Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-189/12
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 21.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3255

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine

21.04.2017, Tallinn Haldusasja number

3-17-189

A.N.i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise (500 eurot) väljamõistmiseks Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja direktor Raini Jõks ja volitatud esindaja Tiiu Miller Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.N.i kaebus rahuldamata.

2.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest on A.N. menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. mail 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vanglas registreeriti 16.11.2016 A.N.i kahju hüvitamise taotlus (tl 16), milles A.N. nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses kinnipidamistingimustega Tartu Vangla vastuvõtukambris, kus ta pidi 2016. aastal viibima kolmel korral öisel ajal.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

8.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud nn etapi- või vastuvõtukambrites mittenõuetekohastes tingimustes viibimisega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus mõistab, et esitatud kahjunõue hõlmab eelkõige väidetavalt väärikust alandava kohtlemisega, aga ka tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajal puuduvad ilmselgelt õigusalased teadmised, mistõttu lähtub kohus kaebuse eesmärgi väljaselgitamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ls-s 2 sätestatud tõlgendamiskohustusest. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses vanglale (tl 16) märkinud: „Leian, et sooja vee puudumise ja õhupuuduse tõttu pole summa minu tervise kahjustamis eest 500 eurot palju. Soovin 500 eurot oma piinade eest“. Kaebuse kohtule (tl 1) määratleb kaebaja kui „Mittevaralise kahjunõude esildis“ ning märgib kaebuses „Mõista Tartu Vanglalt moraalne ja tervislik kahju summas 500 eurot“ ning „Saada tasu (kahju) moraalse ja tervisliku piinade tekitamise eest“ (tl 1 pöördel). Järeldust, et kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb, seisneb nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega tekitatud kahjus, kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et kaebaja on kirjeldanud nii taotluses vastustajale kui ka kaebuses kohtule pigem ebamugavusi, mida tekitas väidetav õhupuudus ja sooja vee puudumine, kui tema tervisele tekkinud konkreetseid kahjulikke tagajärgi. Kaebaja on taotluses vastustajale märkinud, et kinni keevitatud akende tõttu oli tal õhupuudus ning sooja vee puudumise tõttu ei saanud ta ennast pesta ning nõusid pesta oli külm. Kaebuses kohtule väidab ta, et puudus värske õhu juurdepääs ning puudus soe vesi (vesi oli jääkülm). Kaebuses kohtule lisab kaebaja väite, et kambrites ei toiminud ka ventilatsioonisüsteem. Kirjeldatud ebamugavused, mida kaebaja nimetab ka piinadeks, on käsitatavad pigem väärikust alandava kohtlemisena. Vastustaja ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendades võtnud ühest seisukohta, kas tegemist on väärikuse alandamise või tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega.

Esitatud kahju hüvitamise nõue puudutab viibimist kambrites nr 1164 ja 1165, mis kaebaja arvates ei vastanud nõuetele, kuna neis puudus soe vesi ja värske õhu juurdepääs (aken oli kinni keevitatud). 10.Vastustaja on vastuses kaebusele ning 11.01.2017 otsuses kahju hüvitamise taotlust lahendades (tl 2 -2p) selgitanud, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene selliseid kaebaja poolt kasutatud mõisteid nagu „vastuvõtukamber“ või „etapikamber“. Tartu Vanglal on kolm kambrit (nr 1164, 1165 ja 166), mis paiknevad tavapärastest eluosakondadest eraldi ning neid kasutatakse elukambrina kinnipeetavate lühiajaliste paigutamiste korral. Kaebaja ei ole kambrite numbreid välja toonud ei taotluses vanglale ega kaebuses kohtule, kuid tema taotluse ja kaebuse sisust saab järeldada, et ta peab silmas just viibimist tavapärasest eluosakonnast eraldi asuvates kambrites. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja paiknes Tartu Vanglas viibimise ajal kambris nr 1164 ajavahemikel 07.04.2016 –08.04.2016 ja 11.07.2016 –12.07.2016 ning kambris nr 1165 ajavahemikul 26.07.2016 –27.07.2016. Kuna kaebaja heidab ette mittenõuetekohaseid tingimusi seoses kolmel korral Tartu Vangla vastuvõtukambris viibimisega ning kambreid nr 1164 ja 1165 kasutatakse elukambrina kinnipeetavate lühiajaliste paigutamiste korral, kus kaebaja ka lühiajaliselt viibis, nõustub kohus vastustaja poolt 11.01.2017 tehtud järeldusega, et kaebaja etteheited on seotud kambritega nr 1164 ja 1165. 11.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et mingeid erinõudeid neile kambritele sätestatud ei ole. Seega tuleb kambrite tingimuste õiguspärasuse hindamisel lähtuda tavapärasele elukambrile kehtestatud nõuetest. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Sarnaselt sätestab ka elamuseaduse § 7 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5. Riigikohus on 21.04.2010 otsuse nr 3-3-1-14-10 punktis 8 aga asunud seisukohale, et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5 (21.04.2010. a otsus nr 3-3-1-14-10, p 8). Eelnevast ei tulene, et aken peaks olema avatav, kuid kambris peab olema elutegevuseks vajalik õhuhulk ja –ringlus. Kohtupraktikas on ka leitud, et vangla toimimise eripäraga on kooskõlas, et kambrite aknad ei pea olema avatavad. See, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist (nt vastustaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2015 otsus asjas nr 3-15-193, p 4). Seega ei ole kambrites avatavate akende puudumine õigusvastane. Kui vangla on taganud piisava õhuringluse muul moel, puudub vajadus kambrite õhutamiseks akende avamise teel. 5(8)

12.Vastustajal on õigus selles, et ventilatsiooni mittetoimimise väite esitab kaebaja alles kohtumenetluses ning vastustaja ei saanud vastavat asjaolu kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendades kontrollida. Kohtu hinnangul ei ole siiski tegemist kahju hüvitamise nõude iseseisva alusega, mille puhul saaks jätta kaebuse osaliselt läbi vaatamata kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (VangS § 11 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 151 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul hõlmab kaebaja väide õhupuuduse ja värske õhu puuduliku juurdepääsu kohta õhuhulga ja –ringluse nõuetelevastavust tervikuna. Ka vastustaja on kahju hüvitamise taotlust lahendades käsitlenud etteheidet õhupuuduse kohta, nii akende avamise võimaluse kui ka kambrites piisava õhuhulga- ja ringluse tagava sundventilatsiooni aspektist. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et Tartu Vanglas on sisse ehitatud ventilatsioonisüsteem (s.o mehaaniline ventilatsioon), mis töötab ööpäevaringselt ja tagab pideva õhuringluse kinni peetavate isikute elukambris. Kõikidel hoonetel on mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon, mis tagab pideva ja piisava õhuringluse kambrites. Ventilatsiooni väljatõmbeava asub tualettruumi kohal ning sissepuhkeava kambri ukse kohal (foto, tl 19). Samuti teostatakse ventilatsioonisüsteemi regulaarset hooldust. Kord viie aasta jooksul teostatakse ventilatsioonisüsteemi täielik puhastus (puhastatakse nii torustik kui ka seadmed). Viimati puhastati kogu ventilatsioonisüsteem perioodil 11.01.2016 –15.02.2016. Tavapäraselt vahetatakse kaks korda aastas (tavaliselt kevadeti ning sügiseti) tolmufiltreid ning kontrollitakse seadmeid. Vajaduse korral tehakse seda ka sagedamini. Kui vangla on piisava õhuringluse taganud sundventilatsiooniga ning VangS § 45 lg 1 ei nõua kambrisse avatavate akende olemasolu, siis ei ole kaebaja õigusi rikutud ning vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. 13.Kohus leiab, et tagantjärele pole võimalik tõsikindlalt tõendada, kas praeguse kaebusega hõlmatud ajavahemikel kambrites nr 1164 ja 1165 ventilatsioon töötas või kas selles esines tõrkeid. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotluses sellist väidet ei esitanud, ei ole kohus veendunud, et probleem tegelikult esines. Ventilatsioonisüsteemi ummistuse korral oleks esmane õiguskaitsevahend oma olukorra kiireks leevenduseks olnud vanglaametnike ummistusest teavitamine, mida aga kaebaja ei teinud. Kuid isegi juhul, kui kõnealusel ajavahemikul sundventilatsiooni töös tõrkeid esines, peab kohus oluliseks arvestada ka järgnevat. 14.Kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamise seisukohast on lisaks kaebaja enda poolt välja toodud asjaoludele (värske õhu ja sooja vee puudumine) oluline silmas pidada, et vastustaja esitatud andmetel paiknes kaebaja kahel korral kambris nr 1164 ja ühel korral kambris nr 1165. Kambrite nr 1164 ja 1165 pikkuseks on 5,04 m ning laiuseks 2,42 m. Nende kambrite pindala on 11,9 m2 (vt ka kambrite mõõtudega joonis tl 17). Kaebaja paiknes kambris nr 1164 mõlemal vaidlusalusel ajaperioodil üksinda. Tartu Vangla andmetel viibisid 26.07.2016 kambris nr 1165 nii kaebaja kui ka veel üks Tartu Vangla kinnipeetav. Kas kaebaja viibis kambris nr 1165 samaaegselt teise kinnipeetavaga või mitte ning kui kaua ajaliselt kambrit jagati, ei ole võimalik vastustaja selgituse kohaselt tagantjärele tõsikindlalt tuvastada. Siiski paigutati teine kinnipeetav vastustaja selgituste kohaselt veel samal päeval ehk 26.07.2016 teise elukambrisse, mistõttu kui ka mingil ajal tuli kambrit nr 1165 jagada, sai see toimuda üksnes mõne tunni ulatuses. Ülejäänud aja kuni 27.07.2016 hommikuni viibis kaebaja kambris nr 1165 üksinda. Seega viibis kaebaja tingimustes, mis kinnipeetava isiklikule ruumile kehtestatud siseriikliku nõude ( vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6) ja rohkes kohtupraktikas aktsepteeritavat alampiiri (3 m2) ületas mitmekordselt isegi juhul, kui ruumi 6(8)

Eelnevat arvestades ei saa tõusetuda küsimust kaebaja inimväärikuse süülisest alandamisest ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmisest. 15.Kohus leiab, et ka Tartu Vangla kambrites nr 1164 ja nr 1165 sooja vee puudumine ei kujuta endast väärikust alandavat kohtlemist, mis võiks päädida mittevaralise kahju hüvitamisega. VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš ning kohtupraktika on sellist nõuet pidanud põhiseaduspäraseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 34-1-50-14, p 32). Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja rikkunuks VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustust või et erinevate vanglate vahel liikudes oleks ta ilma jäänud seaduses ette nähtud pesemisvõimalusest. 16.Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda kambris sooja vee olemasolu (vt ka Riigikohtu 15.12.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-5711, p 13). Ka Tallinna Ringkonnakohus on nt 31.05.2016 otsuse punktis 19 haldusasjas nr 31450980 leidnud, et vanglal puudub kohustus tagada kambris sooja vee olemasolu. Riigikohus on selle otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust lahendades nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega, leides, et haldus- ja ringkonnakohus kõiki kaebaja väiteid vanglatingimuste kohta piisavalt põhjalikult hinnanud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et tingimused ei olnud inimväärikust alandavad ega õigusvastased (vt Riigikohtu 16.03.2017 otsus asjas nr 3-31-83-16, p 17). 17.Kaebaja on taotluses vastustajale väitnud ka, et külma veega on ebamugav nõusid pesta. Tallinna Ringkonnakohus on 30.09.2013 otsuses nr 3-12-2347 (p 10) asunud seisukohale, et toidunõude puhtaks pesemine üksnes külma veega ei ole võimalik ning kui vangla on sätestanud kinnipeetavatele kohustuse ise oma toidunõud puhtaks pesta, siis tuleb vanglal luua selle kohustuse ja VangS § 47 lg 1 täitmiseks ka piisavad ja sobivad võimalused näiteks nõudepesuvahendi väljastamisega või sooja vee tasuta kasutamise võimaldamisega. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1377 (p 8) pidanud ebarahuldavaks tingimusi, kus kinnipeetaval tuleb toidunõusid pesta külma vee ja majapidamisseebiga. Samas lahendis (p 9) on ringkonnakohus aga leidnud, et lühikese perioodi jooksul külma vee ja ilma nõudepesemisvahendita nõude pesemise puhul ei saa tõusetuda küsimust inimväärikuse süülisest alandamisest ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmisest. Ka praegusel juhul on kaebaja viibinud Tartu Vangla kambrites nr 1164 ja 1165 vaid lühiajaliselt (korraga ca 24 h), mistõttu ei saa külma veega nõude pesemist pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. 18.Olles küll väitnud, et ta soovib kahju hüvitamist ka tervise kahjustamise eest, ei ole kaebaja ei vastustajale ega kohtule kordagi täpsustanud, milles tervise kahjustamine väljendus. Kaebaja ei ole esitanud ka vastuväidet vastustaja vastuses esitatud seisukohale, et kaebaja tervisekaardist ei nähtu selliseid sissekandeid, millest saaks järeldada tervisekahju tekkimist seoses õhupuuduse või külma vee kasutamisega. Kohtule juba mitmes sama kaebaja haldusasjas esitatud (nt haldusasi nr 3-16-2069) ning kaebajale endale korduvalt