Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 21.03.2018, Tartu 3-17-1531 Gerta Reinholdi kaebus Tartu Linnavalitsuse 20.06.2017. a korralduse nr 652 ja 21.06.2017. a ehitusloa nr 1712271/21091 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.2017. a otsus Gerta Reinholdi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Gerta Reinhold Vastustaja Tartu linn Kolmas isik EEA Majad OÜ Volitatud esindaja Juhan Raudam
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Mõista Gerta Reinholdilt EEA Majad OÜ kasuks välja menetluskulud summas 216 (kakssada kuusteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.04.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus määras 15.11.2016. a korraldusega nr 1207 projekteerimistingimused XX hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
Tartu Linnavalitsus väljastas 20.06.2017. a korraldusega nr 652 ehitusloa XX sauna ümberehitamiseks ja laiendamiseks korterelamu-ärihooneks; muutis XX katastriüksuse sihtotstarvet ning määras uueks katastriüksuse sihtotstarbeks 80% elamumaa ja 20% ärimaa,
võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 3 ja § 39 lg 1, maakatastriseaduse § 18 lg 5, Tartu linna ehitusmääruse § 31 lg 5, ruumiandmete seaduse § 43 lg 1 ja lg 2 p 1, § 48 lg-d 1 ja 4, § 51 lg 1, § 54 lg-d 1 ja 2 ning § 55 lg 1. Korralduse kohaselt XX hoone laiendamine ja rekonstrueerimine ärihooneks ja korterelamuks sobib piirkonna ja hoonestuslaadiga, ehitustegevus ei lähe vastuollu algsete hoonestus- ja ehitustavadega ning vastab Tartu Linnavalitsuse 15.11.2016. a korraldusega nr 1207 esitatud nõuetele.
3.Tartu Linnavalitsus andis 21.06.2017 välja ehitusloa nr 1712271/21091 linnavalitsuse 20.06.2017. a korralduse nr 652 alusel.
4.G. Reinhold esitas 21.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, 05.08.2017 ja 21.08.2017 täpsustused ning 21.09.2017 täiendava seisukoha. Kaebaja taotles Tartu Linnavalitsuse 20.06.2017. a korraldusega nr 652 väljastatud ehitusloa nr 1712271/21091 tühistamist. Kaebaja põhjendused: Kavandatud ehitustegevusest tulenevad mõjud rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna muudavad ajalooliselt väljakujunenud elukorraldust, s.h privaatsust ja rahu A. Kitzbergi (tupik)tänavas, vähendavad kaebaja kinnisasja turuväärtust. Detailplaneeringu koostamata jätmisega rikuti demokraatliku riigi põhimõtteid elukeskkonna kujundamisel. Lisaks on korraldus vastuolus avaliku huvi, Tartu linna ehitusmäärusega ja planeeringutega (Karlova miljööväärtusega ala planeeringu p 2.2.17, p 3). Korraldusega lubatakse täisehitust XX krundil suuremas määras kui 30%. Vastustajal puudus alus planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-s 5 sätestatud erandi rakendamiseks. Ületatud on maksimaalne korruste ja korterite arv. Katusekorrus sauna hoones ja kuuri asemele rajatavas kortermajas moodustab neljanda korruse majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57) § 18 lg 4 tähenduses. Muudetakse ka olemasoleva hoone katuse kalde kuju. Vastustaja on rikkunud lubadust, et A. Kitzbergi tn ei muutu läbikäidavaks tänavaks. XX vahetus läheduses asuvate A. a ja Eha 34 (kaebaja lähinaabrid) puhul toimub rekonstrueerimine diametraalselt teiste põhimõtete kohaselt. Linnaarhitekt T. Arjus, arendaja G. Roosaar ja arhitekt K. Kepp on omavahel seotud isikud.
5.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2017. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt EEA Majad OÜ kasuks välja menetluskulu 300 eurot ja muus osas jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kuna kaebaja kinnistu jääb ehitusloaga hõlmatud alast ca 50 m kaugusele ega piirne XX kinnistuga, siis ei saa tuleneda kaebaja subjektiivseid kaitstavaid õigusi ehitusloa andmise ajal kehtinud Karlova miljööväärtusega ala teemaplaneeringust ja Tartu linna ehitusmäärusest (§ 4 lg 8 p 3). Seega ei oma kaebaja õiguste seisukohast vaidluse lahendamisel tähendust, kuidas tõlgendada korruselisuse mõistet ning mida mõista maa-aluste ja maapealsete korrustena määruse nr 57 tähenduses, samuti kas katuse- või pööningukorruste rajamisega tekib vastuolu piirkonna teemaplaneeringus ette nähtud korruselisuse nõudega. Kaebaja õiguste kaitse seisukohast ei oma tähendust, kuidas sisustada täisehituse protsendi nõude järgimist vaidlustatud ehitusloa alusel toimuva ehitamise puhul. Kaebaja väited, et XX kinnistul olevaid garaažikohti ei hakata kõrge hinna tõttu ostma ja tegelik parkimine hakkab toimuma ümbruskonna tänavatel, on hüpoteetilised. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja kinnistu asub reljeefi mõttes kõrgemal XX kinnistust, kus toimub ehitustegevus (kaebaja kinnitas istungil 10:20:12). Seega ei saa kaebaja suhtes toimida sellised ehitamisest tingitud mõjutused, nagu sadevete, muda vms vool või pinnase varisemine. Kaebaja kaitstavaks huviks saab olla kinnismälestise vaadeldavuse ja struktuurielementide säilimine. Vaidlustatud ehitusloaga ei kaasne tagajärge, mis kahjustaks kaebaja kinnistul asuva kinnismälestise struktuurielementide säilimist. Kavandatud maa-aluse parkla sissepääs on projekti järgselt kavandatud Pargi tänavalt,
mitte A. Kitzbergi tänavalt (vastustaja selgitused istungil 10:30:56). Maa-aluste korrustega kaasnevaid kaevetöid ei teostata kaebaja kinnistu vahetus läheduses ja kaebaja pole viidanud ühelegi reaalsele kinnistu struktuurielemente ohustavale mõjutusele. Vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamine ei riku kaebaja kui läheduses kinnistut omava isiku õigusi naabrusõiguste tähenduses ega muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 2 kontekstis. 2) Ehitusloast tulenevad võimalikud mõjutused ja nende ulatus, s.h mil määral need tekivad ja hakkavad ümbruskonna elanike rahu häirima või tervist kahjustama, pole täpselt prognoositavad ja võivad mõnikord olla pigem hüpoteetilised. Seega ei saa kõiki võimalikke mõjutusi tõrjuda ehitusluba vaidlustades. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise intensiivsusega mõjudega, mis oluliselt riivaks kaebaja eraelu ja õigust tervise kaitsele. Kaebaja välja toodud probleemide tegelikku ilmnemist ja nende ulatust ei ole hetkel võimalik prognoosida ning nende esinemise korral on kaebajal võimalik kasutada nii era- kui ka avalik-õiguslikke õiguskaitseabinõusid. Seega ei määra vaidluse tulemust, kas ehitusloa alusel ehitatavate korterite arv on kooskõlas kehtiva õiguse ja planeeringuga ning kas ehitusloa alusel ehitatavaid külaliskortereid saab pidada korteriteks eluruumide tähenduses, mille arvu osas on kaebaja viidatud normidega nõuded kehtestatud, või on tegemist äripindadega. Ehitusloa alusel tekkivaid võimalikke mõjutusi silmas pidades ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebajale tekib kahju kinnistu väärtuse vähenemise läbi. Lagunenud saunahoone asemele uue hoonekompleksi ehitamine ja XX kinnistu heakorrastamine võib pigem selle piirkonna kinnisvara väärtust suurendada. Kuna ehitusluba kaebaja õigusi ei riku, ei käsitlenud kohus kaebaja väiteid piirkonna kinnistuomanike väidetavalt ebavõrdsest kohtlemisest ning linnaametnike ja arendaja seotusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.G. Reinhold esitas 30.11.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.10.2017. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebaja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on jätnud tuvastamata, et ehitis asub miljööväärtuslikus linnaosas, mistõttu on oluline kinni pidada ehitustegevust reguleerivatest õigusaktidest (mahu, suuruse, välimuse jne osas); et planeeritav ehitusala jääb kinnismälestise kaitsevööndisse; et tegemist on tupiktänava lõpus asuva hoonega, seega puudutab ehitustegevus lisaks hoone naabritele ka tupiktänaval paiknevate kolmandate isikute õigusi ning vastuolus seaduse eesmärgiga ei saa piirata kaebeõiguslike isikute ringi üksnes lähinaabritega; et haldusorgan oleks pidanud kaebaja kaasama ehitusloa menetlusse menetlusosalisena; et läbikäigu tekitamisega Kitzbergi tn ja XX kinnistu vahel kitsendatakse kõigi Kitzbergi tänava elanike privaatsust. 2) Kohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid ehitusprojekti ebaseaduslikkuse kohta, vaid on üksnes nentinud, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, sest vastustaja on väljastanud ehitusloa seadusega keelatud ehituskompleksi rajamiseks. XX puhul oluliselt ületatakse täisehituse protsenti, korterite ja korruste arvu. Igal isikul on õigus vaidlustada avalikes huvides PlanS § 125 lg 5 alusel tehtud haldusotsust. Samuti on detailplaneeringut kehtestav haldusakt vaidlustatav PlanS § 141 alusel avaliku huvi kaitseks. Eesti on ühinenud „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga“ (Århusi konventsioon), mille art 9 seab eesmärgiks, et igal isikul on põhjendatud huvi korral õigus vaidlustada keskkonda puudutavaid otsuseid nii menetluslikult kui ka sisuliselt. Nõue, et kaebaja peab tõendama õiguste rikkumise n.ö etteulatuvalt, on vastuolus kehtiva õiguspraktikaga. Ehitusluba antakse välja nii avalike kui ka üksikisikute huvide kaitseks, seega on kaebajal kaebeõigus ning kohus on kohustatud analüüsima tema esitatud seisukohti, taotlusi jne. 3) Korraldus on vastuolus avaliku huvi, Tartu linna ehitusmäärusega ja planeeringutega ning ehitusprojekt ei ole kooskõlas ehitusõigust reguleerivate õigusnormidega. XX asuva hoone
laiendamine on vastuolus Tartu Linnavolikogu planeeringut kehtestava otsusega. Korraldusega lubatakse täisehitust XX krundil suuremas määras kui 30%. Säilinud saun kui ka kavandatav uusehitis on üksteisesest välispiiretega eraldatud ning seda ei muuda ühiseks hooneks maaalune parkla. Ehitustegevuse korraldamisel peab lähtuma EhS § 3 lg 2 ja § 4 lg 2 sätetest. Vastustajal puudus alus PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud erandi rakendamiseks, kuivõrd kinnistule tekiks kaks hoonet. 4) Kohtul puudub pädevus anda ehitusprojektile ehitustehnilist hinnangut, mistõttu tuleb rahuldada kaebaja ekspertiisitaotlus.
7.Tartu linn esitas 04.01.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Korraldus ja ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega vabadusi. Kaebaja ei ole vaidlusaluse kinnistu naaber (piirinaaber). Seega ei rakendu naabrusõigustest tulenevad õigused ja kohustused. Lisaks puudub isikul subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu algatamist, mil kinnistule on PlanS § 125 lg 5 alusel välja antud projekteerimistingimused ja hiljem tingimuste alusel ka ehitusluba. Århusi konventsiooni art 9 eesmärgiks olevaid õigusi ehitusloa menetluse raames rikutud ei ole ja kaebaja huvisid see tegevus ülemäära ei riiva. 2) Korraldus ei ole vastuolus Karlova teemaplaneeringuga (kehtetu alates 25.09.2017). Korteriomandite juurde lisandumine ei riku kaebaja kui kinnismälestise omaniku õigusi. Täisehitusprotsent XX kinnistul vastab planeeringule. Kaebaja ei saa kaitsta kaebusega naabrite ega avalikke huve. Sellest tulenevalt ei puuduta maa-aluse garaaži täisehitusprotsendi hulka lugemine või mittelugemine kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi ei puuduta see, kas kinnistule rajatav hoone on komplekshoone või ühe hoone renoveerimine ja uue hoone ehitamine ning kas vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud krundile maksimaalset koormusindeksit. Väide parkimise kasvu kohta on oletuslik. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Ees-Karlovas (Pargi tn ja Kitzbergi tn piirkonnas) rahvastiku arv ei tõuseks. Korraldus on kooskõlas projekteerimistingimustega, EhS-i sätetega ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Korraldus ei riiva kaebaja õigust eraelule, terviskaitsele ega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. 3) Kohus jättis ekspertiisitaotluse õiguspäraselt rahuldamata, sest tegemist on õigusliku vaidlusega, kus eksperdi arvamuse küsimine ei aitaks kuidagi kaasa asja lahendamisele. 4) 10.11.2017 jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti G. Reinholdi apellatsioonkaebus Tartu Linnavalitsuse 15.11.2016. a korralduse nr 1207 tühistamiseks rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.04.2017. a otsus muutmata.
8.EEA Majad OÜ esitas 02.01.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.10.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Kohus on otsuses õigesti tuvastanud, et tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse, mitte nn populaarkaebusega. Kaebaja apellatsioonkaebusest tuleb jätta tähelepanuta osa, mis ei käsitle kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus on õigesti tuvastanud, et kaebajale kuuluv kinnistu ja kolmandale isikule kuuluv XX kinnistu ei ole naaberkinnistud. Seega puudub kaebajal õigus nõuda, et talle kuuluvat kinnistut käsitletaks XX kinnistu suhtes naaberkinnisasjana. Seetõttu ei ole kaebaja seisukohad tema subjektiivsete õiguste väidetavalt intensiivsest rikkumisest eluliselt usutavad. Ehitusloaga ei rikuta kaebaja kui kinnismälestise omaniku subjektiivseid õigusi.
9.EEA Majad OÜ esitas 21.02.2018 taotluse, milles ta palus mõista lepingulise esindaja õigusabi eest välja menetluskuludena 300 eurot.
10.G. Reinhold esitas 02.03.2018 vastuväite kolmanda isiku menetluskulude taotlusele. Kaebaja leidis, et lepingulise esindaja tasu mõistlikuks tunnitasumääraks on 60 eurot/tund. Kaebaja arvates asja mahtu ja keerukust arvestades saab kolmanda isiku esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks dokumentide koostamisel ja materjalidega tutvumisel lugeda 0,5 tundi, s.o 30 eurot ning maksimaalselt 60 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust tervikuna põhjusel, et halduskohus ei analüüsinud olulises osas kaebaja väiteid ehitusprojekti õigusvastasuse kohta. Kaebaja väidab jätkuvalt, et kavandatav ehitustegevus mõjutab tema ajalooliselt väljakujunenud elukorraldust, privaatsust ja kodurahu, muudab elupiirkonna ülerahvastatuks ning vähendab kaebaja kinnisasja väärtust. Kaebaja arvates on ehitusprojekt vastuolus projekteerimistingimuste ja Karlova miljööala teemaplaneeringuga osas, mis puudutab ehitise: 1) korruste arvu; 2) korterite arvu; 3) krundi täisehitusprotsenti. Lisaks leiab kaebaja, et ehitise välisilme (aknaavad, rõdud), fassaadi, katusekalde, mahulise liigenduse jne muutmine, sh terrasside rajamine on vastuolus Karlova miljööala teemaplaneeringuga. Ka ei ole kaebaja meelest ehitustegevuses järgitud Karlova hoonestus- ja ehitustavasid, mis on samuti vastuolus Karlova miljööala teemaplaneeringuga. Ühtlasi ei ole kaebaja rahul, et PlanS § 125 lõikele 5 tuginedes loobus vastustaja detailplaneeringu koostamisest ega sellega, et kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasatud.
13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et apellatsioonkaebus on PlanS § 125 lõiget 5 puudutavas osas ainetu. PlanS § 125 lg 5 näeb ette juhud, mil kohaliku omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubada detailplaneeringu koostamisest loobuda ning lubada püstitada või laiendada hoonet ja seda teenindavaid rajatisi projekteerimistingimuste alusel. Tartu Linnavalitsuse 15.11.2016. a korraldus nr 1207, millega XX ehitisele projekteerimistingimused väljastati, on kohtutes toimunud vaidluse tulemusena õigusjõu omandanud. Nimelt on Tartu Halduskohtu 17.04.2017. a otsus haldusasjas nr 3-162611, millega jäeti kaebaja kaebus haldusakti tühistamiseks rahuldamata, jõustunud. Seega tuleb ehitusloa üle peetavas vaidluses kehtivatest projekteerimistingimustest lähtuda. Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale projektile. Ehitusprojekti koostamise aluseks on projekteerimistingimused (EhS § 26 lg 1). Kokkuvõtlikult ei ole käesolevas haldusasjas enam võimalik vaielda selle üle, kas detailplaneeringumenetluse asendamine projekteerimistingimuste väljastamisega oli õiguspärane. Kaebaja sellekohaseid väiteid on halduskohus ka analüüsinud tänaseks jõustunud 17.04.2017. a otsuses haldusasjas nr 3-16-2611 (tl 56-60). Projekteerimistingimustega nähti ette ka ehitusprojekti tutvustamine (kaas)omanikele ja naaberkruntide omanikele (XX X , X, A.), kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust või naabrusõigusi. Tartu Linnavalitsuse 15.11.2016. a korraldusest nähtub, et vastav punkt (p 6.3) lisati projekteerimistingimustesse pärast XX X , K. , K.K, A. kinnistute omanike ja Karlova Seltsi esindajate ettepanekute ja vastuväidete saamist. Tartu Linnavalitsuse 15.11.2016. a korraldusega nr 1207 korrigeeritud projekteerimistingimuste määramisel vastati K. ja A. kinnistu omanike veelkordsetele vastuväidetele, millest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud projekteerimistingimuste punkti 6.3 põhjusel, et teda kaasatud isikute hulgas ei nimetata. Kuna projekteerimistingimused on sellisel kujul kehtivad, ei näe ringkonnakohus alust ehitusloa tühistamiseks põhjusel, et kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasatud.
14.Seoses kaebaja muude väidetega leiab ringkonnakohus järgmist. HKMS § 41 lg 1 esimese lause kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Üldjuhul on tühistamiskaebuse aluseks kaebaja väidetav subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud haldusaktiga (RVastS § 3 lg 1)1. Kaebaja on olnud halduskohtus toimunud menetluses läbivalt seisukohal, et kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebuses halduskohtule selgitas kaebaja, et ta vaidlustab ehitusloa korraldust põhjusel, et kavandatud ehitustegevusest tulenevad mõjud rikuvad tema subjektiivseid õigusi - muudavad ajalooliselt väljakujunenud elukorraldust, sh privaatsust ja rahu Kitzbergi (tupik)tänavas, vähendavad kaebaja kinnisasja (kaebaja on A. kinnistu omanik) turuväärtust. Samas leidis kaebaja ka seda, et detailplaneeringu koostamata jätmisega rikuti demokraatliku riigi põhimõtteid elukeskkonna kujundamisel (kaebuse lk 2, tl 2p). Halduskohtule 05.08.2017 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses selgitas kaebaja, et kui kavandatud XXX krunt ehitusloa alusel täis ehitatakse, tekitatakse sellega kaebajale suur ja oluline kahju, mis seisneb kaebajale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemises (taotluse lk 2, tl 45p). 21.08.2017. a vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja, et kaebus on esitatud tema subjektiivsete õiguste kaitseks (tl 79). Kaebaja 21.08.2017. a määruskaebuses halduskohtu 07.08.2017. a määrusele, millega esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldatud leidis kaebaja: „Arusaamatu on halduskohtu määruses toodud väide, mille kohaselt kaebus pole esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vaid justkui oleks kaebus esitatud avalike õiguste kaitseks.“ Kaebaja selgitas, et sellekohane halduskohtu väide ei põhine asja materjalidel ning kaebus pole esitatud avaliku huvi kaitseks, vaid kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks (määruskaebuse p 4, lk 4, tl 85p). 21.09.2017 esitas kaebaja halduskohtule täiendavad seisukohad selgitusega, et „[p]raeguses asjas on kaebus esitatud eelkõige põhjusel, et kaebuse esitaja subjektiivsed õigused on rikutud, sest naabruspiirkond saab ületiheasustatud, ülerahvastatud ja liialt täisehitatud“ (lk 1, tl 125). Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja kummatigi, et igal isikul on õigus vaidlustada avalikes huvides planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel tehtud haldusotsust ning detailplaneeringut kehtestav haldusakt on vaidlustatav PlanS § 141 alusel avaliku huvi kaitseks. Kaebaja viitab ka Århusi konventsiooni artiklile 9, mille järgi on igal isikul põhjendatud huvi korral õigus vaidlustada keskkonda puudutavaid otsuseid nii menetluslikult kui ka sisuliselt (tl 168-171).
15.Ringkonnakohus märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Planeerimisseaduse alusel on igaühel õigus avalikes huvides vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust (vt PlanS §-d 54, 94, 123, 141), kuid mitte kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba. PlanS § 125 lg-st 5 ei tulene samuti õigust ehitusloa vaidlustamiseks avalikes huvides. Ka ei näe avalikes huvides kaebuse esitamise võimalust ette ehitusseadustik (EhS). Århusi konventsioon avardab keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimalusi, kuid ehitusloa vaidlustamisel ei ole see asjassepuutuv. Seega ei anna kaebaja viidatud sätted kaebajale õigust vaidlustada ehitusluba avalikes huvides. Väites esmakordselt ringkonnakohtus ehitusloa vaidlustamist avalikes huvides, tähendaks see sisuliselt ka kaebuse aluse muutmist, mis ei ole aga HKMS § 49 lg 2 järgi lubatav, sest seadus ehitusloa vaidlustamiseks avalikes huvides kaebeõigust ette ei näe. Kuna selgesõnalist taotlust kaebuse muutmiseks kaebaja siiski ringkonnakohtule esitanud ei ole, käsitleb ringkonnakohus kaebaja seisukohti seniste õiguslike väidete täiendamisena. Kaebaja seniste õiguslike väidete täiendamisele viitab ka asjaolu, et kuigi halduskohtumenetluses jäi kaebaja kindlaks, et kaebus on esitatud tema subjektiivsete õiguste
Vt ka Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk 171.
kaitseks, viitavad kaebaja mitmed halduskohtule esitatud argumendid sellele, et faktiliselt esitas kaebaja ehitusloale ka ridamisi selliseid vastuväiteid, mis kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega kuidagi ei seondu. Sellises olukorras tuli halduskohtul kontrollida, kas nendest normidest, mille rikkumistele kaebaja viitas, tulenes ka kaebaja subjektiivne avalik õigus nõuda vastavast sättest kinnipidamist.
16.Riigikohus on leidnud, et haldusakti tühistamiseks kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (RKHK 20.12.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22). Seega ei saa subjektiivsete õiguste kaitset väita mis tahes õigusnormile viidates, vaid ainult sellisele õigusnormile tuginedes, mis kaitseb ainult või lisaks avalikele huvidele ka isiku õigusi. Riigikohus on selgitanud, et õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis kaebaja subjektiivsete õigustega ei seondu (RKHK 19.03.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 28).
17.Käesolevas haldusasjas on kaebaja enda subjektiivsete õiguste allikana viidanud Tartu Linnavolikogu 18.02.2010. a otsusega nr 42 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringule „Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutamistingimused“ (edaspidi „teemaplaneering“2); Tartu Linnavalitsuse 15.11.2016. a korraldusega nr 1207 XX ehitisele väljastatud projekteerimistingimustele (tl 38p-40) ning Tartu linna 19.12.2013. a ehitusmäärusele nr 73. Ringkonnakohus on seisukohal, et neist ükski kaebajale vahetult kohtus kaitstavaid subjektiivseid avalikke õigusi ei loo. Tartu linna ehitusmääruse § 1 kohaselt on ehitusmääruse eesmärk määrata ehitus- ja planeerimisvaldkonna õigusaktides kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete jaotus ja menetluskord ning seada planeerimise, projekterimise ja ehitamise täiendavad reeglid. Teemaplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et kehtestatud planeeringuga luuakse eeldused detailplaneeringute koostamise protsessi, projekteerimise, ehitamise kiirendamiseks. Planeeringuga antakse maakasutuse perspektiivse arengu suunad, põhilised ehitus- ja kasutamistingimused tinglike kvartalite kaupa ning avaliku ruumi areng planeeritaval alal (seletuskirja lk 4). Ehitus- ja kasutustingimuste seadmise eesmärgiks on linnaosa ajaloolise planeeringu-, hoonestusstruktuuri ja tervikmiljöö säilitamine ning sellega arvestamine hoonete rekonstrueerimisel ja uusehitiste planeerimisel (seletuskirja lk 12). Seega on ehitusmääruse adressaatideks eelkõige vastavalt Tartu linnas ning teemaplaneeringu adressaatideks Karlova miljööväärtuslikul alal ehitamist kavandavad isikud. Projekteerimistingimused loovad aga nendega määratud raamides õigusi kolmandale isikule XX asuva ehitise rekonstrueerimisel ja laiendamisel. Sel põhjusel puudub ringkonnakohtul alus analüüsida kaebaja üldisi väiteid ehitusloa vastuolu kohta avaliku huvi, linna ehitusmääruse ja planeeringute ning ehitusõigust reguleerivate õigusnormidega (vt apellatsioonkaebuse lk 6-7).
18.Ringkonnakohus leiab, et teemaplaneeringust, ehitusmäärusest ja projekteerimistingimustest saaks võrsuda kaebaja kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaid
http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd004625d4/a4a6cd4f5936c946c2257d7000569e26/$F ILE/Karlova_YP_seletuskiri_2009.pdf . Kaotas kehtivuse Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga.
Kaotas kehtivuse Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga.
reaalse negatiivse puutumuse korral. Näiteks on Riigikohus leidnud, et detailplaneeringus ehitise tehniliste andmete sätestamisega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte ning vastav planeeringu säte loob iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kohtuliku kaebeõiguse (RKHK 31.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-6916, p 26; 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 10; 13.06.2003. a otsus asjas nr 3-3-142-03, p 19). Kinnistu omaniku õigust ehitusloa vaidlustamiseks on Riigikohus tunnustanud ehitisest johtuva reaalse mõju puhul. Näiteks olukorras, kus naaberkinnistul asuvast ehitisest võib kaebaja omandis olevale hoonele kanduda negatiivseid mõjutusi, mis väljenduvad tuleohu suurenemises, kinnistult avaneva vaate ahenemises, päikesevalguse vähenemises (RKHK 04.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-505, p 9). Samas on Riigikohus leidnud ka seda, et linnas asuva eluruumi omanik ei saa eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema aknast üldse ei piirata (RKHK 20.03.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 20; 14.05.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21). Seega saab kaebaja õiguste riivet kontrollida puutuvalt kaebaja konkreetsete väidetega enda õiguste rikkumise kohta.
19.Kaebaja väidab apellatsiooniastmes, et kavandatav ehitustegevus mõjutab tema ajalooliselt väljakujunenud elukorraldust, privaatsust ja kodurahu, muudab elupiirkonna ülerahvastatuks ning vähendab kaebaja kinnisasja väärtust. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud väitest järeldada, et kaebaja väidab nii enda omandiõiguse kui ka eraelu ja õiguse tervise kaitsele riivet. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on Tartus A. asuva kinnismälestise omanik ning ehitusloaga planeeritav ehitusala jääb kinnismälestise kaitsevööndisse. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 2 p 1 järgi on kaitsevööndi ülesanneteks: 1) tagada kinnismälestiste ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus; 2) kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja halduskohtus ja ringkonnakohtus esitatud väidetest ei nähtu siiski, et kaebus olnuks esitatud MuKS § 25 lg 2 p-st 1 tuleneva õiguse (kinnismälestise vaadeldavus) kaitse eesmärgil. Seega on halduskohtu MuKS § 25 lg 2 p-ga 1 seonduvad põhjendused otsuse p-des 14.1-14.3 asjakohatud.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja õiguste kaitse seisukohast ei oma tähtsust ka XX korruste arv ega see, kuidas sisustada täisehituse protsendi nõude järgimist (vt otsuse p-d 12-13). Halduskohus leiab õigesti, et XX ehitise parameetrid ja asukoht on sellised, et need ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi seoses kinnistult avaneva vaate ja valgusega. Ringkonnakohtu arvates on aga olulisemgi see, et kaebus ei ole esitatud omandiõiguse kaitseks seoses A. kinnistult avaneva vaate ahenemise või päikesevalguse vähenemisega, kuna vastavasisulisi väiteid ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud. XX ehitise korruselisus, samuti krundi täisehitusprotsent, saaksid kaebaja kui kinnisasja omaniku õigusi riivata vaid A. kinnistult avanevate vaadete või päikesevalguse vähenemisega seonduvalt.
21.Kaebaja väited XX ehitise välisilme (aknaavad, rõdud), fassaadi, katusekalde, mahulise liigenduse jne muutmise, sh terrasside rajamise vastuolu kohta Karlova miljööala teemaplaneeringuga ning ehitustegevuse vastuolu kohta Karlova hoonestus- ja ehitustavadega ei riiva ringkonnakohtu hinnangul ka kuidagi kaebaja omandiõigust. XX ehitise välisilme täpne kooskõla teemaplaneeringuga ei vähenda kaebaja kinnisasja väärtust. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et XX ja A. ehitised ei asu kõrvuti, vaid nende vahele jääb X kinnistu, millel asuv hoone on kaebaja hoonega hinnanguliselt samas suuruses (vt kohtuotsuse p 11). Seega ei saa XX ehitise välisilme kaebaja kinnisasja väärtust mõjutada. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus vaidlusalune ehitis ei asu kaebajale kuuluva ehitise naaberkinnistul, saaks XX ehitise välisilme ja sobivus Karlova miljööalasse riivata vaid avalikku huvi, kuid kaebajal avalikes huvides ehitusloa vaidlustamiseks õigust ei ole.
22.Kaebaja väitel on XX ehitise korterite arv teemaplaneeringuga vastuolus ning rikutud on projekteerimistingimusi. Halduskohus on otsuses möönnud, et suurem elanike arv (sh nii korterite elanike kui ka majutusasutuses viibijate arvelt) võib rahulikku väljakujunenud keskkonda mõjutada ja muuta (otsuse p 16.2), kuid on asunud kokkuvõtlikult siiski Riigikohtu praktikale (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-12-07, 3-3-1-29-10, 3-3-1-25-02 ja määrus asjas nr 3-17-921) tuginedes seisukohale, et tegemist ei ole sellise mõjuga, mis oluliselt riivaks kaebaja eraelu ja õigust tervise kaitsele (vt otsuse p-d 16.2-16.3). Eeltoodust tulenevalt ei asunud halduskohus otsuses ka XX korterite arvu sisulist kooskõla õigusaktidega hindama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Linnakeskkonnas elades tuleb paratamatult arvestada linnaelanike arvu suurenemise võimalusega, mistõttu ei teki ühelgi linnaelanikul subjektiivset õigust nõuda, et temaga samas linnaosas elavate inimeste arv ei muutuks. Küll aga on võimalik tõrjuda elanike arvu suurenemisest tulenevaid konkreetseid mõjutusi. Riigikohus on näiteks tunnustanud omandiõiguse rikkumist müra normtaset ületava müra puhul (vt RKTsK otsus asjas nr 3-2-1104-12, p 11) ning leidnud ka seda, et normtaseme piires müra põhjustavat tegevust on võimalik vaidlustada, kui see on vastuolus mõne muu õigusaktiga (RKHK otsused asjades 3-17-981, p 12, 3-3-1-88-15, p 28 ja 3-3-1-15-16, p 15).
23.Mis puudutab võimalike parkimisprobleemide tekkimist A. Kitzbergi tänaval, siis vastustaja poolt halduskohtule 07.08.2017. a seisukohas esitatud andmetel ei muutu A. Kitzbergi tänav läbisõidetavaks. Ehitusprojekti järgselt on XX kinnistule igapäevane ligipääs ette nähtud ainult jalakäijatele (tl 64-66). Ka XX ehitusprojekti seletuskirja kohaselt jääb igapäevane transpordi juurdepääs Pargi tänavalt. A. Kitzbergi tänavaga samasse tasapinda tõstetavasse hoovi ei ole parkimist projekteeritud (seletuskirja p 1.2.3). Igapäevane transpordivahendite juurdepääs ja parkla pääsud asuvad Pargi tänaval (seletuskirja p 1.2.10). Kuna kinnistule ehitatakse juurde ka hoovialune parkla (seletuskirja p 1.3.2), võib eeldada, et parkimine lahendatakse XX kinnistu piires. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et käesolevas asjas ei ole võimalik prognoosida XX elanike arvust tulenevaid selliseid negatiivseid mõjusid kaebaja eraelule, tervisele või omandile, mis annaksid aluse ehitusloa tühistamiseks. Halduskohus leiab õigesti, et kõiki võimalikke mõjutusi ei saa tõrjuda ehitusluba vaidlustades ning võimalikke hilisemaid ebamugavusi ja kahjulikke mõjutusi saab vältida ka teiste avalik-õiguslike vahenditega, nagu parkimise keelamine, liikluse piiramine, ettevõtlusele piirangute seadmine. Ka leiab halduskohus õigesti, et probleemide tegeliku esinemise korral on kaebajal võimalik kasutada nii era- kui ka avalik-õiguslikke õiguskaitseabinõusid.
24.Kaebaja väitel jättis halduskohus ebaõigesti rahuldamata tema ekspertiisi taotluse. Halduskohtule esitatud ekspertiisitaotluses selgitas kaebaja, et asja objektiivse lahendamise huvides on vajalik määrata vaidlusalusele projektile ekspertiis, mis peaks välja selgitama, kas vaidlustatud ehitusloaga seotud ehitusprojekt vastab kehtivatele õigusaktidele. Läbi selle on võimalik jõuda selgusele, kas vaidlustatud ehitusluba on seaduslik (vt ekspertiisitaotlus kaebaja 05.08.2017. a seisukohtade lk 3-4, tl 46-46p). Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. HKMS §-st 158 tuleneb kohtule kohustus kontrollida vaidlustatud haldusakti kooskõla seadusega, selleks vajadusel seadust tõlgendades. Eeltoodust tulenevalt on ka ehitusloa andmise aluseks oleva ehitusprojekti õigusaktidega kooskõla hindamine kohtu pädevuses, mida ei ole võimalik delegeerida ehituseksperdile. Halduskohtu otsusest nähtuvalt ei jõudnud halduskohus ehitusprojekti sisulise õiguspärasuse hindamiseni, sest leidis, et Tartu Linnavalitsuse korralduse alusel väljastatud ehitusluba kaebaja õigusi ei riku. Riigikohtu pikaaegsest praktikast tuleneb, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust (RKHK 29.01.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-64-00; 29.01.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-65-00,
07.06.1999. a määrus asjas nr 3-3-1-26-99; 25.05.1999. a määrus asjas nr 3-3-1-25-99). Seega leides, et kaebaja õigusi ei olnud ehitusloa andmisel rikutud, ei olnud halduskohtul alust analüüsida ka kaebaja sisulisi väiteid õigusrikkumise kohta ega tellida ekspertiisi.
25.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.03.2018. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
26.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lõike 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik EEA Majad OÜ taotleb kaebajalt õigusabi kulude väljamõistmist summas 300 eurot. Silenus OÜ arvelt nähtub, et õigusabi osutamisele kulus kokku 2,5 tundi, millest 1 tund oli tutvumine apellandi poolt esitatud kaebuse jt materjalidega ning 1,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Kuigi õigusabi arve kogusummaks koos käibemaksuga on 360 eurot, ei taotle kolmas isik enda kinnituse kohaselt käibemaksu osa väljamõistmist kaebajalt, sest ta on käibemaksukohustuslane.
27.Kaebaja esitas vastuväited kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale, leides, et kolmanda isiku õigusabi tunnihind 120 eurot on liiga kõrge, kuna tegemist ei ole advokaadiga ning mõistlikuks tunnitasu määraks on 60 eurot/tund. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu praktikas tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude kindlakstegemisel arvestada nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust (RKHK 03.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35). Eeltoodust ei tulene kohtutele õigust ette kirjutada õigusteenuse konkreetset tunnitasu määra, kui just ei ole alust arvata, et teenust faktiliselt arvel näidatud määraga ei osutatud. Küll aga saab kohus vähendada menetluskulude suurust õigusküsimuste keerukust ja faktiliste asjaolude mahukust silmas pidades. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et õigusabile osutatud aega tuleb vähendada. Arvestades nii apellatsiooniastmes koostatud dokumentide mahtu kui ka keerukust, peab ringkonnakohus kaebuse ja muude dokumentidega tutvumiseks piisavaks 0,5 tundi ning vastuse koostamiseks 1 tundi, kokku seega apellatsiooniastmes 1,5 tundi. Seoses kolmanda isiku väitega, et ta ei taotle kaebajalt käibemaksu väljamõistmist, märgib ringkonnakohus, et vastavalt senisele Riigikohtu praktikale ei saa kohus võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata, mistõttu tuleb menetluskulu alati välja mõista koos käibemaksuga (RKHK 19.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-54-12, p 22). Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 1,5 x 120 = 180 eurot, millele lisandub käibemaks, 36 eurot ehk kokku 216 eurot. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist, puudub ringkonnakohtul alus muude menetluskulude jaotamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.