SM hagi T AS vastu töölepingu ülesütlemise tühise tuvastamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
28 874,58 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: SM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Siiri Schneider ja Rando Antsmäe Kostja: T AS (registrikood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindaja vandeadvokaadid Tauno Tark ja Allar Aru
Istungi toimumise aeg
11. oktoober 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata T AS taotlus töölepingu lõpetamiseks ringkonnakohtus.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja T AS kanda.
5.Välja mõista T AS-lt menetluskulude hüvitis 2842 eurot SM kasuks.
6.T AS on kohustatud tasuma SM-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SM esitas Harju Maakohtule 21.10.2015 hagi T AS vastu. Hageja palus tuvastada kostja töölepingu 01.10.2015 ülesütlemise avalduse tühisus ja töösuhte jätkumine. Selles osas palus hageja tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi eest 02.10.2015 kuni 20.10.2015 summas 595,79 eurot ja täiendavalt perioodi eest alates 21.10.2015 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani, võttes saamata jäänud töötasu arvestamisel aluseks keskmise tööpäevatasu 45,83 eurot iga kalendaarse tööpäeva eest.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures 09.11.2010 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel Muuga sadamas dokkerina. Kokku on hageja töötanud kostja ja tema õiguseellaste juures üle 20 aasta. Hageja valiti 28.11.2014 kostja juures töötava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) usaldusisikuks. 15.12.2014 saadeti selle kohta kostjale teatis. 06.05.2015 saatis EMSA kostjale tähitud postiga ametiühingu usaldusisiku valmiste kohta korduva teate, kuna 06.05.2015 ajalehes Delovõje Vedomosti väitis kostja juhatuse liige EL, et ei ole teadlik ettevõttes valitud usaldusisikust. Kostja juhatuse liige EL on alates hageja usaldusisikuks valimisest keeldunud temaga kohtumistest.
3.Kostja hakkas hagejat ametiühingu usaldusisikuks valimise tõttu kiusama ja ignoreerima. Kostja alustas 08.05.2015 hageja suhtes sisejuurdlust, kuna kostja kasutas 07.05.2015 territooriumile sisenemiseks pääsla 2 asemel pääslat 1. 27.05.2015 tehti hagejale rikkumise eest hoiatus. 10.09.2015 sai hageja kostjalt hoiatuse selle kohta, et ta töötas 31.08.2015 ilma kaitsekiivrita. Kostja juhatus otsustas 30.09.2015 hagejaga sõlmitud töölepingu 01.10.2015 erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel.
4.Ülesütlemine ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ja on tühine. Ülesütlemine omab ilmselget seost hageja tegevusega töötajate esindajana, mis on vastuolus nii ametiühingute kui töölepingu seadusega. Ülesütlemise avalduse kohaselt oli lepingu ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et hageja osales 14.09.2015 kostja kontori ees EMSA avalikul koosolekul ebaõigete avaldustega, millega kahjustasid tööandja mainet. Hageja ei teinud kostja kohta ebaõigeid avaldusi. Kuna kostja ütles töölepingu üles seonduvalt hageja tegevusega EMSA avalikul koosolekul, on tööleping üles öeldud hageja ametiühingualase tegevuse tõttu töövälisel ajal. Lepingu ülesütlemine on seetõttu vastuolus organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooniga (ILO nr 98), samuti TLS § 92 lg 2 p-ga 4.
5.Väär on ülesütlemise avalduse väide, et kostja tegi hagejale hoiatuse töölepingu p 4.2 ning tööohutusjuhendi T-16 SCH 240 ja DE 52 konteinerlaadurijuhile p 3.2 nõuete täitmata jätmise eest. Ilmselt pidas kostja silmas 29.06.2015 juhtumit, kui hageja juhitud konteiner-
veduk riivas rattaga teisaldatavat plastmassist klotsi. Selle juhtumi eest kostja hoiatust ei teinud. Klotsi väärtus on kostjale hüvitatud.
6.Väär on ülesütlemise avalduse väide, et kostja selgitas hagejale 10.09.2015 hoiatuse teatavaks tegemisel, et järgnev rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samuti ei ole õige väide, et Tööinspektsioon ei tuvastanud kostja tööohutuse valdkonnas mingeid olulisi rikkumisi. Tööinspektsioon tegi kostjale 11.09.2015 ettekirjutuse, millest nähtuvad mitmed puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätete täitmisel.
7.Väär on ülesütlemise avalduse väide, et 28.09.2015 ei jõudnud tööandjani infot hageja tööle hilinemise kohta. Hageja teavitas purunenud autorehvi tõttu tööle hilinemisest dokkerite brigadiri kohusetäitjat kell 07:41. Vahetus algas kell 08:00, kostja jõudis tööle 08:35. Sellel hommikul laevu lossida ei olnud, mistõttu tööseisakut hageja hilinemise tõttu ei tekkinud.
8.Kostja motiiv töölepingu ülesütlemiseks seisnes selles, et selle tulemusel vabanes kostja juhatuse liige EL tema suhtes Tööinspektsioonis EMSA avalduse alusel algatatud järelevalvemenetlusest AÜS § 211 lg 2 täitmise osas.
9.Kostja küsis EMSA-lt arvamust hageja töölepingu ülesütlemise kohta (TLS § 94 lg 1), kes leidis, et töölepingu ülesütlemine hagejaga ei ole põhjendatud ja on vastuolus seadusega. Kostja EMSA arvamusega ei arvestanud ega põhjendanud arvamuse arvestamata jätmist (TLS § 94 lg 2).
10.Hageja töölepingu ülesütlemisele eelneva kuue kuu keskmine tööpäeva tasu oli 45,83 eurot. Hagi esitamise ajaks on saamatajäänud töötasu nõue sissenõutavaks muutunud summas 595,79 eurot (02.10.2015-20.10.2015, s.o 13 päeva). Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus juhul, kui tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 01.10.2015 TLS § 107 lg 2 ja 3 alusel.
12.Kostja sai teada hageja usaldusisikuks valmimisest 08.05.2015. Paljasõnaline ja tõendamata on väide, et hageja usaldusisikuna soovis kostja juhatuse esimehega korduvalt kokku saada. Kostja ei ole hagejat lausjälginud. Töö iseloomust tulenevalt on kostja kohustatud kõikide oma töötajate tegevust kõrgendatud tähelepanuga jälgima ja kontrollima. Hageja on pärast usaldusisikuks saamist vähem kui kuue kuu jooksul toime pannud vähemalt 4 rikkumist, mis näitab tema muutunud suhtumist tööandjasse. Hageja muutus tööandja suhtes põlgavaks ja lugupidamatuks. Ekslik on hageja arvamus, et usaldusisik ei pea teiste töötajatega samas ulatuses täitma töösuhtele kehtivaid õigusakte ja eeskirju.
13.Ebaõige on väide, et hageja ei pannud enne 08.05.2015 toime ühtegi rikkumist. 19.04.2013 tehti hagejale hoiatus töökorraldusreeglite rikkumise eest.
14.Töösuhte lõpetamise põhjus oli selles, et hageja eiras hoiatusest hoolimata kostja mõistlikke korraldusi ja rikkus töökohustusi. Kostja hoiatas, et järgmisele rikkumisele võib järgneda töölepingu lõpetamine. Sarnaste rikkumiste eest on hoiatatud ka teisi töötajaid, mistõttu on ebaõige väide, et tööleping öeldi üles hageja usaldusisiku staatuse tõttu.
15.Ülesütlemisavalduses esitatud väited on õiged ja ülesütlemine ei ole tühine. 07.05.2015 rikkus hageja oluliselt läbipääsukorda, kuna sisenes tööandja territooriumile vale pääsla kaudu. 29.06.2015 rikkus hageja tööohutusjuhendit ja konteinerlaadurijuhiseid ning lömastas sellest tulenevalt tööandjale kuuluva töökorralduse vahendi. Ebaõige on väide, et
selle eest ei ole hagejale hoiatust tehtud. Hagejat hoiatati juhatuse otsusega nr 82, mis tehti hagejale allkirja vastu teatavaks. 31.08.2015 oli hageja töötsoonis ilma kaitsekiivrita. Töötajat on selle rikkumise eest hoiatatud, samuti selgitatud tööandja õigust tööleping lõpetada. 14.09.2015 avalikul koosolekul esitas hageja mitmeid valeväiteid, öeldes mh, et kostja töötajatel on halvad töötingimused ja nõutakse võrreldes teiste Euroopa riikidega ebareaalselt intensiivset tööd. Samuti kahjustas hageja kostja mainet ja kutsus töötajaid üles tööandjale vastu hakkama. Hageja ei teinud töötajate huvide või reaalselt tööohutuse parandamisega seonduvaid ettepanekuid, vaid halvustas tööandjat.
16.Ebaõige on hageja väide, et töölepingu ülesütlemise motiiv oli järelevalvemenetluse alt vabanemine. Kuna hageja pani rikkumised toime mais ja juunis, oli tööandjal õigus töösuhe lõpetada juba juunis. Tööinspektsiooni protokoll koostati 08.09.2015.
17.Kostja täitis seadusest tulenevaid nõudeid EMSA-lt töölepingu ülesütlemise kohta arvamuse küsimisega. Tööandjal ei ole kohustust arvamusega nõustuda. Ka osa kostja töötajatest nõustus, et hagejaga töölepingu lõpetamine on põhjendatud, mis näitab, et hageja ei käitunud tegelikult töötajate huvides. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas pooltevahelise töölepingu kostjapoolse 01.10.2015 ülesütlemise tühisuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.10.2015-29.06.2016 eest 8524,38 eurot ja alates 03.06.2016 kuni otsuse täitmiseni, täitmise peatamise korral kuni jõustumiseni 45,83 eurot iga kalendaarse tööpäeva eest. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks ja tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks osas, milles tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 5243,97 eurot koos viivistega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
19.Otsuse kohaselt on omaks võetud või vaidlustamata järgmised asjaolud: pooled sõlmisid 09.11.2010 töölepingu, mille kohta vormistasid viimati lepingudokumendi 01.06.2012 ja mille alusel hageja töötas kostja juures dokkerina, aga sama tööd oli hageja kostja õiguseellaste juures ja sisuliselt samas ettevõttes teinud alates 1994. aastast; 01.06.2012 lepingudokumendi lisaks oli dokkeri ametijuhend; kostja juhatus kehtestas 26.11.2013 otsusega uued töökorralduse reeglid; osa kostja töötajaid kuulub ametiühingusse, milleks on EMSA vastav osakond; hageja valiti 28.11.2014 ametiühingu usaldusisikuks; 14.09.2015 toimus kostja kontori ees pikett, kus esines sõnavõtuga ka hageja; piketi kohta avaldati eelnev teave ajakirjanduses; kostja leidis, et piketil rikkus hageja töösuhtest tulenevaid kohustusi ja küsis esindaja vahendusel 16.09.2015 arvamust EMSA-lt, kes pidas kostja hoiatusi ja töölepingu ülesütlemist põhjendamatuks; samuti küsis kostja arvamusi teistelt töötajatelt, kellest mitmed toetasid töölepingu lõpetamist; kostja juhatus otsustas 30.09.2015 otsusega nr 127 öelda hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles; kostja esitas hagejale 01.10.2015 töölepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu samast päevast üles.
20.Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama kostja. Kostja tugineb sellele, et hageja rikkus korduvalt töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3). Rikkumine ülesütlemise alusena on lubatav, kui selle tõttu ei saa enam eeldada töösuhte jätkamist, sellele on vähemalt üldjuhul eelnenud tööandja hoiatus ja ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist.
21.Tuvastatud ei ole, et hageja rikkus oma avaldustega 14.09.2015 piketil ja selle kokkukutsumise teates töökohustusi või eiras kostja mõistlikke korraldusi. Samuti ei ole tuvastatud hageja ebalojaalne või kostjat halvustav käitumine ja valeandmete avaldamine. Tunnistaja EK ütlustega on tuvastatud, et hageja sõnavõtus nõuti tööohutuse tagamist tööandja poolt ja kuna Eestis on töö ebamõistlikult intensiivne, siis ka kohtlemist nagu mujal maailmas. Tunnistaja ütluste kohaselt andis hageja ilmselt intervjuu ajakirjanikele, aga selle sisu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistaja AM ütlustega on tuvastatud, et hageja kõneles kohtumistest kostja administratsiooniga, mis toimusid juunis ja septembris 2015. Samuti käsitles hageja sõnavõtt probleemi, et ametiühingu usaldusisikut kostja juhatus ei tunnusta ning puudub sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandja vahel. Kostja esitatud videosalvestiste alusel on tuvastatud, et pikett toimus rahumeelselt ja organiseeritult ning sellel kõneles teiste seas ka hageja. Sõnavõtt käsitles ametiühingu usaldusisiku tunnustamise problemaatikat ja tööohutust. Piketil osalejad kandsid plakateid, millel on aru saada tähelepanu suunamist kostja ettevõttes kujunenud probleemidele tööohutuse, töökoormuse ja sotsiaalse dialoogiga. Kostja oli piketi toimumise päevaks oma kontori piketi toimumise kohast ära viinud Muugale. Seepeale ütles hageja, et kostja juhtkond põgeneb töötajate eest. Kostja esitatud fotolt ja salvestistest nähtub, et mh nõudsid töötajad piketil paremaid töötingimusi. Hageja teade piketi toimumise kohta kirjeldab hageja senist tegevust usaldusisikuna ning sisaldab selgitusi töötajate ja tööandja dialoogi jätkamise vajalikkuse kohta, samuti kollektiivlepingu sõlmimise initsiatiivi ja kutset tulla piketile, et avaldada meelt sotsiaalsete tagatiste poolt. Sellises kontekstis kasutatud väljendid töötajate mahamurdmise või jalust maha löömise ja litsumise või lömastamise kohta on emotsionaalsed ning teenivad mõistlikult eesmärki kutsuda töötajaid üles oma õiguste eest seisma. Teave koondamiste kohta ei ole ebaõige, sest tunnistaja AM ütluste järgi toimus kostja juures koondamisi septembrist 2014 kuni septembrini 2015. Samuti on õige väide kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Usaldusisiku senise tegevuse kirjeldamine, kollektiivlepingu propageerimine, tööohutuse tagamise nõudmine, töötingimuste kritiseerimine ja tööandjale liiga suure töömahu etteheitmine ei ole olemuselt sellised avaldused, mida tuleks tõlgendada valeandmete avaldamise ja halvustamisena. Iga töötaja võib mõistlikult esitada avaldusi, soove ja ettepanekuid töötingimuste parandamiseks. Tõendatud on, et tööohutuse tagamisega oli kostjal probleeme veel vahetult enne piketti, seega võis hageja sellest ka kõneleda. Samuti võis hageja õigustatult viidata kostja juhtkonna põgenemisele, kui kostja sulges oma kontori piketi toimumise päevaks.
22.Kostja tugines töölepingu ülesütlemisel ka sellele, et hageja ei kandnud 31.08.2015 kiivrit. Sel päeval kiivri osalise mittekandmise üle pooled ei vaidle, samuti ei ole vaidlust, et kostja hoiatas hagejat selle rikkumise eest juhatuse 10.09.2015 otsusega nr 104. Tähelepanuta jäävad poolte väited, mis käsitlevad kiivri kandmist enne ja pärast 31.08.2015, kuna need ei oma tähtsust. Õige on hageja väide, et rihmadeta kiivri osaline mittekandmine pidevat kummardamist nõudva töö ajal ei ole nii oluline rikkumine, et sel alusel võiks töölepingu ilma eelneva hoiatuseta üles öelda. Kui hagejal oli kiiver mitu korda peast tulnud ja kostja ei olnud eelnevalt ise pööranud tähelepanu vajadusele anda kummardamist nõudva töö tegijale rihmadega kiiver, siis ei ole kiivri mittekandmine oluline tööohutusnõuete ja otsuses nr 104 loetletud tingimuste rikkumine. Pärast juhtumit anti hagejale rihmadega kiiver.
23.Pooled vaidlevad siinkohal mh selle üle, kas kostja hoiatas hagejat kohaselt. Otsuse nr 104 põhjal on tuvastatud, et hagejat hoiatati töölepingu p 4.1, ametijuhendi p 3.6 ja reeglite p 11.4.7 nõuete rikkumise eest. Tunnistaja VK ütlustest nähtub, et tunnistaja tutvustas otsust hagejale, sh tõlkis selle vene keelde. Ta tutvustas otsust mahuga üks lehekülg, millele hageja märkis oma mittenõustumise. Tunnistaja ütles hagejale ka seda, et järgmine rikkumine võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Tunnistaja TS ütluste järgi tutvustas tema hagejale
lühidalt otsusele lisatud sisejuurdluse kokkuvõtet. Kokkuvõtte sisulise osa viimases lõigus on viide sellele, et TLS § 88 lg 3 võimaldab hoiatusest mittehooliva ja töökohustusi jätkuvalt rikkuva töötajaga töölepingu üles öelda. Õige ei ole hageja seisukoht, et tunnistaja ütlused on asjaolude tuvastamisel aluseks võetud osas ebausaldusväärsed seetõttu, et tunnistajad kajastasid erinevalt VK viibimist TS kabinetis. Ütluste andmise ajaks oli kõnealustest sündmustest möödunud üle poole aasta ja inimesed ei pea detailselt mäletama teiste isikute juuresviibimist. Samas on usutav, et tunnistajad mäletasid õigesti otsuse hagejale tutvustamise asjaolusid. Eelnevast järeldub, et 31.08.2015 rikkumise eest hoiatas kostja hagejat viisil, et sellest oli mõistlikult aru saada tahe öelda tööleping järgmise piisavalt sarnase rikkumise tagajärjel üles. Eelkõige eelnevate rikkumiste loetlemisest sisejuurdluse kokkuvõttes ja mingisugusegi üldistava selgituse puudumisest tuleneb, et töölepingu järgmine ülesütlemine saanuks olla ülesütlemise alus juhul, kui töötaja rikkunuks samalaadset või vähemalt võrreldavat kohustust. Tööandja hoiatus TLS § 88 lg 3 tähenduses peab olema sõnastatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2). Eelkõige peab töötajale olema arusaadav uuele rikkumisele järgnev tagajärg, aga ka see, millise rikkumise korral võib see tagajärg saabuda. Ei saa mõistlikult eeldada, et iga järgmine rikkumine sõltumata selle laadist ja sisust võib olla töölepingu ülesütlemise alus, kui tööandja ei ole sellist tahet selgelt avaldanud. Kuna tuvastatud on, et 14.09.2015 piketil avaldatuga hageja oma kohustusi ei rikkunud, siis puudub hagejale ette heidetav rikkumine, mis oleks järgnenud 31.08.2015 rikkumisele. Seetõttu ei anna otsusega nr 104 ja selle tutvustamisel tehtud iseenesest kohane hoiatus alust tööleping üles öelda. Kostja ei ole tõendanud, et hagejat oleks varem hoiatatud piisava selgusega. Tingimustele vastav varasem hoiatus ei nähtu ühegi ajaliselt eelneva väidetava rikkumise kohta koostatud dokumendist. Juhatuse 10.07.2015 otsus nr 82, 21.05.2015 otsus nr 57 ja 19.04.2013 otsus nr 35 ei sisalda avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta. Lisaks nähtub otsusest nr 104 ja sellele lisatud sisejuurdluse kokkuvõttest, et kostja ei pidanud 31.08.2015 rikkumise järel olukorda selliseks, et esineks alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks, vaid pidas kohaseks mõjutusvahendiks töötaja hoiatamist.
24.Kuigi on tuvastatud, et ülesütlemise alusena nimetatud rikkumine toimus, siis ei ole see nii oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud.
25.Kostja heidab ülesütlemise avalduses hagejale ette liikluskorraldusvahendi (klotsi) kahjustamist 29.06.2015. Sündmuse üle pooled ei vaidle, erimeelsus on kahjustamise ulatuses. Kuna pooled on üksmeelsed, et kahju ei ole oluline, ei võimalda see alus ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 7 järgi. Otsuses nr 82 märkis juhatus, et hageja rikkus tööohutusjuhendi ja konteinerlaaduri juhile kehtestatud nõudeid, mille rikkumist hageja möönab. Rikkumine ei ole vähese varalise kahju ja selle kohese hüvitamise tõttu sedavõrd oluline, et töösuhte jätkamist ei saaks enam eeldada, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud. Seetõttu ei ole klotsi täpse kahjustamise ulatus ja taastamine olulised.
26.Kostja heidab ülesütlemise alusena hagejale ette 07.05.2015 tööandja territooriumile sisenemist vale pääsla kaudu. Selle üle pooled ei vaidle. Otsuses nr 57 viitab juhatus reeglite p-de 3.3 ja 10.1.8 ning kostja kehtestatud läbipääsukorra rikkumistele. Reeglite p-d 3.3 – 3.5 käsitlevad tööle saabumise registreerimist. Punkti 3.5 kohaselt on tööandjal registreerimiskohustuse rikkumisel õigus lugeda töötaja hilinenuks ja mitte lubada teda tööle enne registreerimiskohustuse täitmist. Reeglitest ei tulene, et registreerimise korra rikkumise tagajärg on töötaja hoiatamine või töölepingu lõpetamine. Kostja ei toonud esile, et ta oleks kasutanud reeglites selgelt ette nähtud tööandja õigusi reageerimaks vale pääsla kaudu sisenemisele. Lisaks nähtub ÜS 13.05.2015 ettekandest, et läbipääsukord oli uus ja
vajas selgitamist. Kostja juhatus otsustas eelviidatud otsuses samuti, et korda tuleb hagejale selgitada. Ebaselge korra rikkumist ei saa pidada oluliseks ega töölepingu lõpetamise aluseks. Tööandja peab enne töötaja karistamist hoolitsema korra selguse ja selle piisava selgitamise eest. Õige on hageja seisukoht, et 07.05.2015 vahejuhtumist kuni töölepingu lõpetamiseni oli möödunud rohkem kui mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses. Mõistliku aja kestuseks tuleb üldjuhul pidada kolme kuud, mis on piisav rikkumise raskuse ja töösuhte jätkamise võimaluste hindamiseks. Sõltuvalt asjaolude lihtsusest võib antud juhul mõistlik aeg olla pigem lühem. Kostja sai ebaõige pääsla kaudu sisenemisest teada 08.05.2015, töölepingu ütles ta üles 01.10.2015. Seega ei öelnud kostja töölepingut sellele alusele tuginedes üles mõistliku aja jooksul. Lisaks ei ole hinnatav rikkumine sedavõrd oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud.
27.Kostja tugines ka hageja palgaandmete avaldamisele kaastöötajatele 19.04.2013. Õige on kostja seisukoht, et otsuses nr 35 kirjeldatud töötasu andmete avaldamine teistele töötajatele on lubamatu, kui pooled on palgasaladuses kokku leppinud. Siiski ei saa kostja sellele antud juhul edukalt tugineda, sest rikkumisest teadasaamisest kuni töölepingu lõpetamiseni oli möödunud oluliselt rohkem kui mõistlik aeg. Kostja ei ole ise käitunud hageja suhtes lojaalselt, avaldades kõigile kaastöötajatele hagejale etteheidetavate rikkumiste loendi.
28.Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid (TLS § 92 lg 1 p 4). Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud eelnimetatud põhjusel (TLS § 92 lg 3), kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles samas seaduses lubatud alusel. Kostja ei ole tõendanud, et esineks muu alus töölepingu ülesütlemiseks.
29.Kostja taotlus töölepingu kohtus lõpetamiseks jääb rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli ametiühingu usaldusisik ja teda tuleb käsitleda töötajate esindajana. Hageja saab seega tugineda erireeglitega kehtestatud suuremale kaitsele. Tähtsust ei oma, kas hageja tegelikult oli asunud täitma kohustusi usaldusisikuna ja kas ta oli proovinud kostja juhtkonnaga kontakti saada. Ametiühingu usaldusisikule ette nähtud kaitse sisustamisel saab lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ põhjendustes kajastatud eesmärkidest. Direktiivi kohaselt on töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistiku eesmärgiks mh ettevõttes dialoogi tugevdamine, vastastikuse usalduse edendamine, samuti teavitamise ja nõustamise tõhustamine. Selleks tuleb edendada töötajate kaasamist ettevõtte käitamisse ja tulevikuplaanidesse. Nende eesmärkidega on kooskõlas, et töötajate esindajad tõstatavad ettevõtte juhtkonna ees teemad, mis on töötajate jaoks olulised ning võivad aidata kaasa töö tegemise ja töökeskkonna parandamisele. Kui tööandja lõpetab töölepingu töötajate esindajaga vahetult pärast seda, kui esindaja on avalikult väljendanud oma rolli töötajate huvide kaitsel, siis on tööandja käitunud viisil, mis väljendab töötajate esindajast vabanemise soovi. Eelkõige sellises olukorras on oluline, et AÜS ja TLS sätetega ette nähtud kaitse kohalduks ja töölepingut töötajate esindajaga ei saaks alusetult lõpetada.
30.Kostja sai hageja rollist ametiühingu usaldusisikuna teada hiljemalt 08.05.2015, kuid pidi juba enne seda teadma, et osa kostja töötajatest osalevad EMSA ametiühingutegevuses. Seega pidi kostja 08.05.2015 EMSA-lt teate saamisel ka mõistma hageja kui töötajate usaldusisiku staatust ja vastavalt sellele toimima. Kuna vale pääsla kasutamisega seotud hageja rikkumist asus kostja menetlema 08.05.2015, siis tuleb lähtuda sellest, et kostja teadis ülesütlemise avalduse aluseks olevate asjaolude menetlemisel nii ametiühingust kui ka hageja rollist selle usaldusisikuna. Töösuhte saaks kohtus lõpetada seega juhul, kui see ei oleks poolte huve arvestades mõistlikult võimalik.
31.Poolte huve arvestades on töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik. Hageja soovib tööd kostja juures jätkata. Ta on sama tööd teinud üle 20 aasta. Hageja jaoks on oluline kaastöötajatega endise usaldussuhte taastamine. Töötajate esindaja ei saa oma rolli kohaselt täita, kui laseb ennast töökohalt põhjendamatult kergesti lahkuma sundida. Ka mitmete kolleegide arvates on hageja tööle naasmine põhjendatud, millest järeldub, et hageja leiaks taas tööle asudes eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi. Kostja on suur ja olulise käibega ettevõte, kelle juures hageja töötas dokkerina. Kostja tegevusest moodustab olulise osa sadama- ja terminaliteenindus. Isegi kui vastavad töömahud ajutiselt vähenevad, siis ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei ole pakkuda dokkerile tööd. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja töötegemise viis ja laad on ohtlikud. Kostja loetletud rikkumised ei ole sellised, mis võimaldavad käsitleda hagejat kui kroonilist töökohustuste rikkujat või ohtlikku töötajat. Pigem on kostja etteheited otsitud ja töölepingu ülesütlemise tegelikuks sooviks on soov vabaneda töötajate esindajast. Seda kinnitab ka kostja käitumine, kes teatas kohe 01.10.2015 Tööinspektsioonile hagejaga töölepingu lõpetamisest, sest seeläbi vabanes kostja ühtlasi ka järelevalvemenetlusest. Kostjal on kohustus leppida sellega, et tema töötajad võivad endale valida esindaja ametiühingu kaudu. Järelikult on töösuhte jätkumine ka kostja huve kaaludes mõistlikult võimalik. Tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui ta tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega. Kostja ei tõendanud muud töölepingu ülesütlemise alust.
32.Hageja nõue tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks. Tagatise andmise kohustusest tuleb hageja vabastada. Hageja tuleb uuesti kostja juurde tööle lubada ja kostja peab talle maksma kokkulepitud töötasu.
33.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnetava hüvitise brutosumma kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostja ei esitanud kahjuhüvitise nõudele vastuväited. Põhimõtteliselt on põhjendatud ka edasiulatuva hüvitise väljamõistmine kuni otsuse jõustumiseni. Selles osas tuleb resolutsiooni sõnastamisel arvestada otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega. Sama aja eest ei ole hagejal õigust hüvitist saada. Apellatsioonkaebus
34.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ning võimalik edasiulatuv töötasu, samuti osas millega jäeti rahuldamata kostja taotlus töölepingu lõpetamiseks ja tunnistati töölepingu ülesütlemise tühisus viivitamatult täidetavaks ja menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja lõpetada hageja ja kostja vahelise töölepingu alates 01.10.2015 ja jätta menetluskulud hageja kanda.
35.Maakohus hindas valesti tõendeid ja asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus rikkus põhjendamiskohustust ja kohaldas valesti materiaalõigust.
36.Maakohus tuvastas ebaõigesti töölepingu ülesütlemise tühisuse. Vastuolus seaduse sisu ja mõttega ning tööohutusreeglitest kinnipidamise eesmärgiga on maakohtu seisukoht, et tööleping on võimalik üles öelda vaid juhul, kui töötaja on hoiatusele järgnevalt rikkunud samalaadset või vähemalt võrreldavat kohustust. Maakohus tuvastas, et hageja pani toime neli rikkumist, millest neli on tööohutusalased rikkumised.
37.Töölepingu ülesütlemiseks ei ole nõutav, et töötaja eiraks just üht ja sama või samalaadset korraldust või tööülesannet mitu korda. Erilaadiliste rikkumiste esinemine viitab isegi suuremale töökohale mittevastavusele. Maakohus jättis need kostja seisukohad tähelepanuta. Kõikide toime pandud tööohutusalaste rikkumiste puhul on rikutud reeglite
täpne järgimine olnud vajalik, et säästa ja kaitsta kostja töötajate elu ning tervist. Kohus pidi need asjaolud arvesse võtma kogumis, mitte igat rikkumist kunstlikult ja formaalselt eraldama. Hageja rikkumised olid kostja igapäevase töö iseloomu ja keskkonda arvesse võttes ülimalt tõsised, mis annavad aluse ka ilma eelneva hoiatuseta tööleping erakorraliselt üles öelda.
38.Põhjendamatud on kohtu väited, et tõendatud ei ole piisavalt selge hoiatamine enne 10.09.2015 (nõuetele vastava) hoiatuse tegemist. TLS ei näe ette, millises vormis peab hoiatus olema tehtud. Tõendeid ja tehiolusid ei ole kogumis hinnatud. Hoolimata sellest, et hageja rikkumised olid sellised, mis ei eelda hoiatuse eelnemist töölepingu ülesütlemisele, on hagejat nõuetekohaselt hoiatatud. Enne 10.09.2015 hoiatati hagejat 19.04.2013 otsusega nr 35, 21.05.2015 otsusega nr 57 ja 10.07.2015 otsusega nr 82. Vaidlust ei ole, et juhatuse otsused on hagejale kätte toimetatud. Kõikide otsuste puhul järeldas kohus, et need ei sisalda avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta. Kohus hindas tõendeid valesti. Iga keskmine mõistlik töötaja peab pärast ohutusnõuete rikkumise tuvastamist aru saama, et tööandja juhtkonna poolne kirjalik hoiatus kujutab endast hoiatust TLS § 88 lg 3 tähenduses. Kohtuotsusest ei tulene, millistele kriteeriumitele oleks vastavad juhatuse otsuse sõnastused pidanud vastama. Hageja ei saanud hea usu põhimõttest lähtuvalt eeldada, et rikkumistele järgnenud kirjalikud hoiatused ei sisaldanud endas sisulist hoiatust, mis on suunatud töötaja distsiplineerimisele. Ka tunnistajate VK ja TS ütlustega on tuvastatud, et töötajatele juhatuse otsuseid ja hoiatusi esitledes alati hoiatatakse ka suuliselt, et järgmine rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kohus jättis arvestamata, et hagejat oli korduvalt suuliselt töölepingu ülesütlemise osas hoiatatud. Rikkumiste laadi ja korduvust arvestades ei muudaks hoiatusele sõnade „töösuhte lõpetamise eest“ lisamine rikkumisi olematuks ega väheoluliseks ega hageja arusaama tema faktilisest ja õiguslikust olukorrast.
39.Maakohus leidis ebaõigesti, et ajaperiood 07.05.2015 ja 19.04.2013 rikkumisest kuni töölepingu ülesütlemiseni ei olnud mõistlik. Maakohus ei selgitanud, kuidas ta jõudis hinnangule, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks alates rikkumisest on kolm kuud. Kohus jättis hindamata kõik tuvastatud rikkumised kogumis. Hagejal oli aega oma käitumist ja töö tegemise hoolsust parandada, kuid ta ei teinud seda. Maakohtu lähenemine, et kui pärast igat rikkumist ei ole töösuhet erakorraliselt lõpetatud, kaotab tööandja võimaluse nt pärast neljandat rikkumist töösuhet üles öelda, tuginedes mh ajaliselt varasematele rikkumistele, on vastuolus töösuhte erakorralise lõpetamise regulatsiooni mõttega.
40.Kohtu järeldused seoses töösuhte lõpetamisega põhjusel, et hageja oli töötajate esindaja ja töösuhe lõpetati pärast avalikku piketti, on meelevaldsed. 14.09.2015 piketil avaldatut ei saa vabandada töötajate esindaja staatusest tuleneva väidetava „puutumatusega“. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja selgitusele, et töölepingu lõpetamine otsustati enne piketti ja oli seotud korduvate kohustuste rikkumisega. Kohtuistungil uuritud videotõendist nähtub ja kuuldub, et alates 0:12 on nähtav hageja, kes valmistub avalikult kõnelema. Alates 3:09 kõneleb EMSA esimees JL, kes tsiteerib hagejat „ennekõike me oleme T AS-s pidevas ohus, st meie liikmed. Töö intensiivsus on kasvanud üle mõistuse, ennekõike pärast viimase 20 dokkeri koondamist möödunud sügisest. Siin usaldusisik ütles ilusti välja, et töö intensiivsus 2012. aastast tänaseni on kasvanud ehk tunnis töödeldava kauba maht kuni 37%, nagu võis temast aru saada täpselt“. Hageja esitas avalikul koosolekul mitmeid valeväiteid, öeldes mh, et kostja töötajatel on halvad töötingimused ja nõutakse võrreldes teiste Euroopa riikidega ebareaalselt intensiivset tööd, ning kahjustas kostja mainet. Hageja nimetatud väited ei vasta tõele. Kostja on alati pidanud tööohutuse tagamist oluliseks ning läbinud korduvalt positiivselt Tööinspektsiooni kontrolle.
41.Hageja avalikustas ka pöördumise, mis on täis üleskutseid hakata tööandjale vastu ning on täis valesid ja tööandja mainet kahjustavaid väiteid. See ei ole kooskõlas töötaja kohustusega hoiduda tööandja maine kahjustamisest, sest avaliku koosoleku ainus eesmärk oli kostja maine kahjustamine meedias ja partnerite eest, mitte töötingimuste paremaks muutmine. Kohus jättis hindamata hageja poolt televisioonile öeldud väite, et kostja juhtkond põgeneb töötajate eest. Taoline väide ei seondu usaldusisiku eesmärgiga muuta töötajate olukorda paremaks. Hageja ei teinud kostjale kunagi töötajate huvide või reaalselt tööohutuse parandamisega seonduvaid ettepanekuid. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Piketil ebaõigete andmete ja halvustavate väidete esitamine on tekitanud mõistlikus kliendis või tarbijas usaldamatuse tööandja vastu, kuna eelnevaid väiteid kajastati hageja initsiatiivil laialdaselt meedias.
42.Maakohus jättis valesti töölepingu lõpetamata. Kostja palub töölepingu lõpetada ringkonnakohtul. Maakohtu järeldused töösuhte jätkamise kohta on põhjendamatud. Hageja rikkumisi ja käitumise laadi silmas pidades ei ole töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik. Viited töötajate esindaja erilise kaitse kohta ei oma käesolevas asjas määravat tähendust, kuna töötajate esindajale ei saa rakenduda puutumatus tööohutusalaste eeskirjade rikkumiste osas. Maakohus jättis arvestamata, et kuigi usaldusisikul on teatud eeliseid, saab seaduste ja tööandja kehtestatud eeskirjade täitmist nõuda usaldusisikult samal määral nagu teistelt töötajatelt. Oma töökohustusi korduvalt rikkunud usaldusisikuga võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Hageja ei täitnud sisulisi töötajate esindaja ülesandeid. Hageja ei ole teinud ühtegi ettepanekut töötingimuste parandamiseks või kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kõik vastupidised väited on paljasõnalised ja valed.
43.Üllatav on kohtu põhjendus, et tähtsust ei oma, kas hageja tegelikult oli asunud usaldusisiku kohustusi täitma ja kas ta oli proovinud kostja juhtkonnaga kontakti saada. Selline põhjendus ei ole kooskõlas AÜS ja TUIS eesmärgiga. Kui usaldusisik ei astu sisulisi samme töötajate esindajana, on võimalik ära kasutada formaalset staatust ja hoolimata rikkumistest, vältida töösuhte lõppemist. Töösuhte jätkumine ei ole mõistlikult võimalik. Töötajad valisid oktoobris 2015 uue usaldusisiku, kellega läbirääkimiste käigus sõlmiti kollektiivleping. Töötajad on uue usaldusisikuga väga rahul ja on seisukohal, et töösuhte jätkumine hageja ja kostja vahel ei ole mõistlikult võimalik ega vajalik. Seega on väär ka maakohtu seisukoht nagu oleks hageja kolleegide arvates tema tööle naasmine põhjendatud ning et hageja leiaks eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi.
44.Kuna maakohus rahuldas hagi ebaõigesti, jaotas ja määras ta ebaõigesti kindlaks ka menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses
kordab kostja suures osas väiteid, millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
47.TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise korral peab kohus hindama, milliste faktiliste asjaolude alusel on tööandja töölepingu üles öelnud ja kas töötaja rikkumised olid sedavõrd olulised, et annavad seaduse järgi aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Muu hulgas peab kohus hindama, kas töölepingu erakorralisele ülesütlemisele eelnes tööandja hoiatus või võis töölepingu üles öelda ilma eelneva hoiatuseta, samuti kas töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamist (TLS § 88 lg 4). Maakohus on eeltoodut järginud.
48.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kostja poolt esile toodud hageja rikkumised ei olnud sellised, mis annaks alust pidada teda krooniliseks rikkujaks või ohtlikuks töötajaks, kostja etteheited hagejale on otsitud ja kantud soovist vabaneda hagejast kui töötajate esindajast. Maakohus andis hinnangu kõikidele hageja rikkumistele ja tuvastas õigesti, et need ei olnud sedavõrd olulised, et annaks tööandjale aluse töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Teistsugust järeldust ei saaks teha ka siis, kui hinnata töötaja rikkumisi kogumis. Iseenesest asjaolu, et töötajal oli mitu ebaolulist rikkumist, millest osa oli tingitud tööandja tegevusest/tegevusetusest (territooriumile sisenemise ebaselge kord, töötajale rihmadeta kiivri andmine) ning liikluskorraldusvahendi (laadimisala tähistava klotsi) kahjustamine tööülesannete täitmise käigus, ei ole TLS § 88 lg-te 1 ja 3 järgi töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Tegemist ei olnud ülimalt tõsiste tööohutusalaste rikkumistega, nagu kostja leiab.
49.Ebaõige on kostja seisukoht, nagu peaks iga keskmine mõistlik töötaja pärast ohutusnõuete rikkumist aru saama, et juhatuse kirjalik hoiatus kujutab endast hoiatust TLS § 88 lg 3 tähenduses. Hoiatus TLS § 88 lg 3 tähenduses peab olema tehtud otsese tahteavaldusena ja olema üheselt arusaadav. Hageja ei pidanud mõistma sisuliselt noomituse tähendusega dokumente hoiatusena TLS § 88 lg 3 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et tööandja hoiatusele TLS § 88 lg 3 tähenduses tuleb kohaldada TLS § 5 lg 2 esimeses lauses töölepingu kohta sätestatud põhimõtet, st see peab olema sõnastatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning eelkõige peab töötajale olema arusaadav uuele rikkumisele järgnev tagajärg.
50.Tõendamata on kostja väide, et ta oli juba enne 10.09.2015 hagejat TLS § 88 lg 3 tähenduses hoiatanud. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kostja tegi enne 01.10.2015 töölepingu ülesütlemist hagejale 10.09.2015 TLS § 88 lg 3 kohase hoiatuse selle kohta, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuste rikkumise tõttu üles öelda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tunnistajate VK ja TS ütluste alusel sellist järeldust teha (III kd lk 69, 70). Vaidlusalune hoiatus on märgitud seaduse tekstina sisejuurdluse kokkuvõttesse. Tunnistaja VK ütluste kohaselt ta sisejuurdluse kokkuvõtet hagejale ei tutvustanud, seda tegi TS. Tunnistaja TS ütluste kohaselt tutvustas ta hagejale sisejuurdluse kokkuvõtet lühidalt ja ta väitis, et kombeks on ka viidata võimalustele, mida seadus tööandjale pakub. Seda, kas tunnistaja TS selgitas hagejale suuliselt töölepingu erakorralise ülesütlemise võimalust järgmise rikkumise korral, tema ütlustest ei järeldu. Tunnistaja ei mäletanud ka seda, kas ta andis hagejale paberkandjal midagi üle või mitte. Seega ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat 10.09.2015 TLS § 88 lg 3 kohaselt enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud. Samas ei oma see asjaolu asja lahendamisel tähtsust, sest pärast 31.08.2015 kiivri mittekandmise juhtumit hagejal ühtki töölepingust või tööohutuse eeskirjadest tuleneva kohustuse rikkumist ei olnud, mis oleks
andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Ka juhul, kui 10.09.2015 oleks hagejat nõuetekohaselt hoiatatud, ei saaks seda tagasiulatuvalt arvesse võtta ühegi enne 10.09.2015 aset leidnud rikkumise puhul.
51.Kohtu järeldused selle kohta, et töösuhe lõpetati põhjusel, et hageja oli töötajate esindaja ja töösuhe lõpetati pärast avalikku piketti, ei ole meelevaldsed, nagu kostja leiab. Veenev ei ole kostja väide, et hagejaga töösuhte lõpetamine otsustati juba enne piketti. Selline väide on vastuolus töölepingu ülesütlemise avaldusse märgituga, mille kohaselt oli ülesütlemise üheks põhjuseks hageja osalemine avalikul koosolekul ja seal tehtud avaldused, millega hageja kahjustas kostja arvates tööandja mainet. Samuti on kostja väide vastuolus tema menetlusliku käitumisega. Kostja on hagejale ette heitnud nii piketil osalemist kui ka seal tehtud avaldusi nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses. Kui kostja leiab, et piketil osalemisega seonduvad asjaolud ei olnud töölepingu lõpetamisega seotud, on mõistetamatu tema soov, et kohtud neid otsustes käsitleks.
52.Maakohus leidis, et hageja osalemine töötajate esindajana 14.09.2015 piketil ei olnud töökohustuste rikkumine ega kostja mõistlike korralduste eiramine. Samuti ei tuvastanud maakohus hageja ebalojaalset või kostjat halvustavat käitumist ega valeandmete avaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
53.Asja materjalist järeldub, et kostja ei pidanud hagejaga seotud juhtumite menetlemisel kuni 14.09.2015 toimunud piketini hageja rikkumisi sellisteks, mis oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Enne seda oli hageja rikkumiseks 31.08.2015 kaitsekiivri mittekandmine töö tegemise ajal. Selle rikkumise eest hoiatati hagejat töölepingu p 4.1, ametijuhendi p 3.6 ja töökorralduse reeglite p 11.4.7 nõuete rikkumise eest (juhatuse otsus nr 104 ja sisejuurdluse kokkuvõte (I kd lk 160, 164), mida kostja pidas kohaseks mõjutusvahendiks. Põhjendatud on hageja väide, et ühe ja sama teo eest ei saa määrata hoiatust ja hiljem siiski tööleping üles öelda.
54.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tegutsenud töötajate valitud esindajana või ametiühingu usaldusisikuna. Asjaolu, et kostja ei aktsepteerinud hagejat kui ametiühingu usaldusisikut, ei tähenda seda, et hageja ei olnud usaldusisik. Asjaolust, et ettevõttes tegutseb ametiühing ja selle usaldusisikuks on valitud hageja, teavitati kostjat juba 15.12.2014, samuti 06.05.2015 ja 16.06.2015 (I kd lk-d 22-24, 33, 36-37). Tööinspektsiooni 08.09.2015 kontrolli protokolliga on tõendatud, et tööandja ei taganud ametiühingu usaldusisikule SM-le ülesannete täitmiseks ettenähtud aega (I kd lk 55-57). Seda, et hageja tegutses töötajate valitud esindajana töötajate huvides, kinnitab muu hulgas näiteks asjaolu, et kostja tegi hageja palvel elukindlustuse ja invaliidsuskindlustuse seoses õnnetusjuhtumiga 20 000 euro peale (I kd lk 204-205, tõlge I kd lk 206-207). Kostja ei ole seda vaidlustanud. Hageja osales ametiühingu usaldusisikuna ka 14.09.2015 piketil ja tegi seal pöördumise töötajate poole (I kd lk 177, tõlge II kd lk 30). Töölepingu seadusest ning ametiühingu seadusest tulenevad tagatised ja kaitsenormid kehtivad ametiühingu usaldusisiku suhtes alates hetkest, mil ta on valitud ja kehtivad ka juhul, kui tööandja ise seda isikut töötajate esindajana ei aktsepteeri.
55.Maakohus leidis õigesti ka seda, et aeg 19.04.2013 (palgaandmete avaldamine kolmandatele isikutele) ja 07.05.2015 (sisenemine tööandja territooriumile vale pääsla kaudu) rikkumistest kuni töölepingu ülesütlemiseni ei olnud mõistlik. TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja kohta tehtav otsustus on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks alates rikkumisest on kolm kuud pärast seda, kui tööandja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
56.Iseenesest on õige ka hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemiseks lubatav mõistlik aeg lõppeb hiljemalt hetkel, mil tööandja on töötajale etteheidetava teo suhtes teinud otsuse, millega on sisuliselt otsustanud, et töösuhet jätkatakse. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus töötaja peab piiramata aja jooksul kartma tema varasemate rikkumiste uuesti esiletoomist ja töölepingu lõpetamise otsustamisel uuesti arvessevõtmist olenemata sellest, et töötaja rikkumise suhtes on juba tehtud selline tööandja otsus, millega tööandja konkreetset rikkumist küll käsitleb, kuid selle alusel töölepingut üles ei ütle.
57.TLS § 107 lg 3 sätestab, et kohus ei rahulda TLS § 107 lg-s 2 sätestatud tööandja taotlust töölepingu lõpetamiseks, kui töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta kostja taotlust ei rahuldanud. Ringkonnakohtul puuduvad alused teistsuguse otsustuse tegemiseks, kuna apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud mõjuvaid põhjuseid selle kohta, miks töölepingu lõpetamata jätmine ei ole mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikult võimalik. See, et kostja töötajad valisid hageja töölt eemalolemise ajal uue usaldusisiku, kellega töötajad on rahul, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg-t 3 kui kaitsenormi tuleb kohaldada töötajate valitud esindaja suhtes sõltumata sellest, kas pärast töölepingu ülesütlemist on valitud tema töölt eemaloleku ajal uus töötajate esindaja või mitte. Menetluskulude jaotus
58.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu otsuse järgset menetluskulude jaotust ja väljamõistetud hüvitise suurust.
59.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
60.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 3010 eurot (käibemaksuga), millest enne kohtuistungit kantud kulude suurus oli 2842 eurot ja kohtuistungil osalemisega seotud kulu 168 eurot. Kuigi hagejal oli apellatsioonimenetluses kaks esindajat – vandeadvokaadid Siiri Schneider ja Rando Antsmäe, on õigusabikulude hüvitamist taotletud üksnes vandeadvokaat Rando Antsmäe tehtud toimingute osas järgmiselt: tutvumine kohtust saabunud teatega ja toimingud dokumentide (apellatsioonkaebus, selle lisad ja 02.08.2016 kohtumäärus) vastuvõtmisega ning nendega esmane tutvumine 45 minutit maksumusega 126 eurot (käibemaksuga); analüüs ja toimingud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, sh suhtlemine kliendiga ja tutvumine kohtu teavitustega – kokku 13 tundi 20 minutit maksumusega 2240 eurot (käibemaksuga); ettevalmistumine ringkonnakohtu istungiks, sh teeside formuleerimine 2 tundi 50 minutit maksumusega 476 eurot (käibemaksuga) ja osalemine ringkonnakohtu istungil 1 tund – tasu koos käibemaksuga 168 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 140 eurot (käibemaksuta), s.t 168 eurot käibemaksuga. Arvestades tsiviilasja keskmisest suuremat keerukust ja mahtu, on esindaja tunnihind mõistliku suurusega.
61.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu kostja poolt hüvitamisele kohtukõne teeside vormistamise kulu, sest kohus ei ole nende esitamist menetlusosalistelt nõudnud. Seega tuleb taotletud summast maha arvata ühe tunni tasu maksumusega 168 eurot. Kuna kohtukõne teesides korratakse menetluses varem väljendatud seisukohti, ei ole selle koostamise ajakulu eeldatavalt suurem. Muus osas on hageja esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud ning nendega seonduvad kulud tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluses kantud kulud õigusabile summas 2842 eurot.
62.Hageja taotluse alusel tuleb kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.