Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

välja anda ehituslubasid, projekteerimistingimusi ega muid üksikakte eesmärgiga vältida ehitamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid kaebaja kinnisasjale. Kaebaja ei saaks võimalikke väljaantavaid ehituslubasid vaidlustada, kuna tal oleks raske kui mitte võimatu näidata, et ehitusload rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Esineb oht, et võimaliku pika kohtumenetluse kestel realiseerib kolmas isik detailplaneeringus ettenähtu, mistõttu ei ole detailplaneeringu tühistamine enam võimalik ja kaebajal ei õnnestuks saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja hinnangul ei ole esitatud kaebus perspektiivitu, kuna kaebaja on detailplaneeringu menetluses jäetud sisuliselt kaasamata ja tema ettepanekutele ei ole vastatud. Kolmandal isikul puudub objektiivne vajadus alustada ehitustegevusega viivitamatult ning isegi kui kaebus jääks rahuldamata, lükkuks ehittustööde algus üksnes edasi. Esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtestamise otsuse peatamine on oluline ka avalikes huvides, pidades avalikuks huviks olukorra õiguspärast lahendamist, täiendavate vaidluste ja nõuete tekkimise vältimist ning kvaliteetse elukeskkonna tagamist ja riikliku tähtsusega maastiku säilitamist võimalikult suures ulatuses. Kolmanda isiku võimalikud kulutused seoses detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega ei saa üles kaaluda avalikku huvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

tühistamiseks. Kaebaja püüab oma kaebusega vaidlustada varasemaid haldusakte, mille vaidlustamise tähtaeg on juba möödunud ja mis ei oma otsest mõju käesoleva vaidluse esemeks olevale haldusaktile ega selle õiguspärasusele. Kuivõrd kaebus põhineb suures osas kaebuse esemeks mitteolevate haldusaktide vaidlustamisele, siis on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Isegi kui eeldada kaebaja väidete õigsust, on kaebaja väidetud rikkumised aset leidnud seonduvalt teiste, mitte vaidlusaluse haldusaktiga. Kaebaja ei ole põhjendanud ega selgitanud, milles seisnes tema subjektiivsete õiguste riive ja kuidas detailplaneeringu menetluses esinenud väidetavad rikkumised on kaasa toonud õigusvastase otsuse. Kaebaja eesmärk on vahendeid valimata takistada määruskaebuse esitaja ehitustegevust põhjusel, et kaebajale ei ole detailplaneering meeltmööda ja esialgne õiguskaitse ei saa olla automaatseks tagajärjeks pahatahtlike naabrite taotlustele. Kohus on kaebuse perspektiivikuse hindamisel lähtunud vaid kaebuse esitaja väidetest, andmata vastustajale võimalust esitada oma seisukohti. Esialgne õiguskaitse on määratud õigusvastaselt ning taotleja ühekülgsete ja tõendamata väidete alusel. Kohus on jätnud puudutatud isikute õiguse kaalumata, kuivõrd kohus ei ole andnud määruskaebuse esitajale ega vastustajale võimalust oma õigusi kaitsta, et näidata nende sisu ja kaalukust. Kohtule esitatud kaebusest ei saagi nähtuda kaebajate huvidele vastanduvat huvi, sest kaebuse esitaja pole huvitatud vastanduvate huvide esiletoomisest, kuid kohus pole vastanduvaid huve püüdnudki välja selgitada. Kohus on kohtu enda poolt tehtud eelduste pinnalt, mille kohaselt kaebaja ja puudutatud isikute huvid on võrdsed, leidnud, et võrdsete huvide korral on õigustatud kohtupoolne sekkumine kaebaja samaväärse huvi kaitsmiseks ja eelistamiseks puudutatud isikute huvidele. Mõne päevaga ei väljastata ehitusluba ega püstitata ehitisi, mis võiks olulisel määral rikkuda avalikku huvi või kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei olnud vajadust lahendada esialgse õiguskaitse taotlust nii kiireloomuliselt, küsimata vastustaja seisukohta, selgitamaks välja poolte huvid ning kaebuse perspektiivikus. Määruskaebuse esitaja hinnangul on lubamatu praktika, mille kohaselt rahuldatakse planeeringuvaidlustes esialgse õiguskaitse taotlused automaatselt, s.t asjaolusid välja selgitamata ja poolte huvisid kaalumata, muuhulgas kaebuse perspektiivikust pealiskaudselt hinnates.

Kaebaja on seisukohal, et tema sisulist kaasamist vaidlusaluse detailplaneeringu koostamisse ei ole toimunud, kuna pole vastatud nii detailplaneeringu esimese avaliku väljapaneku kui teise avaliku arutelu käigus esitatud vastuväidetele. Ebaõige on vastustaja ja määruskaebuse esitaja arusaam nagu planeerimismenetluse uuendamisega muutunuks kõik eelnevad rikkumised olematuks ja Merike Rink oleks justkui kaasatud olnud planeerimisprotsessi algusest peale. Kaebaja hinnangul ei ole tema kaebus Vihula Vallavolikogu 20. aprilli 2017. a otsuse nr 168 tühistamiseks perspektiivitu. Lisaks nimetatud haldusakti vaidlustamisele vaidlustab kaebaja erinevaid menetlustoiminguid, mitte Vihula Vallavolikogu 10. märtsi 2016. a otsust nr 112, nagu väidab määruskaebuse esitaja. Planeerimismenetluse uuendamisel on Vihula Vallavalitsus lähtunud kehtetust planeerimisseadusest ja seega kohaldanud valesti materiaalõigust, mistõttu ei saanud õiguspärased olla uuendatud menetluses tehtavad menetlustoimingud, lisaks on Vihula Vallavalitsus planeerimismenetluses täitmata jätnud selgitamiskohustuse. M. Rink ei ole ehitustegevuse vastu, kuid ehitusmahud peavad vastama üldplaneeringule ning arvestada tuleb naaberkinnistu omaniku huvidega. Kehtestatav planeering ei tohiks mõjutada naaberkinnistut ebamõistlikult. Planeeritavad hooned vähendavad M. Rinki privaatsust ja varjavad igasuguse vaate merele. Planeeringulahendus on valminud Vihula valla ja arendaja koostöös ning M. Rink ei ole saanud enne lahenduse valmimist planeerimisprotsessis osaleda. Halduskohus on jätnud õiguspäraselt enne esialgse õiguskaitse kohaldamist määruskaebuse esitaja ärakuulamata. Arvamuste küsimiseks ei nähtu tungivat vajadust ning sellest tulenev viivitus võib kaebaja õigusi ja huve kahjustada, kuna võimaldab veel enne esialge õiguskaitse kohaldamist välja anda ehitustegevusega seotud üksikakte. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud põhjendusi, millised ebaproportsionaalsed tagajärjed kaasneksid talle esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu. Arendustegevuse edasilükkamist ja juba kantud kulutusi ei saa pidada sellisteks asjaoludeks, mis kaaluksid ilmaselgelt üles teiste menetlusosaliste huvid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks (RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 22-24). Vaidlusalusest detailplaneeringust nähtuvalt on erinevateks katastriüksusteks jagatud planeeringualal kolm elamumaa sihtotstarbega katastriüksust suurusega üle 3000 m2. Detailplaneeringuga planeeritav hoonestusala ei asu vahetult katastriüksuse piiril.1 Ühele krundile planeeritavate ehitistete alune pind võib olla kokku kuni 300 m2, sealhulgas elamu ehitusalune pind võib olla kuni 200 m2. Elamu maksimaalne kõrgus võib olla kuni 8,5 meetrit.2 Kaebaja olemasolevad hooned ei asetse vahetult planeeringuala piiri läheduses, vaid paigutuvad Maa-ameti geoportaalist nähtuvalt (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) hajutatult kaebaja 1,34 ha suurusel kinnistul. Kaebaja on kinnitanud, et peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, mille kohaselt detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ainult kahele krundile (tl 8).

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/

1 http://www.vihula.ee/documents/1124940/0/Salme_dp_p%C3%B5hijoonis_2017-01-18.pdf/7afe00b9-39c6-47c3-a630-7c420c3e6553 2 http://www.vihula.ee/documents/1124940/0/Seletuskiri_Salme_2017.pdf/e0336bb9-435b-4c40-ba43-2570774ca372

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.