lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1292/8

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1292/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
798
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1292

Kohtuasi

V.R. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta V.R. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruste peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle ärakirja kättesaamisest arvates otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.19.06.2017 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kinnipeetav V.R. (edaspidi taotleja) poolt 16.06.2017 koostatud esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja palus kohustada Viru Vanglat (edaspidi vastustaja) hoiduma vähemalt 14 ööpäeva või kohtu poolt määratud päevade jooksul tema suhtes kohaldatud kartserikaristuste täitmisele pööramisest selleks, et ta saaks vahepeal viibida tavarežiimil. Ta selgitas, et on olnud kartseris järjest juba üle 64 ööpäeva, kuid vastustaja pikendab seal viibimist uute distsiplinaarkäskkirjadega, temal on aga süvenevad psüühilised ja seljaprobleemid ning elukaaslane ja kolm alaealist last, kes pole teda juba üle kuue kuu näinud. Seejuures käsitles ta üksikasjalikult nii kartseris hoidmise negatiivseid tagajärgi kui Tallinna Ringkonnakohtu, õiguskantsleri ja ÜRO piinamisvastase eriraportööri sellekohaseid seisukohti ning väitis, et kestev järjestikune kartseris viibimine kahjustab tema füüsilist ja vaimset tervist, hävitab perekonnaelu, lõhub peresidemed ning alandab inimväärikust.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastustaja poolt taotlusele antud arvamuses ei nõustutud selle rahuldamise ega kartseris viibimise pikendamise kohta esitatud väitega, selgitati vastava karistuse täitmisele pööramise korraga seonduvat, juhiti tähelepanu taotleja viidatud seisukohtade soovituslikule iseloomule ning märgiti, et ta paneb süstemaatiliselt toime õiguserikkumisi, millele tuleb reageerida. Veel märgiti, et taotleja väide tervise kahjustamisest ei vasta tegelikkusele, sest meditsiiniosakonna tõendi kohaselt võimaldab tema terviseseisund kanda kartserikaristust ning lisati, et ta kannab küll kartserikaristust, kuid paikneb talle määratud tavakambris. Perekonnaga suhtlemise osas märgiti, et taotlejale anti 25.03.2901 luba pikaajaliseks kokkusaamiseks, kuid seda ei saadud võimaldada, sest ta paiknes selle toimumise ajal õiguserikkumiste tõttu kartseris.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes. Taotleja ei ole veel oma taotluses kirjeldatuga seotud kohustamiskaebust esitanud, mistõttu ei tule kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse, kuid kohtu järelepärimise peale vastustajalt saadud vaie kinnitab vaidemenetluse toimumist ning annab aluse lugeda taotlus lubatuks.
4.HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. Sama nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul. Taotleja poolt kohtule väidetu ning kohtu päringu peale vastustajalt saadud arvamus ja sellele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Seda eelkõige seetõttu, et taotleja tugineb küll enda perekonnaeluga seonduvale ja terviseprobleemidele, kuid on jätnud tähelepanuta, et mõlemat tema poolt nimetatud kahjulikku tagajärge saab ta ise edukalt vältida, kui loobub distsipliinirikkumiste toimepanemisest. Lisaks on vangla meditsiiniosakond selgelt kinnitanud, et tegelikult ei ole tal kartserikaristuse kandmiseks tervisest tulenevaid takistusi, terviseprobeemide süvenemist pole täheldatud ning läbivaatustest, psühhiaatri vastuvõtust ja tema poolt määratud ravist on ta ise loobunud. Piisavat põhjust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide üksikvangistuse lubamatusele. VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu võimaldab kinnipeetavale määrata kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise. Riigikohus pole pidanud oma lahendis nr 3-3-179-12 erinevate distsiplinaarkaristuste järjestikku täitmisele pööramist õigusvastaseks ning on märkinud, et karistuse täitmisele pööramise saab üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg. Samuti pole taotleja arvestanud, et kehtivas halduskohtupraktikas ei peeta isegi õigusliku aluseta määratud kartserikaristust iseenesest inimväärikuse alandamiseks ega niisuguseks tagajärjeks, mida ei saaks näiteks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada.
5.Lisaks on antud asjas olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seepärast, et ta on suvatsenud esitada esialgse õiguskaitse taotluse talle määratud karistuste täitmise suhtes. VangS § 65 lg 6 näeb nimelt ette, et karistust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu selle määramisest täitmisele pööratud. Kartserirežiimilt vabastamine kartserikaristuse kandmise ajal kahjustab avalikku huvi veel ka selle läbi, et loob ohu vangla julgeolekule. Seda seetõttu, et pidvalt vanglas kehtivaid nõudeid rikuva kinnipeetava kartserist ajutiselt tavarežiimile üleviimise fakt võib juba iseenesest mõjutada teiste kinnipeetavate

käitumist ja suhtumist ning ärgitada ka neid mitte täitma vanglas kehtivaid nõudeid. Samuti võib taotleja mõjutada teisi kinnipeetavaid konkreetsete kokkupuutumiste läbi.

6.Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid vaidemenetluse või hilisema võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles vangla julgeoleku tagamises seisneva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust kohaldada tema poolt soovitud esialgse õiguskaitse vahendit ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja