lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-530/33

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-530/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1202
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-530

Haldusasi

HM kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse valgustus valgustihedusega vähemalt 400 luksi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2016. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – HM Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen

Menetluse alus ringkonnakohtus

HM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta HM apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Jätta Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-15-530 resolutsioon muutmata, asendades selle põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. juulil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-530

1.Tallinna Vangla kinnipeetav HM esitas 05.01.2015 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus paigaldada tema elukambrisse kunstlik valgustus, mille valgustihedus on vähemalt 400 luksi. Tallinna Vangla 30.01.2015 vastusega nr 5-8/15/240-2 jäeti taotlus rahuldamata.
2.HM esitas vangla 30.01.2015 vastuse peale vaide, mille vangla jättis 25.03.2015 vaideotsusega rahuldamata.
3.HM esitas 04.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse valgustus valgustihedusega vähemalt 400 luksi. Kaebaja õpib Tallinna Vanglas kutsekoolis nooremmaastikuehitaja erialal alates 2015. a septembrist, sellele eelnevalt õppis kaebaja vanglas üldhariduskooli 9. klassis. Kaebaja kirjutab ja loeb kambris palju. Olemasolev valgustus kurnab silmi ja kahjustab elukvaliteeti. Kaebajal silmad punetasid ja kaebaja pöördus selle murega korduvalt perearsti poole.

Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

VangS § 45 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetavate kambrite valgustusele kehtestatud erinõudeid ning arvestada tuleb eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 kohaselt peab eluruumi igal toal olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse tuulutamiseks ning tagab piisava loomuliku valgustuse. Kinnipeetavate kambrite puhul ei saa kohaldada töökohale sätestatud nõudeid (Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Eesti standard EVS-EN 12464-1:2011), sest kinnipeetav ei tööta kambris 40 tundi nädalas. Kambris nr 12, kus kaebaja viibib, on tagatud läbi akna loomulik valgustus, mis vastab Euroopa vanglareeglistiku nõuetele. Kambris on olemas ka kunstlikud valgustid: laevalgusti 60 W (neli hõõglampi), voodi juures olev valgusti 40 W, laua juures olev valgusti 30 W. Valgustugevuse mõõtmised teostati kambris 08.03.2016 (väljas pilves – tulemuseks kambri keskel 128 lx, akna ees 550 lx), 20.01.2015 (väljas pime – tulemuseks laua ääres 100 lx, põrandal 65 lx, voodi kohal 60 lx) ja 28.11.2014 (158 lx). Vangla kaupluses müüakse näpitslampe võimsusega 40 W hinnaga 17,44 eurot. Kaebajal oleks olnud võimalus soovi korral raha selleks kokku hoida. Kutsehariduse omandamisel on kaebajal vaja teha 10 iseseisva töö tundi nädalas. Kaebaja silmade punetuse põhjustasid keratiit ja kerakonjunktiviit ning nende põhjustajaks ei ole kambri vähene valgustatus.

Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Õigusaktid ei näe kambri valgustatusele ette nõudeid arvuliste näitajatena, vaid sätestavad selle määratlemata õigusmõistega „piisav valgustatus“. Standard töökohavalgustusele ei ole kohaldatav eluruumide puhul, sest vangla elukambri puhul ei ole tegemist töökohaga TTOS § 4 mõttes. Euroopa vanglareeglistiku ning Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee soovitustes on eelkõige tähtsaks peetud kambris loomuliku valguse juurdepääsu. Kaebaja elukambris on tagatud piisavad valgustustingimused normaalseks elutegevuseks. Kambris on nelja sokliga laevalgusti, kuhu on võimalik paigutada neli 60 W võimsusega hõõglampi, lisaks laua kohal seinavalgusti (30 W), lisaks üks seinavalgusti kapi juures ja iga alumise nari juures üks seinavalgusti (40 W). Kaebajal on võimalik soetada täiendavalt juurde näpitslamp. Valgustuse mõõtmisel kambris 08.03.2016 põles laelambis ainult 2 hõõglampi. Maastikuehituse eriala õppimisel tuleb kaebajal iseseisvalt õppida ainult keskmiselt 2 akadeemilist tundi tööpäevas. Ka muid kirjutamise ja lugemisega seotud tegevusi saab kaebaja ise planeerida nii, et need ei tekitaks silmade punetust ja väsimust. Tervisekaardi andmed ei kinnita, et kaebaja vaevused on põhjustatud ebapiisavast valgustusest kambris. 2(4)

3-15-530

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.HM apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus. 1) Vangla ei saa vabalt otsustada, milline valgustatus kambris on kinnipeetavate elutegevuseks piisav. Erialases kirjanduses on välja toodud, et ruumides, kus inimesed kestvalt viibivad (nt elutoas või köögis), peab keskmine valgustustihedus olema vähemalt 200 lx. Lugemiseks ja kirjutamiseks on tarvis keskmist valgustustihedust, olenevalt teksti peensusest ja inimese vanusest, 300 kuni 500 lx (Elektripaigaldised. Raivo Teemets. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 2011). Kirjatöid teha ja õppida ei ole võimalik kambri aknalaual. 2) Kaebaja paigutati kambrist nr 12 ümber üksusesse 4-1. Uues kambris on laes ainult üks valgusti ja üks öövalgusti. Valgust on selles kambris palju vähem.
7.Tallinna Vangla palub jätta HM apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
8.Tallinna Vangla esitas 22.05.2017 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Apellandil puudub ilmselgelt kaebeõigus ja seetõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja vabanes 06.10.2016 vanglast, mistõttu ei ole tema kohustamisnõuet võimalik rahuldada (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-31-5-09 p 44; Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2009 määrus asjas nr 3-3-1-77-09).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 20.09.2016 otsusega haldusasjas nr 3-14-53031 Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse seoses kambris nr 12 ajavahemikul 15.03.2014– 09.12.2014 ebapiisava valgustatuse tagamisega. Ringkonnakohus leidis, et kambri nr 12 valgustatuse mõõtmistulemustest saab järeldada, et kaebajale ei olnud selles kambris tagatud valgustustingimused, mis oleksid võimaldanud tal tegeleda kambris lugemise ja kirjutamisega ilma silmi liigselt pingutamata. Kuivõrd lisaks vabatahtlikult lugemisele ja kirjutamisele oli kaebajal kohustus tegeleda kambris õppetööga, võis ta vajada õppetööga tegelemise kohas (eelkõige kirjutuslaua juures) pigem suuremat valgustatust kui 200 lx, mitte aga sellest väiksemat. Vangla ei saanud eeldada, et kaebaja muretseb nõuetekohase valgustatuse tagamiseks endale ise täiendava valgusallika. Piisava valgustatuse tagamise kohustus on seadusest tulenevalt vanglal ning üksnes see, et õigusaktidest ei tulene konkreetseid numbrilisi nõudeid, ei tähenda veel, et vangla ei peaks selgitama välja kambris tehtavateks toiminguteks piisavad valgustatuse määrad ning tagama kambrites minimaalselt sellise valgustatuse. Kuna kambris nr 12 mõõdetud valgustustihedus oli praegusel juhul erialakirjandusest tulenevast valgustatuse miinimumnõudest väiksem, oli vangla tegevus kambri nr 12 valgustatuse tagamisel õigusvastane.
10.Kaebuse esitamise ajal ei saanud valgustustingimusi kaebaja elukambris pidada nõuetekohaseks. Kaebuse rahuldamata jätmine halduskohtu otsusega ei olnud kohtuotsuse tegemise ajal õiguspärane.

3(4)

3-15-530

11.Kaebaja vabanemise järel ei ole kohustamisnõude rahuldamine aga enam võimalik, sest Tallinna Vanglal ei ole võimalik kaebaja kinnipidamistingimusi parandada. Kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
12.Kohus ei pea vajalikuks selgitada kaebajale võimalust esitada kohustamisnõude asemel kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõuet võimaliku kahjunõude esitamiseks, sest tuvastamisnõude on kaebaja juba haldusasjas nr 3-14-53031 esitanud ja see on rahuldatud.
13.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, sest seeläbi ei ole võimalik asja lahendada kiiremini ega väiksemate kuludega menetlusosaliste jaoks.
14.Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata ning muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
15.Kaebaja oli halduskohtus ja ringkonnakohtus riigilõivu tasumisest vabastatud. Muude menetluskulude kohta pole menetlusosalised kohtule kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad need HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium