XXXXhagi XXXX AKTSIASELTS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle ennistamise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
28 874,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepingulised esindajad advokaadid Siiri Schneider ja Rando Antsmäe Kostja: XXXX AKTSIASELTS (registrikood XXXX), lepingulised esindajad advokaadid Tauno Tark ja Allar Aru
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 24. mail 2016, millel osalesid hageja XXXXning tema lepingulised esindajad advokaadid Siiri Schneider ja Rando Antsmäe, samuti kostja lepingulised esindajad advokaadid Tauno Tark ja Allar Aru
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja 30. mai 2016 taotlus 24. mai 2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hagi rahuldada. Tuvastada kostja XXXX AKTSIASELTS ja hageja XXXXvahelise töölepingu kostjapoolse 1. oktoobri 2015 ülesütlemise tühisus. Mõista kostjalt XXXX AKTSIASELTS (registrikood XXXX) hageja XXXX(isikukood XXXX) kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku 2. oktoober 2015 – 29. juuni 2016 eest 8 524,38 eurot (brutosumma) ja alates
30.juunist 2016 kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 täitmiseni, aga täitmise peatamise korral kuni jõustumiseni 45,83 eurot (brutosumma) iga kalendaarse tööpäeva eest. Jätta rahuldamata kostja taotlus töölepingu kohtus lõpetamiseks. Tunnistada otsus resolutsiooni punkti 3 osas viivitamata täidetavaks. Vabastada hageja otsuse viivitamata täitmise tagatise andmise kohustusest. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista kostjalt XXXX AKTSIASELTS hageja XXXXkasuks välja menetluskulude hüvitis 5 243,97 eurot (põhjendatud ja vajalik õigusabikulu). Eelmises lauses märgitud summalt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXXX(hageja, töötaja) esitas 21. oktoobril 2015 AKTSIASELTS (kostja, tööandja) vastu.
kohtule
hagiavalduse
XXXX
Hageja nõuab: (1) tuvastada pooltevahelise töölepingu kostjapoolse 1. oktoobri 2015 ülesütlemise tühisus; (2) välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 2. – 20. oktoober 2015 eest 595,79 eurot (brutosumma) ja alates 21. oktoobrist 2015 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani, võttes saamata jäänud töötasu arvestuse aluseks keskmine tööpäevatasu 45,83 eurot (brutosumma) iga kalendaarse tööpäeva eest. Hageja palub nõude (1) osas tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kohtuistungil avaldas hageja, et nõude (2) summast on 24. mai 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud 7 470,29 eurot (= 595,75 + 150 × 45,83). Hageja põhiväited on järgmised: − hageja töötas kostja juures 9. novembril 2010 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel dokkerina, töötamise koht asus XXXX sadamas. Sel kohal ehk XXXX sadama dokkerina alustas hageja tööd siiski varem, juba 3. jaanuaril 1994, esialgu oli tööandjaks Riigiettevõte XXXX, viimase ümberkujundamisel sai tööandjaks AS
2 (18)
2-15-15700 XXXX. Külmutusterminali rendileandmise järel loeti alates 1. jaanuarist 1997 tööandjaks AS XXXX, kelle hilisema ühinemise tulemusel sai tööandjaks kostja. Kokku töötas hageja kostja või tema õiguseellaste juures XXXX sadamas üle 20 aasta (pooleaastase vaheajaga vahepealse koondamise tõttu); − AS-s XXXX alustas 2004. aastal tegevust Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (edaspidi „EMSA”) osakond, mis jätkas ettevõttes tegevust ka pärast ühinemist; − kostja juures tegutsev EMSA osakond, st kostja töötajatest EMSA liikmed, valisid
28.novembril 2014 ametiühingu usaldusisikuks hageja, mille kohta EMSA saatis kostjale 15. detsembril 2014 teate ja palus võimaldada usaldusisikule tööst vaba aega ülesannete täitmiseks. Kuna kostja avaldas 6. mai 2015 ajakirjanduses, et ta ei ole usaldusisikust teadlik, siis kordas EMSA teadet posti teel ja üleandmisega; − hageja soovis peale enda ametiühingu usaldusisikuks valimist korduvalt kokku saada kostja juhatuse esimehega, aga see ei õnnestunud. Selle asemel hakkas kostja hagejat kiusama ja otsima kõikvõimalikke ettekäändeid tema hoiatamiseks; − hageja osales 14. septembril 2015 Tallinnas kostja kontori ees EMSA avalikul koosolekul (piketil). Piketi eesmärk oli juhtida tähelepanu ettevõttes kujunenud ebanormaalsele õhkkonnale ja nõuda ohutut töökeskkonda. Ühtlasi soovisid piketil osalevad kostja töötajad nende poolt valitud esindaja tunnustamist kostja juhtkonna poolt ja läbirääkimiste alustamist. Hageja ei teinud piketil ebaõigeid avaldusi kostja kohta; − kostja ütles pooltevahelise töölepingu 1. oktoobril 2015 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on selles märgitud ja kostja poolt menetluses täpsustatud aluste puudumise tõttu tühine. Kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud viisil, millest oleks piisavalt selgelt aru saada, et mõni järgnev rikkumine võiks tuua kaasa töölepingu lõppemise. Ülesütlemise tühisuse tuvastamisele on suunatud hageja nõue (1); − kuna hageja on ametiühingu usaldusisikuna töötajate esindaja, siis ei saa kohus töölepingut kostja taotlusel lõpetada, vaid peab mõistma kostjalt hageja kasuks välja vahepealse perioodi töötasule vastava hüvitise. Hageja keskmine tööpäevatasu kostja juures oli töölepingu ülesütlemisele eelnenud kuue kuu põhjal 45,83 eurot (brutosumma). Hageja vahepealsel ajal ei töötanud ega muul viisil oma tööjõuga midagi ei omandanud. Nõudega (2) soovib hageja kostjalt töötasu summale vastavat hüvitist.
2.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaadi Siiri Schneider (edaspidi „esindaja I”) osutatud õigusteenuse kulu 4 530 eurot. Esindaja I tunnitasu määr on 84 eurot ja 96 eurot koos käibemaksuga ning tasu on arvestatud 50,75 t eest. Vandeadvokaadi Rando Antsmäe (edaspidi „esindaja II”) teenuse kulu on 8 377,97 eurot, mis koosneb tasust 8 358 eurot ja õigusteenuskulust 19,97 eurot. Esindaja II tunnitasu määr on 168 eurot koos käibemaksuga 58,25 t eest. Hageja menetluskulud kokku on 12 907,97 eurot (109 t õigusabi ja teenuskulu). Riigilõivu hageja ei tasunud. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja osaliselt vastu.
3 (18)
2-15-15700
3.Kostja vaidleb hagile vastu, aga palub nõude (1) rahuldamise korral lõpetada tööleping kohtus TLS § 107 lg 2 alusel alates 1. oktoobrist 2015. Kostja selgituste kohaselt põhjustasid töölepingu ülesütlemise järgmised hageja rikkumised: (a) 14. septembri 2015 piketil ütles hageja, et kostja juures on halvad töötingimused ja võrreldes teiste Euroopa riikidega nõutakse ebamõistlikult palju tööd, samuti kihutas hageja piketil osalemise teates töötjaid üles tööandja vastu ja esitas valeandmeid; (b) 31. augustil 2015 ei kandnud hageja kiivrit, st rikkus tööohutuse eeskirja ja selle eest on tehtud ka hoiatus; (c) 29. juunil 2015 lömastas hageja liikluskorraldusvahendi (klotsi); (d) 7. mail 2015 rikkus hageja sisenemise korda (kasutas vale pääslat); (e) 19. aprillil 2013 avaldas hageja oma palgaandmeid kaastöötajatele. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − hageja ametiühingu usaldusisikuna peab sarnaselt teiste töötajatega järgima töösuhtele kohalduvaid õigusakte ja tööandja kehtestatud reegleid, sh tööohutuse reeglistikku, aga hageja on neid korduvalt rikkunud; − kostja sai teada hageja valimisest töötajate usaldusisikuks 8. mail 2015. Kostja teada ei asunud hageja täitma kohustusi usaldusisikuna ega proovinud kostja juhtkonnaga kontakti saada. Usaldusisikuna ei teinud hageja kostjale ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, mille alge oleks tulnud töötajatelt ja mis oleks töötajate elu paremaks teinud. Samuti ei olnud konkreetset ettepanekut kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kostja töötajatest EMSA liikmete arvu sai kostja teada alles koos hagiavaldusega; − töölepingu ülesütlemise alustena (a) – (e) loetletud rikkumised on olulised, nendega seoses on hagejat hoiatatud ja seetõttu oli 1. oktoobri 2015 ülesütlemine õiguspärane; − kostja küsis enne hagejaga töölepingu lõpetamist arvamuse EMSA-lt, aga tal ei olnud kohustust sellega arvestada. Samuti küsis kostja arvamust oma töötajatelt, kellest mitmed pidasid töölepingu lõpetamist põhjendatuks; − kui nõue (1) on edukas, siis tuleb tööleping kohtus lõpetada, sest hageja on näidanud välja lugupidamatust kostja suhtes ning tegutsenud kostja maine kahjustamise ja kostja ettevõttes ebasõbraliku õhkkonna loomise nimel. Taolises olukorras, kus töötaja ja tööandja vahel puudub usaldus ning töötajapoolne ausus, ei ole mõistlikult võimalik töösuhte jätkumine. Lisaks on kostja ettevõttes valitud uus töötajate esindaja, st ka senises rollis ei ole hageja naasmine võimalik.
4.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguliste esindajate kulu 13 225 eurot 103,5 töötunni eest tasumääraga ca 127,78 eurot tunnis ( = 13225 : 103,5). See kulu ei sisalda käibemaksu. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb mõista hagejalt kostja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja osaliselt vastu. Kostja palub kohtul hinnata hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
5.Kohus kuulas pooled ära 1. märtsi 2016 korraldaval istungil ja 24. mai 2016 kohtuistungil. Viimasel kuulas kohus üle ka poolte tunnistajad.
4 (18)
2-15-15700
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja taotlusel tunnistab kohus otsuse osaliselt viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Protokoll kajastab õigesti ja piisavas ulatuses istungi käiku ning poolte avaldusi. Poole esindaja avaldusi ei tule kanda protokolli sõnasõnalise täpsusega. Parandustes märgitud sõnastuse täpsustused ei muuda protokollitu sisu ega mõtet. Tunnistaja ütlustes sõna „sest” asendamine sõnaga „seetõttu” ja kahe lause asemel ühe moodustamine ei vasta samuti protokolli parandamise mõttele. Seega vastab protokoll TsMS §-de 50 ja 51 tingimustele ning seda ei ole vaja parandada ega täiendada.
8.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − pooled sõlmisid 9. novembril 2010 töölepingu, mille kohta vormistasid viimati lepingudokumendi 1. juunil 2012 (I kd tl 15–17) ja mille alusel hageja töötas kostja juures dokkerina, aga sama tööd oli hageja kostja õiguseellaste juures ja sisuliselt samas ettevõttes teinud juba alates 1994. aasta algusest; − 1. juuni 2012 lepingudokumendi lisaks oli dokkeri ametijuhend (I kd tl 156–159, edaspidi „ametijuhend”); − kostja juhatus kehtestas 26. novembri 2013. aasta otsusega seniste asemele uued töökorralduse reeglid (I kd tl 95–106, edaspidi „reeglid”); − osa kostja töötajaid kuulub ametiühingusse, milleks on EMSA vastav osakond (I kd tl 20–21, 37); − hageja valiti 28. novembril 2014 ametiühingu usaldusisikuks (I kd tl 22–23, 33); − 14. septembril 2015 toimus hoone ees, milles asus kostja kontor, pikett ja sellel üritusel osales ka hageja, kes esines sõnavõtuga; piketi kohta oli avaldatud eelnev teave ajakirjanduses (I kd tl 45–46); − kostja leidis, et piketil rikkus hageja töösuhtest tulenevaid kohustusi ja küsis esindaja vahendusel 16. septembril 2015 arvamust EMSA-lt, kes pidas kostja hoiatusi ja töölepingu ülesütlemist põhjendamatuks (I kd tl 59–67); samuti küsis kostja arvamusi teistelt töötajatelt, kellest mitmed toetasid töölepingu lõpetamist (I kd tl 179–187); − kostja juhatus otsustas 30. septembri 2015 otsusega nr 127 öelda hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles (I kd tl 170–177, osalised tõlked I kd tl 203 ja II kd tl 30, edaspidi „otsus nr 127”) ja kostja esitas hagejale 1. oktoobril 2015 töölepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu ilma ette teatamata samast päevast üles (I kd tl 41–42, 44).
9.Nõude (1) õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00).
5 (18)
2-15-15700 Kostja tugineb sellele, et hageja rikkus korduvalt töökohustusi. Sellisel juhul saab töölepingu ülesütlemise õiguslik alus olla TLS § 88 lg 1 p 3, mis võimaldab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 näeb ette, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 piirab tööandja ülesütlemisõiguse teostamist mõistliku ajaga pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esile toodud ülesütlemise aluste (a) – (e) osas, kas rikkumine on tuvastatav ja kas tuvastatud rikkumise korral võis sel alusel töölepingu üles öelda. Eelneva põhjal on rikkumine ülesütlemise alusena lubatav, kui selle tõttu ei saa enam eeldada töösuhte jätkamist, sellele on vähemalt üldjuhul eelnenud tööandja hoiatus ja ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist. Kohus käsitleb aluseid (a) – (e) eespool p-s 3 loetletud järjekorras, st kronoloogilisega võrreldes vastupidiselt.
10.Esimese alusena (a) nimetas kostja hageja avaldusi 14. septembri 2015 piketil ja selle kokkukutsumise teates. Selle väidetava rikkumise kohta koostas kostja juhatus otsuse nr 127, milles heitis ette 14. septembri 2015 piketil ebaõigete avalduste tegemist ja kostja maine kahjustamist. Kohus tuvastab tunnistaja XXXX ütluste (III kd tl 70 pöördel) põhjal, et hageja sõnavõtus nõuti tööohutuse tagamist tööandja poolt ja kuna Eestis on töö ebamõistlikult intensiivne, siis ka kohtlemist nagu mujal maailmas. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et hageja andis ilmselt intervjuu ajakirjanikele, aga selle sisu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistaja XXXXütlustest (III kd tl 70–71) tuvastab kohus, et hageja kõneles kohtumistest kostja administratsiooniga, mis toimusid 2015. aasta juunis ja septembris. Samuti käsitles hageja sõnavõtt probleemi, et ametiühingu usaldusisikut kostja juhatus ei tunnusta ning puudub sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandja vahel. Kostja esitatud videosalvestiste (II kd tl 219 ja III kd tl 9) alusel tuvastab kohus, et pikett toimus rahumeelselt ja organiseeritult ning sellel kõneles teiste seas ka hageja. Sõnavõtt käsitles ametiühingu usaldusisiku tunnustamise problemaatikat ja tööohutust. Piketil osalejad kandsid plakateid, millel on aru saada tähelepanu suunamist kostja ettevõttes kujunenud probleemidele tööohutuse, töökoormuse ja sotsiaalse dialoogiga. Kostja oli piketi toimumise päevaks oma kontori piketi toimumise kohast ära viinud XXXX. Seepeale ütles hageja, et kostja juhtkond põgeneb töötajate eest. Kostja esitatud fotolt (II kd tl 162) ja ka eelmises lõigus käsitletud salvestistest nähtub, et mh nõudsid töötajad piketil paremaid töötingimusi. Hageja koostatud teade piketi toimumise kohta (I kd tl 204–205, tõlked I kd tl 206–207 ja II kd tl 145–146) kirjeldab hageja senist tegevust usaldusisikuna töötajate õnnetusjuhtumi kindlustuslepingu sõlmimise nimel. Teade sisaldab selgitusi töötajate ja tööandja dialoogi jätkamise vajalikkuse kohta, samuti kollektiivlepingu sõlmimise initsiatiivi ja kutset tulla piketile, et avaldada meelt sotsiaalsete tagatiste poolt. Sellises kontekstis kasutatud väljendid töötajate mahamurdmise või jalust maha löömise ja litsumise või lömastamise kohta on emotsionaalsed ning teenivad mõistlikult eesmärki kutsuda töötajaid üles oma õiguste eest seisma. Teave koondamiste kohta ei ole ebaõige, sest tunnistaja XXXX ütluste järgi toimus kostja juures koondamisi ajavahemikul 2014. aasta septembrist kuni 2015. aasta septembrini (III kd tl 71). Samuti on õige väide kindlustuslepingu sõlmimise kohta (II kd tl 184). 6 (18)
2-15-15700 Kohus leiab, et usaldusisiku senise tegevuse kirjeldamine, kollektiivlepingu propageerimine, tööohutuse tagamise nõudmine, töötingimuste kritiseerimine ja tööandjale liiga suure töömahu etteheitmine ei ole olemuselt sellised avaldused, mida tuleks tõlgendada kostja soovitud viisil ehk valeandmete avaldamise ja halvustamisena. Iga töötaja, aga eelkõige töötajate esindajana ametiühingu usaldusisik võib mõistlikult esitada avaldusi, soove ja ettepanekuid töötingimuste parandamiseks. Kui selle käigus ka esitatakse võrdlusi teiste ettevõtjatega, kus tingimused on paremad kui konkreetse tööandja juures, siis ei tähenda see oma tööandja halvustamist. Hageja on tõendanud, et tööohutuse tagamisega oli kostja juures probleeme veel vahetult enne piketti (I kd tl 49–52), seega võis hageja sellest teemast ka piketil kõneleda. Samuti võis hageja õigustatult viidata kostja juhtkonna põgenemisele, kui kostja sulges oma kontori piketi toimumise päevaks. Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et hageja oleks rikkunud töökohustusi või eiranud kostja mõistlikke korraldusi ülesütlemise alusena (a) nimetatud viisil. Muu hulgas ei tuvasta kohus hageja ebalojaalset ega kostjat halvustavat käitumist ja valeandmete avaldamist.
11.Teise alusena (b) tugineb kostja asjaolule, et 31. augustil 2015 ei kandnud hageja laeva lossimisel trümmis töötades kiivrit. Sel päeval kiivri osalise mittekandmise üle pooled ei vaidle, samuti ei ole vaidlust, et kostja hoiatas hagejat selle rikkumise eest juhatuse
10.septembri 2015. aasta otsusega nr 104 (I kd tl 160–166, osaline tõlge I kd tl 202, edaspidi „otsus nr 104”). Hageja leiab, et ta ei saanud kiivrit trümmis töötamise ajal kanda, kuna töö käigus oli vaja tihti kummardada ja siis kiiver kukkus peast. Üksmeel valitseb ka selles, et rihmadega varustatud kiivri kasutamist võimaldas kostja hagejale alles pärast
31.augustit 2015, sest hageja oli rikkumise kohta seletuste andmisel ja otsusega tutvumisel vastavat vajadust kirjeldanud. Kiivri tutvustuse kohaselt on rihmad on kiivril vajalikud ehitusja montaažitööde puhul (I kd tl 168, tõlge I kd tl 169). Kohtu hinnangul ei ole hagejale ette heidetava rikkumise kui töölepingu lõpetamise kohase aluse hindamisel enam oluline, milline oli poolte käitumine pärast 31. augustit 2015 või ka hageja käitumine varasemal ajal. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta poolte väited, mis käsitlevad kiivri kandmist enne ja pärast nimetatud kuupäeva. Kohus nõustub hagejaga, et rihmadeta kiivri osaline mittekandmine pidevat kummardamist nõudva töö ajal ei ole nii oluline rikkumine, et sel alusel võiks töölepingu ilma eelneva hoiatuseta üles öelda. Kiivri tutvustusest on aru saada, et kiiver püsib peas tavaliste tööde puhul, kui kiiver täidab oma kaitsefunktsiooni, st kandja on püstises asendis. Rihmade vajalikkus ehitus- ja montaažitööde ajal viitab sellele, et kiivri kandja erinevad kehaasendid võivad põhjustada kiivri kaotamist. Kui hagejal oli kiiver mitu korda peast tulnud ja kostja ei olnud eelnevalt ise pööranud tähelepanu vajadusele anda kummardamist nõudva töö tegijale rihmadega varustatud kiiver, siis ei ole kiivri mittekandmine sellises olukorras oluline tööohutusnõuete ja otsuses nr 104 loetletud tingimuste rikkumine.
12.Pooled vaidlevad mh aluse (b) osas selle üle, kas kostja on hagejat kohaselt hoiatanud. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb tööõiguses kehtivast ülesütlemiskaitse põhimõttest, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Lisaks võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (Riigikohtu
16.märtsi 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13 teine lõik).
7 (18)
2-15-15700 Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, st öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena. Kuna seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1, vt ka selle kohta eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1187-15, p 13 kolmas lõik). Käesoleval juhul on esiteks vaja hinnata, kas otsuses nr 104 sisalduv hoiatus vastab eelnevas kirjeldatud tingimustele. Kui hoiatus neile vastab, siis saab teiseks hinnata, kas seda saab lugeda kohaseks TLS § 88 lg 3 tähenduses – eelkõige, kas sellega on täidetud viidatud normist tulenev ülesütlemise kehtivuse täiendav eeldus.
13.Kohus tuvastab otsuse nr 104 põhjal, et hagejat hoiatati töölepingu p 4.1, ametijuhendi p 3.6 ja reeglite p 11.4.7 nõuete rikkumise eest. Tunnistaja XXXX ütlustest (III kd tl 70) nähtub, et tunnistaja tutvustas otsust hagejale, sh tõlkis selle vene keelde. Ta tutvustas otsust mahuga üks lehekülg, millele hageja märkis oma mittenõustumise (I kd tl 160). Tunnistaja ütles hagejale ka seda, et järgmine rikkumine võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Tunnistaja XXXXütluste (III kd tl 70) järgi tutvustas tema hagejale lühidalt otsusele lisatud sisejuurdluse kokkuvõtet. Nimetatud kokkuvõtte sisulise osa viimases lõigus on viide sellele, et TLS § 88 lg 3 võimaldab hoiatusest mittehooliva ja töökohustusi jätkuvalt rikkuva töötajaga töölepingu üles öelda (I kd tl 163). Kohus ei nõustu hagejaga, et eelviidatud tunnistajaütlused oleks asjaolude tuvastamisel aluseks võetud osas ebausaldusväärsed seetõttu, et tunnistajad kajastasid erinevalt XXXX viibimist XXXX kabinetis. Ütluste andmise ajaks oli kõnealustest sündmustest möödunud üle poole aasta ja inimesed ei pea detailselt mäletama teiste isikute juuresviibimist. Samas on usutav, et tunnistajad mäletasid õigesti otsuse hagejale tutvustamise asjaolusid. Eelmises lõigus tuvastatust järeldab kohus, et 31. augusti 2015 rikkumise eest hoiatas kostja hagejat viisil, et sellest oli mõistlikult aru saada tahe öelda tööleping järgmise piisavalt sarnase rikkumise tagajärjel üles. Eelkõige eelnevate rikkumiste loetlemisest sisejuurdluse kokkuvõttes ja mingisugusegi üldistava selgituse puudumisest tuleneb kohtu hinnangul see, et töölepingu järgmine ülesütlemine saanuks olla ülesütlemise alus juhul, kui töötaja rikkunuks samalaadset või vähemalt võrreldavat kohustust. Tööandja hoiatusele TLS § 88 lg 3 tähenduses tuleb kohaldada TLS § 5 lg 2 esimeses lauses töölepingu kohta sätestatud põhimõtet, st see peab olema sõnastatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Eelkõige peab töötajale olema arusaadav uuele rikkumisele järgnev tagajärg (vt eelmise p 12 teine lõik), aga ka see, millise rikkumise korral võib see tagajärg saabuda. Ei saa mõistlikult eeldada, et iga järgmine rikkumine sõltumata selle laadist ja sisust võib olla töölepingu ülesütlemise alus, kui tööandja ei ole sellist tahet selgelt avaldanud.
14.Kuna kohus käsitleb ülesütlemise aluseid ajaliselt vastupidises järjekorras ega tuvastanud aluse (a) puhul töötaja rikkumist, siis puudub hagejale ette heidetav rikkumine, mis oleks järgnenud 31. augusti 2015 rikkumisele. Seetõttu ei anna otsusega nr 104 ja selle tutvustamisel tehtud iseenesest kohane hoiatus alust tööleping üles öelda. Kostja ei ole tõendanud, et hagejat oleks varem hoiatatud piisava selgusega. Kohtu hinnangul ei nähtu eelmises kahes punktis käsitletud tingimustele vastav varasem hoiatus ühegi ajaliselt eelneva väidetava rikkumise kohta koostatud dokumendist, sest: − kostja juhatuse 10. juuli 2015. aasta otsuses nr 82 (I kd tl 140–147, osaline tõlge I kd tl 149, 201, edaspidi „otsus nr 82”) ei sisaldu selget tahteavaldust hageja hoiatamiseks, samuti ei ole selle otsuse osas esitatud muid tõendeid asjaolu kohta, et hagejat oleks suuliselt hoiatatud otsuse tutvustamisel. Otsuse nr 82 ülesehitus on sarnane eelmises 8 (18)
2-15-15700 p-s 13 analüüsitud otsusega nr 104 ja ka otsuse nr 82 puhul pidanuks TLS § 88 lg 3 tähenduses hoiatuse tegemiseks kostja avaldama selget tahet enamalt kui sisejuurdluse kokkuvõttes sisalduva viitena. Vastav tahteavaldus otsuses nr 82 puudub; − kostja juhatuse 21. mai 2015. aasta otsus nr 57 (I kd tl 116–122, osaline tõlge I kd tl 189, edaspidi „otsus nr 57”) ei sisalda otsuses ega selle lisades avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta; − kostja juhatuse 19. aprilli 2013. aasta otsus nr 35 (I kd tl 107–109, edaspidi „otsus nr 35”) ei sisalda samuti avaldust tulevase võimaliku töölepingu ülesütlemise kohta.
15.Lisaks nähtub otsusest nr 104 ja sellele lisatud sisejuurdluse kokkuvõttest, et kostja ei pidanud 31. augusti 2015 rikkumise järel olukorda selliseks, et esineks alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks, vaid pidas kohaseks mõjutusvahendiks töötaja hoiatamist. Eelneva põhjal leiab kohus, et kuigi ülesütlemise alusena (b) nimetatud rikkumine toimus, siis ei ole see nii oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud.
16.Kolmandaks heidab kostja ülesütlemise alusena (c) hagejale ette liikluskorraldusvahendi (klotsi) kahjustamist 29. juunil 2015. Sündmuse üle pooled ei vaidle, erimeelsus valitseb kahjustamise ulatuses. Hageja väidab, et klots oli mõlkis ja ta tegi klotsi koos kaastöötajatega korda ning selle kasutamine jätkus. Kostja väidab, et klots oli lömastatud ja tuli asendada. Sõltumata kostja viidatud õigusnormidest töölepingu ülesütlemisel saaks kohus kõnealuse väidetava rikkumise osas kontrollida, kas tegemist on ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 7 järgi. Kostja väitel kahjustas hageja tema vara ja kohtul tuleb seega mh hinnata, kas kõnealune kahju on oluline. Pooled on üksmeelsed, et kahju ei ole oluline, mistõttu alus (c) ei võimalda ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 7 järgi. Otsuses nr 82 märkis juhatus, et hageja rikkus tööohutusjuhendi ja konteinerlaaduri juhile kehtestatud nõudeid, mille rikkumist hageja möönab. Kostja ei hinnanud rikkumise järel klotsi kahjustamist sedavõrd oluliseks, et hageja oleks pidanud hüvitama terve klotsi maksumuse (81 eurot). Sarnases olukorras leppis kostja teise töötajaga kokku terve summa hüvitamises (I kd tl 150–155), aga hageja pidi hüvitama vaid 40 eurot (I kd tl 143–144). Kuigi ülesütlemise alusena (c) nimetatud rikkumine toimus, siis ei ole see vähese varalise kahju ja selle kohese hüvitamise tõttu sedavõrd oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud (vt eespool p 14 teise lõigu kaks viimast taanet). Seetõttu pole klotsi täpse kahjustamise ulatus ja taastamine olulised.
17.Neljas kostja nimetatud ülesütlemise alus (d) on tööandja territooriumile sisenemine vale pääsla kaudu 7. mail 2015, selle asjaolu üle pooled ei vaidle. Otsuses nr 57 viitab juhatus reeglite p-de 3.3 ja 10.1.8 ning kostja kehtestatud läbipääsukorra rikkumistele. Reeglite p-d 3.3 – 3.5 käsitlevad tööle saabumise registreerimist, sh p 3.5 näeb ette tagajärjed registreerimiskohustuse rikkumisel: tööandjal on õigus lugeda töötaja hilinenuks ja mitte lubada teda tööle enne registreerimiskohustuse täitmist. Reeglitest ei tulene, et registreerimise korra rikkumise tagajärg on töötaja hoiatamine või töölepingu lõpetamine. Kostja ei toonud esile, et ta oleks kasutanud reeglites selgelt ette nähtud tööandja õigusi reageerimaks vale pääsla kaudu sisenemisele. Lisaks nähtub XXXX 13. mai 2015 ettekandest, et läbipääsukord oli uus ja vajas selgitamist (I kd tl 110, 122). Kostja juhatus otsustas eelviidatud otsuses samuti, et korda tuleb hagejale selgitada. Ebaselge korra rikkumist ei saa pidada oluliseks ega töölepingu lõpetamise aluseks. Tööandja peab enne töötaja karistamist hoolitsema korra selguse ja selle piisava selgitamise eest. 9 (18)
2-15-15700 Kohus nõustub hagejaga, et 7. mai 2015 vahejuhtumist kuni töölepingu lõpetamiseni oli möödunud rohkem kui mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud mõistliku aja kestuseks üldjuhul pidada kolme kuud, mis on kindlasti piisav rikkumise raskuse ja töösuhte jätkamise võimaluste hindamiseks. Sõltuvalt alusega (d) hõlmatud asjaolude lihtsusest võib sel juhul olla mõistlik aeg pigem lühem. Ebaõige pääsla kaudu sisenemine toimus 7. mai 2015 ja kostja sai sellest teada järgmisel päeval. Töölepingu ütles kostja üles 1. oktoobril 2015. Vahele jääv ca 4,75 kuu pikkune ajavahemik on pikem kui kolm kuud, seega ei öelnud kostja töölepingut alusele (d) tuginedes üles mõistliku aja jooksul. TLS § 88 lg 4 tõttu ei ole ülesütlemine ka seetõttu lubatav. Sarnaselt eespool käsitletud alustega (b) ja (c) ei ole siinkohal hinnatav rikkumine sedavõrd oluline, et ei saaks enam eeldada töösuhte jätkamist, samuti ei ole kostja piisavalt sarnase sisuga rikkumise kordumise eest hagejat eelnevalt hoiatanud ja on tuginenud alusele (d) töölepingu ülesütlemise alusena hilinenult.
18.Viies alus (e) on hageja palgaandmete avaldamine kaastöötajatele 19. aprillil 2013. Selle alusel puhul ei vaidle pooled andmete avaldamise, vaid üksnes selle õigustatuse üle. Samuti võib kõnealuse etteheite puhul kohalduda TLS § 88 lg 4. Kohus nõustub kostjaga, et otsuses nr 35 kirjeldatud töötasu andmete avaldamine teistele töötajatele on lubamatu, kui pooled on palgasaladuses kokku leppinud. Selline kokkulepe tuleneb tööandjat kohustavana töölepingu p-st 5.7 (I kd tl 15–17) ja töötajat kohustavana enne
26.novembrit 2013 kehtinud töökorralduse reeglite p-st 5.7 (II kd tl 44–55). Siiski ei saa kostja edukalt tugineda alusele (e), sest sellest teadasaamisest kuni töölepingu lõpetamiseni oli möödunud oluliselt rohkem kui mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses, milleks kohus peab eelmises punktis märgitud põhjustel üldjuhul kolme kuud. Sõltuvalt alusega (e) hõlmatud asjaolude lihtsusest on sel juhul mõistlik aeg pigem lühem. Otsuse nr 35 järgi teadis kostja kõnealusest rikkumisest hiljemalt 2013. aasta aprillis, aga töölepingu ütles kostja üles 1. oktoobril 2015. Vahele jääv ligi 2,5 aasta pikkune ajavahemik on oluliselt pikem kui kolm kuud, seega ei öelnud kostja töölepingut alusele (e) tuginedes üles mõistliku aja jooksul. TLS § 88 lg 4 tõttu ei ole ülesütlemine sel alusel lubatav. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole ise käitunud hageja suhtes samuti lojaalselt avaldades kõigile kaastöötajatele hagejale etteheidetavate rikkumiste loendi (I kd tl 21).
19.Otsuse p-des 10 – 18 tuvastatud asjaoludel ja kohtu esitatud hinnangutel ei ole ükski kostja esile toodud alustest (a) – (e) kohane töölepingu lõpetamiseks. Vastavalt TLS § 92 lg 1 p-le 4 ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse TLS § 92 lg 3 alusel, et tööleping on üles öeldud eelviidatud lg 1 p-s 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles samas seaduses lubatud alusel. Kostja ei ole tõendanud, et esineks muu alus töölepingu ülesütlemiseks. Võttes arvesse eespool p-s 9 märgitut tähendab see, et nõue (1) tuleb rahuldada ja tuvastada kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisus.
20.Järgmiseks lahendab kohus kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks. TLS § 107 lg 1 sätestab mh, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sel juhul lõpetab kohus tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja on vastava taotluse esitanud ja palub lõpetada töölepingu selles märgitud ülesütlemise ajast, st
1.oktoobrist 2015.
10 (18)
2-15-15700 Erinormina TLS § 107 lg-s 2 märgitud üldreeglist võimaldatakse (hoolimata tööandja taotlusest töösuhe lõpetada) töösuhte jätkamine kolmele töötajate rühmale, kes vajavad oma seisundi või staatuse tõttu rohkem kaitset. TLS § 107 lg 3 kohaselt ei rahulda töövaidlusorgan TLS § 107 lg-s 2 märgitud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik, ning sellisel juhul mõistab töövaidlusorgan TLS § 109 lg 2 järgi tööandjalt välja töötaja kuue kuu töötasu suuruse hüvitise. Viidatud sätte järgi on töövaidlusorganil pädevus ka hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise ajaolusid ja mõlema poole huve. Kõnealustele töötajatele kehtivad TLS-s erireeglid, mis tagavad neile teiste töötajatega võrreldes suurema kaitse (nt TLS § 18, § 92–94 jt). Sellist eesmärki täidab ka TLS § 107 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt tagatakse nimetatud töötajatele tõhus kaitse töösuhte jätkamise võimalusega (vt Riigikohtu 29. märtsi 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-11, p 13 teine lõik). Vaidlust ei ole selles, et hageja oli ametiühingu usaldusisik ametiühingute seaduse (AÜS) § 16 lg 4 tähenduses ja sama normi alusel tuleb teda käsitleda töötajate esindajana TLS tähenduses. Järelikult on TLS § 107 lg 3 kohaldamisala avatud ning hageja saab tugineda selle ja teiste eelmises lõigus viidatud erireeglitega kehtestatud suuremale kaitsele. Tähtsust ei oma, kas hageja tegelikult oli asunud täitma kohustusi usaldusisikuna ja kas ta oli proovinud kostja juhtkonnaga kontakti saada.
21.Töötajate esindajaks saab lisaks olla töötajate usaldusisik, kelle õiguslikku positsiooni reguleerib töötajate usaldusisiku seadus (TUIS). AÜS § 22 lg 1 mõtte kohaselt on mõlemad usaldusisikud võrreldavas rollis ja neile peaksid kohalduma ühesugused tagatised. Sellisena on need viidatud seadustes ja TLS-s ühe koondmõiste „töötajate esindaja” kaudu ka sisuliselt ette nähtud. TUIS-ga võttis Eesti seadusandja siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (edaspidi „direktiiv 2002/14”). Kuigi direktiiv ei ole õiguse allikana otsekohalduv ega isikutele nendevahelistes suhetes siduv, siis saab kohus direktiivi eesmärkide ja põhjendustega arvestada seda ülevõtvate siseriikliku õiguse normide tõlgendamisel (Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas Marleasing, C-106/89, ECLI:EU:C:1990:395, p 8). Iga kohus peab eeldama, et riigil on olnud kavatsus täita direktiivist tulenevaid kohustusi täiel määral (vt Euroopa Kohtu 16. detsembri 1993. aasta otsus kohtuasjas Wagner Miret, C-334/92, ECLI:EU:C:1993:945, p 20). Sellest järeldub, et käesolevat asja lahendav kohus saab lähtuda direktiivi 2002/14 põhjendustes kajastatud eesmärkidest ka ametiühingu usaldusisikule ette nähtud kaitse sisustamisel. Direktiivi 2002/14 seitsmes ja kaheksas põhjendus nimetavad töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistiku kehtestamise eesmärkidena mh ettevõttes dialoogi tugevdamist, vastastikkuse usalduse edendamist, samuti teavitamise ja nõustamise tõhustamist. Selleks tuleb edendada töötajate kaasamist ettevõtte käitamisse ja tulevikuplaanidesse. Nende eesmärkidega on kooskõlas, et töötajate esindajad, sh ametiühingu usaldusisik tõstatavad ettevõtte juhtkonna ees teemad, mis on töötajate jaoks olulised ning võivad aidata kaasa töö tegemise ja töökeskkonna parandamisele. Kui tööandja lõpetab töölepingu töötajate esindajaga vahetult pärast seda, kui esindaja on avalikult väljendanud oma rolli töötajate huvide kaitsel, siis on tööandja kohtu hinnangul käitunud viisil, mis väljendab töötajate esindajast vabanemise soovi. Eelkõige sellises olukorras on oluline, et AÜS ja TLS sätetega ette nähtud kaitse kohalduks ja töölepingut töötajate esindajaga ei saaks alusetult lõpetada.
22.Seoses hageja kui ametiühingu usaldusisiku positsiooniga käsitleb kohus veel poolte väiteid selle kohta, millal kostja sai teada või pidi teada saama hageja usaldusisikuks
11 (18)
2-15-15700 valimisest. See võib omada tähtsust vastamaks küsimusele, kas kotja tegevuses ilmneb hageja ette heidetav usaldusisiku tagakiusamine, eelkõige, kas alusena (d) esile toodud rikkumise tuvastamise ajal kostja teadis või pidi teadma, et hageja on ametiühingu usaldusisik. Hageja väitel pidi see selguma EMSA 15. detsembri 2014 teate (I kd tl 22–23) saamisel, kostja väitel sai ta vastava teabe alles 8. mail 2015 saades kätte 6. mai 2015 teate (I kd tl 33). Hageja soovis 15. detsembri 2014 teate saatmist tõendada sama kuupäeva e-kirja väljatrükiga (I kd tl 24). Viidatud väljatrükilt ei nähtu aga, et e-kirjale oleks lisatud manuseid, sh EMSA sama kuupäeva kirja. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kostja sai e-kirja kätte. Tulenevalt kostja väitest saab kohus lähtuda sellest, et kostja teadis hageja valimisest ametiühingu usaldusisikuks hiljemalt 8. mail 2015. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, millal kostja sai teada või pidi teada saama, kui paljud kostja töötajad on EMSA liikmed. See omab tähtsust hindamisel, kas põhjendatud oli kostja juhatuse liikme arusaam Tööinspektsiooni 8. septembri 2015. aasta protokolli kohaselt, et kostja töötajatel puudub ametiühing, mistõttu kostja ei peagi arvestama ametiühingu usaldusisiku positsiooniga (I kd tl 55–57). Hageja väitel teatas EMSA kostjale liikmete arvu 16. juuni 2015 kirja ja e-kirjaga (I kd tl 36–37), kostja väitel sai ta need dokumendid kätte alles koos hagiavaldusega. Kohus tuvastab postiteenuse osutaja kviitungite, saadetise teekonna jälgimise dokumendi ja vastuvõtmiskinnituse (II kd tl 135–137) põhjal, et kostja pidi EMSA liikmetest kostja töötajate täpsest arvust saama teada hiljemalt 17. juunil 2015. Tunnistaja XXXXütluste järgi on dokkerid osalenud ametiühingu tegevuses alates 2004. aastast (III kd tl 70 pöördel). Mõistlikult töötajatega arvestav tööandja peab enam kui kümne aastaga saama aru, et tema töötajatest teatav osa on koondunud ametiühingusse. Seega pidi kostja ka enne 17. juunit 2015 ametiühingust teadma. Samuti kinnitab kostja nimel
16.septembril 2015 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta EMSA-lt arvamuse küsimine (I kd tl 59–63), et tegelikult oli kostja väga hästi teadlik ametiühingu olemasolust ja hageja kui usaldusisiku rollist, st ei saanud vastavat teavet alles koos hagiavaldusega. Kokkuvõtvalt järeldab kohus käesolevas punktis märgitust, et kostja sai hageja rollist ametiühingu usaldusisikuna teada hiljemalt 8. mail 2015, kuid pidi juba enne seda teadma, et osa kostja töötajatest osalevad EMSA ametiühingutegevuses. Seega pidi kostja 8. mail 2015 EMSA-lt teate saamisel ka mõistma hageja kui töötajate usaldusisiku staatust ja vastavalt sellele toimima. Kuna alusena (d) nimetatud rikkumist asus kostja menetlema 8. mail 2015, siis tuleb alustena (a) – (d) nimetatud sündmuste puhul lähtuda sellest, et kostja teadis nii ametiühingust kui ka hageja rollist selle usaldusisikuna.
23.Kohus saaks kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks eelneva põhjal rahuldada ainult juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik. Kohus tuvastab, et poolte huve arvestades on töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik ja põhjendab seda järgmiselt. Hageja soovib tööd kostja juures jätkata ja on sama tööd teinud juba üle 20 aasta ehk pikemat aega. Hageja on ka põhjendatult esile toonud, et tema jaoks on oluline kaastöötajatega endise usaldussuhte taastamine (II kd tl 164). Töötajate esindaja ei saa oma rolli kohaselt täita, kui laseb ennast töökohalt põhjendamatult kergesti lahkuma sundida. Seega on hageja huve arvestades töösuhte jätkumine võimalik. Mitmete kolleegide arvates on hageja tööle naasmine samuti põhjendatud (II kd tl 185–191), millest kohus järeldab, et hageja leiaks taas tööle asudes eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi. Kostja on suur ja olulise käibega ettevõte, kelle juures hageja töötas dokkerina. Kostja tegevusest moodustab olulise osa sadama- ja terminaliteenindus. Isegi kui vastavad töömahud ajutiselt vähenevad, siis ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei ole pakkuda dokkerile tööd. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja töötegemise viis on laad on ohtlikud. 12 (18)
2-15-15700 Kostja loetletud rikkumised, millele ta tugines töölepingu ülesütlemise alustena (a) – (e), aga ka varasemalt nimetatud tööle hilinemine ei ole ükski selline, mis võimaldaks käsitleda hagejat kui kroonilist töökohustuste rikkujat või ohtlikku töötajat. Pigem on kostja etteheited otsitud ja töölepingu ülesütlemise tegelikuks sooviks peab kohus kostja soovi vabaneda töötajate esindajast. Seda kinnitab ka kostja käitumine teatades kohe 1. oktoobril 2015 Tööinspektsioonile hagejaga töölepingu lõpetamisest, sest seeläbi vabanes kostja ühtlasi ka järelevalvemenetlusest (I kd tl 58). Samas on kostjal seadusest tulenev kohustus leppida sellega, et tema töötajad võivad endale valida esindaja ametiühingu kaudu. Järelikult on töösuhte jätkumine ka kostja huve kaaludes mõistlikult võimalik. Lisaks tuleb arvestada AÜS üldiste kaitsenormidega. AÜS § 19 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse, samuti on töötajal õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana. AÜS § 19 lg 2 keelab piirata mh töötaja õigusi sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Selliseks piiranguks on AÜS § 19 lg 3 p 2 järgi ka töölepingu ülesütlemine. AÜS § 19 lg 4 näeb ette töötaja õiguse nõuda endise olukorra taastamist. Sarnaselt TLS § 92 lg-ga 3 tuleneb AÜS § 19 lg-st 5, et tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega. Kohus sedastas eespool p-s 19, et kostja ei ole tõendanud muud töölepingu ülesütlemise alust. Käesolevas ja kolmes eelnevas punktis märgitu ei võimalda rahuldada kostja taotlust töölepingu kohtus lõpetamiseks.
24.Kohus rahuldab hageja taotluse tunnistada otsus nõudes (1) viivitamata täidetavaks ja põhjendab seda järgmiselt. Nõue (1) ei ole ükski TsMS § 468 lg-s 1 loetletud nõuetest, mille puhul tuleks otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtu algatusel. Kohus võib TsMS § 467 lg 1 ja § 469 lg 1 järgi siiski tunnistada viivitamata täidetavaks ka muu otsuse. TsMS § 469 lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte, kui pool on andnud tagatise. Kui pool ei ole tagatist andnud, peab kohus kohustama hagejat maksma tagatist TsMS § 469 lg 2 järgi, arvestades, et tagatis peaks katma kostjale otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu tekkida võiva kahju. Tagatise määramisel peab kohus määrama kindlaks ka tagatise viisi, selle suuruse ja maksmise tähtaja (TsMS § 194 jj). Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui tagatis on antud. Samas on kohtul TsMS § 469 lg 3 järgi juhul, kui hageja ei suuda TsMS § 469 lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda, lubatud ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata tagatise tasumise osade kaupa või tunnistada otsus viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju (Riigikohtu 13. märtsi 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-13, p 12 teine lõik, ja selles viidatud 23. veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10, p 9). Kohus leiab, et hageja tuleb tagatise andmise kohustusest TsMS § 469 lg 3 alusel vabastada. Nõude (1) viivitamata täitmise tulemusel kujuneb olukord, kus hageja tuleb uuesti kostja juurde tööle lubada ja kostja peab talle maksma kokku lepitud töötasu. Poolte vastavad sooritused on eeldatavasti võrdsed ja kummalgi ei teki kahju. Kohus põhjendas eespool p 23 kolmandas lõigus, miks ei veena kostja väited nagu poleks tal hagejale tööd anda. Teisalt on hageja pidanud olema ilma töise sissetulekuta enam kui pool aastat ja tema võimalused tagatist anda on seetõttu ka äärmiselt piiratud. Kirjeldatud olukorras ei ole hagejalt tagatise nõudmine õiglane ega põhjendatud, sh raskendaks see tema eluliste vajaduste rahuldamist. 13 (18)
2-15-15700
25.Nõude (2) õiguslik alus on TLS § 108, mis sätestab, et töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. TLS § 108 kohaldamine ei eelda, et tööleping peab olema lõppenud, aga sel alusel tööandjalt töötaja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse määramisel tuleb TLS § 1 lg 3 ja VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldada ka VÕS § 127 lg 5 ning § 139 ja § 140 (Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15 neljas lõik). Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Samuti saab neid sätteid kohaldada korraga (Riigikohtu 8. juuni 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 23 esimene lõik, samuti selles viidatud 17. juuni 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-15, p 13, ja 25. mai 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kohus ei tuvasta, et hageja oleks saanud kasu või midagi säästnud töölepingu õigusvastase ülesütlemise tagajärjel. Samuti ei ole hagejal endal osalust ülesütlemisel ega esine VÕS § 140 lg-s 1 nimetatud kahjuhüvitise piiramise aluseid. Kuna kostja pole esitanud nõudele (2) vastuväited ja poolte esile toodud asjaolud ei anna alust jätta nõuet (2) tervikuna või osaliselt rahuldamata, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ja selleks arvutada võlgnetava hüvitise summa kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtuistungil avaldas hageja, et nõude (2) summast on 24. mai 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud 7 470,29 eurot (= 595,75 + 150 × 45,83). Sellele ei esitanud kostja vastuväiteid. Ka keskmise tööpäevatasu 45,83 eurot osas ei ole pooltel vaidlust. Kohtuistungist otsuse tegemiseni, st 25. maist kuni 29. juuni 2016 on möödunud 35 päeva (mõlemad kaasa arvatud), neist puhkepäevi oli 12 (viis nädalavahetust ning 23. ja 24. juuni) – tööpäevi järelikult 23 ( = 35 – 12). Seega on otsuse tegemise päeva seisuga välja mõistetav hüvitis suurenenud 1 054,09 euro võrra ( = 23 × 45,83). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 524,38 eurot ( = 7470,29 + 1054,09). Vastavalt hageja nõudele on see töötasu brutosumma. Põhimõtteliselt on põhjendatud ka edasiulatuva hüvitise väljamõistmine kuni otsuse jõustumiseni. Siiski tuleb selles osas resolutsiooni sõnastust täpsustada tulenevalt nõuet (1) rahuldava otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisest. Vastavalt eespool p–s 20 märgitule on nõude (1) täitmise tulemuseks poolte vahel töölepingulise suhte taastumine, st hageja peab asuma tööle ja kostja maksma talle töötasu. Sama aja eest ei ole hagejal õigust saada enam hüvitist TLS § 108 alusel, sest töötasu tuleks hüvitisest viidatud sätte teise lause järgi maha arvata. Samas on võimalik viivitamata täitmise peatamine TsMS §-s 472 ette nähtud korras. Neil kaalutlustel märgib kohus resolutsioonis, et täiendavat hüvitist iga kalendaarse tööpäeva eest tuleb maksta kuni nõudes (1) tehtud otsuse täitmiseni, aga täitmise peatamise korral kuni jõustumiseni.
26.Kohus rahuldab hagi mõlemas nõudes tervikuna ja jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt, aga kostja taotlus jääb rahuldamata tulenevalt menetluskulude jaotusest.
27.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 määrab kohus hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja nõuab õigusabikuluna 12 907,97 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb peamiselt esindajatasust määradega 84 eurot, 96 eurot ja 168 eurot, tunnis kokku 109 töötunni eest, millele lisandub õigusteenuse osutamisel tekkinud muu kulu 19,97 eurot. 14 (18)
2-15-15700
28.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hagejat esindasid advokaadid, kelle osutatud õigusabile tehtud kulutused on põhimõtteliselt hüvitatavad. Siiski ei ole hageja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Hageja esindajate tasumäärad on 168 eurot (esindaja II) ning 84 eurot ja 96 eurot (esindaja I) tunnis koos käibemaksuga. Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks 147,49 eurot koos käibemaksuga (9. märtsi 2016. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohtu hinnangul on esindaja I tunnitasu määr 84 eurot (2015. aasta menetlustoimingud) ja 96 eurot (2016. aasta toimingud) põhjendatud. Seevastu esindaja II tasumäär 168 eurot tunnis ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal võimalik õigusteenust osta ka odavama hinnaga – 96 eurot koos käibemaksuga. Mõlema esindaja kvalifikatsioon oli asja ajamiseks piisav. Tulenevalt sellest peab kohus põhjendatuks esindaja II tunnitasu määraks 96 eurot tunnis koos käibemaksuga. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
29.Järgmiseks hindab kohus hageja esindajate ajakulu menetlustoimingutele vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esiletoodule. Kohtu hinnang esindaja I vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 10:00 põhjendatud ja vajalikud 10:00 toimingud ning ajakulu 0:30
0:30
1:00 1:00 8:00 arvestades esitatud dokumendi 5:00 sisu ja kostja seisukohti on põhjendatud ajakulu 5 t 0:30 põhjendatud ja vajalikud 0:30 toimingud ning ajakulu 1:00 1:00 7:30 arvestades dokumendi sisu ja 6:00 kostja seisukohti on põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 t vahesumma 2015. aasta toimingud 24:00
15 (18)
2-15-15700 Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
2:30
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta istung toimus 1.3.16 1:30 kell 13.50-15.15, seega on ajakulu põhjendatud protokolliga tutvumise vajalik 0:05 ja põhjendatud ajakulu on 5 min arvestades selle sisu ja mahtu; protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud kuna see jäi rahuldamata arvestades dokumendi sisu ja 6:00 kostja seisukohti on põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 t põhjendatud ja vajalikud 2:30 toimingud ning ajakulu 2:30
1:00
1:00
01.03.16
istungil osalemine
1:30
04.03.16
protokolliga tutvumine ja paranduse taotluse koostamine
0:15
14.03.16
hageja 15.3.16 dokumendi koostamine
7:30
31.03.16
2:30
05.05.16
10.05.16
20.05.16 24.05.16
kostja 15.3.16 dokumendiga tutvumine ja vastamine tutvumine määrusega ja dokumendi koostamine tutvumine määrusega ja nõupidamine tutvumine kohtutoimikuga ettevalmistus istungiks (2 t) ja osalemine istungil (4 t)
1:00 1:00 6:00 istung toimus 24.5.16 6:00 kell 11.00-15.05, seega on ettevalmistamise ja osalemise ajakulu põhjendatud vahesumma 2016. aasta toimingud 20:35 Kokku (tundi:minutit) 50:45 Kokku (tundi:minutit) 44:35
Kohtu hinnang esindaja II vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
09.10.15 tutvumine materjalidega, e-kirja saatmine 12.10.15 dokumentidega tutvumine, 12.10.15 hagi projekti täiendamine 12.10.15 hagi täiendamine, kaaskirja koostamine ja saatmine 13.10.15 dokumentaalsete tõenditega kogumise ja komplekteerimise toimingud 19.10.15 tutvumine kliendi kirjaga, järelepärimine, seisukoha kujundamine ja vastuskirja koostamine saatmiseks 22.10.15 tutvumine kirjaga, sellele lisatud dokumentidega, e-kiri 16.11.15 tutvumine kostja vastuse ja hageja 16.11.15 dokumendi projektiga, täiendamine
0:30 1:10 0:40 0:50 0:40
0:05
0:10 4:50
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta nimetatud toimingute 0:00 põhjendatust, vajalikust ja ajakulu on kohus juba hinnanud teise lepingulise esindaja toimingute juures; kohtu hinnangul võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (Riigikohtu 9. novembri 2009. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17); käesoleva tsiviilasja asjaolude ja menetlus käigu pinnalt ei
16 (18)
2-15-15700 Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
07.12.15 kostja 30.11.15 dokumendi ja lisade analüüs 09.12.15 hageja 9.12.15 dokumendi täiendamine, telefonikõne, 09.12.15 järelepärimise koostamine, 09.12.15 tutvumine hagi lisa nr 19 tõlkega, telefonikoosolek 02.03.16 istungi protokolli analüüs 04.03.16 tutvumine kirja ja taotlusega, telefonikõne, saatmine 15.03.16 hageja 15.3.16 dokumendiga 15.03.16 seotud telefonikoosolek ja 15.03.16 täiendamine ning saatmine 18.03.16 tutvumine kostja 15.3.16 dokumendi ja lisadega 01.04.16 hageja 1.4.16 dokumendiks 01.04.16 analüüs ja täiendamine 05.04.16 tutvumine kostja e-kirjaga ja 4.4.16 dokumendiga, 05.04.16 hageja 5.4.16 dokumendi koostamine ja esitamine 29.04.16 tutvumine 28.4.16 doku29.04.16 mendiga, analüüs ja koosolek 02.05.16 esmane tutvumine kirjadega ja dokumentidega 04.05.16 tõendite komplekteerimine, seisukoha kujundamine, 5.5.16 dokumendi täiendus 05.05.16 ülevaatamine ja edastamine 09.05.16 tutvumine teavituse ja määrusega, dokumentide analüüs; 09.05.15 seisukoha kujundamine 10.05.16 hageja 12.5.16 dokumendi projekti koostamine 10.05.16 nõupidamine 11.05.16 telefonikõne, täiendava teabe 11.05.16 kogumine hageja 12.5.16 11.05.16 dokumendi koostamine, 12.05.16 täiendamine ja edastamine; 12.05.16 seisukoha kujundamine kostja 12.05.16 12.5.16 dokumendi osas 17.05.16 nõupidamine ja selgitused 21.05.16 tutvumine kostja 20.5.16 kirja ja seisukohaga
1:50 3:50 0:05 1:00
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta leia kohus, et tegemist oli sellise vaidlusega, kus kahe esindaja olemasolu oleks sisuliselt vajalik; teise lepingulise esindaja ajakulu ei ole tabeli nr 1–17 osas seetõttu põhjendatud ega vajalik
0:20 0:40 0:20 2:00 0:20 0:20 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 t arvestades dokumendi 1:00 sisu ja poolte esitatud 2:00 seisukohti 0:20 põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu 0:40 0:30 vt põhjendused tabeli nr 1–17 0:20 juures 0:10
1:30
1:00
0:00
4:00
0:15 1:40 12.5.16 seisukoha ettevalmistamise ja 1:05 koostamise põhjendatud ja 1:00 vajalik ajakulu on 4 t arvestades dokumendi sisu ja 2:40 poolte esitatud seisukohti; 0:10 kostja sama kuupäeva 1:10 dokumendiga tutvumise ja 2:40 sellega seonduvate selgituste 1:50 ajakulu hindab kohus koos järgnevate toimingutega 0:15 1:00 0:20 0:20 vt nr 42
4:00
17 (18)
2-15-15700 Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses
23.05.16 toimingud seoses istungiga, 3:20 hagejale selgituste andmine, teabe kogumine tunnistajate küsitlemiseks, küsimuste, 23.05.16 2:00 teeside ja ka muus osas kohtuistungi ettevalmistamine (vt ka nr 46) 23.05.16 kostja 20.5.15 dokumendi 1:50 analüüs, edastamine ja 23.05.16 selgitus kliendile; hageja 0:40 23.05.16 23.5.16 dokumendi 0:20 koostamine ja esitamine 24.05.16 kohtukõne teesid 2:20 24.05.16 kohtuistungieelne täiendav 4:40 ettevalmistumine Kokku (tundi:minutit) 58:15
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta kohtuistungi ettevalmistamise 2:00 ajakulu ei ole põhjendatud pikemalt kui istungi kestus, aga tulenevalt käesoleva tabeli nr 1–17 ja eelmise tabeli nr 15 juures märgitust on teise esindaja ettevalmistamise ajakulust põhjendatud 2 t 23.5.16 dokumendi 2:00 koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 t (koos real nr 39 märgitud toiminguga) põhjendatud ja vajalik 2:20 vt põhjendus nr 40–41 juures 0:00 Kokku (tundi:minutit) 12:50
Kahe eelneva tabeli põhjal on õigusabi osutamise eest esindajale I makstud tasust põhjendatud osasumma 3 992 eurot (= 24 ×84 + 20:35 × 96) ja esindaja II tasust 1 232 eurot ( = 12:50 × 96). Kokku on esindajate tasust hüvitatav summa 5 224 eurot ( = 3992 + 1232).
30.Õigusteenuse osutamisel tekkinud muud kulud summas 19,97 eurot on põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on tegemist trüki ja koopiakuluga. See on TsMS § 144 p 2 mõttes kohtuväline kulu, mis tuleb vastaspoolel samuti hüvitada. Asja mahtu arvestades on kulu mõistliku suurusega, st põhjendatud ja vajalik.
31.Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks eeltoodust tulenevalt 5 243,97 eurot ( = 5224 + 19,97). Rahuldamata jääb hageja taotlus 7 664 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 12907,97 – 5243,97). Kohus leiab, et rahuldatud ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
32.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.