Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2897
Haldusasi
OÜ Gabariit kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.11.2015 intressinõude nr 13-3/171137 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Gabariit, volitatud esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.02.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Gabariit apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-2897 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(7)
3-15-2897 2) Intressinõude esitamise aluseks on MTA 05.11.2013 korraldusega nõutud maksukohustuse summas 155 707,75 eurot tähtajaks täitmata jätmine. Seega on maksukohustus tuvastatud maksuhalduri haldusaktiga ning intressinõude suurus sõltub otseselt maksumenetluse kestvusest. Mõistliku menetlusaja kestvust on maksumenetluses ületatud. Kuivõrd MKS § 38 kohaselt vastutab ettevõtte või selle osa üleandnud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatule, siis oli MTA-l võimalik esitada nõue kaebaja vastu hiljemalt kolme kuu jooksul alates ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajast (kohtuistungil täpsustatu kohaselt kuni 18.04.2011). Juhul kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei saanud mööduda 18.04.2011, siis möödus see igal juhul 30.11.2012, mil maksuhaldur tuvastas maksuotsusega asjaolu, et ettevõte on kaebuse esitajale üle läinud ning MKS § 37 ja § 38 on kohaldatavad. Maksuvõla tasumise korraldus tehti aga alles 05.11.2013 ja selle sisu kattub 30.11.2012 maksuotsuses tuvastatuga. Kaks aastat on igal juhul piisav aeg maksumenetluse läbiviimiseks. 3) Intressinõue ei ole selge ja üheselt mõistetav. Nõudest ei ole võimalik aru saada, millise metoodika alusel on MTA leidnud, et tasumisele kuuluv intress on 102 367,79 eurot. Ei ole arusaadav, mille eest ja kuidas on toimunud intressi vähendused jms. 4) Nõue on aegunud. MTA 05.11.2013 korraldusega nõuti kaebajalt üksnes OÜ PipeRec maksuvõla tasumist. Menetluse kestel maksuhaldur kaebajale intressinõuet ei esitanud. Kaebaja vaidlustas korralduse ja kohus menetles asja haldusasjana nr 3-13-2479. Kaebaja tasus korraldusega määratud maksuvõla summas 155 707,75 eurot 03.12.2013. MKS § 118 lg 1 sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Tulenevalt MKS § 118 lg-st 3 ei kehti sama paragrahvi lõikes 6 toodud aegumise peatumise alused olukorra suhtes, mil maksuotsus on tehtud ja maksukohustuslase poolt on sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest kogu otsuses toodud maksusumma tasutud. Maksusumma tasumise eesmärgiks on sellisel juhul intressi arvestamise lõpetamine. Maksuhalduril on sõltumata maksuotsuse vaidlustamisest võimalik kogu intress välja arvutada ja intressinõue esitada.
3-15-2897 ega ka muu toimikus sisalduv teave ei viita sellele, et intressinõue oleks vastuolus MKS § 10 lg-ga 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-78-14 (kaebuse lk 9 – tl 6), kuid nimetatud lahendist ei nähtu sellist alust või järeldust, mis võimaldaks lugeda intressinõude käesolevas asjas õigusvastaseks. Intressinõudele eelnenud maksumenetluste kestuse õigusvastasuse tuvastamine ei tähendaks automaatselt intressinõude õigusvastasust. Seetõttu puudub ka põhjendatud vajadus kontrollida intressinõude tühistamisnõude raames sellele eelnenud maksumenetluste kestuse õiguspärasust. Intressi arvestamine toimub reeglina matemaatilise tehte alusel (MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1) ning selles ei saa iseenesest olla vaidlust, et intressinõude aluseks oleva maksuvõla suuruse on maksuhaldur tuvastanud õigesti (MTA 05.11.2013 korraldus on jõustunud). Kui kaebaja soovib MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlalt arvestatud intressi osalist kustutamist (näiteks MKS § 114 lg 3 alusel), tuleb maksuhaldurile esitada vastav põhjendatud taotlus ning taotluse lahendamise tulemusena tehtud kaalutlusotsust on võimalik halduskohtus vaidlustada. Halduskohus ei saa asuda vastavat kaalutlust teostama maksuhalduri eest käesolevas asjas, s.o intressinõude tühistamisnõude raames. Ebatäpne on kaebaja seisukoht, mille kohaselt tingis maksuhalduri poolt läbiviidavate menetluste kestus intressinõude suurenemise kaebaja suhtes. Ettevõtte ülemineku korral lähevad ettevõttega seotud kohustused seaduse alusel üle automaatselt (MKS § 37), st maksukohustuse tekkimine ei eelda maksuhalduri haldusakti koostamist. Seda ka juhul, kui ettevõtte omandaja ja/või üleandja varjavad ettevõtte üleandmist ning maksuhaldur tuvastab ettevõtte üleandmise maksumenetluse tulemusena tagantjärele. Viimasel juhul tuvastab maksuhaldur haldusaktiga siduvalt selle, mis on seaduse alusel juba tekkinud (st haldusakt ei tekita kohustust, vaid tuvastab siduvalt seaduse alusel juba tekkinud kohustuse olemasolu). Seega ei tingi ettevõtte ülemineku tagantjärele tuvastamise korral intressikohustuse suurenemist niivõrd maksuhalduri menetluse kestus, vaid ettevõtte ülemineku varjamine ning ülemineku seisuga tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine kuni maksuhalduri poolt ülemineku tuvastamiseni. 3) Intressinõue vastab MKS § 115 lg-le 3. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt makstavat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata – MKS § 119 lg 2). Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse. Lisaks peab arvestama, et maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (MKS § 115 lg 1). Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (MKS § 105 lg 6). Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda.
4(7)
3-15-2897 Intressinõudest ja sellele lisatud intressiarvestuse kaardilt nähtub, et intressi on arvestatud perioodi 01.10.2010 (ettevõtte ülevõtmisele järgnev päev) kuni 03.12.2013 (MTA 05.11.2013 korralduse täitmise kuupäev) eest ning intressinõue on koostatud seisuga 10.11.2015. Intressiarvestuse kaardilt nähtub ridade kaupa intressiarvestus sel perioodil eksisteerinud maksuvõlalt (iga uus rida tähendab, et toimus muudatus maksuarvestuses ja seetõttu muutus ka intressiarvestuse aluseks olev maksuvõla summa). Iga rea puhul nähtub maksustamisperiood, mille osas maksukohustus/maksuvõlg tekkis (veerg „nõue“ – näiteks 1. rea puhul 2010. a veebruar); maksukohustuse liik (veerg „nõude liik“ – näiteks 1. rea puhul käibemaks); intressiarvestuse periood (veerud „algus“ ja „lõpp“ – näiteks 1. rea puhul 01.10.2010-20.11.2013); päevade arv, mis jääb konkreetsesse ajavahemikku (veerg „päevi“ – näiteks 1. rea puhul 1147); vastaval ajavahemikul eksisteerinud maksuvõlg (veerg „summa“ – näiteks 1. rea puhul 13 137,57 eurot); intressimäär (veerg „%“ – näiteks 1. rea puhul 0,06%) ning arvestatud intressi summa (veerg „intressi summa“ – 1. rea puhul 9041,28 eurot, mis on saadud maksuvõla korrutamisel intressimääraga ja viivitatud päevade arvuga). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga (read „Intressivähendus“, näiteks rida 2). Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude intressi kompenseerimiseks. Seega seonduvad vastavad read ettemaksuarvestusega. Negatiivne intressisumma tähendab intressinõude vähendamist, mis on oma olemuselt maksukohustuslasele soodne arvestus. Liites intressiarvestuse kaardil kajastatud read kokku (veeru „intressi summa“ ridade summa), peab tulemuseks olema intressinõudega nõutud 102 367,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa intressinõuet pidada sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Seejuures on oluline, et intressiarvestuse pidamine ja intressi tasumine on maksukohustuslase kohustus (MKS § 115 lg 1). OÜ Gabariit ei ole esitanud kohtule endapoolset alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. 4) Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et intressinõue on MKS § 118 lg-st 1 tulenevalt aegunud. MKS § 118 lg 1 sätestab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. MKS § 118 lg 3 kohaselt intressinõuet ei esitata pärast sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. MKS § 118 lg 6 kohaselt intressi arvestamise aegumine peatub intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. MKS § 118 lg 6 sätestab seega erandi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast. Aegumise peatumine tähendab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega ei kulgenud MKS § 118 lg-s 1 nimetatud tähtaeg intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajal. MTA 10.11.2015 intressinõude aluseks on MTA 05.11.2013 korraldusega tuvastatud maksuvõlg. Kaebaja tasus MTA 05.11.2013 korraldusega nõutud maksusumma 03.12.2013. Kaebaja vaidlustas MTA 05.11.2013 korralduse 23.12.2013 ning kohtuvaidlus lõppes 24.09.2015 (haldusasi nr 3-13-2479). Järelikult on intressinõue esitatud MKS § 118 lg-s 1 nimetatud aastase tähtaja kestel, arvestades MKS § 118 lg-st 6 tulenevat aegumise peatumist. MKS § 118 lg 6 teenib eesmärki, et isikut ei koormataks kohustuslikus korras intressinõudega ajal, mil toimub vaidlus intressinõude aluseks oleva nõude üle. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud eesmärgiga, mis ei takista seejuures isikul põhinõude üle toimuva vaidluse kestel omal initsiatiivil intressi arvestamist ja tasumist. 5(7)
3-15-2897
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2897 koostamisel hindama eelneva maksumenetlusega seonduvat, sh seda, kas menetlus toimus mõistliku aja jooksul. Avar kaalutlusõigus on maksuhalduril juhul, kui intressinõude adressaat esitab maksuvõla kustutamise taotluse vastavalt MKS § 114 lg-le 3. Eelviidatud kohtuasjas luges Riigikohus selliseks taotluseks ka intressinõudele esitatud vaide, mis sisaldas väiteid intressinõude ebaõigluse kohta. Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja maksuhaldurile vaiet esitanud, vaid pöördus vahetult pärast intressinõude saamist kohtusse. Maksuhalduril ei ole kohustust üksnes kohtule esitatud kaebuse alusel omal initsiatiivil alustada maksuvõla kustutamise menetlust või uuendada intressinõude osas toimuvat menetlust. Kaebaja esitas MKS § 114 lg 3 kohase taotluse maksuhaldurile alles 07.12.2016 ning see jäeti maksuhalduri 01.02.2017 otsusega rahuldamata. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole kaebaja nimetatud haldusakti kohtus vaidlustanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.