Plandent Eesti osaühingu kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumentidele
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) Plandent Eesti osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja (hankija) sihtasutus SA Tartu Ülikooli Kliinikum, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Plandent Eesti osaühingu kaebus osaliselt ja kohustada SA Tartu Ülikooli Kliinikum viima riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punktid 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. aprilli 2020. a otsus osas, millega jäeti Plandent Eesti osaühingu vaidlustus riigihankes „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) tehnilise ettepaneku punktide 2.1.4 ja 2.1.10 peale rahuldamata, samuti tühistada otsus menetluskulude jaotust puudutavas osas.
3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. aprilli 2020. a otsus muutmata.
4.Mõista SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti osaühingu kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulu 2215 eurot ning kohtumenetluses kantud menetluskulu 1544 eurot 42 senti.
5.Mõista Plandent Eesti osaühingult SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 547 eurot 20 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon otse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 15. juunil 2020 (HKMS § 278 lg 1).
3-20-718
Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus (SA) Tartu Ülikooli Kliinikum (vastustaja) avaldas 27. veebruaril 2020 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308, riigihange) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh RHAD Lisa 1 „Tehniline ettepanek“ (TK) ja hankedokumendid (HD).
2.Plandent Eesti osaühing (kaebaja) esitas 20. märtsil 2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles TK p-de 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10, 2.1.14, 2.2.1, 2.2.5, 2.3.8, 2.3.9 ja 2.4.1, HD p 2.1 ning HT osa II p 1.6 vastavusse viimist õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
3.VAKO jättis 15. aprilli 2020. a otsusega nr 39-20/220308 läbi vaatamata vaidlustuse TK ple 2.1.6 (osaliselt – instrumentide järjestuse ja kaamera kuulumise osas hambaraviseadmete tootja komplekti) ja TK p-le 2.2.5, kuna vastustaja muutis eelnimetatud punkte. VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima TK p-d 2.1.14 (osaliselt) ning punktid 2.2.1, 2.3.8 ja 2.4.1 täies ulatuses vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
4.Kaebaja esitas 20. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO
15.aprilli 2020. a otsus nr 39-20/220308 osas, millega jäeti kaebaja 20. märtsi 2020. a vaidlustus rahuldamata, ja kohustada vastustajat viima TK p-d 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kaebaja ei vaidlusta VAKO otsust osas, millega vaidlustus rahuldati, samuti ei vaidlusta kaebaja HT p-i 2.2.5, HD p-i 2.1. ning HT osa II p-i
1.6.Kaebuses paluti rakendada esialgset õiguskaitset ning peatada kohtumenetluse ajaks hankemenetlus.
5.Tartu Halduskohus võttis 21. aprilli 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ja VAKO-le vaidlustusmenetluse nr 39-20/220308 toimiku esitamiseks. Samas määruses rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas vastustajat peatama riigihanke menetluse kuni 21. maini 2020. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Menetlusosalised eelnimetatud määrust ei vaidlustanud.
6.Vastustaja esitas kohtule 29. aprillil 2020 vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus määras 4. mai 2020. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja teatas menetlusosalistele kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised esitasid täiendavad seisukohad. Kaebaja esitas ka tehnik E. Kardmaa arvamuse osade TK punktide põhjendatuse kohta.
8.1.Tehnilise ettepaneku punktid 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 tekitavad objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile olles vastuolus riigihangete
3-20-718
seaduse (RHS) § 88 lg-ga 7 ja proportsionaalsuse (RHS § 3 p 1) ning võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2).
8.2.Kohtumenetluses esitatud tehnik E. Kardmaa arvamus (tl 160) kinnitab samuti, et osad tingimustest on põhjendamatud. Asjaolu, et eelnimetatud isik on hooldanud teiste hulgas ka kaebaja tarnitavaid seadmeid ei muuda tema arvamust ebausaldusväärseks. Kaebaja kinnitab, et E. Kardmaa ei ole kaebaja toote edasimüüja, tema töötaja ega agent.
8.3.VAKO on hinnanud igat üksikut tehnilise kirjelduse punkti iseseisvalt ja jätnud piisavalt arvesse võtmata, et kõikidele tingimustele tervikuna vastab üksnes üks toode (A-dec 500). Hankija on vaidlustusmenetluses üksnes paljasõnaliselt asunud seisukohale, et tingimused on riigihangete seadusega kooskõlas ja ei ole välja toonud, millised seadmed võiksid veel vastata hankija seatud kõikidele tingimustele. Hankija on meditsiiniseadmele seadnud niivõrd üksikasjalikud nõuded, et nendega on välistatud teised tooted peale A-dec 500. Hankija on eelistanud Retent AS poolt edasimüüdavaid tooteid (konkreetselt A-dec 500 seadet) ega ole usutavalt selgitanud, et selline üksikasjalikkuse määr on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Samuti on kaebaja seisukohal, et A-dec toodete võrdsustamine tehnoloogia tipptasemega on põhjendamatu.
8.4.Euroopa Kohtu praktika kohaselt on tehniliste kirjelduste koostamisel võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted olulise tähtsusega. Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud. Direktiivi 2014/24 artikleid 18 ja 42 tuleb tõlgendada nii, et need ei pane meditsiiniseadmete hanke tehnilise kirjelduse koostamisel hankijale kohustust eelistada meditsiiniseadmete individuaalsete omaduste olulisust või nende seadmete kasutustulemuste olulisust, vaid nõuavad, et tehniline kirjeldus tervikuna järgiks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (EK otsus asjas nr C-413/17, p 37, 41 ja 45). Selles asjas vaidlustatud osas tehnilised kirjeldused eeltoodud nõudele ei vasta.
8.5.Asjaolu, et hankija vajab seadmeid paljude arstikabinettide jaoks, ei õigusta ebaproportsionaalset tehnilist kirjeldust. Planmeca seadmed on kasutuses rohkem kui 200 ülikoolis ja need võimaldavad hambaarstiteaduse üliõpilastel üle maailma edukalt kutset omandada. Samuti on Planmeca seadmetes arvestatud teaduse ja tehnika viimaseid arenguid. Hankija on funktsionaalse kasutusomaduse (nt parema- või vasakukäelise arsti poolt kasutatavus) asemel ette kirjutanud kuidas täpselt peab seade funktsioneerima, vaatamata sellele, et hankija nõutavat kasutusomadust on võimalik saavutada mitmel erineval moel. Sellisena on tehniline kirjeldus ebaproportsionaalne, sest seab suuremaid piiranguid, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik on. Hankija eesmärk on saavutatav teiste vähem piiravate meetmetega. Tulenevalt tehnilise ettepaneku sõnastusest piiravad tingimused kogumis konkurentsi ebakohaselt. Seega on hankija rikkunud RHS § 88 lg-t 7. Tehnilise ettepaneku punktides 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 sisalduvad tingimused on sõnastatud liiga üksikasjalikult ja see takistab kaebajal pakkumust esitada.
8.6.VAKO leidis, et TK p 1.2 määratud süljekausi liigutatavuse nõue ei tekita takistusi riigihanke avamisel konkurentsile, sest süljekausimoodul ei ole hambaraviseadmete puhul ebatavaline või spetsiifiline nõue. VAKO on vääralt võrdsustanud liigutatavuse ja eemaldatavuse funktsioonid. Hankija põhjendas süljekausi liigutatavuse vajalikkust asjaoluga, et tooli kasutavad nii parema- kui vasakukäelised arstid. VAKO märkis, et kaebaja seadet saavad kasutada nii parema- kui ka vasakukäelised arstid. Seega on ka VAKO ise nõustunud, et on olemas võimalus vähem piiravama meetme kasutamiseks tehnilise ettepaneku seadmisel, mis võimaldaks ka kaebajal pakkuda enda tooteid. VAKO jättis ebaõigesti nimetatud asjaolu arvestamata ning TK p 1.2. osas vaidlustuse rahuldamata. Hankija nimetatud Stern Weber hambaravitoole müüb samuti edasi Retent AS (kes on ka A-Dec toodete edasimüüja). Heka Dental tooted ei vasta samuti TK p 1.2 nõuetele, st süljekauss ei ole liigutatav. TK p 1.2 ja VAKO otsus vastavas osas on õigusvastased. Kaebaja märgib täiendavates seisukohtades, et
3-20-718
tema toodete puhul peab liigutama üksnes arstimoodulit, mitte tooli. Süljekausimooduli liigutamiseks puudub üldse vajadus. Parema- ja vasakukäelised arstid saavad seadet kasutada, liigutama peab üksnes arstimooduli teisele poole. See on selgesti nähtav ka kohtumenetluses esitatud videost. Ka A-dec 500 puhul jäävad voolikud töölauamooduli liigutamisel patsiendi kõhu kohale ning see etteheide ei ole asjakohane.
8.7.TK p 2.1.4 puhul selgitab kaebaja, et töölaua paigalt liikumine on välditav ka teisel viisil. Pneumaatilised või elektrilised pidurid ei ole vajalikud, kui töölaua paigast liikumist on võimalik teismoodi pidurdada. Kaebaja toodetel on automaatsed fiksaatorid, mis on kordades mugavamad, sest arst ei pea nuppudele vajutama, et pidurdada töölaua eest liikumist. Pneumaatiliste ja elektriliste pidurite puhul ei saa arst lauda ilma nupule vajumata liigutada. Kaebaja kasutatav meetod on oluliselt mugavam ja kaasaegsem kui hankija soovitud pidurite kasutamine. Töölaud fikseerub automaatselt, arst ei pea ise pidureid rakendama. Seda kinnitab ka kohtule esitatud videomaterjal. VAKO on teinud ebaõige järelduse, et kaebaja süsteem on vananenud. Sensoritega käepidemed ei tööta kinnaste kasutamisel hästi.
8.8.TK p 2.1.6 nõue ei ole põhjendatud. Esiteks, kaebaja ei ole vaidlustusmenetluses väitnud, et ta saab pakkuda teise tootja kaamerat, mis vastaks kaamera resolutsiooni ja LED lampide arvu nõudele. Teiseks, TK p-s 2.1.6 märgitud tingimus on liialt piirav, sest määrab liiga detailselt kaamera resolutsiooni suuruseks 752x582 ja LED lampide täpse arvu (7 LED-lampi – 4 valget, 3 sinist). Kaebajal ei ole võimalik pakkuda kaamerat täpselt selliste tehniliste näitajatega. Hankija märgitud funktsioonid (kaariese detektor jne) on kõik kasutatavad ja täidetavad ka teiste näitajatega, sh suurema resolutsiooniga kaamera ning teiste LED-lampide arvuga. Sedavõrd detailselt tingimuste kindlaks määramine ei olnud vajalik ega põhjendatud. Inimene ei ole reeglina võimeline eristama LED lampide arvust tingitud erinevust. TK p 2.1.6 sõnastus ei võimalda pakkuda ka suurema resolutsiooniga kaamerat. Kaebajal on võimalik pakkuda toodet, millel on 10 lampi. Kaebaja hinnangul on lampide arvu sätestamine, kui see on ka miinimumarvuks, põhjendamatu.
8.9.Ebaõige on VAKO järeldus, et TK p 2.1.10 sätestatud integreeritud pöörete lugeja tingimus turbiinil on hankijale kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik ning tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõttes. Kaebaja pakutaval tootel saab turbiini pöördeid reguleerida ja piirata puutepaneelilt, mis tagab samuti stabiilse ja ühtlase kiiruse. Kaebaja müüdavad tooted näitavad täpset kiirust juhtpaneelil, kuid mitte pöörete absoluutarvuna, vaid maksimumpöörete täpset protsendilist väärtust. Hankija soovitud süsteem on väga spetsiifiline ja suure tõenäosusega kasutaksid väga vähesed õpilased seda hiljem oma töös. Hankijal puudub ülekaalukas vajadus sedavõrd spetsiifilise tingimuse kehtestamiseks. Kaebaja ei nõustu hankija seisukohaga, et kuna sarnane lahendus on mitmel seadme tootjal, nt Heka Dental, A-Dec, Josiba, siis ei ole see konkurentsi kahjustav. A-Dec on A-dec 500 tootja, seega see ei saa olla konkurentsi olemasolu tõendav. Ükski edasimüüja ei müü Josibat Eestis. Heka Dentali seade võib vastata konkreetselt sellele tingimusele, kuid ei vasta ülejäänud tehnilise ettepaneku tingimustele (näiteks 1.2, 1.3, 2.1.1.-2.1.3, 2.1.8, 2.1.9, 2.1.14). Asjaolu, et mõni teine toodetav hambaraviseade vastab ühele konkreetsele tingimusele, ei ole piisav, kui teised tooted tervikuna kõigile tehnilisele ettepanekule ei vasta. Kaebajale teada olev teave viitab, et ainult A-dec 500 hambaraviseadmel on funktsionaalsus, mis vastab kõigile TK tingimustele. Euroopas ei teostata preparatsiooni ammu enam turbiiniga vaid kiirendatava nurkotsikuga, mille sisse läheb sama otsik. Turbiin töötab õhuga, mis ei ole kunagi nii täpne kui elektrilise mootoriga kiirendatav nurkotsik. Pöörded on samuti paremini kontrollitavad. Samuti on nurkotsiku kasutamise korral õhku lendlevat tolmu vähem, sest nurkotsiku puhul kasutatakse veesurvet, mis ei pritsi tolmu laiali. Vastustaja soovitud süsteemi täpsus ajaga väheneb. Nt Soome Tervishoiu Amet on märkinud, et turbiini kasutamine on koroonaviiruse kontekstis ebasoovitav. Tootjaid Deka ja Josiba ei ole olemas. Vastuses kaebusele on vastustaja küll täpsustanud, milliseid tootjaid ta täpselt silmas pidas, kuid nende tooted ei vasta jällegi osadele teistele TK tingimustele.
3-20-718
Vastustaja ei ole usutavalt selgitanud, et kõikidele tingimustele vastaks mõne teise tootja toode. Integreeritud pöörete lugeja on vajalik üksnes turbiini jaoks. Täpselt sama eesmärki täidab kiirendav nurkotsik.
8.10.VAKO asus seisukohale, et TK p-s 2.3.9 märgitud patsienditooli põrandakinnituse nõue iseenesest ei tekita takistusi riigihanke avamisel konkurentsile. Kaebaja sellega ei nõustu. Hankija eesmärgiks peaks olema fikseeritud tooli nõue, konkreetse kinnitusviisi kindlaksmääramine on liiga spetsiifiline. Kaebaja pakutavatel toolidel on post, mille külge on kinnitatud patsienditool. Tool ei ole põrandakinnitusega, aga post on. Hankija ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks on põrandakinnituse tingimus vajalik. VAKO otsuses nimetatud teistel võrdlusseadmetel puudub vastavus teiste tehnilise ettepaneku tingimustega. Kaebaja pakutav lahendus on ökonoomsem ja töötajale vähemalt sama mugavusastmega. Kaebaja kasutatav disain on ka hügieenilisem ning postkinnitus on palju stabiilsem. Vastustaja märgitud võbeluse probleem on täiesti tõendamata.
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.Kõik tehnilise kirjelduse tingimused on esitatud lähtudes vastustaja põhjendatud vajadustest. Kui vastustajal ei ole õigus oma vajadustest ja kogemustest lähtuvalt määratleda tingimusi, millele hangitavad hambaraviseadmed peavad vastama, ei võimalda hambaravikabinettide seadmed saavutada vastustaja seatud eesmärke ja osutada õppe- ning raviteenust vastustaja soovitud viisil.
9.2.TÜK stomatoloogiakliinikus toimub Eesti hambaarstiteaduse üliõpilaste õpe ning samuti suur osa praktikast ning see seab erilised nõudmised hambaravikabinettide sisustusele ja eeldab parimate tehniliste lahendustega seadmete olemasolu. Tartu Ülikooli Kliinikum on kõrgema etapi raviasutus, mis peab tagama ravi osutamise ka kõige keerulisematel ja tippmeditsiini teadmisi vajavatel juhtudel. Samuti seab suure arvu hambaravikabinettide korraga sisustamine kõrged nõudmised seadmete kaasaegsusele. Hangitavate hambaraviseadmete eeldatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat. Seetõttu tuleb vältida selliste seadmete hankimist, mille lahendusi ei saa juba täna enam kaasaegseteks pidada. Vastustaja on seisukohal, et kui ta muudaks tingimusi kaebaja soovitud viisil, siis ei ole vastustaja soovitav eesmärk saavutatav. Vaidlusalused TK punktid ei ole ebaproportsionaalsed ega kahjusta konkurentsi.
9.3.TK p 1.2. on õiguspärane. Funktsioon, mille olemasolu vastustaja nõuab, on vajalik ja põhjendatud, sest see hõlbustab tööd ja õpetamisprotsesse. Seadmete pidev ümbermonteerimise vajadus takistab töö- ja õppeprotsesside sujuvat kulgemist. Süljekausi-, patsiendivalgusti- ja arsti töölaua mooduli liigutamise vajadus tuleneb sellest, et hangitavaid hambaraviseadmeid hakkavad kasutama nii parema kui vasakukäelised arstid. Süljekaussi peab olema võimalik hambaraviseadme kasutajast lähtuvalt liigutada, et see ei jääks ette ega segaks tööd. Kliinikumis kasutavad eri kabinettide seadeid erinevad arstid, toimub pidev rotatsioon eri kabinettide vahel. Vastustajale sobivaks lahenduseks ei ole see, kui süljekauss on fikseeritud posti külge ja seda ei ole võimalik liigutada. Sellisel juhul võib süljekauss samuti arstile ette jääda. Hambaraviseadet võivad korraga kasutada õppejõud ja üliõpilane. Kui tegemist on erikäeliste isikutega, kes tegelevad patsiendiga vaheldumisi (mingid toimingud teeb juhendaja ja mingid juhendatav). Seda enam on oluline, et süljekausi-, patsiendivalgusti- ja arsti töölaua moodulit saaks liigutada mõlemale poole patsiendi tooli lähtuvalt sellest, kellel on parasjagu vaja mingeid toiminguid teha ja kellele on vaja tagada ligipääsetavus patsiendile. Vastustajale teadaolevalt tuleb kaebaja poolt pakutava toote puhul selleks, et seda saaksid kasutada erikäelised arstid, residendid ja üliõpilased, keerata tool ümber. Lisaks tuleb arvestada, et hambaravikabineti raviseadmete asetusega. Kui tooli tuleb kasutada teistpidi, mida kaebaja poolt pakutava lahenduse puhul tuleks teatud juhtudel teha, siis suunduvad kiirguskiired uste suunas. Kaebajal on mitmeid tooteid, millel on vastustaja nõutav lahendus olemas. Kaebaja esitatud videost saab järeldada, et kui tegemist on töölauaga, millel on altvõetavad instrumendid nagu tehnilise
3-20-718
ettepaneku p 2.1.2. nõutud, siis liiguksid voolikud patsiandi kõhu kohale. Töölaua teisele poole liigutamisel jääks vähe ruumi töötamiseks.
9.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et tema tootel olevad automaatseid fiksaatoreid kasutav lahendus on TK punktis 2.1.4. märgitud pneumaatiliste või elektriliste piduritega lahendusest parem ja kaasaegsem. Kaebaja pakutud lahendus on 20 aastat vana ega taga arsti töölaua piisavat fikseeritust. Mehaanilised pidurid väsivad ajaga ja nende fikseerimisvõime langeb ning eeldab tehniku poolset reguleerimist ja hooldamist. TK p-s 2.1.4. võimaldab kahte erinevat lahendust, tingimus ei ole ebaproportsionaalselt spetsiifiline. Tooteid, millel on selline lahendus, on turul mitmeid. Ebaõige on kaebaja väide, et pneumaatiliste või elektriliste pidurite puhul ei saa lauda liigutada nupule vajutamata. Kasutatakse sensoriga käepidemeid, mis võimaldavad lauda liigutada.
9.5.TK p 2.1.6. osas rõhutab vastustaja, et soovitud eesmärki on võimalik tagada ka suurema resolutsiooniga kaameraga kui vastustaja poolt nõutud 752x582, kuid väiksema resolutsiooniga kaamera ei ole sobiv. Madalama resolutsiooniga kaameratega ei saa piisavalt kvaliteetset pilti. Erinev valgustus võimaldab näha erinevaid kudesid ning saada parema kvaliteediga pildi, seega on ka kasutatavate LED lampide arv ja värvus oluline. Väiksema resolutsiooniga kaamera ja väiksema arvu LED lampidega ei ole võimalik tagada funktsioone, mis hangitavatel hambaraviseadmetel peavad olema. Kui Planmeca Group ettevõtted, kelle tooteid kaebaja müüb, ei tooda ise tingimustele vastavat kaamerat, siis on kaebajal võimalik see hankida teiselt tootjalt ja pakutavale hambaraviseadmele paigaldada. Toolile on lubatud paigutada teiste tootjate kaameraid. Nõudeid kaamera resolutsioonile ja lampide arvule ei saa pidada ebamõistlikeks. Pakkuda võib ka kõrgema kaamera resolutsiooniga ja rohkemate lampide arvuga tooteid.
9.6.TK p 2.1.10 tingimused ei piira põhjendamatult konkurentsi ega ole ebamõistlikult spetsiifilised. Preparatsioonide teostamisel kasutatakse väga erinevaid puure, samuti on puuride suurused, kuju ja materjalid erinevad. Puuridel on erinev vajalik kiirus (turbiini pöörete arv) ja funktsioon. Turbiini pöörete arvu täpselt kindlaks määramata ei saa töötlemist nõudvat hamba piirkonda töödelda sama efektiivselt kui turbiini pöörete absoluutarvu täpse määramise võimaluse korral. Mida täpsemini on võimalik pöörete arvu kindaks teha, muuta ja stabiilset kiirust tagada, seda parem on teostatava protseduuri tulemus ja samuti mõjutab täpsus puuri eluiga. Puuri omadustest, sh materjalist, lähtuva puuri kiiruse valik võimaldab kasutada puuri kiirusel, mis säästab puuri ja pikendab selle kasutusaega ning seeläbi ka vastustaja kulusid. Kaebaja toote turbiiniga ei ole võimalik määrata täpset pöörete arvu, vaid üksnes pöörete vahemikku. Sellega ei ole võimalik saavutada täpsust, millele vastustaja hangitavad seadmed peavad vastama. Üksnes maksimumpöörete protsendiline väärtuse kuvamine ei taga vajalikku täpsust. Integreeritud pöörete lugeja puhul on tegemist kaebaja pakutava lahenduse edasiarendusega, mida pakuvad tänaseks juba mitmed tootjad (Deka, Ultradent, Josiba, Heka Dental). Põhjendamatu on oluliste rahaliste vahendite kasutamine vananenud lahendustega seadmete ostmiseks olukorras, kui turul on mitmeid tooteid, mis pakuvad kaasaegsemate lahendustega tooteid. Kaebaja väide, et ainult A-Dec 500 hambaraviseadmel on kõnealune funktsioon, ei ole kaebuses esitatud seisukohti arvestades tõene. Pakkujate ring ei ole piiratud Eestiga. Seega ei oma asjaolu, et toote edasimüüjat Eestis ei ole, tähtsust. Konstantsete turbiinipöörete hoidmise süsteem on turul olnud alles 2-3 aastat, nagu kinnitab ka E. Kardmaa. W&H turbiini ja integreeritud pöörete lugejat kasutavad W&H Dentalwerk GmbH-lt saadud info kohaselt mitmed tootjad, sh THE YOSHIDA DENTAL MFG. CO., LDT Heka Dental A/S jt. Viimati nimetatud tootja kõige uuemal hambaravitoolil kasutatakse seda tehnoloogiat. Mitmelt Eesti hambaravikliinikult saadud tagasiside kohaselt võimaldab see tehnoloogia säilitada konstantse kiiruse ja jõudluse ning järgida puuritootjate juhiseid pöörlemiskiiruse osas ning muuta protseduur patsiendi jaoks kergemaks, kiiremaks ja valutumaks.
3-20-718
9.7.TK p 2.3.9. tingimus on põhjendatud ning õiguspärane. Hankijal on õigus lähtuvalt töö spetsiifika vajadusest ja erialasest kogemusest määratleda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavaid tooteid või teenuseid soetada. Patsienditooli kasutamistingimusi mõjutab oluliselt see, kas patsienditooli külge on kinnitatud töömoodulid, mis tooli liigutamisel liiguvad koos tooliga või mitte. Põrandakinnituse puhul kinnituvad töömoodulid patsienditooli külge ja liiguvad tooli liigutamisel koos tooliga, mis muudab töötamise mugavamaks ja sujuvamaks. Lisaks ei teki erinevalt postkinnistusega toolist suuri võbelusi. Põrandakinnitus on stabiilsem ja püsivam kui postkinnitus. Kaebaja pakutud lahenduse korral on patsienditool kinnitatud tooli kõrval asuva posti külge ning töömoodulid ei liigu patsienditooli liigutamisel tooliga kaasa. Patsienditooli liigutamisel tuleb töömooduleid seetõttu eraldi liigutada, et nad oleksid tulenevalt tooli uuest asendist töötamiseks sobivas kohas. Seda tuleb teha iga kord kui patsienditooli kasvõi vähesel määral liigutatakse. See toob kaasa lisatoimingute tegemise vajaduse ja täiendava ajakulu. Põrandakinnitusega patsienditoole pakuvad mitmed tootjad ning põrandakinnitus ei ole hambaraviseadmete puhul ebatavaline, harvaesinev või spetsiifiline. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et põrandakinnitusega tool on postkinnitusega toolist stabiilsem.
9.8.Kaebaja esitatud tehniku E. Kardmaa arvamus ei ole sõltumatu eksperdi arvamus. Tegemist on kaebajaga koostööd tegeva isiku arvamusega. Isik tegeleb kaebaja hambaravitoolide paigaldamisega. Ei saa välistada, et eelnimetatud isik on isiklikult vaidluse tulemusest huvitatud. Hambaravitooli funktsionaalsust ja kasutusmugavust saavad eelkõige hinnata arstid ja õed, kes hambaravitooli oma igapäevatöös kasutavad. Tehniku arvamus konkreetsete TK punktide objektiivse põhjendatuse ja konkurentsi piiramise kohta ei ole ekspertarvamus. Tegemist on õiguslike küsimustega ning tehnikul puudub pädevus selliste küsimuste lahendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebuse võib hankeasjas esitada RHS § 185 lg 2-4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale (HKMS § 267 lg 1). RHS § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib esitada vaidlustuse ja seejärel kaebuse halduskohtule ka riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse peale. Vaidluse all on SA Tartu Ülikooli Kliinikum avatatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punktide 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 õiguspärasus. Kaebaja hinnangul on need TK punktid RHS-ga vastuolus ning takistavad vaba konkurentsi hankemenetluses. Punktid on ebaproportsionaalsed ning ei võimalda kaebajal hankemenetluses pakkumust esitada. Vastustaja on vastupidisel seisukohal ning leiab, et tingimused on vajalikud ega ole ebaproportsionaalsed. Kaebaja palub tühistada ka VAKO otsuse TK punkte 1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.10 ja 2.3.9 puudutavas osas.
11.Kohus märgib esmalt, et kaebaja esitatud tehnik E. Kardmaa arvamus konkreetsete TK punktide objektiivse põhjendatuse ja konkurentsi piiramise kohta ei ole ekspertarvamus HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 293 mõttes, sest tegemist on sisuliselt õiguslike hinnangutega siseriikliku riigihanke alusdokumendi kohta, millele ekspert vastata ei saa. Samuti ei ole kohus määranud ekspertiisi ning E. Kardmaa arvamus ei vasta ekspertarvamuse sisu nõuetele. Samuti ei saa E. Kardmaa arvamust käsitleda sõltumatu eksperdi arvamusena seetõttu, et isik on vähemalt osaliselt läbi kaebaja toodete hooldamise kaebajaga seotud. Kohtul pole alust samas kahelda kaebaja seisukohas, et eelnimetatud isik ei ole otseselt vaidluse tulemusest huvitatud. Seetõttu käsitleb kohus kaebaja esitatud E. Kardmaa arvamust kaebaja selgitusena konkreetsete TK punktide põhjendatuse kohta.
3-20-718
12.Riigihanke alusdokumendiks olev tehniline ettepanek on RHS § 87 mõttes tehniline kirjeldus. Tehniline kirjeldus RHS tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p 1). Tehniline kirjeldus on eelkõige hankija vajaduste kirjeldus, mille eesmärgiks on piiritleda hankelepingu ese tunnustega, millele pakkumused peavad vastama. Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7). Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Proportsionaalsuse põhimõtte kaudu ei saa kaebaja nõuda, et hankija lähtuks asja soetamisel just pakkujale meelepärastest tingimustest. Kohus nõustub kaebajaga aga selles, et Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt tuleb riigihanke alusdokumendiks olevad tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg 1 teine lõik ja kohtuotsus asjas nr C-413/17, p-d 35-36). Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, põhjendama (Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2012. a otsus haldusasjas 3-11-1300, p 11 ja Tallinna Halduskohtu
21.augusti 2017. a otsus asjas nr 3-17-1414, p 12.1). See tähendab, et vastustaja peab suutma põhjendada, miks konkreetne tehnilise kirjelduse tingimus on hanke eesmärke arvestades vajalik. Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune tingimus takistab konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes. Järgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud TK punktide vastavust eeltoodud tingimustele.
13.TK p 1.2 näeb tingimusena ette, et hambaraviseadet peab olema võimalik kasutada nii parema- kui ka vasakukäelistel arstidel, ilma seadet ümber monteerimata. Süljekausi-, patsiendivalgusti- ja arsti töölaua moodulit peab saama liigutada mõlemale poole patsiendi tooli. Vaidluse all on süljekausimooduli liigutamise tingimus. Kaebaja on seadnud kahtluse alla süljekausi mooduli liigutamise tingimuse põhjendatuse ja leiab, et see on liiga spetsiifiline ja takistab konkurentsi. Vastustaja on põhjendanud seda tingimust töö- ja õppeprotsessi hõlbustamise vajadusega. Hambaraviseadet kasutavad mitmed arstid ning töömoodulid peavad olema vaheldumisi kasutatavad ning kergesti liigutatavad. Kaebaja hinnangul on tema seade samuti parema- ja vasakukäeliste arstide poolt kasutatav ja sellele vastustaja vastu ei vaidle. Samas on kaebaja süljekausimoodul statsionaarne ning selle liigutamine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud tingimus vastustaja eesmärki arvestades ebaproportsionaalne ega konkurentsi põhjendamatult piirav. Kohus nõustub kaebajaga küll selles, et süljekaussi kasutab peaasjalikult patsient, kuid süljekausimooduli statsionaarsuse korral võib selle kasutamiseks olla vajalik liigutada arstimoodulit, samuti võib statsionaarne süljekausimoodul takistada arstil töö tegemist. Kaebaja esitatud videol on arsti töölaud viidud sedavõrd kaugele süljekausimoodulist, et sellisel viisil see tavapäraselt töö tegemisel ei asetse. Olenevalt arsti töötamise kohast, tehtavatest protseduuridest ja arsti töölaua asetsemisest võib statsionaarne süljekausimoodul takistada või vähemalt raskendada arsti tööd. Liigutatav süljekausimoodul on võimalik aga kiiresti liigutada vajalikku kohta. Tööprotsessi hõlbustamise eesmärgil on arusaadav, miks hankija eelistab liigutatava süljekausimooduliga toodet. Tulenevalt õppetöö läbiviimisest hankija hambaravikabinettides esineb eelduslikult mooduli liigutamise vajadust tavapärasest enamatel juhtudel. Kuigi kaebaja on välja toonud, et süljekausi liigutamiseks ei ole vajalik patsienditooli ümber keerata, vaid juhendaja ja juhendatav vahetavad lihtsalt kohad, on siiski selge, et sellega kaasneb ajakulu ning statsionaarse süljekausimooduli asukohast lähtuvalt võib see takistada või mõnevõrra raskendada arstil töö tegemist. Vastustaja on
3-20-718
vaidlustuskomisjonis ka välja toonud, et TK punkti 1.2 tingimustele vastavaid mooduleid pakuvad mitmed tootjad ning ka kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et osa vastustaja märgitud toodetest müüb Eestis sama äriühing, kes müüb ka toodet A-dec 500, ei oma TK tingimuse põhjendatuse kontekstis tähtsust. Pealegi ei piira hanketingimused pakkujate ringi, seega ei pruugi hankel osaleda üksnes Eesti pakkujad. Seega on TK p 1.2 kohtu hinnangul RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas ning õiguspärane.
14.TK p 2.1.4 näeb ette, et arsti töölaual peavad olema kolmes suunas liikumist fikseerivad pneumaatilised või elektrilised pidurid, vältimaks töölaua paigast liikumist. Nimetatud tingimusega on vastustaja välistanud teiste, nt automaatsete fiksaatoritega, toodete pakkumise. Vastustaja põhjendab selle tingimuse vajadust sellega, et automaatseid fiksaatoreid kasutatav lahendus on vana ega taga piisavat töölaua fikseeritust. Samuti kaasneb sellise tootega pidev reguleerimis- ja hooldamisvajadus. Kaebaja sellega ei nõustu ja selgitab, et töölaua fikseeritus on TK p-s 2.1.4. märgitud meetoditega vähemalt samaväärne ning kasutustingimused isegi mugavamad. Kaebaja hinnangul fikseerub töölaud automaatsete fiksaatorite kasutamisel ise ning seda ei pea erinevalt pneumaatiliste või elektriliste pidurite kasutamisest nuppudele vajutamisega aktiveerima. Kohtu hinnangul ei võimalda kohtule esitatud materjalid kinnitada, et üks fikseerimismeetod oleks teisest märkimisväärselt mugavam ja tagaks töölaua fikseerimisvõime oluliselt paremini. Mõlemal süsteemil on omad positiivsed ja negatiivsed jooned. Kaebaja kohtule esitatud videomaterjal kinnitab, et automaatsete fiksaatorite kasutamine tagab töölaua fikseerimise kiiresti ja märgatavat ebastabiilsust sellega ei kaasne, samuti ei eelda see lahendus märkimisväärsete toimingute tegemist. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kummutaks vastustaja ühe argumendi, et automaatsed fiksaatorid võivad aja jooksul väsida ning eeldada tehniku poolset reguleerimist ja hooldamist. Teisalt ei ole ka vastustaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks et pneumaatilised või elektrilised pidurid on efektiivsemad kui automaatsed fiksaatorid. Samuti eeldab hankija soovitud lahenduse kasutamine pidurite aktiveerimist, mis võib küll sensoritega käepidemete puhul olla kergem, kuid eeldab siiski automaatsete fiksaatoritega võrreldes rohkem aktiivset tegevust pidurite rakendamisel. Asjaolu, et pneumaatilised või elektrilised pidurid on väidetavalt tehnoloogiliselt uuemad lahendused ei ole samuti määrav, kuna eelnimetatud TK tingimuse peamiseks eesmärgiks on siiski vältida töölaua paigast liikumist. Vastustaja väide, et automaatsete fiksaatoritega töölaud libiseb, on üldsõnaline ning kohtule esitatud materjal ei võimalda asuda seisukohale, et vastustaja soovitud lahendus tagaks märkimisväärselt parema töölaua fikseerimise ja kasutusmugavuse. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja suutnud veenvalt põhjendada, et pneumaatilisi või elektrilisi pidureid kasutatavad lahendused on efektiivsemad ja vastustaja eesmärgi saavutamist enam tagavad kui alternatiivsed automaatsete fiksaatoritega tooted. Seega on kohus seisukohal, et pneumaatiliste või elektriliste pidurite kasutamise tingimus piirab liigselt konkurentsi ega võimalda pakkuda vähemalt samaväärselt töölaua fikseerimist tagavaid tooteid. Seetõttu on kohus seisukohal, et TK p 2.1.4 ei ole kooskõlas RHS § 88 lg-ga 7 ning kohus kohustab vastustajat viima TK p 2.1.4 vastavusse õigusaktidega, võimaldades pakkuda ka alternatiivseid, kuid samaväärselt töölaua liikumist vältivaid tooteid. VAKO otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti vaidlustus TK p 2.1.4 puudutavas osas rahuldamata.
15.TK p 2.1.6 sätestab järgmist: „vasakult teine instrument: integreeritud intraoraalne kaamera ilma kaameraotsikuta. Kaameraotsikuid tarnida kõikide seadmete peale kokku 5 tk. Kaamerate resolutsioon: 752x582; valgustus 7 LED- lambiga – 4 valget, 3 sinist; sisaldab kaariese detektorit; hambakatu eristamise funktsiooni, igemepõletiku eristamise funktsiooni; omab makrofunktsiooni; kaamera ülesvõtte tegemine on jalapedaalilt.“ Kaebaja on seisukohal,
3-20-718
et tingimused on liiga spetsiifilised ning kaebajal ei ole võimalik pakkuda täpselt nendele parameetritele vastavat toodet. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi hankija eesmärgiks võis olla TK punktis 2.1.6 määrata minimaalsed tingimused, millele kasutatava kaamera resolutsioon ning LED-lampide arv peab vastama, siis nimetatud punkti sõnastus seda sõnaselgelt ei kinnita. TK punktis 2.1.6 on määratud kaamera resolutsioon ja kasutatavate lampide arv, sh värvuse täpsusega. Sellisel viisil sõnastatud tehniline kirjeldus raskendab pakkujatel mõista, et pakkumisel osalejad võivad pakkuda ka kõrgema resolutsiooni ja rohkemate LED-lampidega tooteid. Kohtul ei ole siiski alust kahelda hankija kohtumenetluses antud selgitustes, et paremate tehniliste lahendustega tooteid on hankel lubatud pakkuda. Kohus märgib, et segaduste vältimiseks tasuks hankijal tingimustes edaspidi selgesõnaliselt märkida, et tegemist on miinimumnõuetega.
15.1.Kaebaja on kaebuses olnud seda meelt, et tal on võimalik pakkuda rohkemate lampidega tooteid, kuid asunud kohtumenetluses pärast vastustaja kinnituse saamist, et paremate tehniliste lahendustega, sh rohkemate lampidega toodete pakkumine on lubatud, rõhuma sellele, et ka minimaalsete lampide arvu kindlaks määramine tehnilises kirjelduses on lubamatu ja konkurentsi kahjustav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hankijal on tehniliste kirjelduste koostamisel õigus lähtuda oma vajadustest ning määratleda hangitava asja puhul kriteeriumid, millele toode peab vastama. Kohus ei nõustu kaebajaga, et lampide arvu määratlemine arvuliselt on põhjendamatult konkurentsi kahjustav ning ei ole objektiivselt põhjendatud. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et erinev valgustatus võimaldab näha erinevaid kudesid ja valgustatus on oluline piisava teravusega pildi saamiseks. On üldteada asjaolu, et valgustatusest oleneb olulisel määral pildi kvaliteet. Arvestades hambaravis nõutavat täpsust on ilmselge, et LEDlampide minimaalse arvu määratlemine on oluline, et tagada piisava kvaliteediga pildi saamine. Samuti on vastustaja põhjendanud, miks on vajalik erinevat värvi lampide kasutamine – erinev valgustus võimaldab eristada erinevaid kudesid. Samuti ei ole alust pidada 7 LED-lambi nõuet sedavõrd spetsiifiliseks, et see takistaks põhjendamatult konkurentsi. Kuna kaebaja on ka ise märkinud 11. mai 2020. a täiendavas seisukohas, et tal on võimalik vajadusel pakkuda ka toodet, millel on 10 lampi, siis ei ole nimetatud tingimus pakkumise esitamist takistav ja ei saa kaebaja õigusi rikkuda.
15.2.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaamera resolutsioon 752x582 on põhjendatud tagamaks piisava teravuse ja kvaliteediga pildi saamist. Minimaalse kaamera resolutsiooni kindlaks määramine aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Kohtu hinnangul ei saa resolutsiooni 752x582 pidada ülemäära spetsiifiliseks või konkurentsi ebaobjektiivselt kahjustavaks. Vastustaja eesmärgiks on saada kvaliteetseid pilte. Vaieldamatult on suurema resolutsiooniga kaamera puhul pilt suurem ja lihtsamini jälgitav. Lisaks tuleb arvestada, et hambaarstil võib esineda vajadus ka pilte suurendada ning seda olulisem on kaamera kõrgem resolutsioon, sest see võimaldab pilti suurendada nii, et kvaliteet märgatavalt ei halvene. Vastustaja on VAKO-s ja kohtumenetluses välja toonud, et erinevad tootjad on võimelised ka kõrgema resolutsiooniga kaameraid pakkuma. Kuna vastustaja on kinnitanud kohtumenetluses ka seda, et pakkujad võivad pakkuda ka kõrgema resolutsiooniga kaameraid ning rohkemate lampidega tooteid ning toolile on lubatud paigaldada ka teiste tootjate kaameraid, siis ei ole vastustaja piiranud kaebaja võimalusi hankel osaleda ülemääraselt ning pakkujatele on säilitatud piisav paindlikus toote pakkumisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TK p 2.1.6. on RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas ja kaebaja õigusi ei riku.
3-20-718
16.TK p 2.1.10 näeb ette järgmist: „vasakult kuues instrument: turbiinimoodul ja 2 (kaks) LEDvalgusega turbiiniotsikut koos 1 (ühe) kiirliitega; turbiini pöördeid peab olema võimalik muuta juhtpuldilt elektrooniliselt 100000-350000 rpm/m, et tagada preparatsioonide ajal ühtlane stabiilne kiirus, turbiinil peab olema integreeritud pöörete lugeja, mis annab tagasisidet hambaravitooli kontrollplokki, mis vajadusel korrigeerib turbiinile tulevat õhu kogust.“ Hankija muutis 3. aprillil 2020 pöörete vahemikku ja sätestas nõude 60 000 – 320 000 rpm/m (vt ka VAKO otsus p 9.4.). Kaebaja vaidlustas vaidlustuskomisjonis TK p 2.1.10 integreeritud pöörete lugeja vajalikkuse osas. Kohtumenetluses on asunud kaebaja ja vastustaja vaidlema ka selle üle, kas preparatsiooni tegemine on mõistlikum turbiini või elektrimootoril töötava kiirendava nurgaotsikuga. Asjaolu, kas preparatsioonide tegemisel on mõistlikum kasutada turbiini (õhuga töötav) või kiirendavat nurgaotsikut (elektriga töötav) ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust, sest see ei seondu otseselt integreeritud pöörete lugeja tingimuse vajadusega ning kohus selles osas poolte seisukohti täpsemalt ei analüüsi.
17.Vastustaja on põhjendanud turbiini integreeritud pöörete lugeja vajadust sellega, et hambaravis kasutatavatel puuridel on erinev kiirus ja seetõttu on pöörete lugeja vajalik tagamaks tehtavate protseduuride kvaliteeti, samuti säästab see puure ja pikendab nende kasutusaega. Samuti märkis vastustaja, et kaebaja tootel ei ole võimalik määrata täpset pöörete arvu, vaid üksnes pöörete vahemikku, mis ei ole piisav, sest maksimumpöörete protsendiline väärtuse kuvamine ei taga vajalikku täpsust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et konstantsete turbiinipöörete hoidmise süsteem on turul olnud alles 2-3 aastat. Selle kvaliteedieelised teiste süsteemidega võrreldes ei ole teaduspõhiselt kindlaks tehtud ning kohtule esitatud materjalide põhjal ei saa väita, et teised pöörete reguleerimise süsteemid oleksid märkimisväärselt madalama kvaliteediga. Kaebaja on põhjendatult välja toonud, et integreeritud pöörete lugeja on esmajoones vajalik nendel seadmetel, mis kasutavad W&H Dental pakutavat tehnoloogiat (sh vastustaja välja toodud Heka Dental ja Yoshida tooted, samuti A-dec 500). Vastustaja selgitus, et maksimumpöörete protsendiline väärtus ei taga vajalikku täpsust on paljasõnaline. Ka maksimumpöörete protsendiline väärtus võimaldab kasutada seadet eri kiirustel (erineva pöörete arvuga) ja tagada protseduuride kvaliteedi. Kontrollsüsteemis turbiini õhuvoolu juhtimine on võimalik nii pöörete täpsest arvust lähtuvalt kui ka maksimumpöörete protsendilise väärtuse alusel. Hankija on integreeritud pöörete lugeja tingimusega kitsendanud oluliselt pakkujate ringi, kes üldse saavad hankel osaleda, samuti ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ka vastustaja välja toodud tootjad, kes kasutavad integreeritud pöörete lugejat, vastaksid teistele hanketingimustele ja saaks üldse hankel kvalifitseeruda. Kohtule ja vaidlustuskomisjonile esitatud selgitused ei veena kohut, et vastustajal on lähtuvalt tema eesmärgist ülekaalukas vajadus just sellise sedavõrd spetsiifilise funktsiooni järele. Kohtu hinnangul ei ole sedavõrd spetsiifiline tingimus objektiivselt põhjendatud ja pärsib ebaproportsionaalselt konkurentsi. Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (Euroopa Kohtu otsus asjas C-413/17, p 37). Kaebaja on välja toonud, et selline tingimuse eelistab toote A-dec 500 pakkujat. Kohus pole vastustaja selgitusi (vt otsuse p 9.6) aluseks võtteks veendunud, et tehnilise kirjelduse p-s 2.1.10 sätestatud integreeritud pöörete lugeja tingimus ei vii A-dec 500 kaudse eelistamiseni. Ka vastustaja täiendavas seisukohas märgitud teistelt hambaravikliinikutelt saadud tagasiside on üldsõnaline ega veena kohut integreeritud pöörete lugeja tingimuse sätestamise vajalikkuses. TK punktis 2.1.10 määratud integreeritud pöörete lugeja tingimus ei ole objektiivselt põhjendatud ja pärsib oluliselt konkurentsi ning ei ole seega RHS § 88 lg-ga 7 kooskõlas. Kohus kohustab vastustajat viima TK p 2.1.10 vastavusse õigusaktidega. Integreeritud pöörete lugeja tingimus ei ole põhjendatud. VAKO otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti vaidlustus TK p 2.1.10 puudutavas osas rahuldamata.
3-20-718
18.TK p 2.3.9. näeb ette, et patsienditool peab olema põrandakinnitusega ning töömoodulid kinnituvad patsienditooli külge ja liiguvad temaga kaasa üles alla. Vastustaja põhjendab nõuet sellega, et patsienditooli põrandakinnituse puhul kinnituvad töömoodulid patsienditooli külge ja liiguvad tooli liigutamisel koos tooliga, mis muudab töötamise mugavamaks ja sujuvamaks ning toolil ei teki võbelusi ehk tool on postkinnitusega lahendusest stabiilsem. Lisaks toob vastustaja esile, et postkinnituse puhul ei liigu töömoodulid patsienditooli liigutamisel tooliga kaasa ning patsienditooli liigutamisel tuleb töömooduleid eraldi liigutada. Kaebaja hinnangul on patsienditooli konkreetne kinnitusmeetodi tingimus liiga spetsiifiline ning postkinnitusega patsienditool on hügieenilisem ja stabiilsem. Eelnimetatud tingimuse eesmärgiks on seega patsienditooli stabiilsuse ning koosmõjus töölauaga kasutusmugavuse tagamine. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tingimusel puudub igasugune seos hankija vajadustega ning et see pole objektiivselt põhjendatud. Vaidlus ei ole selles, et postkinnituse puhul kinnitub patsienditool posti külge, põrandakinnituse puhul aga põranda külge ning postkinnituse kasutamise korral arsti töömoodulid patsienditooli liigutamisel kaasa ei liigu. Kohtu hinnangul võib tehnilise kirjelduse koostamisel arvestada ka kasutusmugavuse kriteeriumiga. Põrandale kinnituv patsienditool on lähtuvalt kinnituspinna stabiilsusest paremini fikseeritud kui postkinnitusega patsienditool. Postkinnitusega patsienditool on enam avatud välistele mõjutustele. Postkinnitusega patsienditooli puhul on kinnitusviisist tulenevalt suurem võimalus, et tool muutub ajutiselt ebastabiilseks. Kaebaja esitatud videomaterjalist on samuti näha, et patsienditool väriseb kergelt kui keegi sellele vastu läheb või patsient toolil tugevalt liigutab. Samuti on oluline, et põrandakinnituse puhul kinnituvad töömoodulid patsienditooli külge, mis võimaldab ka tooli liigutamisel jätkata töövahendite kasutamist kiiremini ja mugavamalt. Postkinnituse puhul tuleb patsienditooli liigutamisel aga liigutada iga kord ka töömooduleid. Kohus möönab, et postkinnitusega toodete välistamisel on konkurentsi piirav toime, kuid vastustaja välja toodud põhjendused sellise tingimuse vajalikkuse kohta on veenvad ning arusaadavad. TK p 2.3.9 on objektiivselt põhjendatud ega piira konkurentsi sellisel määral, et läheks RHS § 88 lg-ga 7 vastuollu.
19.Kohtu hinnangul ei ole TK vaidlustatud punktid kogumis ilmselgelt põhjendamatult konkurentsi piiravad. Nagu eelnevalt märgitud on vastustaja esitanud objektiivsed põhjendused TK punktide 1.2, 2.1.6, ning 2.3.9. kohta. Asjaolu, et osad kaebaja välja toodud tooted ei pruugi kõiki tingimusi täita, ei tähenda, et konkurents puuduks. Kohtul ei ole teavet kõigi maailmas toodetavate hambaravitoolide ja seadmete kohta, et nõustuda kaebaja väitega, et üksnes toode A-dec 500 vastab kõikidele tingimustele ning teiste tootjate tooted mitte. Kohtule ei ole äratuntav, et tehnilised kirjeldused kogumis koos VAKO otsuse ja käesoleva otsuse tulemusena tehtavate muudatustega konkreetsetes TK punktides ei tagaks konkurentsi piisaval määral. Vajadusel on võimalik ka teatud seadmeid, sh kaamera ja lampide arv, kombineerida ning tagada seeläbi tingimustele vastavus.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Plandent Eesti osaühingu kaebuse osaliselt ja kohustab SA Tartu Ülikooli Kliinikum viima riigihanke „Hambaravikabinettide sisustus ja seadmed“ (viitenumber 220308) alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ punktid 2.1.4 ja 2.1.10 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Samuti tühistab kohus riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. aprilli 2020. a otsuse osas, millega ei rahuldatud Plandent Eesti osaühingu vaidlustust tehnilise ettepaneku punktidele 2.1.4 ja 2.1.10. Vaidlustuskomisjoni otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotust puudutavas osas, sest kohtumenetluse tulemusena muutub vaidlustuse rahuldamise proportsioon ning väljamõistetavate menetluskulude suurus.
3-20-718
Menetluskulud
21.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisele. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises korras (s.o HKMS 11. ptk-s sätestatud). HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
22.Kaebaja kandis vaidlustusmenetluses menetluskulusid kokku 4430 eurot (riigilõiv 1280 ja õigusabikulud 3150 eurot). RHS § 198 lg-st 2 tuleneb, et vaidlustus osalise rahuldamise korral mõistetakse vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud välja proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega. Vaidlustuskomisjon rahuldas 11 nõudest 3,5. Kohtumenetluses rahuldati 5 nõudest 2. Seega rahuldatakse vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse tulemusena vaidlustuskomisjonile esitatud nõuetest kokku 5,5 nõuet (3,5 + 2) ehk rahuldamise proportsioon on 50%. Vaidlustusmenetlusega kantud menetluskulud on vaidluse keerukust ja vaidluse all olnud küsimuste hulka arvestades vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu mõistab kohus SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti osaühingu kasuks välja vaidlustusmenetlusega seotud menetluskuludest 2215 eurot (4430×0,5). Vastustaja vaidlustusmenetluses menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ei taotlenud ja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega jäävad vastustaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
23.Kohtumenetluses on kaebuse rahuldamise proportsiooniks 40% (5-st vaidlustatud TK punktist rahuldatakse 2). Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt vaidlustusmenetlusest on kohtumenetluses ka vastustaja nõudnud enda kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega kuulub kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele 40% kantud põhjendatud menetluskuludest (kulude põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha otsus punktis 23.2.) ning kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmisele 60% vastustaja kohtumenetluses kantud põhjendatud menetluskuludest.
23.1.Riigikohtu praktikat aluseks võttes ei saa riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke korraldamine on halduse kõrvalfunktsioon, mistõttu on välise õigusabi kasutamine neis asjades lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Kuna vastustaja põhitegevuseks ei ole riigihangete läbiviimine, vaid tervishoiuteenuse osutamine, siis on vastustaja menetluskulude hüvitamine riigihanke vaidluses põhjendatud. Vastustaja menetluskuludeks on kohtumenetluses kantud õigusabikulu 912 eurot (ajakulu 8 tundi). Kohus peab haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades õigusabiteenuse osutamise ajakulu põhjendatuks ning esindaja tunnitasu mõistlikuks. Menetluskulud on põhjendatud ning vajalikud (HKMS § 109 lg 6). Kohus mõistab Plandent Eesti osaühingult SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 547 eurot 20 senti (60% 912 eurost).
23.2.Kaebaja kohtumenetlusega seotud menetluskuludeks on kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot, õigusabikulud 3221 eurot 14 senti ning lisaks tasus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on esitanud õigusabikulude kandmise kohta 11. mai 2020. a arve nr 20162483. Kaebaja palub kohtul välja mõista üksnes kohtumenetlusega seotud õigusabikulu ehk 14,75 tunni eest (arvel märgitud 16,75 tundi). Keskmiseks õigusabiteenuse tunnihinnaks oli 181 eurot ja 99 senti (ilma käibemaksuta). Arve spetsifikatsioonis märgitud
3-20-718
täiendava seisukoha (11.05.20.) koostamise ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kaebuse koostamise ja täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu on mõlemad 4,5 tundi, samas kui nende dokumentide maht ja detailsus on märgatavalt erinevad. Kohtu hinnangul on 11.05.20. täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Ülejäänud ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Seega on kaebaja kohtumenetlusega seotud põhjendatud õigusabiteenuse ajakuluks kokku 11,75 tundi ning põhjendatud õigusabikulu suuruseks 2566 eurot 6 senti ((11,75×181,99) + käibemaks 427 eurot 68 senti). Kohtumenetluses on seega kaebaja põhjendatud menetluskuluks kokku 3861 eurot 6 senti (2566,06+1280+15). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (40%), mõistab kohus SAlt Tartu Ülikooli Kliinikum Plandent Eesti osaühingu kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 1544 eurot 42 senti (3861,06×0,4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtuotsust on muudetud Riigikohtu 05.11.2020.a otsusega. Riigikohtu 05.11.2020.a otsus Resolutsioon
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus osas, millega rahuldati Plandent Eesti OÜ kaebus riigihanke alusdokumendi „Tehniline ettepanek“ p 2.3.9 puudutavas osas. Jätta selles osas jõusse Tartu Halduskohtu 4. juuni 2020. a otsus.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. septembri 2020. a otsus osas, millega jagati menetluskulud. Mõista Plandent Eesti OÜ-lt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks välja menetluskulud 2400 eurot. Ülejäänud vaidlustus- ja kohtumenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
4.Tagastada kautsjon OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.