M.R. kaebus Vihula Vallavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 168 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: M.R., esindaja Raido Rink Vastustaja: Vihula vald, esindaja Annes Naan Kolmas isik: OÜ Maryp, esindaja Erik Lepikson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.R. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Mõista M.R.lt (isikukood 46507140372) OÜ Maryp (registrikood 12712711) kasuks menetluskuluna välja 1974 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend neli) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 07.08.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.10.03.2015 korraldusega nr 117 on Vihula Vallavalitsus algatanud OÜ Maryp (edaspidi kolmas isik) taotluse alusel detailplaneeringu koostamise Vihula valla (edaspidi vastustaja) Vainupea külas asuvale Salme kinnistule ning võtnud 29.09.2015 korraldusega nr 372 selle vastu. Detailplaneeringu väljapanek toimus 27.11.2015 kuni 11.12.2015 ja avalik arutelu 14.12.2015 ning 10.03.2016 võttis Vihula Vallavolikogu selle kehtestamise kohta vastu otsuse nr 112. Halduskohtusse esitatud kaebuse järgselt leidis volikogu, et planeerimismenetluses on olnud mitmeid puudusi ning tunnistas seetõttu oma 13.10.2016 otsusega nr 144 (tl 27-29) Salme kinnistu detailplaneeringu kehtestamise
otsuse kehtetuks ja määras, et vallavalitsus peab läbi viima uuendatud menetluse alates 29.09.2015 korralduse nr 372 jõustumisele järgneva detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisest. 08.11.2016 kuni 22.11.2016 korraldati uus detailplaneeringu väljapanek, 23.11.2016 toimus selle avalik arutelu, 23.12.2016 koostati vastuväidete ja ettepanekute alusel detailplaneeringu muutmise ettepanek ja 17.01.2017 esitati vallavalitsusele muudatustega planeering. Peale detailplaneeringu arutelu korraldamist andis Lääne-Viru maavanem vastustajale 03.04.2017 saadetud kirjaga nr 122/17-125-5 planeeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku selle kehtestamiseks (tl 23-24) ning Vihula Vallavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 168 (tl 13-14) kehtestati detailplaneering muudetud kujul. Veel on menetlusosaliste poolt toimikusse esitatud kaebaja 21.04.2015, 09.07.2015 ja 13.12.2015 seisukohad detailplaneeringu lähteseisukohtadele (tl 38-40 ja 58-64), tema 14.04.2016 ja ta esindaja 05.12.2016 vaided (tl 42-43 ja 52-55), vaideotsused 09.06.2016 nr 137 ja 14.12.2016 nr 465 (tl 2526 ja 179-180), Keskkonnaameti 29.07.2016 vastus selgitustaotlusele (tl 41), haldusasjas nr 3-161427 vastustaja poolt kohtule 14.09.2016 antud vastus koos kompromissettepanekuga (tl 56-57), kaebajale ja ta esindajale 24.10.2016, 14.11.2016 ja 22.11.2016 saadetud teated detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu aegade kohta (tl 30, 44, 131 ja 221-222), kaebaja esindaja 15.11.2016 märgukiri koos lisadega (tl 34-35) ja 28.11.2016 sellele antud vastus (tl 45), kaebajale 23.12.2016 detailplaneeringu tulemuste kohta saadetud kiri koos varasemas menetluses esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid kajastava tabeliga (tl 65-89), kolmandale isikule 06.04.2017 tehtud ettepanek ja sellele antud vastus (tl 132-133), Vihula Vallavalitsuse korraldused 19.04.2016 nr 161 ja 21.07.2016 nr 281 ja 18.04.2017 nr 126, milledega jagati katastriüksus ja väljastati tee ehitusluba (tl 31-33), kaebaja esindaja teabenõude peale saadetud Salme kinnistu detailplaneeringu materjal (tl 183-220 ja 223-230), tema kinnitus esindaja volituste kehtivuse kohta (tl 231-232), Vainupea küla hoonete ehitusmahte kajastav tabel (tl 233-234) ning Vainipea küla kaitseks esitatud ühiapöördumine (tl 235-236).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.01.05.2017 esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-8) palus planeeritava maa-ala naaberkinnistu Lehtsalu omanik M.R. (edaspidi kaebaja), et halduskohus tühistaks Vihula Vallavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 168. Kaebaja leidis, et selle tegemisel on oluliselt rikutud menetlusnorme ning planeering on vastuolus üldplaneeringu, materiaalõiguse ja valla ehitustegevust reguleerivate normidega. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et detailplaneeringu lahendus valmis ilma puudutatud isikuid sisuliselt kaasamata, et vallavalitsuse 29.09.2015 korraldusega nr 372 võeti see vastu, kuigi tema 09.07.2015 ettepanekutele ja vastuväidetele polnud seaduses ettenähtud nelja nädala jooksul vastatud, et lisaks ei ole kuni tänaseni antud vastust ka 13.12.2015 vastuväidetele, ettepanekutele ja 15.04.2016 vaidele, mille kohta 09.06.2016 tehtud vaideotsus kohtuliku menetluse käigus kehtetuks tunnistati ning luges üles kõik need põhjused, miks ei vasta detailplaneering tema arvates valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus kehtestatule. Veel väitis kaebaja, et menetluse uuendamine detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse jõustumisele järgnevast ei saa olla õiguspärane, sest 13.10.2016 otsuse andmisel lähtuti kehtetust seadusest ega saadetud vastavat eelnõud arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks, et õigeaegse teabe puudumise ja eksitavate selgituste tõttu ei saanud ta esitada 08.11.2016 kuni 22.11.2016 toimunud väljapaneku kestel vastuväiteid ja avalikul arutelul tulemuslikult osaleda, et detailplaneeringu lahendust on avalikkust teavitamata 18.01.2017 uuesti muudetud ning lisaks lähtuti vaidlustatud otsuse tegemisel kaalutlemise asemel maavanema kirja põhjendustest, millest ei nähtu tema vastuväidete kaalumist. 14.06.2017 koostatud täienduses (tl 175-178) esitas kaebaja oma seisukohad vastustaja väidetele ja selgitas, et kaebus on esitatud nii tema subjektiivsete õiguste kaitseks kui populaarkaebusena. Esimesena nimetatut põhjendas ta enda planeerimisprotsessi kaasamata, avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele tähtaegselt vastamata ja kinnistu jagamise õigeaegse selgitamata jätmisega
ning talle selliste seisukohtade omistamisega, mida ta pole üldse esitanud. Teise osas märkis aga ära avalikkuse mittekaasamise, keskkonnamõjude hindamise vajaduse mittekaalumise detailplaneeringu koostamise algatamisel, detailplaneeringu käigust ja muudatustest mitteinformeerimise ning leidis, et ehitusmahtude määramisel tuleb lähtuda naaberkinnistute, mitte kogu küla mahtudest. Lisaks tõi ta välja ka puurkaevu ja selle sanitaarkaitseala kavandamise juba rajatud teele ning selgitas esindaja volitustega seonduvat. 03.07.2017 edastatud täpsustuses (tl 257) selgitas kaebaja esidaja lisaks veel ka vastuväidete esitamisega seonduvaid asjaolusid.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 100-103) ei nõustutud kaebaja väidetega, paluti kaebust mitte rahuldada, selgitati vaidlusaluse detailplaneeringu erinevate etappide sisu ning leiti, et kaebaja on esitanud suures osas asjakohatud esimese etapiga seotud faktid ja põhjendused. Arusaamatuks peeti kaebaja väidet, et tal polnud võimalik menetluse teises etapis vastuväiteid esitada ja avalikul arutelul osaleda ning viidati asjaoludele, et valla kodulehel oli planeering kättesaadav, teda teavitati sellest ja lisaks pole ta taolisi väiteid varem esitanud. Väidetava vastuolu suhtes üldplaneeringuga selgitati, et planeeringu hindamisel ja ehitusõiguse määramisel on arvesse võetud kehtestatud detailplaneeringuid ja tervet Vainupea küla, mille rohkem kui pooled kinnistud on suuruse ja peaaegu pooled täisehitatuse osas võrreldavad moodustatavate Salme kinnistutega ning lisati, et tõesed pole ka kaebaja väited pinna, hoonete suhte ja planeeritava hoonestuse vahemaa kohta tema kinnistul asuva hoonega. Veel märgiti, et menetluse esimeses etapis oli tee tõepoolest planeeritud ekslikult puurkaevu sanitaarkaitsealale, kuid teises etapis see puudus parandati, et kaebaja väited tema kinnistu väärtuse vähenemise osas on hüpoteetilised ning et planeeringuga ei looda uut asumit või kompaktse hoonestusega ala. Kokkuvõtteks leiti, et menetluse teises etapis on arvestatud nii planeeringu algataja kui vastuväidete esitajate huve, muudetud detailplaneering tagab nende tasakaalustatud arvestamise ning maavanem on teostanud järelevalve ja andnud sellele heakskiidu.
4.Kolmas isik ei nõustunud oma seisukohas (tl 165-168) samuti kaebusega, palus seda mitte rahuldada ning leidis, et kaebus on otsitud, pahatahtlik, esitatud ehitustegevuse venitamise eesmärgiga ja sisaldab vaidlusaluse haldusakti suhtes planeerimismenetluse käigus juba korduvalt esitatud vastuväited, mis on läbi vaadatud ja mille suhtes on nii vastustaja kui maavanem oma seisukohad kujundanud. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti kokkuvõtvalt, et kaebus põhineb suuremas osas hinnangute andmises varasematele haldusaktidele, mis on kas kehtetuks tunnistatud või mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning isegi kui eeldada väidete õigsust, ei too see kaasa käesoleva vaidluse esemeks oleva haldusakti tühistamist. Vastavaid seisukohti põhjendati muuhulgas väidetega, et kaebaja poolt osundatud vaie ei puuduta vähimalgi määral vaidlustatud haldusakti, et ta püüab vaidlustada ligi kaks aastat tagasi antud detailplaneeringu vastuvõtmise korraldust, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud, et ta vaidleb varasema kehtetuks tunnistatud korralduse ja varasemate toimingute õiguspärasuse üle, kuid ei selgu, kuidas rikkumised tema õigusi ja vaidlustatud otsuse tegemist või sisu mõjutasid. Veel märgiti, et kuna planeeringuala kruntideks jaotamine on üheks detailplaneeringu ülesandeks, on kaebaja väiteid katastriüksuste muutumise kohta ilmselgelt otsitud ega oma sisulist mõju tema õigustele ja tegelikult oli ta planeeringuga suurepäraselt kursis. Lisaks märkis kolmas isik ära ka selle, et haldusakti pahatahtlik vaidlustamine tekitab talle märkimisväärset kahju. 21.06.2017 täienduses (tl 251-253) teatas kolmas isik, et jääb kõigi esitatud seisukohtade juurde, ei nõustunud kaebaja esindaja volituste olemasolu kohta esitatud väidetega ning leidis, et miski kaebuses esitatust ei kinnita tema õiguste pöördumatu kahjustumise võimalikkust. Veel märkis kolmas isik ära, et kaebaja on viidanud populaarkaebuse esitamisele üksnes esialgse õiguskaitse taotlust esitades ja ilma seda põhjendamata ning leidis, et vastustaja pole rikkunud oma kohustusi, sest on analüüsinud kõiki kaebaja seisukohti ja selgitanud, millistega ja miks ta ei arvesta. Ühtlasi esitas ta taotluse ja kuludokumendid kokku 3192 euro suuruse menetluskulu välja mõistmiseks (tl 254-256).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisel on järgitud kõiki nõudeid või on olemas piisav alus, et sellekohane otsus tühistada. Kaebaja viitab nii oma subjektiivsete õiguste rikkumisele kui populaarkaebuse esitamise soovile. Esimesena nimetatu puhul tugineb ta kaebuse täienduse väitele enda kui naaberkinnistu omaniku planeerimisprotsessi kaasamata jätmisest, teist aga põhjendab vastuoludega üldplaneeringust tulenevate ehitusmahtude ja VeeS § 281 lg-s 1 veehaarde sanitaarkaitseala suhtes kehtestatud piiranguga.
6.Detailplaneeringu kehtestamise menetlust ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid selles reguleerib PlanS. EhSRS § 1 lg 1 kohaselt tuleb enne selle jõustumist algatatud planeeringud lõpuni menetleda seni kehtinud seaduses sätestatud nõuetest lähtudes. EhSRS jõustus 01.07.2015, täpselt samal kuupäeval jõustus ka uus PlanS. Kuna vaidlusalune detailplaneering algatati 10.03.2015, kuulub selle suhtes kohaldamisele kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS. Detailplaneeringu kehtestamine 10.03.2016 otsusega nr 112 seda asjaolu ära ei muuda, sest 13.10.2016 otsusega nr 144 tunnistas vastustaja eelnimetatud otsuse ise kehtetuks ja otsustas uuendada planeerimise menetluse alates selle vastuvõtmise otsuse jõustumisele järgneva avaliku väljapaneku korraldamisest. Viimati nimetatud otsust pole haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud ega kohtu poolt tühistatud, mistõttu on põhjendamatud nii kaebaja väide, et vastustaja on lähtunud kehtetust seadusest kui viited praegu kehtiva PlanS § 140 lg-s 3 nõutud kooskõlastustele. Varasema PlanS §-s 27 planeeringu kehtetuks tunnistamise kohta sätestatu sarnast tingimust ette ei näinud. Lisaks jääb vastava etteheite mõte ka mõneti arusaamatuks, sest kaebaja oli üks nendest isikutest, kes nii vaide- kui kohtumenetluses detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühistamist taotles.
7.Kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 1 lg-s 2 sätestatu kohaselt seisnes nimetatud seaduse eesmärk võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamises säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maakasutusel ja ehitamisel. Detailplaneeringu kehtestamisega seotud menetluse saab selles seaduses sätestatust tulenevalt jagada erinevatesse etappidesse. See algab PlanS § 10 lg 1 kohaselt planeeringu koostamise ettepaneku ja algatamise otsusega, millele peavad PlanS § 11 lg-st 1, § 16 lg 1 p-st 5 ja lg-test 3, 4 ja § 17 lg 2 p-st 3 tulenevalt järgnema avalikkuse informeerimine kavatsetavast planeeringust, selle koostamine planeeritava maa-ala elanike, kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega koostöös, puudutatud isikute kaasamine, vajadusel planeeringu lähteseisukohti ja eskiisilahendusi tutvustavad väljapanekud ja avalikud arutelud ning kooskõlastamine asjaomaste asutustega. PlanS § 18 lg 1, § 20 lg 1, § 21 lg 1 ja 4 kohaselt tuleb peale eelnimetatu läbimist teha planeeringu vastuvõtmise otsus ja korraldada avalik väljapanek, mille ajal on kõigil õigus esitada planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldada kirjalike ettepanekute ja vastuväidete olemasolu korral detailplaneeringu avalik arutelu ning teha selle tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Vaidlusalune planeerimismenetlus järgib eelnimetatut, sest vastustaja on algatanud kolmanda isiku taotlusel detailplaneeringu koostamise, informeerinud sellest avalikkust maakonnalehe vahendusel, kaasanud nii kaebaja kui teised naaberkinnistute omanikud, korraldanud planeeringu avalikud väljapanekud ja arutelud ning teinud nende tulemuste alusel planeeringus ka muudatusi. Kuna kohtule esitatust nähtuvalt puudutasid need lisaks juba juuliks 2016 ära muudetud kanalisatsioonile ainult maksimaalset ehitiste alust pinda ja kõrgust ning katusekallet ning ega muutnud planeeringu põhilahendusi, pole asjakohane kaebaja väide planeeringu muutmisest ilma avalikkust teavitamata. PlanS § 21 lg 5 sätestab nimelt, et planeeringu kooskõlastamist, avalikku välja panemist ja arutelu korratakse vaid niisuguste paranduste ja täienduste järel, mis muudavad planeeringu põhilahendusi.
8.Kaebaja on ise edastanud kohtule talle ja ta esindajale Salme kinnistu avaliku väljapaneku ja arutelude toimumise aegade kohta saadetud teated ning on saanud esitada nii ettepanekuid kui vastuväiteid. Seetõttu ei ole võimalik tõsiselt võtta väidet, et teda pole menetlusse kaasatud ja ära kuulatud. Õige pole ka PlanS § 20 lg 2 tuginev etteheide vastuväidetele vastamata jätmise kohta. Nimetatud säte kohustab kohalikku omavalitsust esitama nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppemist põhjendatud seisukoha nende posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta, millised esitati planeeringu avaliku väljapaneku ajal. Kohtule esitatu kohaselt on vaidlustatud detailplaneeringu avalikud väljapanekud toimunud ajavahemikel 27.11.2015 kuni 11.12.2015 ja 08.11.2016 kuni 22.11.2016. Kaebaja või tema esindaja on küll koostanud kirjalikke seisukohti ja vastuväiteid, kuid ükski neist pole esitatud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal, vaid kaebuse väidetel 21.04.2015, 13.12.2015 ja 09.07.2016 (Salme DP ettepanekute tabeli kohaselt vastavalt 22.04.2015, 14.12.2015 ja 10.07.2016). Kaebaja esindaja 03.07.2017 selgitus seda olukorda ära ei muuda ja on lisaks esitatud ka peale kohtu poolt täienduste esitamiseks antud tähtaja möödumist. Ainult katastriüksuste jagamisest tulenevale probleemile tähelepanu juhtiva 15.11.2016 märgukirja esitas kaebaja väljapaneku ajal, kuid sellele 28.11.2016 antud vastus järgib eespool nimetatud nelja nädala pikkust vastamise tähtaega. Miski kohtule esitatust ei kinnita ka seda, et kaebajale oleks omistatud niisuguseid seisukohti, mida ta tegelikult ei esitanudki. Tema vastavas etteheites viidatud kirjas tähistavad need hoopis vastustaja konkreetseid ettepanekuid, mis kolmandale isikutele erinevate isikute vastuväidete ja ettepanekute alusel tehti.
9.Arusaamatud on kaebaja väited, et Salme katastriüksust 88703:002:0031 ei eksisteeri enam ning nimetatud probleemi tõttu polnud tal teavet, millise ajahetke seisuga planeeringulahenduse kohta peaks ta vastuväited esitama. Kaebust täiendades on kaebaja kinnitanud, et tema nimel kaebuse koostanud isik on teda planeerimisprotsessis esindanud juba alates 13.01.2015. Õigusteadmistega esindaja kasutamise tõttu ei saanud talle teadmata olla, et mõisted katastriüksus ja kinnistu on erineva tähendusega ning märkamatuks ei võinud jääda ka see, et vaidlusalune detailplaneering käsitleb nii asjas koostatud haldusaktide, kaebajale saadetud teadete kui planeeringu seletuskirjade kohaselt Salme kinnistut, milline on kinnistusraamatus kinnisturegistri registriosa numbri 2787731 all ka praegu olemas ning üheks selle eesmärgiks on muuhulgas elamukruntide moodustamine, mis eeldab tema osundatud katastrinumbriga katastriüksuse jagamist mitmeks uueks katastriüksuseks. Seetõttu ei saanud katastriüksuste jagamisest tulenev olukorra muutus takistada detailplaneeringu kohta oma vastuväidete esitamist. Lisaks on vastustaja andnud kaebajale ka igati aktsepteeritavad selgitused selle kohta, millisel põhjusel ei toimunud peale 10.03.2016 otsuse nr 112 kehtetuks tunnistamist vana katastriüksuse taastamist.
10.Kaebaja viiteid planeeringu pidevast muutmisest tulenenud segadusele ja 23.11.2016 toimunud avaliku arutelu päeval puudunud bussiühendusele tuleb pidada tagantjärele otsitud põhjenduseks, sest tema esindaja poolt 15.11.2016 koostatud märgukirjas pole mingeid sellekohaseid väiteid ega taotlusi. Ka muud kohtutoimikus olevad dokumendid ei kinnita, et ta üldse oleks esitanud neile asjaoludele toetuvat taotlust planeeringu avaliku arutelu edasilükkamiseks ning kaebusest ei selgu, millised uued ja vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt olulised asjaolud jäid tal avalikul arutelul mitteosalemise tõttu vastustajale teatavaks tegemata. Detailplaneeringu materjalid on olnud valla kodulehel kõigile kättesaadavad ning sellekohane selge viide sisaldus ka talle 24.10.2016 saadetud teates. Erinevate ajahetkede seisuga põhijooniste ja seletuskirjade enda valdusesse saamise vastu on ta huvi tundma hakanud alles peale kaebuse esitamist 25.05.2017 koostatud teabenõudes. HMS § 36 lg 1 näeb haldusorganile küll ette selgitamise kohustuse, kuid eeldab ka vastava soovi olemasolu ning õigusteadmisi omava esindaja kasutamise tõttu ei ole mingit tõsiselt võetavat põhjust pidada kaebajat erikohtlemist vajavaks isikuks.
11.Arusaamatuks jääb kaebaja väidetes see, kuidas saab vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutada asjaolu, et 09.06.2016 vaideotsus nr 137 tunnistati kehtetuks, kuid uut ei tehtud. Seda eriti
olukorras, kus 14.04.2016 koostatud vaide esemeks olnud haldusakt oli selle välja andnud haldusorgani poolt juba kehtetuks tunnistatud ning vaides olev nõue sellega sisuliselt ja lõplikult ära lahendatud. Lisaks on kaebaja esitanud käesolevas asjas halduskohtule üksnes 20.04.2017 otsuse nr 168 tühistamise nõude ega ole oma kaebuses nimetatud vaidemenetluse õiguspärasust vaidlustanud.
12.Avalikul huvil rajanevas osas on kaebaja oma täiendavas seisukohas välja toonud asjaolu, et algselt puurkaevu sanitaarkaitse vööndisse kavandatud ja juba rajatud avalikkusele ligipääsetav tee nihutati detailplaneeringu dokumendis väljaspoole seda, mis tähendas tema arvates uut planeeringut ja avalikkuse teavitamise kohustust. Selle seisukoha juurde osundatud 30 või 50 meetrise laiusega põhjaveehaarde sanitaarkaitsealale rakenduvaid piiranguid käsitlev VeeS § 281 lg 1 p 1 pole antud juhul aga asjakohane, sest Salme kinnistu detailplaneeringu seletuskirja veevarustust puudutavast osast nähtuvalt on Keskkonnaamet vähendanud menetluse käigus puurkaevu sanitaarkaitseala kümnele meetrile. Vastava võimaluse on seaduseandja VeeS § 28 lg 4 p-s 1 nimetatud ametile andnud juhuks, kui vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Seisukohaga pole võimalik ka nõustuda, sest juba rajatud teed on võimalik ümberehitamise läbi lubatud piiridesse nihutada. Lisaks nähtub detailplaneeringu seletuskirjast, et puurkaevu täpne asukoht määratakse kindlaks alles hilisema kehtivast seadusandlusest lähtuva projektiga.
13.Veel tugineb kaebaja detailplaneeringu vastuolule Vihula valla üldplaneeringu punktidega 9.5 ja 10.1 väites, et planeeritavad hooned on olemasolevatest suurema mahu ja gabariitidega. Nimetatud punktid paiknevad rannakülade külamiljööd ja hajaasustuses ehitamise printsiipe käsitlevates üldplaneeringu osades ning nende kohaselt ei tohiks uued hooned olla olemasolevatest suurema mahu ja gabariitidega, vaid peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnased. Niisugust sõnastust pole võimalik käsitleda imperatiivse nõudena, mistõttu saab see kanda vaid soovituslikku iseloomug. Samasugune iseloom on ka kaebuses viidatud maakonnaplaneeringu soovitusel mitte rajada piirkonda uusi kompaktse hoonestusega alasid. Nimetatud küsimus oli üks neist, mille puhul planeerimismenetluse osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Vaidlusaluses otsuses on märgitud, et lahendamata vaidlustes lähtutakse Lääne-Viru maavanema 03.04.2017 kirjas nr 122/17-125-5 planeeringu heakskiitmisel esitatud põhjendustest. Viidatud kirjas käsitles maavanem vastavate erimeelsustega seonduvat märkides, et tema hinnangul on Salme kinnistu detailplaneering koostatud kooskõlas valla üldplaneeringus sätestatud miljööväärtusliku hoonestusala tingimustega ja Salme kinnistu jagamisel kolmeks krundiks ei kaasne uue tiheasustusega ega kompaktse hoonestusega ala tekkimistt. Niisugune põhjendus on küll üldsõnaline ega saa olla üksinda piisav, kuid kaebaja on sellekohast puudust välja tuues jätnud tähelepanuta, et vaidlusaluses otsuses on lisaks viidatud veel ka menetluse käigus esitatud vastuväidete, ettepanekute ja kommentaaride kohta koostatud tabelile, milles anti iga vastuväite kohta seisukoht ning mis saadeti nii talle kui tema esindajale 23.12.2016 kirja lisana. Selles on muuhulgas olemas selged ja igati arvestatavad põhjendused muuhulgas ka hoonestuse mahtu ja hoonete gabariite puudutavate vastuväidete ja ettepanekute osas. Lisaks omavad siinkohal olulist tähtsust kolmanda isiku poolt osundatud Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-1207, 3-3-1-29-10 ja 3-3-1-84-08 seisukohad, et võimalusega ümbritseva elukeskkonna muutumiseks tuleb leppida, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning oma isikliku või avaliku huvi rikkumist tuleb põhjendada. Kaebaja seda aga antud juhtumi puhul teinud pole.
14.HMS § 56 lg-s 1 sätestatu võimaldab olukorda, kus põhjendus sisaldub haldusakti teksti asemel mõnes teises sellele viidatud ja menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis. Lisaks omavad siinkohal tähendust kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 2 lg-d 1 ja 2 millised sätestasid, et planeering koosneb ühtse terviku moodustavast joonistest ja tekstist, kus esitatakse planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega kohustab PlanS põhistama planeeringut eelkõige selle tekstis. Salme kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas on olukorra kirjelduse ja kontaktvööndi analüüsi kõrval olemas nii planeeringu koostamise üldine põhjendus kui krundijaotust ja ehitusõigust
käsitlevad põhjendused. Need võimaldavad koos otsuses endas ning selles viidatud vastuväidete ja ettepanekute kohta koostatud tabelis tooduga mõista, miks tehti just niisugused valikud.
15.Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust. Ta saab kontrollida üksnes seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud, diskretsiooni piirid, ja eesmärk järgitud ning ei esine otsustamist mõjutada võinud kaalumisvigu ega õiguse üldtunnustatud põhimõtete rikkumist. Vastustaja 20.04.2017 otsus nr 168 vastab nendele nõuetele, sest selles on olemas viited asjakohaste õigusaktide sätetele ning olemasoleva olukorra ja menetluse käigu kirjelduse näol ka faktiline alus. Lisaks on ära märgitud, et kuivõrd uuel avalikul väljapanekul detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud, koondati varasemad ühte tabelisse ning anti neile sel viisil seisukoht, mida ja kuidas täpselt arvestati. Veel märgiti ära, et kuna kõiki vastuväiteid ja ettepanekuid ei arvestatud, esitati detailplaneering PlanS § 21 lg 4 kohaselt Lääne-Viru maavanema järelevalvesse ja lähtutakse detailplaneeringu kehtestamise kaalutlemisel lahendamata jäänud vaidluste osas planeerimisdokumentide kõrval ka tema 03.04.2017 kirjas nr 12-2/17-125-5 detailplaneeringu heakskiitmisel esitatud põhjendustest. Miski kohtule esitatust ei kinnita ka seda, et vastustaja oleks otsuse tegemisel lähtunud valedest asjaoludest või teinud niisuguseid kaalumise vigu, mis said kaasa tuua vale otsustuse. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-23-16 ja 3-3-1-79-16 märkinud, et kuigi omavalitsusüksus peab planeerimismenetluses menetlusosalistega üksmeelt otsima ja püüdma põrkuvaid huve ühildada, ei saa see toimuda igavesti ning kui menetlusosalised mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua, tuleb otsustada, kas nende vastuväited on põhjendatud või mitte.
16.Eeltoodud järeldustel pole kaebaja väited ta enda subjektiivsete õiguste ega avaliku huvist lähtuvate rikkumiste osas põhjendatud ega anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning HKMS § 108 lg-test 1 ja 8 lähtuvalt tuleb kaebajal kanda kolmanda isiku menetluskulu. Vastavast taotlusest nähtuvalt koosneb see 3192 euro suurusest õigusabi kulust, kuid HKMS § 109 lg 6 võimaldab kohtul välja mõista üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Arvestades käesoleva asja sisu, mahtu ja keerukust ning Salme kinnistu detailplaneeringut puudutava varasema sama sisuga haldusasja nr 3-16-1427 menetluses juba osalenud lepingulise esindaja kasutamist, ei saa õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ajakulu kuidagi ulatuda vastavas aruandes märgitud 19 tunnini. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks pidada asja materjalidega tutvumist ja analüüsimist 1,25 tunni, määruskaebuse koostamist 2,5 tunni ja lõplike seisukohtade koostamist 2,5 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud ajakulu 11,75 tundi, mistõttu tuleb taotluses näidatud 2660 eurost lahutada 1015 eurot ning mõista kaebajalt kolmanda isiku poolt kantud põhjendatud õigusabi kuluna koos käibemaksuga välja kokku1974 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.