Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.08.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1618
Haldusasi
Techno City Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.05.2016 korralduse nr 12.2-3/027128-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Techno City Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.10.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Techno City Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1618 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-1618 esitamise nõue on valdkonda reguleerivate õigusaktidega otseses vastuolus või ei ole maksuhalduril võimalik küsitud andmeid esitada. Paljasõnaline on kaebaja väide, et temalt nõutakse üht ja sama teavet juba kolmandat korda. Vaideotsuses on vastustaja märkinud, et korralduses esitatud küsimused on konkretiseeritud ega lange kokku varasemate küsimustega, ehkki need puudutavad samu kontrollimenetluse sisuks olevaid tehinguid. Kaebaja seaduslik esindaja Jüri Morozov on kontrollimenetluses esitatud küsimustele andnud üldsõnalisi vastuseid. Pole alust eeldada, et maksuhaldur ei ole varem saadud dokumente ja teavet analüüsinud. Maksuhaldur küsib kaebajalt teavet kui kontrollimenetluse subjektilt, mitte kui kolmandalt isikult. Kuna kaebajal on kaasaaitamiskohustus, ei saa temale üle kanda kolmandate isikute suhtes kehtivat põhjendamisnõuet. Maksukohustuslasele esitatava korralduse põhjendamise ulatus on oluliselt madalam. Vajalik ei ole detailne ja üksikasjalik põhjendamine, miks on korralduse andmine vajalik. Maksuhaldur ei pea sõnaselgelt märkima, et tegemist on teabe korduva nõudmisega, vaid piisab, kui maksuhaldur on korralduse põhjenduses andmete esitamise nõude põhjendatust kaaludes võtnud arvesse ka varasemat andmete esitamist. Antud juhul on maksuhaldur seda teinud, märkides korralduses, et teavet on küsitud ka 21.10.2014 ja 15.05.2015 korraldustega, kuid saadud teabest maksumenetluse läbiviimiseks ei piisa. Korralduses on välja toodud, et kaebaja poolt 03.11.2014 e-kirja teel edastatud kirjalikust vastusest ei olnud võimalik saada piisaval määral informatsiooni, mistõttu väljastas maksuhaldur 15.05.2015 korralduse. Nimetatud korralduse alusel 11.06.2015 suuliselt antud selgitusi ja raamatupidamisdokumente analüüsides selgus, et menetluse läbiviimiseks on vaja täiendavat teavet ja puuduolevaid dokumente. Isegi kui möönda, et 25.05.2016 korralduses sisalduv põhjendus ei ole piisav, pole see korralduse tühistamise aluseks. Kaebajale on täiendava teabe nõudmist põhjendatud ka 11.07.2016 vaideotsuses ja 18.05.2016 kirjas. Korralduses esitatud küsimused on konkretiseeritud ega lange kokku varasemalt esitatud küsimustega. Samuti on maksuhaldur märkinud, et neid dokumente, mida äriühing on varasemalt esitanud, ei pea uuesti esitama. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mil viisil vaidlustatud korraldus teda ebaproportsionaalselt koormab. Korraldus ei ole ebatäpne. Dokumentide esitamise nõude osas ei saagi maksuhaldurilt eeldada, et korralduses peaksid soovitud dokumendid olema määratletud üksikasjalikult, vaid korraldus on täidetav ka juhul, kui sellest nähtub, milliseid tehinguid kajastavaid dokumente kaebajalt küsitakse. Seda, kas ja millised konkreetsed dokumendid on vastavate majandustehingute kohta vormistatud, saab teada üksnes kaebaja. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et pearaamatu kontode väljavõtted ja avansilise isiku aruanne ei saa olla seotud maksumenetlusega. Kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, milliste andmete alusel on võimalik tuvastada, kas kontrollitava perioodi käibemaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine toimus õiguspäraselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-1618 kontrollimenetlustes perioodi juuli 2014 kohta infot, ent ei ole seda töödelnud. Seega ei ole halduskohus ümber lükanud kaebaja väidet, et vastustaja koormab kaebajat eri kontrollimenetlustes sama teabe küsimisega. Ebaõige on kohtu põhjendus, et maksukohustuslasele tehtud korraldus ei pea olema põhjendatud samaväärselt kolmandale isikutele tehtud korraldusega. Selliseks eristamiseks puudub igasugune põhjendus. Korralduse vormivigasid ei kõrvaldatud ka vaideotsusega. Mõlemas dokumendis sisaldus vaid tüüpväide, et teavet ja dokumente analüüsides selgus, et vajalik on saada täiendavat teavet. Haldusorgan peab MKS § 10 lg-t 3 silmas pidades korralduses täpsustama, kus tekkis arusaamatus ning miks olemasolevast informatsioonist ei piisa. Kohtumenetluses ei saa tõendiks olla maksuhalduri paljasõnaline kinnitus, et kaebajalt ei küsitud samasisulist teavet korduvalt. Ebaõige on ka kohtu järeldus, et kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, milliste andmete alusel on võimalik tuvastada, kas kontrollitava perioodi käibemaksu arvestus oli õige. Korraldusest ei nähtu, kuidas on isiku avansiaruanne ja kontrolliperioodi pearaamatu kõigi kontode nõudmine käibemaksukohustusega seotud.
3-16-1618 kontrollimenetlustes kogutud tõendeid kasutatakse perioodi juuli 2014 osas kontrollakti koostamisel, ei tähenda, et maksuhalduril on 25.05.2016 korralduses küsitud teave juba olemas. Erinevad maksustamisperioodid võivad olla omavahel seotud tehingu osapoolte või tehtud tehingute iseloomu tõttu, kuid konkreetne kontrolliperiood puudutab siiski konkreetselt ühel maksustamisperioodil (juuli 2014) tehtud tehinguid ning kogu teavet ei saa automaatselt ühelt maksustamisperioodilt teisele üle kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.