I.S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.05.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/3550-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: I.S., esindaja Jüri Asari Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mari-Liis Laan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.S. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu hüvitamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.09.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.22.05.2017 on Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi vastustaja) välismaalastetalituses koostatud otsus nr 15.3-3.4/2017/3550-1 (tl 6-8), millega tunnistati Viru Vangla kinnipeetav I.S. (edaspidi kaebaja) pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, tehti talle kinnipidamisasutusest vabanemisel sundtäitmisele kuuluv ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati viie aastast sissesõidukeeldu alates lahkumiskohustuse täitmisest.
Veel on toimikusse kaebaja kohta esitatud ta enda ja tema venna sünnitunnistused (tl 9 ja 16), hariduse, kutseoskuse ja sotsiaalsete oskuste omandamist kinnitavad dokumendid (tl 10-12), iseloomustus (tl 13-14), tema ema passi ja töövõimetust kinnitavate otsuste koopiad (tl 15 ja 17-8), OÜ Armarium kinnitus, et kaebajat ollakse valmis peale vabanemist tööle võtma (tl 32), Justiitsministeeriumi 04.04.2017 ettepanek nr 11-3/2914-1 sissesõidukeelu kohaldamiseks (tl 42-44) koos sellele lisatud riskianalüüsi (tl 45), vanglas viibimise aja (tl 46) ja tervise tõendite (tl 46p) ning Harju Maakohtu 01.12.2010 kohtumääruse ja elamisloa koopiatega (tl 47-48), Ukraina passi väljavõte (tl 49), teade elamisloa kehtetuks tunnistamise algatamise kohta (tl 50), vaidena pealkirjastatud 05.05.2017 vastuväited (tl 51), 26.05.2017 koostatud vaie ja selle tagastamise kohta 06.06.2017 vormistatud dokument (tl 54-56), elamisloa taotlus koos lisadega (tl 58-62) ning väljavõte KontoR keskkonnast lahkumisettekirjutuse teinud ametniku volituste kinnituseks (tl 69).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.02.06.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-5) leidis kaebaja, et vastustaja pole teostanud kaalutlusõigust piisava hoolsusega ega arvestanud kõiki temaga seotud asjaolusid ning palus 22.05.2017 otsus nr 15.3-3.4/3550-1 seetõttu tühistada. Ta väitis, et on sündinud ja üles kasvanud Eestis ja omandanud eesti keele oskuse B2 tasemel, on muutnud oma hoiakuid ja mõtlemist, on asunud paranemise teele, seostab tuleviku Eestiga ning ei kujuta enam ohtu ühiskonnale, sihtriigis on viibinud aga vaid lapseealisena ja lühiajaliselt, ei oma sellega isiklikke ega muid sidemeid ja ei valda ukraina keelt. Veel väitis kaebaja, et väide vene keelega hakkama saamisest pole õige, sest Ukrainas on sõjaline vastuseis ukraina ja vene rahvusest kogukondade vahel, mis vähendab seal hakkama saamise võimalusi ning suurendab ohtu tema elule ja tervisele. Eraldi tõi ta välja oma ema tervislikust olukorrast tuleneva vajaduse abi järele, mida peab hakkama tulevikus osutama just tema ning märkis lisaks ära ka selle, et otsuses käsitletakse tema seost Ukrainaga, kuid välja otsustatakse ta saata Vene Föderatsiooni. 20.07.2017 edastas kaebaja esindaja nimekirja ja kuludokumendid (tl 72-73) riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2055 euro suuruse menetluskulu kohta.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 37-41) peeti vaidlustatud otsust õiguspäraseks, paluti kaebust mitte rahuldada ja leiti, et kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlemisel on lähtutud seaduse nõuetest, pole neid vääralt kohaldatud, otsustamise seisukohalt olulised asjaolud on välja selgitatud ning kõiki huve on piisava põhjalikkusega ja ratsionaalselt kaalutud. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et otsuse tegemisel pole lähtutud ainult karistatuse faktist, vaid on rakendatud uurimispõhimõtet, kogutud tõendeid, antud kaebajale võimalus oma seisukohtade esitamiseks ning leitud, et temast avalikule korrale tulenev oht kaalub üle tema sidemed Eestiga ja perekonnaeluga seonduva. Seejuures nõustuti, et otsuses on ekslik lause väljasaatmise kohta Vene Föderatsiooni ja punkti 5 on märgitud ka vale nimi, kuid ei peetud seda enamaks kui sisulist tähendust mitteomavaks näpuveaks. 07.07.2017 edastatud täienduses (tl 68) selgitas vastustaja vaidlustatud haldusakti koostanud ametniku volitustega seonduvat leides, et kaebajal puudub otsustusvõime tema töökorraldusliku poole osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas on pooltel vaidlus küsimuse üle, kas vastustajal oli olemas õiguspärane ja piisav alus selleks, et tunnistada kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks, teha talle sundkorras täidetav lahkumisettekirjutus ning kohaldada tema suhtes sissesõidukeeldu.
5.Vaidlusalune otsus tugineb elamisluba puudutavas osas VMS § 241 lg 1 p-le 2. Selles sätestatu näeb ette võimaluse tunnistada pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks juhul, kui välismaalane
kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. VMS§ 241 lg 3 kohaselt tuleb pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel kaaluda välismaalase poolt toime pandud õigusrikkumise raskust, laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võtta arvesse tema Eestis elamise kestust, vanust, elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi talle ja ta perekonnaliikmetele ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. Otsuse väited ja vastustaja poolt toimikusse esitatud dokumendid kinnitavad, et enne otsuse tegemist on kogutud asjaolude selgitamiseks tõendeid, kaebajale on teatatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest, loetletud selles kaalumisele tulevad asjaolud ning antud võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Tema on seda ka teinud ning viidanud seejuures oma pikaajalisele Eestis viibimisele, siin elava perekonnaga seotud õiguste rikkumisele ja sidemete puudumisele sihtriigiga. Otsuses on kõiki neid väiteid põhjalikult käsitletud. Seejuures ei ole kahtluse alla seatud ta staatust kauaaegse elanikuna, kuid on leitud, et tal puudub perekonnaelu välismaalaste seaduse mõttes ja avalik huvi teiste Eestis elavate isikute õiguste kaitsmiseks kaalub üles tema pikaajalised sidemed Eestiga. Seega on vastustaja rakendanud vaidlusaluse otsuse tegemisel HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, lähtunud kaebaja selgitustest ja kaalunud talle teatavaks tehtud olulise tähendusega asjaolusid ning oma järeldused koostatud haldusaktis piisava arusaadavusega ka kirja pannud.
6.VSS § 11 lg 31 kohaselt võib välismaalasele, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks teha sama otsusega ka lahkumisettekirjutuse. VSS § 72 lg 2 p-s 7 ja § 74 lg-s 2 sätestatu aga võimaldab jätta lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ja lahkumisettekirjutuse koheselt sundtäita, kui välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist peale vanglast vabanemist ning näeb ette, et niisugusel juhul kohaldatakse lahkumisettekirjutuses lisaks veel ka viie aastast sissesõidukeeldu.
7.Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusõiguse alusel langetatavad otsustused, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab HKMS § 158 lg-s 3 sätestatust tulenevalt kontrollida vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub ja ta ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Haldusakti õiguspärasuse eeldused tulenevad HMS §-st 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest on lähtutud. Vaidlusalune otsus vastab kõigile neile nõuetele. See on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, sest VMS § 241 lg 1 p-s 2 ja §-s 242 ning VSS § 11 lg 31 VSS § 11 lg 31 kehtestatu annab vastustajale õiguse tunnistada kehtetuks niisuguse välismaalase pikaajalise elaniku elamisluba kelle puhul on põhjust arvata, et ta kujutab endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule ning teha talle ka lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga. Otuses on olemas nii faktiliste asjaolude kirjeldus kui viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning otsustatust on võimalik üheselt aru saada.
8.Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine mõjub vaieldamatult seda omanud isiku õigustele ning eeldab seetõttu vahetut ja olulist põhjust. Kaebaja puhul on see olemas, sest Harju Maakohtu 04.02.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-11800 on ta süüdi tunnistatud KarS § 114 lg 1 p 4, § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 järgi. Nimetatud seadusesätted käsitlevad vastutust kehalise väärtkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud vähemalt neli nädalat kestnud tervisekahjustus ning katse staadiumisse jäänud vähemalt teistkordse tapmise eest. Tema kohta Viru Vanglas koostatud riskianalüüsist nähtuvalt on teda varem samuti tapmise, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest karistatud ning vangla hinnangul võib ta konfliktolukorras ettearvamatult käituda ja kujutab endast
ohtu avalikule korrale. Vaidlusaluse otsuse põhjendustes on tuginetud muuhulgas ka nimetatud analüüsile ning käsitletud nii kaebaja isikust tulenevaid asjaolusid kui tema süüteo raskust ja laadi.
9.Elamisloa kehtetuks tunnistamise, lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise võimalused kuriteo toime pannud inimesele on ette nähtud selleks, et ennetada ja vältida teiste riikide kodanike poolt kuritegude toimepanemist. Kuna riik ei pea aktsepteerima välismaalastest kurjategijate viibimist oma territooriumil, on tal olemas õigus hinnata, kas niisugune isik on ohuks avalikule korrale ja seeläbi kogu tema julgeolekule. Kuritegude korduv toimepanemine näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskondlikesse väärtustesse ja tema võimet ühiskonnas hakkama saada. Välismaalase puhul viitab see lisaks veel ka asjaolule, et tegemist ei ole Eesti õiguskorrale ja riigile lojaalse isikuga. Kuigi mõiste „oht avalikule korrale ja julgeolekule“ on väga ulatusliku sisuga ja seetõttu täpselt piiritlemata, mahuvad tapmine ja selle katse ning kehaline väärkohtlemine kindlasti selle alla. Õigusaktidest ei tulene täpseid reegleid selleks, mida pidada välismaalasest riigi julgeolekule, avalikule korrale ja muule sarnasele tulenevaks ohuks ning kuidas hinnata selle tõsidust. Seetõttu on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamisel on haldusorganil väga laia ulatusega kaalutlusõigus ning kohtul piiratud pädevus.
10.Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal riigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise aja ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikkel 9 kolmandas punktis on selgelt kehtestatud, et liikmesriigid võivad ette näha, et pikaajalisel elanikul ei ole enam õigust vastavale staatusele juhul, kui ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Seega ei ole õigus pikaajalise elaniku elamisloale absoluutne ja riik saab seda enda ja riigis elavate isikute huvide kaitsmise eesmärgist lähtuvalt ka piirata.
11.Kaebaja kuritegude kirjeldusest, Justiitsministeeriumi ettepanekust ja Viru Vanglas koostatud riskianalüüsist tulenevalt on olemas kõik alused ka selleks, et pidada teda isikuks, kelle viibimine Eestis võib peale vabanemist ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja teiste isikute tervist. Seda kinnitavad piisava selgusega asjaolud, et teda on Eesti Vabariigis kokku kolmel korral nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, seejuures raskete isikuvastaste ja vägivallaga seotud süütegude eest. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-14-03 ja 3-31-1-14 leidnud, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et ta jääb ka tulevikus ohtlikuks riigi julgeolekule. Viimati nimetatud lahendis märgiti varasemast praktikast lähtuvalt ära veel, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud. Need seisukohad on igati kohased ka käesoleva asja puhul ning annavad kaebaja kuritegude raskust ja korduvust arvestades võimaluse põhjendatud järelduseks, et ta on välismaalane, kelle puhul on reaalne ja tõsine oht ühiskonnale olemas ning kelle Eestis pikaajalise viibimise õiguse piiramine on võimalik, vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne vahend. Et seejuures oleks rikutud võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet, ei võimalda arvata ükski kohtule esitatud väide või tõend.
12.Kaebaja viitab küll Eestis elavale emale, kes vajab oma tervise tõttu tema abi, kuid pikaajalise elaniku staatust ja perekonna taasühinemist käsitlevate direktiivide 2003/86/EÜ ja 2003/109EÜ kohaselt on perekonnaliikmeteks nende õigusaktide mõttes üldjuhul vaid abikaasad ja nende alaealised lapsed ning vanemaid saab sellena käsitleda erandina ainult ülalpidamisel oleku korral. Põhiseaduse § 26 tulenevad õigused perekonna- ja eraelu puutumatusele pole absoluutsed. Nende kasutamisel peab järgima seadust, austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras saavad riigiasutused ja ametiisikud tervise, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks vastavasse õigusesse sekkuda. VSS eelnimetatud sätetes kehtestatu ongi üks neist seadusega ette nähtud juhtudest, mis seda võimaldab. Ka
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 sätestab, et riigi julgeoleku, ühiskonna turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks on võimalik sekkuda perekonnaelu puudutavate õiguse kasutamisse.
13.Kaebaja on kohtutoimikusse esitatud dokumentide kohaselt 29 aasta vanune ukraina rahvusest Ukraina kodanik, kellel polnud otsustamise ajal kehtivat töövõimetust ega ühtegi VSS § 29 lg-s 4 nimetatud perekonnaliiget ning kes ei kuulu ka VSS § 30 p-s 3 nimetatud rahvusvahelise kaitse all olevate isikute hulka. Vaidlusaluses otsuses on ära toodud piisava ulatusega põhjendused selle kohta, miks kujutab ta vaatamata Eesti ühiskonda lõimumise soovi näitavate asjaolude olemasolule ka peale vangistusest vabanemist tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu ühiskondlikule turvalisusele ja avalikule korrale ning miks kaalub see oht üles tema sidemed Eestiga ja vähese seotuse kodakondsusjärgse riigiga ning nii tema enda kui ta lähedastega seonduvate huvide riive. Olemas on ka viited asjaoludele, mis soodustavad kaebajal võimalikus sihtriigis hakkama saamist. Kaebuses ära toodud väited ning hariduse omandamise, taasühiskonnastava tegevuse läbimise, töökoha olemasolu ja lähedaste isikutega seonduvate asjaolude kohta lisatud dokumendid vastavaid järeldusi ümber ei lükka. Kuna kaebaja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt ukraina rahvusest ja omab Ukraina kodakondust, pole tõsiselt võetavad ka tema viited vene keelest tulenevatele probleemidele ja vene kogukonna vastasele vaenule.
14.Piisavat alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei anna ka see, et selle asjaolude ja menetluskäigu kirjelduses on ekslikult teise isiku nimi ning põhjendavas osas on ära märgitud, et kaebaja saadetakse pärast vanglast vabanemist Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni. Otsuse mõlemate nimetatud osade muu sisu lubab kindlalt järeldada, et tegemist on vaid juhuslike ebatäpsustega, mis ei muuda otsustatu sisu ega mõjuta oluliselt ka sellest arusaamist.
15.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv ja kaebaja 2040 euro suurune õigusabi kulu HKMS § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.