Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-189
Haldusasi
AN kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja AN Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
Menetluse alus ringkonnakohtus
AN apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada AN apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2017. a otsuse peale haldusasjas nr 3-17-189 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7; § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AN esitas Tartu Vanglale 16.11.2016 kahju hüvitamise taotluse, nõudes tervise kahjustamise ja piinade eest hüvitist 500 eurot. AN viibis 2016. aastal kolmel korral Tartu Vangla vastuvõtukambris, mis ei vastanud nõuetele – kinni keevitatud akna tõttu oli õhupuudus, kambris puudus enda ja nõude pesemiseks soe vesi.
Tartu Vangla jättis 11.01.2017 otsusega nr 1-3/237-2 AN kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vanglas on kolm kambrit (nr 1164, nr 1165 ja nr 1166), mida kasutatakse elukambritena üksnes kinnipeetava lühiajalise paigutamise korral. AN paiknes ajavahemikel 07.08.04.2016 ja 11.12.07.2016 kambris nr 1164 ja 26.27.07.2016 kambris nr 1165, kuid mitte üle 24 tunni korraga. Julgeolekukaalutlustel on kambrite nr 1164 ja nr 1165 aknad kinni keevitatud, kuid sundventilatsioon tagab kõigis kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 ei nõua, et kambris oleks avatav aken, samuti ei näe VangS ega justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) ette, et kambri pesemiskoht peaks olema varustatud sooja veega.
3-17-189
3.AN esitas 30.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kaebajat hoiti põhjendamatult vastuvõtu- ehk etapikambris, mille aken oli kinni keevitatud ja puudus värske õhu ligipääs. Ventilatsioon oli mingit sodi täis topitud ega töötanud. Samuti ei olnud kambris sooja vett, vaid vesi oli jääkülm.
4.Tartu Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kambrite nr 1164 ja nr 1165 pindala on 11,9 m2 ning kaebaja paiknes 07.08.04.2016 ja 11.12.07.2016 kambris üksinda ning 26.27.07.2016 mõne tunni ulatuses koos teise kinnipeetavaga. Vaidlusalustes kambrites viibimine oli lühiajaline (alla 24 tunni). VangS § 45 lg 1 ei nõua avatava akna olemasolu ning sundventilatsioon tagas kambris piisava õhu hulga ja ringluse. Kaebuses on uue asjaoluna märgitud, et ventilatsioon oli mingit sodi täis ja ei töötanud, kuid selles osas ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Tartu Vanglas on sisseehitatud mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon, mis töötab ööpäevaringselt. Ventilatsioonisüsteemile teostatakse regulaarset hooldust, viimati puhastati kogu ventilatsioonisüsteemi perioodil 11.01.201615.02.2016. Kehtiv õigus ei näe kambris ette sooja vee olemasolu. Kaebusest ja tervisekaardilt ei nähtu AN tervise väidetava kahjustumise asjaolusid. Üksnes oht tervise kahjustumiseks ei ole kahju hüvitamise aluseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2017 otsusega AN kaebuse rahuldamata. Kaebaja on taotlenud nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist, sest kaebuses on pigem kirjeldatud kinnipidamistingimustega kaasnenud ebamugavusi, mitte konkreetseid tervisekahjustusi. Kahju hüvitamise nõue puudutab viibimist Tartu Vangla vastuvõtukambris nr 1164 ajavahemikel 07.08.04.2016 ja 11.12.07.2016 ning vastuvõtukambris nr 1165 ajavahemikul 26.27.07.2016. Kaebuse kohaselt ei vastanud kambrid nõuetele, sest neis puudus soe vesi (vesi oli jääkülm) ja kinni keevitatud akna tõttu ka piisav värske õhu juurdepääs. Kinnipeetavate lühiajaliseks paigutamiseks kasutatavatele nn vastuvõtukambritele ei ole õigusaktides sätestatud erinõudeid, mistõttu tuleb kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel lähtuda tavapärasele elukambrile kehtestatud nõuetest (VangS § 45 lg 1; Riigikohtu 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, p 8). Kambri aken ei pea olema avatav, kuid kambris peab olema elutegevuseks vajalik õhuhulk ja -ringlus (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2015 otsus nr 3-15-193, p 4). Vastustaja on selgitanud, et ööpäevaringne pidev ja piisav õhuringlus on Tartu Vanglas tagatud sisseehitatud mehaanilise sundventilatsiooniga, mida hooldatakse regulaarselt (viimati teostati täielik puhastus 11.01.201615.02.2016 ja tolmufiltreid vahetatakse tavapäraselt kaks korda aastas). Kuna sundventilatsioon tagab piisava õhuringluse ja VangS § 45 lg 1 ei nõua avatavate akende olemasolu, siis puudub vangla õigusvastane tegevus ja kaebaja õiguste rikkumine. Tagantjärele ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada, kas ventilatsioon töötas kaebusega hõlmatud ajavahemikel kambrites nr 1164 ja nr 1165 nõuetekohaselt. Kuna kaebaja pole teavitanud vanglaametnikke ventilatsiooni mittetoimimisest ega väitnud ventilatsioonisüsteemi tõrgete esinemist ka kahju hüvitamise taotluses, vaid alles kohtumenetluses, siis ei ole probleemi tegelik esinemine usutav. Igal juhul viibis kaebaja olulise osa ajast 11,9 m2 suuruses kambris üksinda (v.a mõned tunnid 26.07.2016), mis ületas oluliselt VSKE § 6 lg-s 6 ja kohtupraktikas aktsepteeritavat alampiiri 3 m2. Miinimumnõudest oluliselt avarama ruumi kasutamise võimalus leevendaks märkimisväärselt ka võimaliku tõrkuva ventilatsioonisüsteemi põhjustatud ebamugavust. Lisaks viibis kaebaja vaidlusalustes kambrites kõigil juhtudel vähem kui 24 tundi ehk lühiajaliselt (vt ka Riigikohtu 15.06.2016 otsus nr 3-3-1-16-16, p 11). Neil asjaoludel ei saa tõusetuda küsimust kaebaja inimväärikuse süülisest alandamisest ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmisest.
2(4)
3-17-189 Kaebaja väärikust alandavat kohtlemist ei kujuta endast ka kambrites nr 1164 ja nr 1165 sooja vee puudumine. Puuduvad väited, et vastustaja oleks rikkunud VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustust võimaldada kinnipeetavale vanglasse vastuvõtmisel ja hiljem vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš, mis on piisavaks pesemisvõimaluseks (vt Riigikohtu 31.12.2014 otsus nr 3-4-1-50-14, p 32). Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda kambris sooja vee olemasolu (vt Riigikohtu 16.03.2017 otsus nr 33-1-83-16, p 17; 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2016 otsus nr 3-14-50980, p 19). Kohtupraktika kohaselt ei saa lühikese perioodi jooksul ka külma vee ja ilma nõudepesemisvahendita nõude pesemise puhul tõusetuda küsimust inimväärikuse süülisest alandamisest ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2013 otsus nr 3-12-2347, p 10; 19.12.2013 otsus nr 3-121377, p 9). Kuna AN ei viibinud kambrites nr 1164 ja nr 1165 korraga rohkem kui 24 tundi, siis ei saanud külma veega nõude pesemine alandada tema inimväärikust. AN ei ole täpsustanud, milles väljendus tema tervise kahjustamine ega vaidlustanud vangla vastuväidet, et kaebaja tervisekaardi väljavõtetest ei nähtu selliseid sissekandeid, millest saaks järeldada tervisekahju tekkimist seoses õhupuuduse või külma vee kasutamisega. Pärast 07.08.04.2016 toimunud paigutamist on ajaliselt lähim kanne tehtud Tallinna Vanglasse saabumisel 11.04.2016, mille kohaselt ei olnud AN-l kaebuseid tervise osas. Vahetult pärast 11.12.07.2016 toimunud paigutamist ei ole kaebaja meditsiinitöötaja poole pöördunud ning 28.07.2016 on ravilukku tehtud märked üksnes seoses varasema traumajärgse kahjustuse ja sõltuvusega. Seega ei ole ilmnenud tervise kahjustamist, mis võiks olla põhjuslikus seoses Tartu Vangla kambrites nr 1164 ja nr 1165 sooja vee ja õhutamisvõimaluse puudumisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.AN ei nõustu 26.04.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu seisukohtadega ja palub tema 500 euro suurune kahjunõue rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et AN apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
9.Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et AN on taotlenud kahju hüvitamist selle eest, et teda hoiti Tartu Vangla kambris nr 1164 ajavahemikel 07.08.04.2016 ja 11.12.07.2016 ning kambris nr 1165 ajavahemikul 26.27.07.2016, kusjuures mõlemas kambris puudus soe vesi ja avatav aken. Apellant ei ole samas vaidlustanud asjaolu, et kambrites oli olemas sisseehitatud sundventilatsioon ning ta viibis vaidlusalustel ajavahemikel 11,9 m2 suuruses 3(4)
3-17-189 kambris üksinda (v.a mõne tunni vältel 26.07.2016, mil ta viibis kambris koos teise kinnipeetavaga).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tartu Vangla kambrite nr 1164 ja nr 1165 osas tuvastatud ja vaidluse all mitteolevate faktiliste asjaolude (sh kambrites üksnes külma vee olemasolu ja avatava akna puudumine) põhjal vastasid kambrite tingimused kehtivas õiguses sätestatule (VangS § 45 lg 1 ja § 50 lg 2) ning isegi juhul, kui sundventilatsioon Tartu Vanglas ei toiminud nõuetekohaselt (st vangla tegevus oli õigusvastane), ei saa kambrite suurust (11,9 m2), selles viibinud kinnipeetavate arvu (1-2 inimest) ja kambris viibimise kestust (vähem kui 24 tundi järjestikku) arvestades tõusetuda küsimust apellandile sellise intensiivsusega kannatuste põhjustamisest, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. AN ei ole täpsustanud, milles seisnes väidetav tervisekahju ega esitanud vastuväiteid halduskohtu poolt tuvastatule, et kaebaja tervisekaardilt ei nähtu ainsatki sissekannet, mida oleks ajaliselt või esiletoodud tervisehädade põhjal võimalik seostada väidetava õhupuuduse või jääkülma veega Tartu Vangla kambrites nr 1164 ja nr 1165.
11.Kuivõrd apellandi hinnangul õigusvastaste kinnipidamistingimuste osas on olemas ulatuslik kohtupraktika, piirdub ringkonnakohus üksnes viitamisega asjakohastele lahenditele. VangS § 45 lg-st 1 ei tulene nõuet, et kambri aken peaks olema avatav, kui piisav õhuringlus ja värske õhu juurdevool on kambris tagatud muul viisil, näiteks sundventilatsiooniga (vt Riigikohtu 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2016 otsus nr 3-14-51656, p 7; 11.11.2015 otsus nr 3-14-310, p 19; 18.06.2015 otsus nr 3-15-193, p 4). Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et AN väide õhupuuduse kohta ei ole ka eluliselt usutav, sest ta viibis ligi 12 m2 suuruse põrandapinnaga kambrites enamjaolt üksinda ning ei ole pöördunud vangla poole kaebustega ventilatsioonisüsteemi mittetoimimise kohta.
12.VangS § 50 lg 2 ei pane vanglale kohustust tagada kinnipeetavale isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks ega toidunõude pesemiseks kambris sooja vee olemasolu. Kohtupraktika kohselt on VangS § 50 lg-s 2 ettenähtud vanglasse vastuvõtmisel ja edaspidi vähemalt üks kord nädalas võimaldatav saun, vann või dušš kinnipeetavalt minimaalselt nõutava isikliku hügieeni tagamiseks piisav (nt Riigikohtu 16.03.2017 otsus nr 3-3-1-83-16, p-d 5.5 ja 17; 31.12.2014 otsus nr 3-4-1-50-14, p 32; 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2016 otsus nr 3-14-53255, p 13; 16.06.2016 otsus nr 3-14-50779. p 15; 31.05.2016 otsus nr 3-14-50980, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2016 otsus nr 3-152066, p 13). Igapäevaseid hügieenitoiminguid saab teha ka külma veega või näiteks veekeedukannuga vett soojendades. Sarnaselt ei tulene õigusaktidest vanglale kohustust tagada kinnipeetavale kambris nõudepesuks sooja vee olemasolu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsus nr 3-14-51507, p 15; 30.09.2013 otsus nr 3-12-2347, p 10; 19.12.2013 otsus nr 3-12-1377, p 9). Pelgalt mõningane ebamugavus sööginõude pesemisel, mida apellant pidi lisaks taluma vaid väga lühikest aega järjestikku, ei saaks kujuta endast ka sellist kannatust, mille puhul võiks apellandile olla tekkinud rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju (vt Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78-11, p 15).
13.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus AN apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21.04.2017 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
Ruth Plaks
Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.