TECHNO CITY EESTI OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.05.2016 korralduse nr 12.2-3/027128-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TECHNO CITY EESTI OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 25.11.2016 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) alustas 21.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/027128-2 kontrolli TECHNO CITY EESTI OÜ 2014. aasta juuli kuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse üle.
2.25.05.2016 väljastas MTA kaebajale korralduse nr 12.2-3/027128-9 (edaspidi 25.05.2016 korraldus või korraldus), millega kohustas kaebajat esitama 2014. aasta juulis toimunud majandustehingute kohta kirjalikku teavet (vastates maksuhalduri küsimustele; korralduse punkt a) ning esitama täiendavaid dokumente (korralduse punkt b). Korralduse täitmise tähtpäevaks oli 09.06.2016.
3.Kaebaja esitas korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti 11.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3389-3 rahuldamata.
4.TECHNO CITY EESTI OÜ esitas halduskohtule 10.08.2016 kaebuse MTA 25.05.2016 korralduse nr 12.2-3/027128-9 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukohad
5.1.Vastustaja nõuab kaebajalt põhjendamatult korduvalt samadele küsimustele vastamist, ning puudub mõistlik põhjendus, miks on vaja samu küsimusi kaebajalt küsida. Pigem jääb mulje, et vastustaja ei ole saadud teavet analüüsinud. Kui kaebaja vastused olid liiga üldised ja maksuhaldurit ei rahuldanud, pidanuks maksuhaldur vastuseid koheselt täpsustada paluma. Kuna seletuse võtmist juhib maksuhaldur, siis seletuse võtmise lõpetamisega resümeerib maksuhaldur ise, et vastused küsimustele on antud piisaval määral. MKS § 10 lg-s 3 sätestatud kohustus, viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, ei võimaldada maksuhalduril küsida mitu korda samu küsimusi ja selle kaudu koormata ebamõistlikult äriühingut. Kui varem antud teave oli ebapiisav, tuleb eelkõige korralduses täpsustada, kus tekkis arusaamatus ja konkretiseerida küsimused, mitte esitada samu küsimusi kolm korda. Ka Riigikohus on märkinud, et vajadusel võib nõuda teavet ka teistkordselt, kuid sellisel juhul suureneb maksuhalduri põhjendamiskohustus. Maksuhaldur peab korralduses esitama asjaolud, mis õigustavad korduvat nõuet MKS § 10 lg 3 kontekstis (Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10).
5.2.Korralduse resolutsioonis on täpselt määratlemata, milliseid dokumente peab kaebaja esitama, mistõttu on korralduse täitmine selles osas oluliselt raskendatud või isegi võimatu. Kaebajal puudub ülevaade, millised materjalid on vastustajal juba olemas. Kontrollitoimikut kaebajale väljastatud ei ole, mistõttu on kaebajal võimatu tuvastada, millised materjalid vastustajal olemas on. Vastustajal on nõutud dokumendid olemas, kuna kontrollitavat maksustamisperioodi on varem juba kontrollitud. Korraldusest ja vastusest nähtub selgelt, et maksuhaldur ei ole tema kasutuses olevaid dokumente ühte toimikusse koondanud, neid süstematiseerinud ega analüüsinud. Sellises olukorras ei ole võimalik väljastada äriühingule uut korraldust. Selline praktika on selgelt vastuolus MKS § 10 lg-ga 3. Maksuhaldur pidanuks korralduses esitama asjaolud, mis õigustavad korduvat nõuet MKS § 10 lg 3 kontekstis. Vastavat põhjendust korraldusest ei nähtu.
5.3.Kontrollitava objektiga ei ole seotud vähemalt järgmised dokumendid: Jüri Morozovi avansilise isiku aruanne perioodi juuli 2014 kohta ja kontrolliperioodi pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Lähtudes korraldusest kontrollitakse käibemaksu arvestuse õigsust. Korralduse põhjendusest ei nähtu, kuidas isiku avansiaruanne on seotud käibemaksukohustusega. Sama puudutab ka kontrolliperioodi pearaamatu kõikide kontode nõudmist (mis ilmselgelt ei ole seotud käibemaksu kontrolliga).
6.Vastustaja seisukohad
6.1.maksuhalduri tegevus on kooskõlas MKS § 10 lg-ga 3 ning ei koorma äriühingut ebamõistlikult. Kuigi küsimused on tõesti samade tehingute kohta, on maksuhaldur küsimusi konkretiseerinud. Seega ei nõua vastustaja mitmendat korda vastamist samadele küsimustele
ning korralduses on välja toodud konkreetsed küsimused, millele on võimalik selgelt ja üheselt vastata. Milliseid tõendeid asjas koguda, otsustab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest tulenevalt. Pärast seletuste võtmist on maksuhalduril õigus ja kohustus neid koosmõjus muu infoga hinnata ning välistatud ei ole, et maksuhaldur jõuab järeldusele, et teatud asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. Seega ei tähenda seletuste võtmise lõpetamine automaatselt, et vastavate tehingute osas on maksukohustuslase MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus ammendunud.
6.2.Korralduse resolutsiooni punktis b on selgelt määratletud, milliseid dokumente maksuhaldurile esitada tuleb. Seejuures on korralduses nimetatud dokumendid need, mida ei ole käesoleva ajani esitatud. Esitamata dokumente on maksuhaldur kaebajale selgitanud ka 18.05.2016 vastuses. Ka 08.06.2016 vastuses selgitas vastustaja kaebajale, et kuna kõnealune kontrollimenetlus põhineb osaliselt teiste äriühingute kontrollimenetluste raames kogutud tõenditele, siis on olnud esitatud andmete analüüs mahukas ning aeganõudev, mistõttu ei ole maksuhaldur veel teiste kontrollimenetluste raames kogutud tõendeid kaebaja kontrollitoimikusse koondanud. Kontrollitoimikus seisuga 08.06.2016 kogutud tõendid, mida kaebajal veel olemas polnud, edastas maksuhaldur äriühingu esindajale. Seejuures ei muuda kaebaja kohustust korraldus täita see, milliseid dokumente on näiteks kaebaja tehingupartnerid esitanud. Maksuhaldur võimaldab kaebajal kontrollaktile seisukoha esitamiseks tutvuda kogu kontrollitoimikuga.
6.3.Teabe ja dokumentide nõudmist maksukohustuslaselt reguleerivad lähemalt MKS §-d 60 ja 62 ning nendest tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. Käesoleval juhul on maksuhaldur pidanud põhjendatuks nimetatud dokumentide nõudmist selleks, et jõuda õigele lõpptulemusele. Seejuures on maksuhaldur kaebaja varasemale soovile vastu tulnud ning palunud teavet kirjalikult, mistõttu puudus kaebajal vajadus täiendavalt maksuhalduri juurde tulla.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus on seisukohal, et TECHNO CITY EESTI OÜ kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. MTA 25.05.2016 korraldus nr 12.2-3/027128-9 (toimiku lk 5-7) on õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub MTA vaideotsuses (toimiku lk 11-12) toodud seisukohtadega 25.05.2016 korralduse õiguspärasuse kohta ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et maksuhalduril oli pädevus korraldust anda, ega ka selle üle, et korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja kehtiva õigusega kooskõlas. Vaidluse alla on seatud üksnes korralduse kaalutlused ja proportsionaalsus ning korralduse formaalne õiguspärasus. Nimelt leiab kaebaja, et korraldusega küsitakse kaebajalt samu küsimusi korduvalt ning sellega koormatakse kaebaja kui äriühingu tegevust. Maksuhalduril on nõutud teave ja dokumendid juba olemas. Sealjuures ei seondu nõutud dokumentidest teatud dokumendid kontrolliesemega ning täpselt on määratlemata, milliseid dokumente tuleb kaebajal esitada.
Teabe ja dokumentide täiendavat nõudmist ei ole korralduses põhjendatud. Vastustaja leiab, et korraldusega ei ole kaebajat ülemääraselt koormatud, vaid on konkreetselt esitatud küsimused, millele maksuhaldur soovib vastust, ja nõutavate dokumentide nimekiri.
9.Maksuhalduri üheks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuhaldur on MKS § 11 lg-st 1 tulenevalt kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. MKS § 60 lg 1 alusel maksukohustuslaselt teabe nõudmisega annab maksuhaldur maksukohustuslasele võimaluse esitada tõendeid maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta, mis maksuhalduri arvates on maksumenetluses seni tõendamata või mille osas on seni kogutud tõendid vastuolulised. Riigikohus on leidnud, et maksuhalduri MKS § 10 lg 2 punktist 1 tulenev üldine kontrollipädevus ning MKS § 60 lg-st 1 tuleneva volitusnormi alusel teabe nõudmise õigus dokumentide esitamisena nende asjaolude kohta, mille kogumise ja säilitamise kohustus on maksukohustuslasel raamatupidamisarvestuses niikuinii, ei ole ülemääraselt põhiõigusi piirav (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, punktid 10 ja 11). Seega saab eelnevat kokkuvõttes väita, et üksnes maksuhaldur saab otsustada ja hinnata, kas menetluse jätkamiseks on piisavalt teavet või mitte ning kohtulik kontroll sellise otsuse üle on piiratud (HKMS § 158 lg 3). Samuti on tõendite kogumine ning nende ulatuse määramine maksuhalduri kaalutlusotsus (MKS § 59 lg-d 1 ja 2) ning ka selle üle on kohtulik kontroll piiratud. Et MTA küsimused on seotud kaebaja maksumenetlusega, selle üle vaidlust ei ole.
10.MKS § 56 lg 1 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse, mistõttu saab dokumentide esitamise nõuet pidada õigusvastaseks, kui maksuhalduri küsitud dokumentide esitamise nõue on valdkonda reguleerivate õigusaktidega otseses vastuolus või ei olnud maksukohustuslasel võimalik küsitud andmeid esitada.
10.1.Kaebaja väide, et temalt nõutakse üht ja sama teavet juba kolmandat korda, on paljasõnaline ja tõendamata. Vaideotsuses on vastustaja märkinud, et korralduses esitatud küsimused on konkretiseeritud ega lange kokku varasemalt esitatud küsimustega, ehkki need puudutavad samu kontrollimenetluse sisuks olevaid tehinguid (toimiku lk 12). Samuti nähtub toimiku materjalidest (toimiku lk 14-17), et maksuhaldur on esitanud kontrollimenetluse esemeks olevate tehingute kohta küll küsimusi kaebaja juhatuse liikmele Jüri Morozovile, kuid 25.05.2016 korralduses on samu tehinguid puudutavad küsimused selgelt konkreetsemad ja eeldavad ka faktipõhisemaid vastuseid.
10.2.Kohus nõustub vastustajaga, et Jüri Morozov on kontrollimenetluses esitatud küsimustele andnud üksnes üldsõnalisi vastuseid (toimiku lk 14-17 pöördel). Vastustaja on kohtule esitatud vastuses kaebusele kinnitanud, et kaebaja käest ei ole 25.05.2016 korraldusega nõutud teavet ega dokumente, mida oleks kaebaja juba varasemalt maksumenetluses esitanud või mida oleks maksumenetluses enne korralduse andmist kogutud. Kohtul pole alust kahelda vastava kinnituse tõesuses.
10.3.Samuti ei saa kohus nõustuda MTA 08.06.2016 kirjale viidates, et sellest võiks järeldada, et teavet nõutakse põhjusel, et maksuhalduril ei ole analüüsinud temale juba esitatud dokumente ja teavet ning seetõttu esitab samu küsimusi. Nimelt on MTA 08.06.2016
kiri (toimiku lk 13, sh pöördel) vastus kaebaja esindaja teabe nõudmisele ning sellest ei saa teha järeldusi, et korraldus oleks põhjendamatu või meelevaldne.
11.Mis puudutab kaebaja väidet Riigikohtu lahendiga 3-3-1-98-10 seonduvalt, siis tuleb tähele panna, et Riigikohtu lahend puudutab kolmandalt isikult teabe nõudmist. Praegusel juhul on teavet nõutud maksukohustuslaselt, kellel vastuspidiselt kolmandale isikule on maksumenetluses aktiivne kaasaaitamiskohustus. Kohtu hinnangul ei saa kolmandale isikule kehtestatud põhjendamisnõuet üle kanda maksukohustuslasele esitatava korralduse põhjendamisele ning maksukohustuslasele korralduse andmisel on põhjendamise ulatus ilmselgelt madalam. Teabe nõudmise korralduse põhjendamine teenib eelkõige selgitamiskohustuse, mitte tõendamiskohustuse eesmärki, mistõttu ei ole vajalik detailne ja üksikasjalik põhjendamine, miks korralduse andmine on vajalik ning miks on täiendavate selgituste ja dokumentide saamine vajalik. Samas isegi kui kohaldada Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-98-10 toodud seisukohti praeguses asjas, siis nähtub korraldusest üheselt, et vastustaja on korralduse andmist põhjendanud.
11.1.Kohtu hinnangul ei tule korduva nõude põhjendamiseks maksuhalduril sõnaselgelt märkida, et tegemist on korduva nõudega, vaid piisab kui maksuhaldur on korralduse põhjenduses andmete esitamise nõude põhjendatust kaaludes ka varasemat andmete esitamist sisuliselt arvesse võtnud. Seda on maksuhaldur praegusel juhul teinud, mainides 25.05.2016 korralduses nii 21.10.2014 korraldust nr 12.2-3/027128-2 kui ka 15.05.2015 korraldust nr 12.2-3/027128-3 ning tuues välja, et seni maksuhaldurile esitatud teabest maksumenetluse läbiviimiseks ei piisa.
11.2.Korralduses märgitakse, et kaebaja poolt 03.11.2014 e-kirja teel edastatud kirjalikust vastusest ei olnud võimalik saada piisaval määral vajalikku informatsiooni ning seetõttu väljastas maksuhaldur 15.05.2015 korralduse, milles palus anda kontrolliperioodil toimunud tehingute kohta suulisi selgitusi ja esitada dokumendid. 11.06.2015 suuliselt antud selgitusi ja raamatupidamisdokumente analüüsides selgus, et menetluse läbiviimiseks on vajalik saada lisaks täiendavat teavet ja puuduolevaid dokumente.
12.Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et korralduses sisalduv põhjendus ei ole kaebajalt korduva teabe ja dokumentide nõudmise õigustamiseks piisav, ei oleks see praegusel juhul korralduse tühistamise aluseks (HMS § 58). Täiendava teabe ja dokumentide nõudmise vajadust on maksuhaldur põhjendanud nii 17.07.2016 vaideotsuses nr 6-1/3389-3 (vt punktid 12 ja 13) kui ka 18.05.2016 kirjas (toimiku lk 40, sh pöördel). Vaideotsusest (toimiku lk 11-12) selgub, et maksuhaldur alustas 21.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/027128-2 kaebaja suhtes kontrollimenetlust perioodi juuli 2014 osas ning palus vastata kirjalikult korralduses loetletud üheksale küsimusele. Kuna kaebajalt hilinemisega saabunud kirjalikud vastused olid üldsõnalised, ei olnud maksuhalduril võimalik nendest piisaval määral vajalikku infot saada, mistõttu väljastas MTA kaebajale 15.05.2015 korralduse nr 12.2-3/027128-3, millega kohustas äriühingu esindajat andma toimunud tehingute osas suulisi selgitusi ja esitama kontrolliperioodi osas raamatupidamisdokumendid. Kaebaja juhatuse liige J. Morozov esitas 11.06.2015 kontrolliperioodi osas dokumendid ning andis suulisi selgitusi, kuid viimased olid pealiskaudsed ning viitasid teiste kontrollimenetluste raames varasemalt antud selgitustele. Esitatud dokumentide analüüsimisel ning muude menetlustoimingute läbiviimisel kogutud tõendite analüüsimisel tekkisid maksuhalduril aga täiendavad küsimused, mistõttu väljastas MTA kaebajale vaidlustatud
korralduse, milles loetles kõik menetluse käigus tekkinud täiendavad küsimused ning palus neile vastata kirjalikult. Lisaks loetles maksuhaldur 25.05.2016 korralduses dokumendid, mis vaatamata korduvatele meeldetuletustele olid esitamata. Korralduses esitatud küsimused on konkretiseeritud ega lange kokku varasemalt esitatud küsimustega, kuigi puudutavad samu tehinguid, mis on kontrollimenetluse sisuks. Samuti on maksuhaldur dokumentide loetelu juures märkinud, et neid dokumente, mida äriühing on varasemalt esitanud, uuesti esitama ei pea. Vaideotsuse põhjendused on kohtu hinnangul seadusest tuleneva ja kohtupraktikas aktsepteeritud motiveerimiskohustuse täitmiseks ilmselgelt piisavad ning neid tuleb arvestada ka vaidlustatud korralduse peale esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-98-10, punkt 14). Seega, olenemata ka sellest, et kaevatavas korralduses on teabe ja dokumentide esitamise vajadust põhjendatud pigem napilt, puuduks korralduse tühistamiseks alus olukorras, kus vastustaja on haldusakti võimalikud vormivead kõrvaldanud juba enne halduskohtule kaebuse esitamist, s.o vaideotsusega.
13.Kaebajal ei palutud ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks, vaid tal paluti maksuhalduri küsimustele vastata kirjalikult. Kaebaja ei ole vaide- ega kohtumenetluse käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhaldurile kirjaliku teabe ja dokumentide esitamise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane.
14.25.05.2016 korraldus on dokumentide esitamise nõude osas selge ning nõustuda ei saa kaebajaga, et see oleks ebatäpne või raskesti täiendatav. Dokumentide esitamise nõude osas ei saa maksuhaldurilt eeldada, et korralduses peaksid soovitud dokumendid olema määratletud väga üksikasjalikult, vaid korraldus on täidetav ka juhul, kui selles on välja toodud, milliseid tehinguid kajastavaid dokumente kaebajalt küsitakse. Seda, kas ja millised konkreetsed dokumendid on vastavate majandustehingute kohta vormistatud, saab teada üksnes kaebaja.
15.Toimiku materjalidest ilmneb, et maksuhaldurit on maksumenetluses eelkõige huvitanud kaebaja tehingud Tradeloyal OÜ-ga, Megatek Eesti OÜ-ga, Aurum Capital SIA-ga, Lenta OÜ-ga, pangakonto väljavõttel tasumised Logic Invest OÜ-le ja Dofier OÜ-le ning tehingud NV Tony Goetziga ja sõrmuse soetus Olga Šatsilt. Kuigi maksuhaldur ei ole kohtumenetluses väljendanud milliseid konkreetseid asjaolusid ja milliste konkreetsete tehingutega seotud raha liikumisega seotult tuleb kontrollida pearaamatu kontode väljavõtete ja kaebaja juhatuse liikme avansilise isiku aruande kaudu, siis on maksuhaldur pidanud põhjendatuks õigele lõpptulemusele jõudmiseks nõuda kaebajalt eelviidatud dokumendid välja. Samas ei ole ka kaebaja millegagi põhjendanud, miks ta leiab, et pearaamatu kontode väljavõtete ja avansilise isiku aruande esitamise nõudmine ei saa olla seotud kõnealuse maksumenetlusega ja seega eesmärgipärane või miks ta neid esitada ei saa. Kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, milliste andmete alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada, kas kontrollitava perioodi käibemaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine toimus õiguspäraselt.
16.Kohtu hinnangul on korraldus piisavalt arusaadav ja põhjendatud ning teabe täiendav nõudmine proportsionaalne. Kaebuse väited ja kohtumenetluses esitatud tõendid ei anna alust
vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (vt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 15). Käibemaksuarvestuse kontrollimenetluses on isiku huvides esitada maksuhaldurile kõik nõutud asjakohased maksumenetlust puudutavad dokumendid, et tõendada käibedeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust, sest vajaliku teabe ja tõendite esitamata jätmise korral võib maksuhaldur lugeda asjaolud tuvastatuks menetlusosalise kahjuks. Nimelt ei tulene MKS-st ei keeldu kontrollakti või maksuotsuse koostamiseks, kui maksukohustuslane ei ole maksuhalduri poolt nõutud teavet esitanud. Seega on kaasaaitamiskohustuse täitmine ning kõikide vajalike asjaolude selgitamine kaebaja enda huvides.
17.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja menetluskuld tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.