Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 28.06.2017, Tartu 3-15-1713 Jaanus Sarve kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.02.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/028092-5 ja 05.06.2015. a vaideotsuse nr 6-1/2800-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastada maksusumma 3470,38 eurot ja intress 774,72 eurot Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsus Jaanus Sarve apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaanus Sarv Volitatud esindaja v.adv. Margo Normann Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte sõidukile Toyota Hilux transiitnumbri mitteväljastamise kohta, registreerimisnumbri „XXX “ logiraamatu lehe koopia, „Uue sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt“, mootorsõidukile Toyota Hilux väljastatud kindlustuspoliis ning H. Kinki digiallkirjastatud vastus päringule.
2.Tagastada Maksu- ja Tolliametile Maanteeametilt saadud teave Amserv Auto proovinumbrite logiraamatute kohta krüpteeritud kujul.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.07.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
5.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 01.12.2014. a korraldusega nr 12.2-3/028092-1 J. Sarve suhtes käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi mai 2014 osas.
6.MTA tuvastas 20.01.2015. a kontrollaktis nr 12.2-3/028092-2, et J. Sarv on soetanud Läti äriühingult Rextar Logistic SIA 15.05.2014. a arve nr 15005 alusel sõiduki Toyota Hilux hinnaga 21 000 eurot (koos Läti käibemaksumääraga 21%), sõiduki esmaregistreerimise kuupäev on 08.01.2014 ning J. Sarv tegi 15.05.2014 Maanteeameti Liiklusregistris avalduse sõiduki registreerimiseks, millest MTA järeldas, et tegemist on uue transpordivahendiga käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 7 p 3 mõttes, mistõttu oli J. Sarvel kohustus deklareerida ja tasuda uue transpordivahendi soetamiselt käibemaksu summas 3471,07 eurot (KMS § 3 lg 6 p 3, § 38 lg 4).
7.MTA kohustas 26.02.2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/028092-5 J. Sarve tasuma maksusumma 3471,07 eurot. Maksuotsuse kohaselt on selle andmise õiguslikuks aluseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 1, § 94 ja § 95 lg 1 ning kontrolli käigus tuvastatud, maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 20.01.2015. a kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu lisa. MTA hinnangul pidi J. Sarv deklareerima käibemaksu KMS-i mõistes uue transpordivahendi Toyota Hilux ostult maksustamisperioodil mai 2014. a ja tasuma käibemaksu ning oli kohustatud uue transpordivahendi soetusel esitama tollideklaratsiooni ja uue transpordivahendi ostuarve, tuginedes KMS § 3 lg 6 p-le 3, § 2 lg 7 p-le 3 ja § 38 lg-le 4. MTA oli seisukohal, et J. Sarve ei vabasta sõiduki ostult käibemaksu tasumisest asjaolu, et Läti äriühing Rextar Logistic SIA oleks pidanud Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 138 lg 2 p a alusel sõiduki müügi J. Sarvele vabastama käibemaksust. J. Sarvel oli õigus Lätis makstud käibemaks tagasi saada.
8.MTA jättis 05.06.2016. a vaideotsusega nr 6-1/2800-2 J. Sarve vaide rahuldamata. MTA leidis, et maksuotsuse motiveerimine läbi kontrollaktile tehtud viidete on õiguspärane ega muuda maksuotsust kontrollimatuks. Nähtuvalt kontrolli käigus tuvastatust oli MTA hinnangul soetatud sõiduki esmase registreerimise kuupäev 08.01.2014 ja J. Sarv soetas sõiduki 15.05.2014, seega varem kui 6 kuud peale esmaregistreerimist, millest nähtuvalt oli J. Sarv kui maksukohustuslane ja ka piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik soetanud teisest liikmesriigist uue transpordivahendi. MTA hinnangul asjaolu, et maksuotsuses ja kontrollaktis puudub eraldi lause, mis selgitaks, mis põhjusel pidas MTA soetatud autot uueks transpordivahendiks, ei ole puudus, mis tooks kaasa maksuotsuse õigusvastasuse ning kontrollaktis viidatud sõiduki esmase registreerimise kuupäevast ja J. Sarve poolt sõiduki soetamise ajast on ilmne, millistest kuupäevadest on MTA lähtunud.
9.J. Sarv esitas 06.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 26.02.2015. a maksuotsus ja 05.06.2015. a vaideotsus ning kohustada MTA-d tagastama kaebajale alusetult tasutud maksusumma 3471,07 eurot ja intress 774,72 eurot. J. Sarv teatas 18.08.2015 kaebuse täpsustuses, et tema nõudeks on kohustada MTA-d tagastama talle 3470,38 eurot ja intress 774,72 eurot. Kaebaja taotles tunnistajana üle kuulata G. Grinbergs. Kaebaja põhjendused: Maksuotsusest ei nähtu, millistele faktilistele asjaoludele on MTA tuginenud, lugedes sõiduki uueks transpordivahendiks. Arusaamatu on, millal on alustatud 6-kuulise tähtaja lugemist ning mida MTA käsitleb sõiduki esmase kasutuselevõtuna. Sõiduki kasutamine algas 19.09.2013. Asjaolu, et sõiduk on Läti Vabariigis kantud registrisse 08.01.2014, ei tähenda, et sellest kuupäevast toimus sõiduki esmakasutus. Sõiduki esmakasutus ja esmane registreerimine ei ole
identsed mõisted. KMS § 3 lg 6 p-s 3 esitatud maksusubjekti määratlus on keeruline ja mitmetitõlgendatav ega võimalda lugeda maksukohustust tekkinuks füüsilisel isikul, kes ettevõtlusega ei tegele. Haldusaktist ei nähtu, kuidas oleks kaebaja saanud tekkinud olukorda vältida. Tegemist on topeltmaksustamisega, kuna käibemaksu tuli kaebajal tasuda nii Läti Vabariigis kui ka Eesti Vabariigis.
10.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2015. a määrusega rahuldamata J. Sarve taotluse kohtuistungi korraldamiseks. Kohus asus seisukohale, et asja saab menetleda kirjalikus vormis, kuna asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada istungit korraldamata. Kohus ei pidanud tunnistaja ütlusi oluliseks, kuna sõiduki soetamise ja sõiduki esmakasutusele võtmise aega saab tõendada dokumentaalsete tõenditega ning tunnistaja ei saa anda ütlusi maksustamise seisukohast oluliste asjaolude kohta.
11.Tartu Halduskohus jättis 14.04.2016. a otsusega J. Sarve kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Uue transpordivahendi määratlemisel lähtutakse kas esmasele kasutusele võtmisest möödunud ajast või läbisõidust. MTA võttis aluseks esimese kriteeriumi. MTA tegi kindlaks, et Toyota Hilux esmaregistreerimise kuupäevaks on 08.01.2014 (nähtub sõiduki tehnilise passi andmetest) ja võõrandati 15.05.2014 (nähtub sõiduauto müügi arvest (tl 49) ja ostu-müügi lepingust (tl 50)). Seega on sõiduk võõrandatud enne 6 kuu möödumist, arvates esmasest kasutusele võtmisest. Sõiduki esmakasutuse ja -registreerimise aeg peavad kattuma. Kuigi Amserv Auto AS 21.02.2014. a hooldusarvel on märgitud sõiduki läbisõiduks 6021 km, mis on minimaalselt üle 6000 km (uue transpordivahendi mõiste (KMS § 2 lg 7 p 3) kriteeriumid), ei mõjuta see MTA otsuse õiguspärasust. Võimalik on läbida 6021 km ka ajavahemikul 08.01.2014 kuni 21.02.2014. Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 138 lg 2 p-i a järgi oleks Läti äriühing pidanud vabastama käibemaksust sõiduki müügi, kuid see ei vabasta kaebajat KMS § 3 lg 6 p-i 3 alusel Eestis käibemaksu tasumisest. MTA on selgitanud kaebajale, et tal on võimalik nõuda Läti Vabariigil tagasi juba tasutud käibemaks. Maksuotsuses puudub viide konkreetsele kriteeriumile, mille alusel luges MTA sõiduki uueks sõidukiks, kuid see ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks, kuna ainuüksi sellise analüüsi puudumine haldusaktis ei too kaasa selle tühistamist, sest see ei oleks saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). 2) MTA on taganud kaebajale ka ärakuulamisõiguse teostamise. Vaidemenetluses ei ole rikutud menetlusnorme. Kuna maksuotsust ei tühistata, siis ei ole vaja võtta seisukohta kohustamisnõude suhtes.
12.J. Sarv esitas 16.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning alternatiivselt palus tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Ei nõustu vaideotsuse seisukohaga, et HMS § 56 lg 1 2. lause alusel on piisav osundus motivatsiooni osas kontrollaktile. MKS § 46 lg 2 p 3 erinormina nõuab põhjenduste esitamist haldusaktis. 2) Sõiduk on Rextar Logistic SIA poolt soetatud 12.09.2013. Müügiarvest nähtuvalt on sõiduki läbisõit 10 km. 21.02.2014. a hooldusarvest nähtuvalt on sõiduki läbisõit 6021 km. Sõiduki kasutamine algas vahetult peale ostmist 12.09.2013. Asjaolu, et sõiduk on Läti Vabariigis kantud registrisse 08.01.2014, ei tähenda, et nimetatud kuupäevast toimus sõiduki esmakasutus. Kui 19.09.2013-21.02.2014 oli sõiduki läbisõit 6012 km, ei saa järeldada, et sõiduki esmakasutus toimus alates 08.01.2014. Esmakasutuse ja esmaregistreerimise terminid ei ole samased mõisted (KMS 2 lg 7 p 3). Müüja oli kasutanud sõidukit alates septembrist 2013. a ja kaebajal oli alus uskuda, et sellest ajast on toimunud ka esmakasutus. Rextar Logistic
SIA 13.09.2013. a maksekorraldus Amserv Auto AS-le tasumise kohta omab tähendust sõiduki esmase kasutusaja määramisel. 3) Pädevad asutused ei ole J. Sarve informeerinud maksukohustuse võimalikust tekkimisest enne toimingut. Kui Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ sätestatud maksuvabastuse põhimõte eksisteerib, siis on maksuotsus selle põhimõttega vastuolus. Kohtu- ja maksuotsusest ei nähtu, kuidas J. Sarv oleks saanud topeltmaksustamise olukorda vältida.
13.MTA esitas 06.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palus jätta J. Sarve apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Maksuotsuse motiveerimine läbi kontrollaktile tehtud viite on õiguspärane ega muuda maksuotsust kontrollimatuks. MKS § 46 lg 3 p-i 5 ei saa tõlgendada kui erinormi. 2) Transpordivahendi saab kasutusele võtta pärast registreerimist. 15.05.2014. a ostu-müügi lepingu kohaselt oli Toyota Hiluxi väljalaskeaasta 2014 ning Läti Vabariigi registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduk registreeritud 08.01.2014. KMS § 2 lg 7 p 3 kohaselt lähtutakse uue transpordivahendi määratlemisel kas esmasele kasutusele võtmisest möödunud ajast või läbisõidust. Vaidlusalusel juhul oli kriteeriumiks esmasest kasutusele võtmisest möödunud aeg. 3) Toimingu eelne selgitamiskohustus ei hõlma maksustamise selgitamist igale sõiduki ostjale riigiasutuse poolt enne ostu-müügitehingu tegemist. Huvitatud isikul on võimalik tutvuda seadustega ja seaduste selgitustega, samuti leida täiendavaid selgitusi MTA koduleheküljelt või küsida neid konkreetselt riigiasutuselt. Direktiivis 2006/112/EÜ sätestatud maksuvabastuse põhimõte puudutab müüjat, mitte ostjat. Küsimust on selgitatud ka vaideotsuse p-s 14.
14.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 24.11.2016. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse, tühistas maksuotsuse ja vaideotsuse ning kohustas MTA-d tagastama kaebajale maksusumma 3470,38 eurot ja intressi 774,72 eurot (p 2). Ühtlasi mõistis ringkonnakohus MTA-lt kaebaja kasuks välja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1094,74 eurot (p 3). Samuti tagastas ringkonnakohus MTA-le 11.11.2016. a täiendava seisukoha lisad, võttis seisukoha toimikusse, edastas selle kaebajale ning jättis otsuse tegemisel tähelepanuta (p 1). Otsuse põhjendused: 1) MTA ja halduskohtu seisukoht KMS § 2 lg 7 p 3 tõlgendamisel ja tõendite hindamisel on väär. Uueks transpordivahendiks saab KMS-i viidatud sätete grammatilisel tõlgendamisel pidada sellist mootorsõidukit, mida ei ole veel faktiliselt kasutatud. Kuna KMS § 2 lg 7 p 3 ei seo sõiduki esmast kasutuselevõttu registrisse kandmisega, ei saa sõiduki registrisse kandmist ja esmast kasutuselevõttu võrdsustada. Sõiduki esmast kasutuselevõttu tuleb tõlgendada sõiduki faktilise esmase kasutamisena, olenemata sellest, kas sõiduk oli registris registreeritud või mitte ning kas sõiduki kasutamiseks oli seaduslik alus või mitte. 2) Sõiduki faktilist kasutust enne registrisse kandmist tõendavad koosmõjus Amserv Auto AS-i 12.09.2013. a sõiduki müügiarve, Rextar Logistic SIA 13.09.2013. a maksekorraldus, Amserv Auto AS-i 21.02.2014. a hooldusarve ning tunnistaja ütlused ringkonnakohtu istungil. Tunnistaja sõnul sai ta sõiduki kätte Viljandist, sõidukil olid Eesti müüginumbrid "XXX", millega tal lubati sõita Lätti. Eestist saadud numbritega sõideti kahe nädala vältel mööda Lätit ning seejärel üksnes asutuse ca 2-3 hektari suurusel territooriumil, mis ei eeldanud registrisse kandmist. Registrikanne tehti alles jaanuaris 2014. Puudus alus kahelda nimetatud tõendite ja tunnistaja ütluste ehtsuses ja õigsuses. Ringkonnakohus helistas 21.11.2016 müügiarve ehtsuse kontrollimise eesmärgil arvel märgitud Amserv Auto AS-i teenindaja telefoninumbrile, millel vastas arvel märgitud isik, kes kinnitas sõiduki müüki Rextar Logistic SIA-le 12.09.2013. 3) Ringkonnakohtu istung toimus 09.11.2016 ning kohus teavitas pooli, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks kantselei kaudu 24.11.2016. MTA esitas pärast istungit 11.11.2016 kohtule
täiendava seisukoha ja tõendid. Tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 51 lg-tele 1 ja 4, § 129 lg-le 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 401 lg-le 4, võttis kohus täiendava seisukoha toimikusse, kuid jättis selle asja lahendamisel arvestamata ja tagastas seisukoha lisadena esitatud tõendid. Seisukoht esitati mõjuva põhjuseta hilinenult ning selle menetlemine tooks kaasa asja arutamise uuendamise vajaduse HKMS § 130 alusel.
15.MTA esitas 27.12.2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2016. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsus või alternatiivselt saata asi uueks otsustamiseks tagasi ringkonnakohtule. MTA esitas 20.03.2017 kassatsioonkaebuse täienduse, millele lisas Maanteeameti logiraamatu lehekülje väljavõtte.
16.J. Sarv esitas 14.03.2017 vastuse kassatsioonkaebusele, milles ta palus jätta MTA kassatsioonkaebus rahuldamata. Tõendamaks, et mootorsõiduk anti Rextar Logistic SIA-le üle 13.09.2013, lisas kaebaja vastusele sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, kindlustuspoliisi ja müüja esindaja kinnituse proovinumbritega mootorsõiduki üleandmise kohta.
17.Riigikohus rahuldas 19.04.2017. a otsusega nr 3-3-1-1-17 kassatsioonkaebuse; tühistas Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2016. a otsuse; saatis asja Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks; edastas J. Sarve 13.03.2017. a vastusele lisatud tõendid (mootorsõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, kindlustuspoliis, müüja kinnitus mootorsõiduki üleandmise kohta) ja MTA 20.03.2017. a kassatsioonkaebuse täiendusele lisatud tõendi (Maanteeameti logiraamatu väljavõte) Tartu Ringkonnakohtule tõendite vastuvõtmise otsustamiseks. Otsuse põhjendused: 1) MTA-lt kui haldusorganilt võib eeldada, et tema esindaja orienteeruks kohtumenetluse normides ja reageeriks istungil toimuvale kohe. Samas tunnistaja poolt ringkonnakohtu istungil öeldu puhul oli tegu uue asjaoluga, mida ei olnud varem kohtumenetluses arutatud ega hinnatud. MTA tegutses tõendi hankimisel ja kohtule esitamisel kiirelt. Seetõttu ei keelanud menetlusseadustik täiendavate tõendite esitamist. Kuigi ringkonnakohus jättis menetluse uuendamata, nähtub otsusest, et kohus kogus ka ise pärast kohtuistungit tõendeid kaebaja esitatud müügiarve ehtsuse kontrollimiseks. Kohus eksis kirjeldatud viisil toimides HKMS § 157 lg 2 1. lause ja lg 3 vastu. Kohtul tulnuks asja arutamine uuendada ning MTA 11.11.2016 esitatud tõendid vastu võtta ja neid hinnata. 2) Mootorsõiduki esmane kasutusele võtmine ja registreerimine on üldjuhul õiguslikult omavahel seotud. Erandiks võivad olla olukorrad, kus mootorsõiduki parameetrite tõttu ei ole seda vaja registreerida või mootorsõidukit kasutatakse viisil, mis ei eelda registreerimist. Praegusel juhul on tegu mootorsõidukiga, mille sihipäraseks kasutuseks on ilmselgelt liikluses osalemine. Seetõttu tuli sõiduk registreerida liiklusregistris ning MTA võis lähtuda eeldusest, et sõiduki esmaseks kasutusajaks on registris registreerimise hetk. Kohustus tõendada seda, et mootorsõiduki faktiline kasutus algas varem, on maksukohustuslasel. Müügieelne proovisõit teisaldatavate registreerimismärkidega (nn proovinumbritega) ei ole mootorsõiduki kasutusele võtmine KMS § 2 lg 7 p 3 mõttes. Kui kõiki tõendeid kogumis hinnates ei ole kaebaja usaldusväärselt tõendanud, et sõiduki faktiline kasutus algas enne selle registreerimist, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
18.Tartu Ringkonnakohus võttis 21.04.2017. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsuse peale teistkordselt menetlusse.
19.MTA esitas 09.05.2017 täiendava seisukoha, milles ta selgitab, et J. Sarve poolt Riigikohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja jätnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse täitmata ning tõendid, mis on tekkinud või maksukohustuslase tegevuse tulemusena tekitatud pärast maksuotsuse koostamist, sh kohtumenetluse ajal, on MKS
§-des 101 ja 102 toodud põhimõtetest tulenevalt lubamatud. MTA leiab, et tõendid tuleb jätta tähelepanuta. MTA hinnangul on Riigikohtule esitatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, liikluskindlustuse poliis ja H. Kingi seletus vastuolulised, kuna H. Kink avaldab, et andis sõiduki üle Viljandis, kuid üleandmise-vastuvõtmise aktilt nähtuvalt tehti seda Paides; aktil puudub sõiduki registreerimisnumber, liikluskindlustuse poliisil on sõiduki registreerimisnumbriks „XXX “, mille omanikuks on Ascar Auto AS, kuid sõiduki ostuarvelt ja üleandmise-vastuvõtmise aktist (samuti tunnistaja ütlustest) nähtuvalt on sõiduki müüjaks Amserv Auto AS; ostuarve kohaselt on sõidukile tellitud lisavarustust (kapotikaitse HILUXkirjaga, kastipõhja plastvann XTR, plastik esiraud HILUX-kirjaga, tuulesuunajad 4 tk tumehallid DCB EGR, veokonks 4WD allasõidutõkkele Thule jne), kuid üleandmisevastuvõtmise aktil sellist varustust märgitud ei ole; poliisilt nähtub, et kindlustus tehti kolmeks päevaks, kuid G. Grinbergsi väitel sõitis ta proovinumbritega kahe nädala vältel; H. Kingi selgituse kohaselt anti sõiduk üle Viljandis, kuid samas on Viljandi J. Sarve elukoht ning G. Grinbergs on avaldanud, et ta elab Lätis, Valmieras; Maanteeameti logiraamatust nähtub, et sõiduk Toyota Hilux (värvus sinine, tehasetähise väli täitmata) anti 13.09.2013 kl 17 kuni 16.03.2013 kl 9 J. Sarvele. Tõendid ei lükka ümber asjaolu, et G. Grinbergs esitas kohtuistungil teadvalt valeütlusi ega tõenda G. Grinbergsi poolt sõiduki kasutamist enne sõiduki esmast registreerimist. Vastustaja hinnangul on õigesti loetud esmaseks kasutuselevõtuks kuupäeva 08.01.2014.
20.J. Sarv esitas 11.05.2017 täiendava seisukoha, milles ta leiab, et Riigikohtu selgitused transpordivahendi mõiste määratlemisel ei ole käsitletavad HKMS § 233 lg-s 1 sätestatud Riigikohtu seisukohtade kohustuslikkusena. Kaebaja arvates viitavad tõendid kogumis, et sõiduki esmane kasutus algas 2013. a septembris. Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu ekslikule viitele seoses proovinumbriga ning märgib, et ta ei ole väitnud, et tegemist on müügieelsete proovinumbrimärkidega või et ta on neid kasutanud, vaid talle ei ole proovinumbreid väljastatud. Kaebaja väitel on tegemist olukorraga, kus Riigikohtu seisukohast sõltub maksusubjekti ja -objekti määratlus, mistõttu tekiks esmase registreerimise ja esmase kasutamise võrdsustamisega olukord, kus Riigikohus asuks tegelema seadusloomega, mis on vastuolus Põhiseaduse §-ga 113. Kaebaja rõhutab, et Eesti Vabariik liikmesriigina on kehtestanud tingimusena esmase kasutuse ja esmast registreerimist ei ole tingimusena kehtestatud. Kaebaja arvates on tekkinud olukord, kus seadusandja selge tahe lugeda kriteeriumiks sõiduki esmast kasutamist ei meeldi MTA-le ja ebamõistliku tõendamiskoormuse panemisega püütakse tekitada olukorda, kus esmane kasutamine ei ole tõendatud. Kaebaja hinnangul on etteheited kaasaaitamiskohustuse rikkumise või tõendite kogumi puudulikkuse kohta ainetud. Kaebaja väitel ei ole ta tekitanud ühtegi kohtule esitatud tõendit. Kaebaja palub võtta asja juurde Riigikohtu kaudu saabunud tõendid, s.o uue sõiduki üleandmise akt, kindlustuspoliis nr L005362634/1 ja H. Kingi kinnitus sõiduki üleandmise asjaolude kohta, millistest tõenditest sai ta teada peale tunnistaja ülekuulamist ringkonnakohtus, mistõttu ei olnud neid võimalik varem esitada.
21.MTA esitas 22.05.2017 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et kaebaja ei ole asjas tõendanud Riigikohtu 19.04.2017. a otsuses (p 22) märgitud erandliku olukorra (mootorsõiduki parameetrite tõttu ei ole seda vaja registreerida või mootorsõidukit kasutatakse viisil, mis ei eelda registreerimist) esinemist. Veel märgib MTA, et 11.05.2017 esitatud OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arve 32 puhul ei ole esitatud tasumist tõendavaid dokumente, mistõttu puudub kohtul nimetatud arve osas alus kaebuse rahuldamise korral seda õigusabikulu vastustajalt välja mõista.
22.J. Sarve esindaja teatas 23.05.2017. a kirjas, et esitab arve nr 32 alusel menetluskulude kandmist tõendava maksekorralduse. Maksekorralduse esitas esindaja 24.05.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
24.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja soetas käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 7 p 3 mõistes uue transpordivahendi, mille hiljemalt Eesti Vabariigis registreerimisel tuli KMS § 38 lg 4 alusel käibemaksu tasuda. KMS § 2 lg 7 p 3 kohaselt on uus transpordivahend maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduki võõrandamisel nähtuva läbisõidu alusel, milleks oli 20 000 kilomeetrit (vt kohtuistungi protokolli lk 1, tl 106) ei saanud kaebaja poolt Läti äriühingult Rextar Logistic SIA soetatud sõidukit KMS § 2 lg 7 p 3 mõistes uueks pidada. Ringkonnakohtus on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas sõiduk on siiski uus seetõttu, et see võõrandati enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest. Sealjuures on pooled eri meelt selles, milliste tõendite alusel on võimalik tõendada sõiduki esmast kasutusele võtmist. Maksuhaldur tugines sõiduki esmase kasutuselevõtu kindlakstegemisel Läti Vabariigis vormistatud sõiduki tehnilise passi andmetele, mille järgi registreeriti sõiduk esmakordselt Läti Vabariigis 08.01.2014 (tl 57) ning käsitles nimetatud kuupäeva sõiduki esmase kasutuselevõtu ajana. Arvestades sõiduki kaebajale võõrandamise aega 15.05.2014 (vt ostu-müügileping tl 50, müügiarve tl 49 ning kaebaja taotlus sõiduki registreerimiseks seoses ostu-müügi teel omaniku vahetusega, tl 55), saab esmase kasutuselevõtu võrdsustamisel sõiduki esmase registrisse kandmisega sõidukit uueks transpordivahendiks pidada. Kaebaja leiab omakorda, et lähtuda tuleb tõenditest, mis kaebaja väitel kinnitavad, et sõiduki esmane kasutuselevõtt algas juba 2013. a septembris, millisel juhul oleks KMS § 2 lg 7 p 3 mõistes tegemist kasutatud sõidukiga.
25.Haldusasja esmakordsel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et kuna KMS § 2 lg 7 p 3 ei seo sõiduki esmast kasutuselevõttu registrisse kandmisega, puudus alus sõiduki registrisse kandmist sõiduki esmase kasutuselevõtuga võrdsustada (ringkonnakohtu otsuse p 14). Ka leidis ringkonnakohus, et sõiduki „esmast kasutuselevõttu“ tuleb tõlgendada sõiduki faktilise esmase kasutamisena olenemata sellest, kas sõiduk oli vastavas registris registreeritud või mitte ning kas sõiduki kasutamiseks oli seaduslik alus või mitte (ringkonnakohtu otsuse p 15). Arvestades Riigikohtu seisukohta käesolevas asjas, peab ringkonnakohus oma varasemaid seisukohti revideerima.
26.HKMS § 233 lg 1 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seega ei saa ringkonnakohus asja uuel lahendamisel eirata Riigikohtu otsuse motiveerivas osas esitatud seisukohti KMS § 2 lg 7 p 3 tõlgendamisel ning tõendite hindamisel. Riigikohus on käesolevas asjas 19.04.2017 tehtud otsuses leidnud, et mootorsõiduki esmane kasutusele võtmine ja registreerimine on üldjuhul õiguslikult omavahel seotud. Erandiks võivad olla vaid olukorrad, kus mootorsõiduki parameetrite tõttu ei ole seda vaja registreerida või mootorsõidukit kasutatakse viisil, mis ei eelda registreerimist (vt ka nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta art 3 p-d 37, 38, 40). Selliste juhtude esinemise ja sellest tuleneva faktilise kasutamise algusaja tõendamise kohustus on maksukohustuslasel (RKHK 19.04.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-1-17, p 22). Ka leidis Riigikohus kaebaja poolt soetatud sõiduki Toyota Hilux võimaliku kuuluvuse kohta eelpool viidatud erandi alla järgmist: „Praegusel juhul on tegu mootorsõidukiga, mille sihipäraseks kasutuseks on ilmselgelt liikluses osalemine. Seetõttu tuli
sõiduk registreerida liiklusregistris ning MTA võis lähtuda eeldusest, et sõiduki esmaseks kasutusajaks on registris registreerimise hetk. Kohustus tõendada seda, et mootorsõiduki faktiline kasutus algas varem, on maksukohustuslasel. Seejuures nõustub kolleegium MTA seisukohaga, et müügieelne proovisõit teisaldatavate registreerimismärkidega (nn proovinumbritega) ei ole mootorsõiduki kasutusele võtmine KMS § 2 lg 7 p 3 mõttes“ (otsuse p 23).
27.Riigikohtu otsusest võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et sõiduki esmaseks kasutuseks tuleb reeglina pidada sõiduki registris registreerimise hetke. Vaid erandlikel juhtudel saab lähtuda sõiduki faktilisest kasutusest. Erandlikuks juhuks on näiteks olukord, kus mootorsõidukit ei ole selle parameetrite tõttu vaja registreerida või mootorsõidukit kasutatakse viisil, mis ei eelda registreerimist. Riigikohus on leidnud, et kaebaja poolt soetatud Toyota Hilux kuulus liiklusregistris registreerimisele, kuna selle sihipäraseks kasutuseks oli ilmselgelt liikluses osalemine. Seega oleks käesolevas asjas võimalik jätta sõiduki esmane registrisse kandmine esmase kasutuselevõtuga võrdsustamata vaid juhul, kui kogutud tõenditest nähtub, et sõidukit kasutati eesmärgipäraselt veel enne registrisse kandmist. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks hinnata haldusasjas täiendavalt esitatud tõendeid.
28.Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb vastu võtta MTA poolt ringkonnakohtule esitatud, kuid ringkonnakohtu poolt tagastatud tõendid ning otsustada kaebaja ja MTA poolt kassatsiooniastmes esitatud tõendite vastuvõtmise üle (otsuse p 25). Kuna Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid (HKMS § 229 lg 2 ls 1, lg 3), tõlgendab ringkonnakohus Riigikohtu seisukohta selliselt, et ringkonnakohtul tuleb otsustada MTA poolt ringkonnakohtule asja varasemal läbivaatamisel esitatud ning ringkonnakohtu poolt tagastatud, samuti poolte poolt kassatsiooniastmes esitatud tõendite asjakohasuse üle.
29.Haldusasja esmakordsel läbivaatamisel rahuldas ringkonnakohus kaebaja taotluse tunnistaja G. Grinbergsi ülekuulamiseks seoses vastuoluliste tõenditega mootorsõiduki kasutuselevõtu kohta (tl 97). Ka ei olnud määruse tegemisel selge KMS § 2 lg 7 p 3 tõlgendus. Maksuhaldur esitas ringkonnakohtule 11.11.2016 menetlusdokumendi lisana tõendid tunnistaja ütluste ümberlükkamiseks sõiduki kasutuselevõtu fakti kohta enne esmast Läti Vabariigis registreerimist. Sellisteks tõenditeks olid väljavõte, mille kohaselt ei ole VIN-koodiga AHTFR29G307038098 sõidukile väljastatud transiitnumbrit ning Maanteeametilt saadud teave Amserv Auto proovinumbrite logiraamatute kohta krüpteeritud kujul, millest nähtub, et vastava VIN tähisega sõidukil pole proovinumbreid kasutatud. Kassatsiooniastmes esitas kaebaja täiendavalt „Uue sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti“, mille 13.09.2013 allkirjastasid Amserv Paide esindaja H. Kink ning Rextar Logistic SIA esindaja G. Grinbergs; mootorsõidukile Toyota Hilux väljastatud kindlustuspoliisi (reg. märk XXX) kindlustusvõtjale Ascar Auto AS kehtivusega alates13.09.2013 kell 15:58 kuni 16.09.2013 ning H. Kinki digiallkirjastatud vastuse päringule, mille kohaselt andis ta sõiduki Toyota Hilux 13.09.2013 kätte Rextar Logistic SIA esindajale G. Grinbergsile Viljandis, kusjuures autole olid paigaldatud Amserv Paide proovinumbrid „XXX “. H. Kinki selgituse kohaselt sõitis ta autoga ise Viljandisse, kus allkirjastati ka sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Vastustaja esitas kassatsiooniastmes täiendavalt Maanteeametist saadud registreerimisnumbri „XXX “ logiraamatu lehekülje väljavõtte, millest nähtub sõidukile Toyota Hilux, kasutajaks J. Sarv, registreerimisnumbri paigaldamine 13.09.2013 ning eemaldamine 16.09.2013.
30.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga selles, et maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul kaasaaitamiskohustuse täitmisel maksumenetluses ei ole hilisemate tõendite esitamine kohtumenetluses võimalik ning olukorras, kus puudub vaidlus isiku poolt kaasaaitamiskohustuse täitmise üle, saab isik esitada kohtumenetluses täiendavalt reeglina vaid
neid tõendeid, mis olid maksumenetluse ajal olemas, kuid mis ei olnud isikule teada või objektiivsetel põhjustel kättesaadavad. Käesolevas asjas ringkonnakohus siiski ei leia, et kaebajale saaks selgelt ette heita kaasaaitamiskohustuse tahtlikult või lohakusest täitmata jätmist. Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlusküsimused on tõendite haldusmenetluses kogumise ja kohtumenetluse käigus muutunud. Nimelt oli algselt poolte vahel vaidlus selle üle, kas käibemaksu Läti Vabariigile tasumise korral tekib kaebajal käibemaksu tasumise kohustus ka Eesti Vabariigis ning vaidlus sõiduki esmakasutuse alguse üle tekkis alles kohtumenetluse käigus. Ühtlasi on asja lahendamise käigus Riigikohtu otsuse tulemusena täpsustunud KMS § 2 lg 7 p-le 3 antav tõlgendus. Ka on Riigikohus selgitanud poolte tõendamiskoormust sõiduki faktilise kasutuse tõendamisel enne selle registrisse kandmist. Kuna kogutud tõendid on käesolevas vaidluses olnud ka vastuolulised, mis eeldab kohtult asjaolude täiendavat uurimist, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaebaja poolt kassatsiooniastmes esitatud tõendite tagastamist põhjendusega, et vastavaid tõendeid saanuks esitada maksumenetluse käigus.
31.Seoses vajadusega hinnata sõiduki eesmärgipärast faktilist kasutust enne registrisse kandmist, võtab ringkonnakohus haldusasja materjalide juurde vastustaja esitatud Maanteeametist saadud registreerimisnumbri „XXX “ logiraamatu lehekülje väljavõtte, mis on ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärne tõend kinnitamaks, et vaidlusalusele sõidukile Toyota Hilux paigaldati 13.09.2013 kell 17.00 Eesti Vabariigis registreerimisnumber „XXX “, mis eemaldati 16.09.2013 kell 09.00. Kuna eeltoodud tõendiga haakuvad ka kaebaja poolt kassatsiooniastmes esitatud tõendid (uue sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt 13.09.2013, 13.09.2013 sõidukile väljastatud kindlustuspoliis algusega kell 15:58 kehtivusega kuni 16.09.2013 ning Amserv Auto AS töötaja H. Kinki kirjalik vastus kaebaja päringule), võtab ringkonnakohus ka eelmainitud tõendid asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tagastab vastustajale ringkonnakohtule esitatud ning Maanteeametilt saadud teabe Amserv Auto proovinumbrite logiraamatute kohta, kuna vastav teave (sõidukile ei paigaldatud teisaldatavaid registreerimismärke „XXX“, „XXX“, „XXX“ ja „XXX“) ei oma vastustaja poolt täiendavalt esitatud registreerimisnumbri „XXX “ kasutamist kinnitava tõendi valguses asjas tähtsust. Ka puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et sõidukile eelviidatud teisaldatavaid registreerimismärke ei paigaldatud. Samas võtab ringkonnakohus haldusasja materjalide juurde vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud väljavõtte, mille kohaselt VIN-koodiga XXXXX sõidukile transiitnumbrit ei väljastatud.
32.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et käesolevas asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid sõiduki faktilise eesmärgipärase kasutuse kohta enne selle Läti Vabariigis registreerimist. Riigikohus on käesolevas asjas leidnud, et müügieelne proovisõit teisaldatavate registreerimisnumbritega (nn proovinumbritega) ei ole mootorsõiduki kasutusele võtmine KMS § 2 lg 7 p 3 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui sõidukil kasutati proovinumbreid muul kui proovisõidu eesmärgil, ei saa selliste numbritega ajutist sõitmist Riigikohtu otsuse valguses mootorsõiduki sihipäraseks kasutuseks lugeda. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kas ja millal sõiduk faktiliselt Rextar Logistic SIA valdusesse läks ning Lätti jõudis, kus seda väidetavalt tootmisvahendina eesmärgipäraselt kasutama hakati. Liiklusseaduse § 76 lõike 13 ja § 83 lõike 5 alusel majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011. a määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord, 15.09.2012 kuni 11.01.2014 kehtinud redaktsioonis) § 16 lg 1 kohaselt väljastatakse sõidukile transiitmärk, kui sõiduk võõrandatakse teise riiki (p 1) või Eestis registreerimata sõiduki transiidi korral (p 2). Sellele eelnevalt tuleb sõidukile teostada positiivse otsusega tehnonõuetele vastavuse kontroll (lg 2). Seega pidanuks Rextar Logistic SIA taotlema käesoleval juhul sõidukile transiitmärgi väljastamist. Ringkonnakohus loeb samas MTA esitatud väljavõtte alusel tuvastatuks, et
käesoleval juhul mootorsõidukile transiitmärki ei väljastatud ning puuduvad ka tõendid sõidukile teostatud tehnonõuete kontrolli kohta.
33.Tunnistaja G. Grinbergsi ütluste kohaselt sai ta auto kätte Amserv Viljandist, auto oli uus, registreerimata ning autol oli Eesti registreerimismärk „XXX“. Tunnistaja väitel lubati tal selle registreerimismärgiga Lätti sõita ning ta sõitis selliselt kahe nädala vältel (vt tunnistaja ütlused kohtuistungi protokollis, tl 107). Ringkonnakohus märgib, et Korra lisa 3 „Sõidukite teisaldatavate registreerimismärkide ja nende kasutamise päevikute väljastamise, kasutamise ja tagastamise kord“ (edaspidi Korra lisa) p-st 5 nähtub, et teisaldatavat registreerimismärki võib kasutada kas Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti Vabariigi üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile), registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli või ühest müügikohast teise. Korra lisa p 10 kohaselt võib teisaldatava registreerimismärgiga sõidukiga sooritada proovi- või katsesõite üldkasutatavatel teedel ja sõite registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli alates kella 8.00 kuni 20.00. Piiripunktist ettevõtja territooriumile võib teisaldatava registreerimismärgiga sõidukiga sõita ööpäevaringselt. Eeltoodust tuleneb, et teisaldatava registreerimismärgiga saab seaduslikult sõita vaid konkreetsel eesmärgil Eesti Vabariigi territooriumil, mitte Läti Vabariigis. Nimetatu seab tunnistaja ütlused Eesti registreerimismärgiga sõiduki kasutamisest Läti Vabariigi territooriumil kahtluse alla.
34.Korra lisa p 7 sätestab, et teisaldatava registreerimismärgi kasutamisel kannab teisaldatavat registreerimismärki omav ettevõtja enne sõidukiga sõidu alustamist järgmised andmed registreerimismärgi kasutamise päevikusse: 1) sõiduki liik, mark, mudel, VIN-kood, värvus; 2) kasutaja nimi, aadress, juhiloa number; 3) sõiduki kasutamise aeg (kuupäev ja kellaaeg). Ülaltoodud andmete tõesust kinnitab kasutaja oma allkirjaga. Korra lisa p 14 alapunkti 1 kohaselt kuuluvad teisaldatavad registreerimismärgid, nende kasutamise päevikud ning teisaldatava registreerimismärgiga sõiduki registreerimistunnistused kohustuslikule tagastamisele Maanteeametile, kui teisaldatava registreerimismärgi Maanteeameti poolt määratud kehtivusaeg on lõppenud. Ringkonnakohus märgib, et Maanteeametist saadud registreerimisnumbri „XXX “ logiraamatu lehelt (tl 148) nähtub, et sõiduki kasutajaks on märgitud Jaanus Sarv, mitte G. Grinbergs Rextar Logistic SIA esindajana. Ka on registreerimismärgi kasutamise ajaks märgitud 13.09.2013 kell 17:00 kuni 16.09.2013 kell 09:00. Sõiduki kindlustuspoliisilt nähtub, et see oli kindlustatud ainult 13.09.2013 kuni 16.09.2013 (tl 138), kuigi kindlustuskaitse kehtis poliisi kohaselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides. Seega puudus tunnistajal G. Grinbergsil õigus eelviidatud registreerimismärgiga sõidukit kasutada ja sellega Lätti sõita; ka ei kehtinud registreerimismärk kaks nädalat, vaid vaevalt paar päeva. Ringkonnakohus märgib, et ka kindlustuspoliis ei tõenda sõiduki kasutamist liikluses enama kui vaid paari päeva vältel.
35.Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud järeldusi ei väära kaebaja poolt esitatud tõendid sõiduki üleandmise kohta 13.09.2013 Rextar Logistic SIA esindajale G. Grinbergsile (tl 137) ega H. Kinki vastus kaebaja päringule, mille kohaselt anti sõiduk viimasele üle Viljandis 13.09.2013 (tl 139). Vastavad tõendid ei kummuta registreerimisnumbri logiraamatu andmetest nähtuvat, mille kohaselt puudus tunnistajal teisaldatava registreerimismärgi „XXX “ alusel enda väidetud ajal ja kohas sõiduki kasutamise õigus. Eeltoodu seab ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla ka tunnistaja muud ütlused, mis seonduvad sõiduki kasutamise eesmärgi, aja ja kohaga, mistõttu tuleb tunnistaja ütlused tervikuna ebausaldusväärseks lugeda. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et kaebaja ei ole suutnud käesolevas asjas usaldusväärselt tõendada, et sõiduki faktiline eesmärgipärane kasutus algas veel enne selle registreerimist.
Kuna ka Amserv Auto AS 12.09.2013. a sõiduki müügiarve (tl 13), Rextar Logistic SIA 13.09.2013. a maksekorraldus (tl 86) ning Amserv Auto AS 21.02.2014. a arve Rextar Logistic SIA-le seoses sõiduki esmahooldusega (tl 15) ei tõenda sõiduki faktilist eesmärgipärast kasutust enne sõiduki esmakordset registreerimist Läti Vabariigis 08.01.2014, puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu otsuse tühistamiseks.
36.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.04.2016. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohtul puudub seega alus kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks ning vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.