lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1433/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1433/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1433

Haldusasi

Rakke valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 106 „Rakke valla ja Väike-Maarja valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse lubatavuse kontrollimine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus Rakke vallale läbivaatamatult.
2.Jätta Rakke valla esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.18.02.2016 tegi Hiiu Vallavolikogu ettepaneku Emmaste, Pühalepa ja Käina vallavolikogudele konsultatsioonide alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, millest keeldusid kõik kolm valda.
2.Väike-Maarja Vallavolikogu tegi oma 25.08.2016 otsusega nr 27 Rakke Vallavolikogule ja Laekvere Vallavolikogule ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, et moodustada ühine omavalitsus. Laekvere Vallavolikogu keeldus ettepanekust (27.09.2016 otsus nr 26). Rakke Vallavolikogu nõustus ettepanekuga (29.09.2016 otsus nr 32). Omavalitsused pidasid omavahelisi läbirääkimisi ning kokkuleppele jõuti esmases ühinemislepingus, mis avalikustati elanikele perioodil 31.10.2016-20.11.2016. 29.12.2016 kinnitas Väike-Maarja Vallavolikogu ühinemislepingu (29.12.2016 otsus nr 39) ja taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (29.12.2016 otsus nr 40), kuid Rakke Vallavolikogu lõpetas läbirääkimised (29.12.2016 otsus nr 38).

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.Rakke vald tegi 29.12.2016 (otsus nr 39) Koeru vallale ettepaneku läbirääkimistega alustamiseks ühise omavalitsuse moodustamiseks. Koeru vald nõustus läbirääkimiste alustamisega 05.01.2017 (otsus nr 1). Kahe omavalitsuse ühinemisel moodustuks 1. jaanuari 2017. aasta rahvastikuregistri andmetel 3737 elanikuga omavalitsus.
4.Vabariigi Valitsuse nimel esitas Rahandusministeerium 15.02.2017 Rakke vallale ettepaneku ühinemiseks Väike-Maarja vallaga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Rakke valla ja Väike-Maarja valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõuga moodustatakse Vabariigi Valitsuse algatusel Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemise teel Lääne-Viru maakonna koosseisus uus haldusüksus nimega Väike-Maarja vald (kogupindala 683,3 km2, rahvaarv 6127). Sundliidetavad omavalitsused on: 1) Rakke vald (pindala 225,9 km2 ja rahvaarv 1626), 2) VäikeMaarja vald (pindala 457,4 km2 ja rahvaarv 4486).
5.Rakke Vallavolikogu 30.03.2017 otsusega nr 9 kinnitati Rakke valla ja Koeru valla ühinemisleping ning Rakke Vallavolikogu 30.03.2017 otsusega nr 10 taotleti Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist selliselt, et Rakke valla ja Koeru valla ühinemisel moodustuks uus omavalitsusüksus – Piibe vald, mis hakkab asuma Lääne -Viru maakonnas.
6.Rahandusministeerium teatas 04.05.2017 kirjaga Rakke vallale, et HRS ei võimalda paralleelselt Vabariigi Valitsuse algatatud ühendamisega viia läbi vabatahtlikku ühinemist. Rakke Vallavolikogu ei nõustunud 11.05.2017 otsusega nr 15 Vabariigi Valitsuse sundliitmise määruse eelnõuga ning esitas negatiivse põhjendatud arvamuse. Rakke vald tegi valimistoimingud vastavalt kehtivale haldusterritoriaalsele jaotusele ehk olemasolevale Rakke vallale volikogu valimiseks. Rakke Vallavolikogu 13.06.2017 otsusega määrati Rakke Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arv ning moodustati üks valimisringkond Rakke valla territooriumil. Samuti moodustati Rakke Vallavolikogu 13.06.2017 otsusega valimiskomisjon. Rakke Vallavalitsuse 09.06.2017 määrusega on moodustatud valimisjaoskonnad. Rakke vald avalikustas valimistoimingute tegemise otsused valla kodulehel ja teavitas nendest elanikke valla ajalehe Rakke Kaja juunikuu numbris.
7.Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega 106 otsustati Rakke vald sundliita Väike-Maarja vallaga.
8.Tallinna Halduskohtule saabus 10.07.2017 Rakke valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 106 „Rakke valla ja Väike-Maarja valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ tühistamiseks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud määruse kehtivuse. Kaebaja leiab, et kaebajal on kaebeõigus HKMS § 44 lg-te 4 ja 5 alusel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse realiseerimise võimuinstrumentide hulka muu hulgas territoriaalvõim, mis määrab kohaliku omavalitsuse üksuse võimu ruumilise ulatuse. Sundliitmise puhul piiratakse oluliselt kohaliku omavalitsusüksuse enesekorraldusõigust, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksused ei saa iseseisvalt otsustada kohalikku elu oluliselt puudutavat küsimust. Riigikohus on leidnud, et PS § 154 lõige 1 ja § 158 koosmõjust tuleneb riigivõimule keeld toimida kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutes üksiku kohaliku omavalitsusüksuse suhtes meelevaldselt. Käesoleval juhul on vaidlustatud määrusega meelevaldselt rikutud Rakke valla PS §-st 154 tulenevat õigust. Järelikult on omavalitsusüksusel kaebeõigus. Riigikohus on samuti kinnitanud, et omavalitsusüksustel on võimalik Vabariigi Valitsuse sundliitmise määruse seadusele vastavust vaidlustada kohtus. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2017 haldusasjas 3-17-1000 rõhutanud, et omavalitsusüksusel on õigus Vabariigi Valitsuse määrust sundliitmise kohta kohtus vaidlustada ja oma seisukohti kaitsta. Lisaks raskendab vaidlustatud määrus kaebajal kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist. Rakke valla sundliitmisel kaasneb negatiivne mõju Rakke valla elanikele. Määruse tagajärjel oleks Rakke vallas avalike teenuste osutamine raskendatud. Sundliitmise järel ei ole võimalik tagada teenuste senist kvaliteeti, rääkimata kvaliteedi edasisest parandamisest, kuna toetada tuleb rohkem mahajäänud piirkondi. Samuti kaasneb sundliitmisega negatiivne mõju haldussuutlikkusele, sest praegu haldussuutliku omavalitsusena toimiva Rakke valla jaoks tähendab ühendamine üheks suureks omavalitsuseks, kus on suured piirkondlikud erinevused (sh poliitilistes kultuurides), oluliselt suuremat panustamist ühendvalla halduskorraldusse. Uute struktuuride loomine kasvatab ametnike töökoormust ja hägustab otsustusvõimekust. Seetõttu on ühendamise järel esimestel aastatel haldustegevus

raskendatud ja haldussuutlikkus võrreldes praeguse tasemega langeb. Järelikult on Rakke vallal kaebeõigus Vabariigi Valitsuse määruse vaidlustamiseks. Käesoleval juhul on Rakke valla ja Väike-Maarja valla sundliitmise määruse objektiks kindlaks määratletud konkreetne territoorium, mille avalik-õiguslikku seisundit reguleeritakse. Seega on tegemist ühe konkreetse haldustegevuse objektiga. Käesoleval juhul on vaidlustatud määrus üldkorraldus ehk halduse üksikakt. Kohtupraktika kinnitab, et sundliitmise määrust saab halduskohtus vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1000). Ka Riigikohus on selgitanud, et Vabariigi Valitsuse määrust sundliitmise kohta saab asjaomane omavalitsusüksus vaidlustada halduskohtus (RKPJVKo 20.12.2016 nr 3-4-1-3-16 p 134). Samuti leidis Riigikohus järgnevat: „Kui Vabariigi Valitsus on otsustanud HRS § 9 lõike 2 alusel muuta kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalset korraldust, siis saab kohus vaidluse korral kontrollida, kas Vabariigi Valitsus on HRS § 9 lõike 9 punkti 2 alusel tehtud määruse andmisel õigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ja õigesti teostanud kaalutlusõigust.“( RKPJVKo 20.12.2016 nr 3-4-1-3-16 p 105) Kui vaidlus Vabariigi Valitsuse määruse üle alluks Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 7 alusel, siis oleks Riigikohus seda ilmtingimata ka rõhutanud. Samuti näitab see, et Riigikohus viitas kaalutlusõiguse teostamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise kontrollimisele, et määrust saab vaidlustada halduskohtus.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Haldusasi nr 3-17-1433 on jagatud lahendamiseks kohtunik Monika Laatsitile. Kohtunik Monika Laatsiti puhkusel viibimise tõttu ja arvestades kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust lahendab käesoleva asja valvekohtunik Tiia Nurm.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
12.Kohus leiab, et vaidlustatud määruse näol ei ole tegemist materiaalses mõttes haldusaktiga, vaid määrusega, mille vaidlustamine halduskohtule esitatava kaebusega ei ole võimalik. Kohalikul omavalitsusel on aga õigus PSJVKMS § 7 alusel esitada Riigikohtule taotlus sellise määruse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja argumentidega, et tegemist on üldkorraldusega, ei saa nõustuda. Tõsi, varasemas kohtupraktikas (RKHKo nr 3-3-1-31-03) on teatud liiki Vabariigi Valitsuse määrustele omistatud materiaalses mõttes haldusakti iseloom, ent määrus, millega Vabariigi Valitsus otsustab haldusterritoriaalse korralduse, ei ole kohtu hinnangul sellise iseloomuga. Eelviidatud Riigikohtu lahendis käsitletud Vabariigi Valitsuse määrusega seati teatud avalik-õigusliku iseloomuga kasutuspiirangud konkreetsele maa-alale, sisuliselt oli tegemist ühe konkreetse asja avalikku kasutamist reguleeriva eeskirjaga. Haldusterritoriaalse korralduse kehtestamine on oluliselt abstraktsema iseloomuga ning vastavaid norme tuleb käsitada üldnormidena. Ka ei mõjuta haldusterritoriaalne korraldus kitsalt asjassepuutuvaid KOV-e ja selle elanikke, vaid kogu Eesti elanikkonda. Kohus möönab, et määruse ja üldkorralduse eristamine võib sageli olla keeruline, ent siiski tuleb tähele panna, et neil juhtudel, kus formaalselt määrusena kehtestatud õigusakti on materiaalses mõttes üksikaktina (üldkorraldusena) käsitatud, on vastav kohtupraktika olnud kantud vajadusest luua võimalus sellisest konkreetsest aktist tulenevate piirangute ja kohustuste tõhusaks vaidlustamiseks. Näiteks seonduvalt looduskaitseala kaitse-eeskirjast tulenevate piirangutega peaks juhul, kui kaitse-eeskirja käsitada määrusena, füüsiline isik sellise piirangu õiguspärasus kahtluse alla seadmiseks esmalt käituma seda piirangut rikkuvalt ning seejärel taotlema piirangunormi kohaldamata jätmist, vaidlustades rikkumisele reaktsioonina antud haldusakti või väärteokaristuse. Sellest seisukohast vaadates on käesoleva juhtum samuti erinev. Nimelt on kohalikul omavalitsusel enda isekorraldusõigust rikkuva üldnormi vaidlustamiseks ette nähtud eriline kohtu poole pöördumise õigus, mis tuleneb PSJVKMS §-st 7. Sellise erilise

kaebevõimaluse olemasolu õigustab kohtu hinnangul käesolevas asjas vaidlustatud määruse käsitamist ka materiaalses mõttes määrusena (üldaktina). Kaebaja viited kohtupraktikale ei ole asjakohased, kuna üheski lahendis ei ole kohtud selgelt öelnud, et vastav vaidlus kuulub lahendamisele halduskohtus.

13.Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Halduskohtule esitatud kaebus on seega perspektiivitu ning see välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Eeltoodust tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium