3.2 õigusvastasus.
12.OÜ Astlanda Ehitus tuvastamiskaebuse põhjendused on järgmised. 1) Hankija rikub ehitustööde tegemiseks ebapiisavate tähtaegade kehtestamisega RHS § 3 p-dest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi. Hankija kehtestatud ajakava ja tähtajad ei arvesta töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse sisu ja ulatusega ning sellest tuleneva võimatusega alustada ehitustöödega kohe pärast hankelepingu jõustumist, nagu hankija ajaplaan ette näeb. HD 2.1 p-d 17.2, 29.3 ning HD 3.1 p-d 1.3.1.3, 4.1.1, 4.1.2, 4.4, 7.3 ja 7.4 näevad ette töövõtja kohustuse korrigeerida tellija antud põhiprojekti ning koostada tööprojektid, mis on vajalikud tööde tegemiseks. HD 2.1 p 29.3.1 ja HD 3.1 p 7.1 kohaselt saab töövõtja alustada ehitustöödega pärast seda, kui tellija on tööprojekti asjaomase osa kinnitanud. Seega peab töövõtja esmalt viima hankija antud projektdokumentatsiooni sisse vajalikud parandused põhiprojekti staadiumis, seejärel koostama korrigeeritud põhiprojektist lähtudes tööprojekti ning saama viimasele tellija heakskiidu. HD 3.2 näeb ette põhiprojekti korrigeerimiseks ette 8 kuud alates lepingu sõlmimisest. Põhiprojekti korrigeerimisele planeeritud ajavahemiku kestus annab tunnistust sellest, et tellija näeb ette vajaduse viia põhiprojekti sisse muudatusi küllaltki ulatuslikus mahus. Korrektuurid on põhiosas määratletud HD 2.1 p-s 29.3 toodud tabelis, millele lisanduvad veel HD 2.1 p-s 30 toodud erinõuetest tingitud projekti korrigeerimised. HD 3.2 järgi kestavad projekteerimistööd 24 kuud. Riigihangete registris hanke kohta esitatud küsimuste arvukusest ja sisust nähtub, et HD kooseisus olevas projektdokumentatsioonis on hulgaliselt puudulikult käsitletud lahendusi ja vastuolusid projekti erinevate osade vahel. Ehitustööde tellimise riigihangetes ei ole suures mahus põhiprojekti korrigeerimise kohustuse panemine töövõtjale tavapärane. Ehitaja tavapärastele kohustustele lisanduv põhiprojekti korrigeerimise kohustus mõjutab oluliselt hankelepingu esemeks olevate tööde tegemise aega. Lubja tn kohtumaja ega Tallinna muusika- ja balletikooli hoone ehitustööde HD-d ei näinud ette põhiprojekti korrigeerimist ulatuslikus mahus. Nimetatud hangete tööde mahtu kuulus tavapärasele tööprojektide koostamisele lisaks vaid tagasihoidliku ulatusega täienduste tegemine põhiprojektide ebapiisava detailsusega osadele. 2) Hoone ehitustööde ajagraafik on HD 3.2 kohaselt järgmine: a) ettevalmistustööd, lammutustööd ja 0-tsükli ehitustööd – 1.–7. kuu; b) hoonekarp kinni (võimalik ehitustöödega jätkamiseks ehitises sobilikku sisekliimat hoida) – 1.–13. kuu; c) objekti põhiline kasutusvalmidus saavutatud – 1.–24. kuu. Ka HD 3.1 p 3.3.1 kohaselt on hoone ehitustööde põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtaeg 24 kuud arvates lepingu jõustumisest. Kõnealused tähtajad ei võta arvesse asjaolu, et töövõtja ei saa ehitustöödega alustada enne, kui (i) põhiprojekti on korrigeeritud vastavalt HD-s nõutule, (ii) korrigeeritud põhiprojekti alusel on koostatud tööprojekt, (iii) korrigeeritud põhi- ja tööprojektile on koostatud ekspertiis vastavalt ehitusseadustiku § 14 lg-le 3 ja (iv) tellija on tööprojekti heaks kiitnud.
3(11)
3-21-933 3) Hankija viidatud monteeritavate elementide kasutamine võimaldab küll säästa paigaldustöödeks kuluvat aega, kuid samas nõuab see palju rohkem aega ettevalmistustöödeks – selliste elementide tootmine ei ole võimalik, ilma et eelnevalt oleks koostatud ja heaks kiidetud kõigi ehituse eriosade (sh tehnosüsteemide) tööprojektid, sest vaid nende alusel saab info vajalike läbiviikude, torutamiste ja süvendite kohta jõuda konstruktsiooni projekteerijani ja elemendi tootejooniste koostajani. Seega ei õigusta monteeritavate elementide kasutamine lühikeste tähtaegade määramist. 4) Ehitustööde tegemise tähtajad on hinnanud ebarealistlikuks ka teised turuosalised, mida kinnitab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) 06.04.2021 kiri. EEEL hinnangul kulub kõnealustele töödele vähemalt 33 kuud. 5) Euroopa Liidu struktuurifondide meetme tingimustega määratud abikõlblikkuse periood ei õigusta iseenesest ehitustööde tegemiseks ebamõistlikult lühikeste tähtaegade kehtestamist. 6) HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 on õigusvastased ning koostoimes teiste hanketingimustega (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus ja tööde teostamise tähtajad) viivad lepingu tervikuna töövõtja kahjuks tasakaalust välja. Nende ebamõistlike ja ebaproportsionaalsete lepingutingimuste sätestamisega RHAD-s on hankija rikkunud RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda kohaselt ja proportsionaalselt. 7) Hankija ei tohi ignoreerida riigihangete head tava, mis on sätestatud Eesti standardi EVS 915-2:2020 (Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine. Osa 2: Ehitustööde riigihangete korraldamine) p-des 5.3.7 ja 6.6. 8) Hankija määratud hanketingimused (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus ja ebareaalsed tähtajad) ei võimalda töövõtjal anda HD 3.1 p-s 2.2 nimetatud kinnitust. Asjaolu, et hankelepingu p 5.1.14 näeb ette võimaluse peatada tööd tellija kirjalikul nõusolekul, ei erine olukorrast, kus leping ei näe tööde peatamise võimalust üldse ette: töövõtja ei saa lepingu sõlmimisel arvestada, et tellija annab tööde peatamiseks vajaliku nõusoleku. Olukorras, kus ehitusobjekt on antud tellija valdusse ning tellija saab seda kasutada hoone sihipärase kasutuselevõtu ettevalmistamiseks ja töövõtja enam objekti ei valda, on töövõtjale hoone hooldus- ja halduskulude kandmise kohustuse panemine p-ga 5.1.16 kasutusloa väljastamiseni ebaproportsionaalne. Riigihanke eesmärgi suhtes ei saa olla proportsionaalne HD 3.1 p-st 10.2 tulenev kohustus, mille kohaselt peab töövõtja tegema tellija nõudmisel kuni 400 000 euro väärtuses lisatöid, ilma et selle kohustuse täitmiseks vajalik aeg mõjutaks lepingus sätestatud tööde tegemiseks antud tähtaegu: lisatööde tellimine on täielikult tellija diskretsioonile alluv võimalus ning ilmselgelt kulub olulises ulatuses lisatööde tegemiseks täiendavalt aega.
13.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Ekspertiisi ei pea tegema tervele ehitusprojektile korraga, vaid ekspertiise saab tellida tööde osadele eraldi, mis võimaldab töövõtjal teha projekteerimistöid paralleelselt ehitustöödega. 2) Vastustaja on ajakavas andnud töövõtjale pika tähtaja põhiprojekti korrigeerimiseks eesmärgiga anda töövõtjale täiendavat paindlikkust ja lubada teha korrektsioone pikema aja jooksul. Ajakavas toodud tähtaeg (8 kuud) on hiliseim tähtaeg põhiprojekti korrigeerimiseks ning töövõtjal on soovi korral võimalik nimetatud korrigeerimistööd teha ära ka ühe kuuga. Põhiprojekti korrigeerimistöödeks ette nähtud 8-kuulisest perioodist ei saa teha järeldusi korrigeerimistööde mahu kohta. Korrigeerimistööde mahu kohta saab ülevaate RHAD-s sisalduvatest teistest dokumentidest. Kaebaja ei ole tõendanud, et RHAD-s toodud korrigeerimistööde maht oleks niivõrd suur, et see takistaks lepingu tähtaegset täitmist. Ehitusinsener OÜ 03.04.2021 esitatud ehitusprojekti ekspertiisi lõpparuanne (töö nr 20069) kinnitab, et põhiprojekt sobib riigihankes pakkumuste koostamiseks. Ekspertiisi tulemusena esitatud parandusettepanekute alusel tehti põhiprojekti parandused valdavas osas juba 4(11)
3-21-933 11.02.2021. Seega ei tähenda põhiprojekti korrigeerimistööd mahukaid ümberprojekteerimisi, vaid mõningaid korrektsioone. 3) Vastustaja määratud tähtajad on seotud riigihanke objekti rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastamise aluseks on tervise- ja tööministri 27.03.2015 määrus nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, mille § 7 lg 1 sätestab, et meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2014–31.08.2023. 4) Vastustajal ei ole kohustust seada riigihankes selliseid tähtaegu, mis sobiksid konkreetsele ettevõtjale, ning kaebaja ei saa vastustajale ette kirjutada, milliseid töid ja millistel tingimustel võib vastustaja hankida. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-17-1414 tehtud otsuse p-s 11 selgitanud, et hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Asjaolu, et kaebaja kui konkreetse ehitusettevõtja jaoks on RHAD-s tööde teostamiseks ette nähtud tähtajad ebapiisavad, ei tähenda iseenesest, et RHAD oleksid õigusvastased. Riigihanke üheks eesmärgiks on leida pakkuja, kes on majanduslikult ja tehniliselt võimeline tegema vastustajale vajalikke töid RHAD-s toodud tingimustel. Vähemalt kaks Eestis tegutsevat suuremat ehitusettevõtet on riigihankes pakkumuse esitanud ja leiavad seega, et riigihankes esitatud tingimustel on võimalik ehitustöid teha. 5) Kaebaja viidatud standard EVS 915-2:2020 ei ole õigusakt ning seda ei pea järgima. Arvestades, et vaidlusaluse riigihanke objekti ehitamiseks vajalikud eeltööd algasid enne nimetatud standardi vastuvõtmist, ei saa vastustajale standardi mittejärgimist kuidagi ette heita. 6) Kaebaja ei ole arvestanud kõikide riigihanget puudutavate asjaoludega, mis võimaldavad töövõtjal kiiremini ehitada ja tähtaegu järgida. Esiteks toimub ehitamiseks vajaliku tööprojekti koostamine põhiprojekti alusel paralleelselt ehitustöödega. Iga ehitustööde etapi tööprojekt kooskõlastatakse vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga alustamist. EEEL pöördumises viidatud standard EVS 915 „Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“ ega ükski õigusakt ei keela tööprojekti etappideks jaotada ja koostada seda ehitustöödega paralleelselt, tingimusel et enne konkreetse ehitusetapi töödega alustamist on valminud ja kooskõlastatud neid käsitlev tööprojekt. Teiseks on vastustaja püüdnud võimalikult palju vähendada töövõtjal projekteerimisele ja ehitamisele kuluvat aega ning on lasknud koostada neli projektiosa (arhitektuur, sisearhitektuur ja sisustus, maastikuarhitektuur ning meditsiinitehnoloogia ja ravigaasipaigaldused) tööprojekti staadiumis (ehitamiseks sobivas staadiumis) ja riigihankes deklareerinud, et neid tuleb lugeda pakkumise koostamiseks piisavas detailsuses põhiprojektina. Nimetatud nelja projektiosa puhul on töövõtjal seega oluliselt väiksem töömaht. Ekspertiisi lõpparuandes on ekspert leidnud, et arhitektuurse, sisearhitektuurse ja tuleohutuse osas sobib põhiprojekt ka osaliselt ehitamiseks. Lisaks on vastustaja lasknud projekteerida lahendusi, mis võimaldavad ehitamisel aega kokku hoida: paralleelselt objektil toimuvate ehitustöödega saab majatehases toota täielikult valmis ning objektil kraanaga paika tõsta 136 sanitaarruumide moodulit (varustatud siseviimistluse, furnituuri ja seadmetega); suurem osa hoone kandekonstruktsioonidest on kavandatud betoontoodete tehastes valmistatavatest ja ehitusobjektil monteeritavatest toodetest (postid, talad, vahelaed, välisseinad, trepid jms). 7) Riigihanke objekti (suletud netopind 24 263 m2) valmimise tähtaeg (30 kuud) on võrreldav teiste suuremate ehitushangete objektide tähtaegadega. Näiteks Tallinna muusika- ja balletikooli (suletud netopind 23 859,3 m2) ning Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse (suletud netopind 22 817,9 m2) valmimise tähtaeg on 25 kuud, Lubja tn kohtumaja (suletud netopind 25 839,3 m2) valmimise tähtaeg oli 16 kuud. Nende riigihangete puhul oli projekteerimine ette nähtud analoogselt praeguses riigihankes kasutatava lahendusega, st töövõtja pidi koostama tööprojekti põhiprojekti alusel etapiviisiliselt ehitustööde tegemise 5(11)
3-21-933 käigus ning osaliselt oli ette nähtud ka olemasoleva põhiprojekti korrigeerimine. Ehitustöödega alustamine oli lubatud pärast ehituse asjaomase osa tööprojekti/tööjoonise koostamist. 8) EEEL pöördumine ei ole praeguses vaidluses asjakohane. 9) HD 3.1 tingimused on õiguspärased ja proportsionaalsed. Vaidlustusmenetluses väitis kaebaja, et lepingutingimus 2.2 on õigusvastane, sest selles tingimuses toodud kinnitust ei ole võimalik anda tulenevalt hanke korraldamisest puuduliku põhiprojekti alusel, ekspertiisi mitteavaldamisest ja ebareaalsetest tähtaegadest. Kaebuses aga väidab kaebaja, et kinnitust ei ole võimalik anda tulenevalt töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatusest ja ebareaalsetest tähtaegadest. Seega on kaebaja oma põhjendusi muutnud: kaebaja ei ole varasemates menetlusdokumentides toonud välja projekteerimiskohustuse ulatuse küsimust, vaid on väitnud, et põhiprojekt on puudustega, mistõttu põhiprojekti korrigeerimise kohustuse ulatuse küsimuse osas ei ole VAKO saanud seisukohta võtta ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 kohaselt on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seoses lepingutingimuste p-ga 10.2 märgib vastustaja, et ei kavatse muuta ruumiprogrammi või teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projektimuudatusi vahetult enne ehitustööde teostamise tähtaega. Nimetatud sätte kohaste suure maksumusega lisatööde vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui tööprojekti koostamise käigus selgub vajadus teatud kallid ehitustooted (nt ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) välja vahetada veelgi tõhusamate ja kallimate toodete vastu. Selliste toodete vahetus kujutab endast küll suure maksumusega lisatööd, ent ei too kaasa suuremat ajakulu.
14.Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2022 otsusega kaebuse tuvastusnõudes rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). 1) Kohus nõustub VAKO otsuse seisukohtadega tööde ajakava kohta ega pea vajalikuks neid korrata. 2) Põhiprojekti korrigeerimiseks ette nähtud ajavahemiku pikkusest ei saa järeldada, et tellija on näinud ette vajaduse teha põhiprojekti ulatuslikus mahus muudatusi. Juba asjaolu, et vastustaja on lasknud teha põhiprojektile ekspertiisi, viitab vastustaja soovile vältida suuremaid vigu. Ekspertiisiaruande kohaselt on ehitusprojekt koostatud heal tasemel, vastab tellija lähteülesandele ja ekspertiisis käsitletud projektid on sobilikud võtta ehitusmaksumuse hindamise ja tööprojektide koostamise aluseks. Sellest lähtuvalt on asjakohatud kaebaja etteheited, mis puudutavad VAKO otsuses viidatud kahte sarnast riigihanget, kuivõrd kaebaja väite eelduseks on, et pakkumuse esitajalt oodatakse suures mahus põhiprojektis korrektuuride tegemist. Ajaplaanis märgitud tähtaeg ettevalmistustöödeks, lammutustöödeks ja 0-tsükli ehitustöödeks (1–7 kuud) langeb kokku ka potentsiaalsete pakkujate hinnanguga, mis nähtub hankemenetluse kirjavahetusest. 3) Ajaplaanis toodud tähtajad on objektiivselt põhjendatud asjaoluga, et projekti rahastamine oli osaliselt planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist. 4) Asjaolu, et riigihankes esitati kaks pakkumust, kinnitab, et HD-s 3.2 määratud tähtajad ei välista hankelepingu esemeks olevate tööde tegemise hankija määratud aja jooksul. EEEL 06.04.2021 kirjast nähtuvalt ei ole liit tutvunud ehitusprojekti ekspertiisiga. Seetõttu ei ole liit tähtaegadele ja projektimuudatuste võimalikule mahule hinnangut andes võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. 5) HD 3.1 p 2.2 kohaselt peab töövõtja kinnitama, et ta on põhjalikult tutvunud töö tegemist puudutavate kõikide asjaolude ja dokumentidega ning on veendunud lepingu ja tellija eesmärgi saavutamise võimalikkuses ning lepinguga endale võetud kohustuse täidetavuses, mistõttu puudub õigus nõuda tellijalt lepingu hinda ületavate summade tasumist ja mitte pidada kinni 6(11)
3-21-933 tähtaegadest või kvaliteedinõuetest. VAKO on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et lepingu p 2.2 õigusvastasust ei saa põhjendada puudustega põhiprojektis. 6) HD 3.1 p 5.1.14 kohaselt on töövõtjal õigus peatada ehitustööd ehitusprojekti muutumise korral vaid tellija eelneval kirjalikul kooskõlastusel ja vaid mahus, milles peatamine on muudatusest tulenevalt vältimatult vajalik tellija eesmärgi täitmiseks, samuti lepingu p-s 15.4.1 nimetatud juhul. Hankija selgitas vaidlustusmenetluses, et täiendab nimetatud punkti ning sätestab ehitusprojekti muutmisega seonduva ehitustööde peatamise õiguse tingimused. Põhjendamatu ja arusaamatu on kaebaja seisukoht, et võimalus peatada tööd üksnes tellija kirjalikul nõusolekul on töövõtja seisukohast sisuliselt sama olukorraga, kus leping ei näeks tööde peatamist üldse ette, kuivõrd töövõtja ei saa lepingu sõlmimisel arvestada, et tellija annab tööde peatamiseks nõusoleku. Selline kaebaja väide ei ole kooskõlas kaebuses viidatud Eesti standardi EVS 915-2:2020 p-dega 5.3.7 ja 6.6 ega lepinguõiguses tunnustatud hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse § 6). 7) HD 3.1 p 5.1.16 järgi kohustub töövõtja kandma kuni kasutuslubade saamiseni kõik ehitiste osade haldus- ja hoolduskulud ning ehitusplatsi hooldus- ning halduskulud. Vastavalt HD 3.1 p-le 14.1 teeb töövõtja kõik tööd omal riisikol ja kannab nende teostamisel täielikku materiaalset vastutust lepinguga määratud piirides, sealhulgas iga ehitustöö osa suhtes kuni kasutuslubade väljastamise hetkeni. Vaidlust ei ole selles, et kuni kasutusloa väljastamiseni on tegemist ehitusobjektiga ning hankija ei saa ehitist kasutada vastavalt kasutusotstarbele. Seetõttu võib nimetatud punkti eesmärgiks olla tagada hankelepingu täitmine. HD 3.1 p 5.1.16 ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega. 8) HD 3.1 p 10.2 kohaselt on tellijal õigus tellida ja töövõtjal on kohustus teha lisatöid, mille tellimine ei mõjuta lepingu tähtpäevi, välja arvatud juhul, kui tellija nõutud lisatööde maksumus kokku ületab 1% ehitustööde hinnast. Vastustaja selgituse järgi on tema huviks vältida lepingu tähtaja pikendamist, sest see tähendaks rahastuse kaotamist. Vastustaja on kinnitanud, et ei kavatse muuta ruumiprogrammi ega teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projekti muudatusi vahetult enne ehitustööde lõpetamise tähtaega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
15.OÜ Astlanda Ehitus palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta kaebaja keskse väite, et vaidlustatud HD tingimuste õiguspärasust tuleb hinnata kogumis. Halduskohus ega VAKO ei ole vastanud kaebaja väitele, et vaidlustatud hanketingimuste koostoime viis lepingulised õigused ja kohustused tasakaalust välja, pannes töövõtjale ebamõistlikke ja ebaproportsionaalseid riske, ning tõi kokkuvõttes kaasa olukorra, kus kaebaja ei saanud hankemenetluses pakkujana osaleda. 2) Samuti ei ole halduskohus vastanud kaebaja väitele, et vaidlustatud hanketingimused kogumis ei olnud kooskõlas standardi EVS 915-2:2020 p-des 5.3.1, 5.3.7 ja 6.6 väljendatud põhimõtetega ja seeläbi ka riigihangete hea tavaga. Viidatud standardi p 5.3.1 sätestab, et ehitushangete korraldamist kiireloomulisena ei saa pidada heaks tavaks, sest üldjuhul ei vii see soovitud lõpptulemuseni ning kiirustades tehtud ehituse tervikprojektis ei ole üldjuhul võimalik saavutada hankega kavandatud eesmärke (sh kannatab ehitise kvaliteet). Standardi p-d 5.3.7 ja 6.6 sätestavad: „Heaks tavaks ei saa lugeda hanke tingimusi ja töövõtulepingu sätteid, mille puhul tellija suhtleb töövõtjaga jõupositsioonilt. Halva praktikana väljendub see hankelepingutes, mille kohaselt on tellijal valdavalt õigused ja töövõtjal valdavalt kohustused, kitsendused ja piirangud. Enamasti ei vii selline lähenemine ehitustöö töövõtulepingu täitmisel 7(11)
3-21-933 heale lõpptulemusele. Poolte vastutust reguleerivad hankelepingu sätted peavad olema mõistlikud ja tasakaalustatud.“ 3) Vaidlusalune riigihange lõppes riigihangete registrist nähtuva teabe kohaselt lepinguta. Samale tulemusele viis vastustaja korraldatud teine riigihange sama objekti kohta (viitenumber 242057). Ainuüksi asjaolu, et mõlemas ebaõnnestunud hankes esitati pakkumused, ei anna iseenesest alust järeldada, et hanketingimused olid õiguspärased. Olukorras, kus hanketingimused panevad pakkujatele ebamõistlikult suuri riske, saab pakkuja arvutada selliste ebamõistlike riskide hinna esitatud pakkumuse hinna sisse ja tulemuseks on mitu korda kõrgem pakkumuse hind võrreldes hanke esemeks olevate tööde eeldatava maksumusega. Hanketingimuste õigusvastasuse kindlakstegemine ei nõua seda, et asjassepuutuvad hanketingimused absoluutselt välistaks pakkumuse esitamise. Sellise kriteeriumi kohaldamine tähendaks sisuliselt seda, et hanketingimused ei saa ühelgi juhul õigusvastased olla, sest teoreetiliselt on pakkumust võimalik esitada kuitahes ebamõistlike või muul viisil pakkuja huve kahjustavate tingimuste puhul.
16.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud vastuväidete juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
18.Ringkonnakohus selgitab esiteks, kui kaugele saab praeguses asjas ulatuda VAKO ja kohtu kontroll. Nimelt ei tuginenud vaidlustus asjaolule, et kaebajal pole üldse võimalik pakkujale või hankemenetlusele liiga piirava tingimuse tõttu hankes pakkumust esitada. Vaidlustaja leidis, et RHAD-s – hankelepingu projektis ja ajakavas – kehtestatud tööde tegemise aeg ning muud lepingutingimused on ebamõistlikud ja põhjendamatult kaldu hankija kasuks.
19.Avatud hankemenetluses sõlmitud hankelepingu tingimuste üle pakkujad hankijaga läbi ei räägi, vaid need tingimused määrab hankija ühepoolselt (RHS § 51, § 52 lg 4, § 77 lg 1 ja lg 4, § 120 lg 1). Hankijal ja pakkujal on võimalik hankelepingu tingimuste üle läbi rääkida nt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses (RHS § 72). Kui avatud hankemenetluses on sõlmitud leping tüüptingimustel, siis saab hankelepingu sõlmimise korral isik vajadusel kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2017 otsus asjas nr 2-15-15662, p 21; 03.01.2022 otsus asjas nr 2-18-10175, p 11; Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2022 otsus asjas nr 3-18-198, p 10). Tsiviilasja lahendamisel hinnatakse, kas tüüptingimus ja selle kohaldamine on kooskõlas võlaõigusseadusega (VÕS), sh hinnatakse selle tingimuse kohaldamise ebamõistlikkust. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
20.RHS ei sisalda otsesõnu nõuet, et hankelepingu tingimused ei kahjustaks hankelepingu teist osapoolt ega oleks ebamõistlikud. Hankelepingu tingimuste õiguspärasust saab vaidlustada VAKO-s juhul, kui tingimus läheb vastuollu RHS-ga, nt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3). Hankelepingu tingimus võib olla vastuolus RHS-ga, kui see takistab riigihanke avamist konkurentsile, tekitab isikute ebavõrdset kohtlemist või on vastuolus
8(11)
3-21-933 läbipaistvuse või proportsionaalsuse nõuetega.1 Õiguskirjanduses2 on leitud, et lepingu põhjendamatult lühike tähtaeg on taunitav, kui see võimaldab hankes osaleda vaid suurtel, ulatuslikke ressursse omavatel ettevõtjatel ning sisuliselt tõrjub hankest väiksemad turuosalised. Kui konkreetse hanke saavutamine mõnevõrra pikema tähtajaga ei kahjusta hankija ega avalikkuse huve, tuleks eelistada mõistlikku tähtaega, mis võimaldab hankes osaleda ka väikestel ja keskmise suurusega turuosalistel, vastasel juhul takistab lühike tähtaeg põhjendamatult konkurentsi. Teiseks ilmneb praktikas sageli tõsiasi, et ebamõistlikud hankelepingu tingimused (sh lühike tähtaeg) ei ole reaalselt täidetavad, mistõttu hankes väljakuulutatud tingimuste kohast täitmist ei toimu. Selline olukord aga on vastuolus nii hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte kui ka pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga. Samade põhimõtetega on vastuolus see, kui suutmatus kohaselt täita ebamõistlikke hankelepingu tingimusi toob pooltele kaasa surve jätkata hankelepingu reaalset täitmist riigihankes avaldatust oluliselt erinevatel tingimustel ehk nad sisuliselt muudavad hankelepingut lubamatult.3 Ebamõistliku tüüptingimuse tühisuse korral võib tekkida vastuolu RHS-ga juhul, kui tühisuse tulemuseks oleks sisuliselt RHAD-i tagantjärele muutmine või hankelepingu oluline muutmine vastuolus RHS §-ga 123. Seetõttu võib väita, et VÕS § 42 kohaldamine RHAD-s avaldatud hankelepingu tingimuste suhtes võimaldab vaidlustamise tähtaegadest ja seeläbi ausa konkurentsi kaitse eesmärgist kõrvale hiilida. Vastuolu tekib eeskätt juhul, kui hankelepingu väidetavalt ebamõistliku tingimuse puudumine RHAD-st oleks tõenäoliselt muutnud riigihankes osalenud pakkujate ringi või esitatud pakkumuste sisu või pakkumuste hindamise tulemusi.4
21.Eelnevast järeldub, et hankepingusse liiga lühikeste tähtaegade ettenägemine võib oluliselt mõjutada pakkumuste tegemist ning olla seetõttu vastuolus RHS-ga. Pole välistatud, et hankijal on vajalik mingi objekt valmis ehitada eriti kiiresti. Selline vajadus on hõlmatud hankija vaba äranägemisega hangitava teenuse määratlemisel. Kuid ehitajale tugeva ajalise surve panemiseks peab olema objektiivselt põhjendatav. Ehkki ajaline surve võib mõjutada pakkujate ringi, samuti pakkumuste maksumust ja tööde kvaliteeti, on oluline leida konkureerivate huvide vahel mõistlik tasakaal. Siinsel juhul on selge, et ehitustööde graafik pidi saama pingeline. Ka hanke hilisem käik (pakkumuste väike arv ja hangete nurjumine) orienteerib järeldusele, et hanke tingimused ei olnud just atraktiivsed. Seetõttu tuleb siinses asjas kontrollida, kas kehtestatud tähtajad olid konkreetse objekti puhul objektiivselt põhjendatavad.
22.Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et tööde ajakava puudutavas osas ei ole hankedokumendid (HD 3.2 ja HD 3.1 p 3.3) vastuolus RHS-i normidega.
23.VAKO ja halduskohus on oma otsustes õiguspäraselt tuvastanud, et ajaplaanis toodud tähtajad on põhjendatud asjaoluga, et projekti rahastamine oli osaliselt planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastamistingimuste arvestamine objekti tähtaegade kehtestamisel on objektiivne vajadus ning seda ei saa käsitada ebavajaliku või põhjendamatu piiranguna. Rahastuse asendamine on ilmselgelt keeruline.
24.RHS §-s 3 sätestatud üldisi põhimõtteid pole rikutud sellega, et hankija on määratlenud tööde ajakava. Tööde ajakava ei välistanud kaebajal avatud hankemenetluses osalemist ja oma Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, § 185 komm 12. Kättesaadav: https://riigihangeteseadus.juuraveeb.ee/sisu/46549/_185_hankija_tegevuse_vaidlustamine.
M. A. Simovart, „Riigihanke üldpõhimõtetest tulenevad hankelepingu sisupiirangud. Näiteid vaidlustuskomisjoni praktikast.“ Juridica 2012/2, lk 83-89. Kättesaadav: https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2012_2_riigi_hanke_ldp_him_tetest_tulenevad_hankelepingu_sisup iirangud_n_iteid_vaidlustuskomisjoni_p
RHS § 8 komm 38, teos viidatud allmärkuses 1.
RHS § 8 komm 28, samas.
9(11)
3-21-933 pakkumuse esitamist. Kaebajal oli võimalus koos teiste pakkujatega võrdsetel alustel koostada oma pakkumine ja see hankijale esitada, arvestades hankelepingu tingimusi (sh lepingu täitmise tähtaega) ja vastavalt sellele kujundada pakkumuse maksumus. Praegusel juhul ei luba asjaolud järeldada, et ajakava tingimus oleks määratud selleks, et lepingu saaks sõlmida ainult hankija eelistatav pakkuja, välistades seeläbi teiste pakkujate osalemise.
25.Asjaolust, et ehitusprojekti korrigeerimiseks on ette nähtud kaheksa kuu pikkune periood, ei ole põhjust järeldada, et põhiprojekti tuleb teha suures mahus muudatusi. Vastustaja on selgitanud, et korrigeerimiseks on antud pikem periood selleks, et võimaldada paindlikkust. Enne riigihanke väljakuulutamist on koostatud ehitusprojekti neli osa tööprojekti staadiumis ehk täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 1). Ehitusprojekti ekspertiisi aruande järgi vastab ehitusprojekt üldjoontes standardis EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ ja määruses nr 97 toodud nõuetele ning tellija lähteülesandele. Ekspertide hinnangul saab projekti võtta koos tellija poolsete lisaselgitustega ehitushanke väljakuulutamise ja edasise projekteerimise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka HD 2.1 p-des 29.3 ja 30 toodud arvukate lisatingimuste ja erisuste põhjal järeldada, et põhiprojekti tuleb ulatuslikus mahus korrigeerida. Iga nimetatud punktides toodud tingimus ei eelda põhiprojektis muudatuste tegemist. Seetõttu ei nähtu ringkonnakohtule, et esineks vastuolu standardi EVS 915-2:2020 p-ga 5.3.1.
26.Hankija on näinud ette projekteerimistööde tegemise selliselt, et põhiprojekti korrigeerimine ning tööprojekti koostamine toimub enne asjaomase etapi ehitustöödega alustamist paralleelselt eelneva etapi ehitustöödega. Sellist tööde korraldust ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Samuti on vastustaja välja toonud monteeritavate elementide (136 sanitaarruumide moodulit ning kandekonstruktsioonid) kasutamise, mille lahendused on juba projekteeritud. Ringkonnakohus peab usutavaks, et need meetmed annavad ajalise kokkuhoiu, mis võimaldab järgida hankija kehtestatud ajakava.
27.Arvestades ehitustööde hinda mõjutavate tegurite hulka (sh kulud tööjõule, materjalidele, kütusele, elektrienergiale jne) ning seda, et võrreldavate mahtude ja ajaraamidega hanked viitenumbritega 216929 ja 177099 viidi edukalt lõpule, ei ole usutav, et pakkumuste kõrged (kaebaja väitel hankelepingu eeldatavat maksumust ligi kaks korda ületavad) maksumused olid tingitud ainuüksi vaidlusalustest hanketingimustest.
28.Eelnevat kogumis arvestades puudub alus tunnistada HD 3.1 p 2.2 (töövõtja kinnitus) õigusvastaseks ebamõistlikult lühikeste tähtaegade või selle tõttu, et põhiprojektis esinevad pakkumuse esitamist takistavad puudused.
29.HD 3.1 p 5.1.14 kohaselt võib töövõtja ehitustööd peatada ehitusprojekti muutumise korral vaid tellija eelneval kirjalikul kooskõlastusel ja vaid mahus, milles peatamine on muudatusest tulenevalt vältimatult vajalik tellija eesmärgi täitmiseks, samuti lepingu p-s 15.4.1 nimetatud juhul (töö eest tasumisega viivitamine). Kuna ka see säte on seotud ehitajale ajalise surve panemisega, tuleb kontrollida selle kooskõla RHS §-ga 3. Selle hankelepingu vormi sättega on tööde peatamise võimalusi kitsendatud, kuid pole muudetud peatamise võimalust olematuks. Hankija huvi on tööde rahastamisallikat arvestades vältida tööde peatamist, kui see just ei ole hädavajalik, ning seisakust tingitud lepingu tähtaja ületamist. Ringkonnakohus ei näe seejuures mõistlikku põhjust eeldada, et hankija ei annaks kirjeldatud asjaolude esinemisel nõusolekut lepingu peatamiseks, s.o käituks vastuolus hea usu põhimõttega ning enda huviga, et lepingu alusel ehitatav hoone oleks nõuetekohane ja seda saaks eesmärgipäraselt kasutada.
30.Ka alljärgnevad käsitlemist leidvad HD tingimused, mis pole küll nii keskse tähtsusega, et need mõjutaks oluliselt võimalike pakkumuste tegemist ja nende maksumust, ei viita sellele, et avatud hankemenetlus pole läbipaistev, rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet või moonutaks 10(11)
3-21-933 konkurentsi või muid riigihanke põhimõtteid. Tegemist on hankelepingu tüüptingimustega, mille kehtivale õigusele vastavust saab hankelepingu sõlmimise korral vajadusel vaidlustada maakohtus. Ringkonnakohus märgib nende kohta siiski järgmist.
31.HD 3.1 p 5.1.16 näeb ette töövõtja kohustuse kanda kuni kasutusloa väljastamiseni kõik ehitiste osade ning ehitusplatsi haldus- ja hoolduskulud. Hooldus- ja halduskuludeks on mh kütte-, elektrienergia, jmt kommunaalteenuste kulud, sh lumekoristuse, libeduse tõrje, muruniitmise jne kulud. Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 10.2.1 järgi toimub tööde üleandmine ja vastuvõtmine pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lõpliku kasutusvalmiduse saavutamine eeldab reeglina seda, et objektile on antud kasutusluba (ETÜ 2013 p 10.2.3.2). HD 3.1 p 13.2 järgi toimub ehitustöö vastuvõtmine lõpliku valmiduse akti allakirjutamisega. HD 3.3.11 (ehitustöö vastuvõtmise protseduur) järgi kuuluvad kasutusload lõpliku valmiduse akti juurde. Järelikult toimub lõpliku kasutusvalmiduse akti allkirjastamine ja objekti tellija valdusse andmine pärast kasutuslubade saamist. Seega on hooldus- ja halduskulude kandmise kohustuse panemine töövõtjale kuni kasutusloa väljastamiseni objektiivselt põhjendatav. Ruumide kasutuselevõtmine enne kasutusloa saamist eeldaks HD 3.3.11 kohaselt poolte kokkulepet, milles saab eraldi kokku leppida ka hooldus- ja halduskulude kandmise küsimuse kuni kasutusloa väljastamiseni. Vaidlustatud punkt ei riku RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
32.HD 3.1 p 10.2 alusel on tellijal õigus tellida töövõtjalt lisatöid HD-s 3.3.8 sätestatud korras ning töövõtjal on kohustus lisatöid teha alates tellijalt lisatööde tellimuse kättesaamisest, sealjuures kehtivad teates reguleerimata osas lisatööde tegemiseks samad tingimused, nagu on sätestatud lepingu dokumentides tööde kohta. Lisatööde tellimine ei mõjuta lepingu tähtpäevi, välja arvatud juhul, kui lisatööde maksumus kokku ületab 1% ehitustööde hinnast. Lisatöö tellitakse hiljemalt kolm kuud enne lepingu p-s 3.3.1 toodud ehitustöö valmimise tähtpäeva. Sisuliselt lähtub selline tingimus eeldusest, et lisatööd 1% ulatuses lepingu maksumusest ei ole sedavõrd suuremahulised, et tingiksid lepingu tähtaegade ületamise, kui lisatööd tellitakse hiljemalt kolm kuud enne põhilise kasutusvalmiduse saavutamise tähtpäeva. Ringkonnakohtu hinnangul on lisatööde maksumusega seotud maht ja nende tegemiseks (minimaalselt) jääv aeg mõistlikus proportsioonis ning seda tingimust oli võimalik objektiivselt põhjendada. Vaidlustatud punkt ei riku RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
33.Ringkonnakohus leiab, et HD vaidlustatud tingimused ei ole ka kogumis sellised, mille puhul oleksid poolte lepingulised õigused ja kohustused olulisel määral tasakaalust väljas ning mis paneksid töövõtjale ebamõistlikke ja ebaproportsionaalseid riske.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.