Vastustaja – Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Margus Kasepalu ja Marek Piiroja Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Marleen Kohl
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.N.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09. juunil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Konkurentsiametis registreeriti 18.01.2016 R.N.i pöördumine Elektrilevi OÜ tegevuse osas, mis puudutas elektriühenduse katkestust, liitumispunkti asukoha võimalikku muutmist ja sellega seotud kulusid kaebaja eramus aadressil xxxxxxxxxx, Maardu ning kehtivaid õigusakte.
3-16-2460 R.N. täiiendas pöördumist 25.01.2016. Konkurentsiamet käsitles pöördumisi selgitustaotlusena ning vastas R.N.i pöördumisele 07.03.2016 kirjaga nr 7.1-1/16-0040-034.
1.1.R.N. esitas 22.03.2016 täiendava pöördumise, mida Konkurentsiamet käsitles kaebusena ning koostas 26.05.2016 otsuse eelnõu nr 7.1-1/16-0040-160.
1.2.R.N. teatas13.06.2016, et loeb vaidluse Elektrilevi OÜ-ga lõppenuks.
1.3.R.N. esitas 06.09.2016 – 21.10.2016 Konkurentsiametile seisukohad, mille põhjal tegi Konkurentsiamet järelduse, et asjaolu, miks R.N. luges 13.06.2016 tema ja Elektrilevi OÜ vahelise vaidluse lõppenuks, on ära langenud.
1.4.Konkurentsiamet teavitas 12.10.2016 kirjas nr 7.1-1/16-0040-325 R.N.it, et teeb selles asjas otsuse.
1.5.Konkurentsiamet jättis 28.10.2016 otsusega nr 7.3-3/16-002 rahuldamata R.N.i kaebuse Elektrilevi OÜ tegevuse peale seoses võrguühenduse katkestamisega tarbimiskohas aadressil xxxxxxx, Maardu ning võrguühenduse taastamiseks ettekirjutuse tegemata ja seda puudutavad R.N.i nõuded rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 01.12.2016 R.N.i kaebus. Kohus tõlgendas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-le 4 tuginedes kaebust selliselt, et kaebaja palub tühistada Konkurentsiameti 28.10.2016 otsuse nr 7.3-3/16-002, kohustada Konkurentsiametit vaatama R.N.i kaebust uuesti läbi ning mõista Konkurentsiametilt välja mittevaralise kahju hüvitis 37 000 eurot.
2.1.Kaebaja esitas 17.12.2016 kohtule kaebetähtaja (tühistamis- ja kohustamisnõude osas) ennistamise taotluse ning täiendava nõude, milles palub tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus vaidlustatud otsuse tegemisega viivitamisel.
2.2.Kohus jättis 10.01.2017 määrusega (resolutsiooni p-d 1 ja 2) rahuldamata kaebaja taotluse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetas nende nõuete osas haldusasja menetluse. Kohtumäärus jõustus selles osas edasi kaebamata.
2.3.Kohus jättis 06.03.2017 määrusega (resolutsiooni p 1) rahuldamata kaebaja 17.12.2016 taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja ei ole vaatamata 10.01.2017 määrusele kohtule esitatud dokumentides tuvastusnõude vajadust ja eesmärki täpsustanud. Kohus leidis järgmist. Kaebaja ei ole vaatamata 10.01.2017 määrusele kohtule esitatud dokumentides tuvastusnõude vajadust ja eesmärki täpsustanud. Kaebaja kahju hüvitamise nõue tugineb esialgsest kaebusest nähtuvalt suures osas väitele vastustaja viivitusest 28.10.2016 otsuse nr 7.3- 3/16-002 tegemisel. Kohtul tuleb hüvitamisnõude lahendamisel tuvastada ka asjaolu, kas vastustaja on kaebaja pöördumiste menetlemisel ja 28.10.2016 otsuse nr 7.3-3/16-002 tegemisel seaduses sätestatud tähtaegu ületanud ning õigusvastaselt pöördumiste lahendamisega viivitanud. Seetõttu ei ole vastustaja viivituse kindlakstegemine eraldi tuvastamisnõude raames vajalik ning kaebaja saab oma õigusi kaitsta kohtule esitatud hüvitamiskaebusega. Kaebaja ei ole peale kahju hüvitamise soovi välja toonud muud eesmärki viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohtu 06.03.2017 määruse p 1 jõustus edasi kaebamata.
3.Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 17.12.2016 (kaebuse täiendus); 22.01.2017 (kaebuse täiendus); 04.02.2017; 07.04.2017 ja 13.04.2017
2(16)
3-16-2460 Vastustaja (Konkurentsiamet) on esitanud oma kirjalikud seisukohad 02.01.2017; 02.02.2017; 06.04.2017 ja 17.04.2017.
Kolmas isik (Elektrilevi OÜ) on esitanud oma kirjalikud seisukohad 02.01.2017 (kaebetähtaeg tühistamis- ja kohustamisnõude osas);03.02.2017; 06.04.2017 (V kd, tl 11-12).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja põhjendab esitatud kaebust hüvitamisnõude osas järgmiselt.
4.1.Vastustaja oleks pidanud haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi kaebajale, sealjuures arvestades, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Oma ülesannete täitmisel ja kaebuse lahendamisel esindas vastustaja riiki ja pidi olema seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Kaebaja pöördus kaebusega abi saamiseks vastustaja poole, sest igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Kaebajal ei olnud põhjust kahtlustada, et vastustaja, kes esindas riiki, tegutseb seadustega vastuolus. Vastustaja asus kaitsma võrguettevõtja huvisid, kelle vastu oli kaebus esitatud, kuigi seadus peab kaitsma igaüht riigivõimu omavoli eest. Kaebaja toonitas korduvalt, et vastustaja rikub seadusi ja sellega ka kaebaja õigusi, tekitades sellega hingelisi kannatusi, kuid vastustaja ei pööranud sellele tähelepanu. Vastustaja tegevus oli väärikust alandav, et kaebajale jääks mulje, et tal ei ole õigus ja ta võtaks kaebuse tagasi.
4.2.Kaebaja ei ole saanud oma maja kasutada, sest seal puudub elekter. Elekter aga puudub sellepärast, et vastustaja keeldub täitmast Eesti Vabariigi seadusi ja keeldub tegemast ettekirjutust võrguettevõtjale. Vastustaja ei saanud mitte teada asjaolu, et kaebaja ei saa oma maja kasutada, sest ilma elektrita maja ei ole elamiskõlbulik. Kaebaja ei saa aru, miks hakkas riik teda kaitsmise asemel kiusama ning teadlikult tegutsema kaebaja huvisid kahjustavalt. Kaebaja nõudis terve kaebuse lahendamise jooksul, et vastustaja tegutseks seadustega kooskõlas. Kaebaja tunneb, et vastustaja on võtnud temalt ära aega, mida ta mitte kunagi tagasi ei saa. Vastustaja on kaebajat alavääristanud, käitunud üleolevalt ja eiranud reegleid ning võtnud kaebajalt vabaduse elada igapäevast tavalist elu, sest kaebaja on pidanud tegelema enda kaitsmisega. Kaebajal ei ole raha, et palgata endale kaitsjaid. Kaebaja palub kohtul vastustajalt kaebaja kasuks välja nõuda mittevaraline kahju summas 37 000 eurot, mida kaebaja peab olusid arvestades mõistlikuks.
4.3.Täiendavas seisukohas (13.04.2017) peab kaebaja vastuoluliseks vastustaja seisukohta selles, kas kaebuse esitamise hetkeks lugeda 18.01.2016 või 22.03.2016. Kaebaja ei mõista, kuidas sai vastustaja lugeda kaebaja kaebuseks tema enda tegevuse kohta käivat kaebust (22.03.2016). Kaebaja 13.06.2016 e-kirjale tuginemine on meelevaldne, kuna selleks ajaks pidi menetlus olema lõppenud ning see e-kiri ei saanud enam kuidagi otsuse tegemist mõjutada. Menetlus lõppes vastustaja poolt seadustest tulenevate tähtaegade rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole esitanud menetluse uuendamise taotlust haldusmenetluse seaduse § 44 lg 3 kohaselt. Kaebaja jaoks on küsitav, millisel õiguslikul alusel alustas vastustaja uuesti menetlust.
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
5.1.Vastustaja on oma tegevuses seaduses (elektrituruseadus (ELTS)) sätestatud tähtaegu järginud.
3(16)
3-16-2460 5.1.1 Vastustaja käsitleb kaebaja 18.01.2016 pöördumist ja 25.01.2016 täpsustust selgitustaotlusena.
5.1.2 Võttes arvesse, et kaebus saabus 22.03.2016, oleks Konkurentsiamet pidanud otsuse tegema 90 päeva jooksul, st hiljemalt 20.06.2016. Kaebaja luges vaidluse 13.06.2016 teates lõppenuks. Seega jäi Konkurentsiamet menetluse läbiviimisel ELTS § 99 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade piiridesse. Vastustaja on seisuga 13.06.2016 viinud kaebaja pöördumiste osas läbi kaks menetlust. Kaebaja on menetlustähtaegasid puudutavad Konkurentsiameti selgitused kätte saanud ega ole haldusmenetluse käigus seda puuduvas osas probleeme tõstatanud. 5.1.3 Kaebaja teavitas Konkurentsiametit13.06.2016, et kuna endine omanik oli nõus liitumispunkti asukoha muutuse hüvitama, loeb kaebaja vaidluse Elektrileviga lõpetatuks. Kaebaja poolt Konkurentsiametile 06.09.2016 – 21.10.2016 esitatud seisukohtadest nähtub, et asjaolu, miks Kaebaja luges 13.06.2016 tema ja Elektrilevi vahelise vaidluse lõppenuks, on ära langenud. Konkurentsiamet teavitas 12.10.2016 kirjas nr 7.1-1/16-0040-325 kaebajat, et teeb asjas otsuse. Kaebaja pöördus Konkurentsiameti poole 06.09.2016 ning Konkurentsiamet tegi otsuse 28.10.2016. Kaebus esitati võrguettevõtja peale ning kaebuse lahendamine jäi ELTS § 99 lõikes 2 sätestatud 60 päeva piiresse.
5.2.Kaebaja hüvitamisnõue on põhjendamatu. Kaebaja väited, et vastustaja on süülise käitumisega tema inimväärikust alandanud ehk tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, on paljasõnalised ja põhjendamatud. Vastustajale ei ole teada ühegi asjaolu, mis kaebaja taolisi väiteid kinnitaksid.
6.Kolmas isik palub jätta hüvitamisnõude rahuldamata. Kolmas isik, viidates ka vastustaja 02.02.2017 seisukohas esitatud põhjendustele, leiab, et vastustaja on menetlused läbi viinud õiguspäraselt, menetlusnorme järgides, erapooletult ning mittevaralise kahju tekitamine kaebajale ei ole tõendatud. Vastustaja on 28.10.2016. a otsuse nr 7.3-3/16-002 tegemisel lähtunud seaduses sätestatud tähtaegadest ega ole otsuse tegemisega õigusvastaselt viivitanud. Seega ei saanud vastustaja tegevus kaebaja pöördumiste lahendamisel põhjustada talle hingelisi kannatusi ega alandada kaebaja inimväärikust.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtu menetluses on kaebus hüvitamisnõude osas. Kohus on lõpetanud 10.01.2017 määrusega (resolutsiooni p-d 1 ja 2) asja menetluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas ning 06.03.2017 määrusega (resolutsiooni p 1) keeldunud tuvastamisnõuet menetlusse võtmast. Need määrused on edasi kaebamata jõustunud. Kaebaja taotleb talle tema kaebuse menetlemisel vastustaja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Väidetav kahju on kaebaja arvates põhjustatud väärikuse alandamisega menetluses, mis kestis kaebaja hinnangul ebamõistlikult pikka aega ning seaduses sätestatud tähtaegu rikkudes.
8.Kaebaja on soetanud endale kinnistu (I kd, tl 37), mille võrgu- ja elektrilepingu on 2009. a sõlminud Eesti Energia AS ja O. T. (I kd, tl 38). Kaebaja on pöördunud vastustaja poole seoses sisulise vaidlusega tema ja Elektrilevi OÜ vahel selle üle, kas liitumispunkti asukoha määratlemisel nimetatud kinnistul tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusega nr 184 vastu võetud võrgueeskirja § 34 lg 1 punkti 1 või tarbimiskoha eelmise omaniku ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingu tingimusi ning kes peab maksma tasu liitumispunkti muutmisel.
4(16)
3-16-2460 Konkurentsiamet jättis 28.10.2016 otsusega nr 7.3-3/16-002 (28.10.2016 otsus) rahuldamata R.N.i kaebuse Elektrilevi OÜ tegevuse peale seoses võrguühenduse katkestamisega tarbimiskohas aadressil xxxxxxxx, Maardu ning võrguühenduse taastamiseks ettekirjutuse tegemata ja seda puudutavad kaebaja nõuded rahuldamata (II kd, tl 20-30).
Selle otsuse tegemisele eelnesid järgmised põhilised etapid ajalises järjestuses.
8.1.Kaebaja esitas 18.01.2016 Konkurentsiametile pöördumise, milles kirjeldas eramu (aadressiga xxxxxxx, Maardu) elektriühenduse katkestuse, liitumispunkti asukoha võimaliku muutmise ja sellega seotud kulude katmise üle tekkinud vaidlust tema ja Elektrilevi OÜ vahel. Pöördumise lõpetas kaebaja järgmiselt: „Kuna vana omanikuga on elektrilevil leping vaja lõpetada ja uuega sõlmida, siis kuidas see välja peaks nägema olukorras, kus ma ei ole nõus vana omanikuga kokkulepitud lepingu tingimustega, et arvesti asub mainitud aadressil siseruumides asuvas kilbis“ (I kd, tl 26).
8.2.Kaebaja esitas 25.01.2016 sama probleemiga seoses uue pöördumise (I kd, tl 2728), milles märkis järgmist: „[---] kuna Elektrilevi OÜ esindajad väidavad minule saadetud e-kirjades jätkuvalt, et peaksin antud küsimuses pöörduma Konkurentsiameti poole ja nemad ei ole mitte ühtegi eeskirja rikkunud. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A tingimuste punktis 16.3 sätestab: Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatudõigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. Elektrilevi OÜ on rikkunud õigusakte ja tingimusi, katkestades võrguühenduse aadressil xxxxxxxx. ning keeldub temale seadusega pandud kohustustest.“. Sama pöördumise lõpetas kaebaja lõiguga „Pöördumise eesmärgiks on R.N.i nõue, et Elektrilevi OÜ täidaks võrguettevõtjale seadusega ettenähtud kohustusi ja paigaldaks xxxxxxxx aadressile liitumispunkti seadustega ettenähtud korras ja tingimustel ning lõpetaks ebaseadusliku võrguühenduse katkestamise“.
8.3.Konkurentsiamet teavitas 17.02.2016 kaebajat, et tulenevalt tõstatatud küsimuste keerukusest, ettevõtjapoolsete seisukohtade täpsustamise vajadusest ja ettevõtja õigusest olla ära kuulatud ning võttes arvesse täiendavate menetlustoimingute tegemise vajadust, pikendatakse kaebaja selgitustaotlusele vastamise tähtaega kuni kahe kuuni (I kd, tl 59; IV kd, tl 169) vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-le 6.
8.4.Konkurentsiamet esitas 07.03.2016 kaebajale oma seisukoha (I kd, tl 76-81; IV kd, tl 170-175), milles toodud põhjendustel leidis, et võrgulepingu lõpetamisel ja võrguühenduse katkestamisel on võrguettevõtja järginud ELTS nõudeid. Vastusele oli lisatud liitumislepingu pakkumine (lepingu projekt ja kalkulatsioon; I kd, tl 82 ja 83).
8.5.Kaebaja esitas 22.03.2016 Konkurentsiametile uue pöördumise (dateeritud 21.03.2016), milles märkis: „R.N. soovis eelnevalt ja soovib ka edaspidi, et võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) täidaks Temale kehtivaid õigusakte ja lõpetaks eramu, aadressiga xxxxxxxxxx, Maardu linn (edaspidi Tarbimiskoht), elektriühenduse katkestuse ja paigaldaks liitumispunkti õigusaktidest lähtuvalt“ (I kd, tl 85-94).
8.6.Kaebaja esitas 27.04.2016 vastustajale pöördumise, milles juhtis tuginedes MSVS §-le 6 tähelepanu, et tema 21.03.2016 pöördumisele ei ole vastatud seaduses sätestatud tähtaja (30 p) jooksul (I kd, tl 104).
5(16)
3-16-2460
8.7.Konkurentsiamet teavitas 27.04.2016 kirjas (I kd, tl 105-107; IV kd, tl 179-180) kaebajat, et käsitleb tema 22.03.2016 pöördumist kaebusena ELTS § 99 lõike 1 mõttes, ning selgitas ELTS § 99 lõikes 2 sätestatud tähtaegu.
8.8.Konkurentsiamet saatis 26.05.2016 kaebajale otsuse eelnõu, milles toodud põhjendustel oli amet seisukohal, et võrgulepingu lõpetamisel ja võrguühenduse katkestamisel on võrguettevõtja järginud ELTS-s sätestatud nõudeid ning amet kavandab jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale anti võimalus esitada otsuse eelnõu kohta oma seisukoht hiljemalt 13.06.2016 (I kd, tl 108-117).
8.9.Kaebaja teatas13.06.2016 e-kirjaga (I kd, tl 135; IV kd, tl 181) Konkurentsiametile: „kuna endine omanik oli nõus liitumispunkti asukoha muutuse hüvitama, siis loen ma vaidluse elektrileviga lõpetatuks.“
8.10.Kaebaja pöördus Konkurentsiameti poole taas 06.09.2016 pöördumisega (I kd, tl 136), milles teatas, et leidis Konkurentsiameti 07.03.2016 kirjas nr 7.1-1/16-0040-034 vastuolu ning palus Konkurentsiametilt selgitusi (kuidas toimub võrguettevõtjatel ELTS § 67 lg 7 ja võrgueeskirja § 42 lg 1 ja lg 2 täitmine, kuidas seda dokumenteeritakse ja kontrollitakse).
8.11.Kaebaja küsis 26.09.2016 e-kirjas (I kd, tl 143) Konkurentsiametilt selgitust, kas 26.05.2016 otsuse eelnõud nr 7.1-1/16-0040-160 puudutavas osas on menetlus lõppenud. Konkurentsiamet selgitas 26.09.2016 vastuses, et pidas R.N.i 13.06.2016 pöördumise sisust tulenevalt menetlust lõppenuks (I kd, tl 144). Kaebaja kirjutas 28.09.2016 kirjas Konkurentsiametile (I kd, tl 145), et teatud hetkel ei olnud eelmine omanik enam nõus hüvitama liitumispunkti asukoha muutust, kuid see on tema ja kaebaja vaheline vaidlus. Olles konsulteerinud mitmete isikutega, on ilmnenud uued asjaolud, mis võivad viidata osapoolte õigusvastastele tegevustele.
8.12.Konkurentsiamet edastas 29.09.2016 vastuse kaebaja 06.09.2016 ja 28.09.2016 pöördumistele (I kd, tl 147-148), milles selgitas järgmist. See, kuidas võrguettevõtja võrgueeskirja § 42 täites seda asjakohaselt dokumenteerib või kontrollib, tuleneb võrguettevõtja poolt kehtestatud sisemisest töökorraldusest ning Konkurentsiametil puudub üldjuhul sekkumiseks võimalus. Küsimuses konkreetses kohas Elektrilevi poolt läbi viidud mõõtetoimingute kohta on vajalik ära oodata Elektrilevi seisukoht. Konkurentsiamet käsitas 13.06.2016 taotlust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 3 mõttes taotluse tagasivõtmisena, mille korral lõpeb menetlus automaatselt. Amet märkis, et kui kaebaja soovib tuua välja täiendavaid asjaolusid, mis tingiksid menetluse läbiviimise vajaduse, tuleb need konkreetses vormis ja alustel esitada.
8.13.Konkurentsiamet edastas kaebajale 12.10.2016 dokumendi pealkirjastatud „Otsuse eelne kiri“ (I kd, tl 184-187), milles märkis, et kuna kaebaja poolt saadetud kirjad sisaldavad mitmeid nõudeid ning taotlusi, mida Konkurentsiamet ei saa rahuldada, kavandab amet otsuse tegemist, ning esitas oma järgmised seisukohad. Punktis 2.1. märkis vastustaja, et juhul, kui võrguettevõtja liitumis- ja mõõtepuntki vahel kadudest tulenevaid vahesid tarbija arvel ei kajasta, ei riku see kuidagi tarbija huvisid või õigusi. Konkurentsiamet selgitas, et ei pea täiendavate menetlustoimingute tegemist põhjendatuks ning kavandab jätta rahuldamata taotluse edastada Konkurentsiameti poolt kinnitatud dokument, kus on välja toodud, kuidas mõõdetakse mõõtpunkti ja liitumispuntki vahelise võrgu aktiivsust ning mõõteseadmete ja liitumispunkti vaheliste
6(16)
3-16-2460 elektripaigaldiste tehnilisi parameetreid, millised on koefitsiendid jne. Vastustaja märkis p-s 2.2., et 22.05.2016 koostatud ning kaebajale edastatud otsuse eelnõus nr 7.1-1/16-0040-160 toodud põhjendustel on kaebaja 22.03.2016 kaebus põhjendamatu. Alates 26.09.2016 Konkurentsiametile saadetud kirjade põhjal jääb aga ametile arusaamatuks, kas kaebaja soovib siiski, et amet teeks ka eelnõud puudutavas osas otsuse. Kirjas selgitati, et kuigi amet on seisukohal, et kaebaja enda 13.06.2016 teate kohaselt on vaidlus lõppenud, on amet kaebaja uute pöördumiste valguses eelnõu uuesti läbi vaadanud ning leiab, et eelnõus toodud Konkurentsiameti seisukohad on endiselt aktuaalsed ning nende muutmiseks, st 22.03.2016 kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada hiljemalt 26.10.2016 oma arvamuse ja seisukohad selles dokumendis toodule. Samas selgitas vastustaja, et talle jääb hetkel arusaamatuks, kas ning millises osas loeb kaebaja eelnõud puudutava vaidluse Elektrileviga lõppenuks või mitte.
8.15.Kaebaja esitas vastuseks eelnevale dokumendile 13.10.2016 oma seisukohad (I kd, tl 196199).
8.16.Konkurentsiamet tegi asjas otsuse 28.10.2016 (II kd, tl 20-30).
9.ELTS § 99 lg 1 sätestab, et turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus sama seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. ELTS § 93 lõike 3 kohaselt on Konkurentsiamet ELTS-st tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Sama tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ artikkel 35 lõigetest 4 ja 5.
10.ELTS § 99 lõike 2 järgi vaatab Konkurentsiamet ELTS § 99 lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. ELTS § 99 lõige 3 sätestab, et kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse ELTS § 99 lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Kui kaebus on esitatud võrguettevõtja kohta, võib tähtaja kulgemise peatada kuni 60 päevaks, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.
11.Kaebaja on seisukohal, et 18.01.2016 pöördumise näol oli tegemist kaebusega vastavalt ELTS § 99 lõikele 1, mille osas tuli vastustajal ELTS § 99 lõike 2 kohaselt koostada otsus 60 päeva jooksul. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus menetlustähtaega, kui edastas talle otsuse eelnõu alles 26.05.2016. Kaebaja ei nõustu, et vaidlus lõppes kaebaja 13.06.2016 kirjaga (milles ta teatas tema ja Elektrilevi OÜ vahel vaidluse lõppemisest), kuna otsus oleks selleks hetkeks pidanud juba tehtud olema. Kaebaja arvates tuleks menetlust lõppenuks pidada kaebuse läbivaatamise tähtaja lõppemisel (vt 13.04.2017 seisukoht; V kd, tl 23-25). Kaebaja on ka seisukohal, et vastustaja poleks saanud ilma tema taotluseta menetlust uuendada. Seetõttu ei pea kaebaja tema kaebuse lahendamist tähtaegseks ning leiab, et õigusvastase menetlusega on tekitatud tema väärikuse alandamisega mittevaralist kahju.
Kaebaja ei ole väitnud Konkurentsiameti menetluse tõttu talle varalise kahju tekitamist (nt vaidluse tõttu takistusi kinnisasja kasutamisel).
12.Vastustaja on seisukohal, et on kaebaja kaebuse läbi vaadanud ELTS §-s 99 sätestatud tähtaegu järgides ega ole menetlusega alandanud kaebaja väärikust ega põhjustanud talle hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
7(16)
3-16-2460
13.Vastustaja ei käsitle 18.01.2016 pöördumist ja selle 25.01.2016 täpsustust mitte kaebusena ELTS § 99 tähenduses, vaid selgitustaotlusena. MSVS § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus selle seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik kas taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või taotleb MSVS §s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. ELTS ei sätesta täpsemalt, kuidas peab selle seaduse § 99 alusel esitatud kaebus olema vormistatud, nähes ette vaid kirjaliku vormi nõude (ELTS § 99 lg 1) ning et kaebus peab olema esitatud teise turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ELTS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. ELTS ei sätesta ka, milliseid konkreetseid nõudeid saab selle sätte alusel esitada (vt ka Riigikohtu 19.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-43-12, p-d 18 ja 19).
14.Kaebaja on 18.01.2016 pöördumises (I kd, tl 26) kirjeldanud olukorda, millesse ta on sattunud Pöördumise lõpus on märgitud: „Kuna vana omanikuga on elektrilevil leping vaja lõpetada ja uuega sõlmida, siis kuidas see välja peaks nägema olukorras, kus ma ei ole nõus vana omanikuga kokkulepitud lepingu tingimustega, et arvesti asub mainitud aadressil siseruumides asuvas kilbis.“
Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 18.01.2016 pöördumises esitatu ilmselgelt sellise sisuga, et seda võiks pidada kaebuseks ELTS § 99 lg 1 mõttes. Kohus nõustub vastustajaga, et pöördumine vastab nii sisult kui sõnastuselt pigem selgituse küsimise tunnustele.
15.Kaebaja 25.01.2016 pöördumine (I kd, tl 27) viitab siiski selgemini kaebuse tunnustele. Kaebaja märgib, et ei saavuta kokkulepet Elektrilevi OÜ-ga ning viitab Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A tingimustele (I kd, tl 39-43), mis punktis 16.3 sätestab, et poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. Konkurentsiameti poole pöörduma on teda orienteerinud Elektrilevi OÜ. Kaebaja märkis: „Elektrilevi OÜ on rikkunud õigusakte ja tingimusi, katkestades võrguühenduse aadressil xxxxxxx. ning keeldub Temale seadusega pandud kohustustest.“ Pöördumise lõpus on kirjas: „Pöördumise eesmärgiks on R.N.i nõue, et Elektrilevi OÜ täidaks võrguettevõtjale seadusega ettenähtud kohustusi ja paigaldaks xxxxxxxx aadressile liitumispunkti seadustega ettenähtud korras ja tingimustel ning lõpetaks ebaseadusliku võrguühenduse katkestamise.“
Viitamata küll konkreetselt ELTS asjakohastele sätetele, sisaldas 25.01.2016 pöördumine kohtu hinnangul kaebusele omaseid elemente ja nõudeid, mis on Konkurentsiameti poolt tähelepanuta jäänud. Pöördumise eesmärgi ebaselguse korral olnuks korrektne, kui vastustaja oleks küsinud kaebajalt täpsustusi ja selgitusi ning andnud omapoolseid selgitusi, et pöördumine saaks lahendatud kohases menetluses (haldusmenetluse seaduse §-d 15 ja 36).
16.MSVS § 6 kohaselt vastatakse selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Vastustaja teatas kaebajale 17.02.2016 (I kd, tl 59; IV kd, tl 169), et tulenevalt tõstatatud küsimuste keerukusest, ettevõtja (Elektrilevi OÜ) seisukohtade täpsustamise vajadusest ja ettevõtja õigusest olla ära kuulatud ning võttes arvesse täiendavate menetlustoimingute tegemise vajadust, pikendatakse kaebaja selgitustaotlusele vastamise tähtaega kuni kahe kuuni. Sellest kirjast kaebajale nähtub selgelt vastustaja seisukoht, et ta määratles kaebaja pöördumist ja selle täiendust selgitustaotlustena (mitte kaebustena) ning
8(16)
3-16-2460 vastustaja on korrektselt toiminud MSVS § 6 alusel pöördumiste esitajat vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest teavitades. Isegi kui Konkurentsiameti käsitlus pöördumise kvalifitseerimisel oli ekslik, ei saa talle ette heita kaebaja pöördumise menetlemisel tegevustust või viivitust. Vastustaja vastas 18.01.2016 pöördumisele 07.03.2016 ((I kd, tl 76-81; IV kd, tl 170-175), st isegi oluliselt varem 17.02.2016 kirjas teatatud tähtajast. Samuti nähtub asjas esitatud tõenditest, et vastustaja on kaebaja pöördumise lahendamiseks alustanud õigeaegselt menetlustoimingutega (kirjavahetus vastustaja ja Elektrilevi OÜ vahel; I kd, tl 29-33) ning tõdedes küsimuste keerukust ja täiendava uurimise vajadust teinud täiendavaid järelepärimisi Elektrilevi OÜ-le (I kd, tl 64-74).
17.Haldusasja dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks 17.02.2016 teate saamise järel varem selgitanud, et soovis tegelikult esitada kaebust (mitte selgitustaotlust).
Vastustaja on 07.03.2016 vastuses pöördumisele (I kd, tl 76-82) sõnastanud oma seisukoha järgmiselt: „Pöördumise lahendamisel rakendas Konkurentsiamet haldusmenetluse seaduse § 6 kohast uurimispõhimõtet. Konkurentsiamet on välja selgitanud asjas olulise tähendusega asjaolud, hinnanud neid kogumis ja jõudnud järeldusele, et võrguettevõtja tegevus on olnud kooskõlas ELTS põhimõtetega ning Teie pöördumine tuleb jätta rahuldamata järgnevalt toodud põhjustel“. Järgnevalt käsitles vastustaja järgmisi küsimusi. Vastustaja seisukoht liitumispunkti asukoha määratlemisel ja sellega seonduvalt tarbimistingimuste muutmise tõlgendamisel (kui tarbija esitab asjakohase taotluse, on võrguettevõtja kohustus muuta tarbimistingimusi, sh mõõtepunkti ja/või liitumispunkti asukohta; tarbimistingimuste muutmine on tasuline teenus ja võrguettevõtja võtab selle eest tasu). Võrgueeskirja § 43 lg-t 1 ei saa kohaldada – ELTS-st ja Elektrilevi OÜ liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikas käsitletakse liitumist võrguga ühendamisena, mitte tarbimistingimuste muutmisena. Liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised on tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised (sh kaablid) algusega liitumispunktist (välja arvatud mõõtepunktis paiknevad mõõteseadmed) kuuluvad tarbijale, kusjuures kogu tarbija elektripaigaldistega seotud vastutus lasub tarbijal. Elektrilevi edastas 03.02.2016 tõendid , et tarbimiskoha eelmiseks omanikuks oli hr O. T., kellel oli alates 02.11.2009 võrguettevõtjaga sõlmitud võrgu- ja elektrileping, mille kohaselt oli liitumispunkti asukohaks märgitud „Sisestusliini ühendusel õhuliini mastis“. Võrguettevõtjal ei ole õigust teistkordset liitumistasu võtta juba liitunud objekti eest ja võrguga ühendumine võrgulepingu sõlmimisel on tasuta , kuid seda vaid juhul kui tarbimiskoha uue omaniku jaoks jäävad kehtima viimati kehtinud võrgulepinguga kokku lepitud tingimused. Teadaolevalt ei ole Elektrilevi tarbimiskohas seni kasutanud võrgueeskirja § 42 lg 1 ja lg 2 tulenevat õigust, vaid kasutanud arvetel vaid mõõdetud elektrienergia koguseid, jättes arvetele lisamata kõnealused aktiivtakistusest tulenevad elektrienergia kogused. Konkurentsiamet ei ole võrguteenuste osutamise tüüptingimustes tuvastanud vastuolu kehtiva õigusega ning on seisukohal, et võrgulepingu lõpetamisel ja võrguühenduse katkestamisel on võrguettevõtja järginud ELTS sätestatud nõudeid. Kui tarbija ei täitnud ühepoolselt lepingust tulenevaid nõudeid, oli Elektrilevil õiguslik alus võrguühenduse katkestamiseks.
18.Vaieldamatult sisaldab 07.03.2016 vastus selgitustaotlusele põhjalikku analüüsi kõikides kaebaja tõstatatud küsimustes ning kohtu hinnangul ka sisuliselt otsustust, mis sarnaneb kaebuse lahendamisel tehtava otsustusega („Teie pöördumine tuleb jätta rahuldamata“), kuna selgitamistaotlusele vastamine, kui see on sisuliselt toimunud, ei saa kujutada endast pöördumise rahuldamata jätmist.
Riigikohus on leidnud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-12 (asja lahendamisel aluseks võetud ELTS regulatsioonile tuginedes), et Konkurentsiamet peab talle esitatud kaebust menetlema ja vastavalt ELTS § 99 lg le 2 tegema kaebuse lahendamiseks otsuse, kusjuures tal oli võimalik 9(16)
3-16-2460 lähtuda vaid ELTS § 95 lg s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise volitustest (viidatud otsuse p 19). Ka kehtiv õigus annab Konkurentsiametile õiguse turuosaliste vaidlusi lahendada (ELTS § 99 lg 1, § 93 lg 6 p 4) ning kohustuse teha esitatud kaebuse kohta otsus (ELTS § 99 lg 2), täpsustamata vastustaja volitusi. Kehtiva korrakaitseseaduse § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Kui ettekirjutuse tegemiseks alused puuduvad, jääb ettekirjutus tegemata ja ELTS § 99 lg 1 alusel esitatud kaebus rahuldamata.
Vastustaja poolt kaebaja 18.01.2016 ja 25.01.2016 pöördumise menetlemisel koostatud dokumentidest saab teha siiski järelduse, et vastustaja ei pidanud kaebaja esitatut kaebuseks, vaid selgitustaotluseks ning selle lahendamiseks koostatud dokumenti vastuseks selgitustaotlusele (mitte kaebuse lahendamisel tehtud otsuseks). Sellele viitavad eelkõige 17.02.2016 selgitused, aga ka näiteks vaidlustamisviite puudumine (mida ei märgita selgitustaotlusele vastamisel).
19.Vastustaja peab kaebusena käsitatavaks dokumendiks kaebaja 22.03.2016 pöördumist (I kd, tl 86-94). Konkurentsametile 22.03.2017 esitatud dokumendi kaaskirjas (I kd, tl 85) ja dokumendis endas märkis kaebaja: „R.N. soovis eelnevalt ja soovib ka edaspidi, et võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) täidaks Temale kehtivaid õigusakte ja lõpetaks eramu, aadressiga xxxxxxxxx, Maardu linn (edaspidi Tarbimiskoht), elektriühenduse katkestuse ja paigaldaks liitumispunkti õigusaktidest lähtuvalt.“
Konkurentsiamet teavitas 27.04.2016 kirjas (I kd, tl 106-107; IV kd, tl 179-180) kaebajat, et käsitleb tema 22.03.2016 pöördumist kaebusena ELTS § 99 lõike 1 mõttes ning selgitas ELTS § 99 lõikes 2 sätestatud kaebuse lahendamise tähtaega. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebus oli esitatud võrguettevõtja peale, oli selle kaebuse lahendamiseks otsuse tegemiseks 60-päevane tähtaeg vastavalt ELTS § 99 lg-le 2 ning et ta on seda tähtaega järginud.
20.Kaebaja on seisukohal, et 22.03.2016 dokument oli hoopis kaebus vastustaja tegevuse peale varasemate pöördumiste lahendamisel, mitte aga kaebus võrguettevõtja tegevuse peale (kaebaja 13.04.2016 seisukoht; V kd, 23-25). Kaebaja ise on aga 22.03.2016 pöördumist käsitanud ka selgitustaotlusena (27.04.2016 e-kiri; I kd, tl 104). Samas ei ole kaebaja, saades vastustaja 27.04.2016 kirja, vaielnud vastu selle määratlemisele kaebusena ELTS § 99 tähenduses. On mõistetav, et kaebaja eesmärk oli saada tema kaebust lahendav (eelduslikult rahuldav) otsus seaduses sätestatud tähtajal, mille kohta jagas selgitusi ka vastustaja 27.04.2016 dokumendis. Asja materjalidest ei ilmne, et kaebuse lahendamise tähtaega oleks ELTS § 99 lg 3 alusel selgesõnaliselt peatatud. Küll aga on vastustaja kaebaja 22.03.2016 kaebuse lahendamiseks pöördunud veelkord 04.04.2016 küsimustega Elektrilevi OÜ poole (vastustaja ja Elektrilevi OÜ kirjavahetus; I kd, tl 95-101 pöördel). ELTS § 99 lg-st 3 ei tulene, et teabe küsimiseks kuni 30 päevaks menetluse peatamiseks oleks vajalik kaebaja nõusolek ega kohusta ka kaebajat teavitama, kuigi hea halduse põhimõttega oleks teavitamine kooskõlas. Vaieldamatult on vastustaja poolt kaebuse lahendamisel täiendava teabe küsimine, mis paratamatult menetlust pikendas, olnud vajalik ja sisuline.
21.Vastustaja on kaebajale edastanud 26.05.2016 otsuse eelnõu (I kd, tl 108-117), milles teavitati, et amet kavandab jätta kaebuse rahuldamata eelnõus esitatud põhjendustel. Kaebajale anti võimalus esitada otsuse eelnõu kohta oma seisukoht hiljemalt 13.06.2016. Kaebaja esitas selleks päevaks vastustajale teate (I kd, tl 135; IV kd, tl 181), milles märkis, et kuna endine omanik oli nõus liitumispunkti asukoha muutuse hüvitama, loeb ta vaidluse Elektrilevi OÜ-ga lõpetatuks.
10(16)
3-16-2460 Kaebaja on seisukohal, et ajaks, mil ta selle teate vastustajale esitas, oli juba möödunud kaebuse lahendamiseks seaduses ette nähtud tähtaeg.
22.Kohus möönab, et tähtaja möödalaskmist saaks ette heita, kui vastustaja oleks kaebusena tõepoolest menetlenud 18.01.2016 või 25.01.2016 pöördumist. Kohtu hinnangul ei olnud korrektne kaebaja 25.01.2016 pöördumises kaebuse tunnustele vastavate väidete ja nõuete tähelepanuta jätmine. Sellele menetluslikule ebakorrektsusele vaatamata on vastustaja seaduses (MSVS) sätestatud tähtajaks menetlenud 18.01.2016 ja 25.01.2016 avaldused, käsitledes neid selgitustaotlusena, näidates üles õiguskuulekust ja head tahet seaduses sätestatud tähtaega järgida.
Kaebaja on küll väitnud, et ei soovinud 22.03.2016 esitada kaebust võrguettevõtja vastu, vaid vastustaja enda 07.03.2016 vastuse peale. Selline tahe siiski kaebaja 21.03.2016 dateeritud ja 22.03.3026 esitatud pöördumisest (kaebusest) selgelt ei ilmne. Kuna vastustaja on eelnevaid pöördumisi käsitanud selgitustaotlusena (isegi kui see kohtu eelneva seisukoha kohaselt oli ekslik) ja sellele tähtaegselt vastanud, ei saanud vastustaja kaebaja uut pöördumist tähelepanuta jätta. Nii MSVS kui ka KonkS eelnevalt viidatud sätetest kui ka viidatud kohtulahendist haldusasjas nr 3-3-1-43-12 lähtuvalt pidi vastustaja pöördumise kvalifitseerima ja seda seaduses sätestatud reeglite järgi menetlema.
23.Vaidlust pole, et vastustaja ei koostanud kaebajalt 13.06.2016 teadet saades menetlust lõpetavat dokumenti ega teavitanud kaebajat menetluse edasisest käigust (sh menetluse lõpetamisest). ELTS ei sätesta detailselt kaebuste menetlemise korda. ELTS-s käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS, arvestades ELTS-st tulenevaid erisusi (ELTS § 1 lg 4). ELTS § 99 lg 1 alusel esitatud kaebus lahendatakse otsusega, mis on oma olemuselt haldusakt (ettekirjutus). HMS § 43 lg 2 sätestab: „Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb.“ HMS § 43 lg-s 1 on toodud suletud loetelu, mille kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb järgmistel alustel: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.
24.Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Vastustaja on kohtu hinnangul kaebaja 13.06.2016 e-kirja käsitanud taotleja poolt taotluse tagasivõtmisena (HMS § 43 lg 1 p 3). Kuigi ELTS § 99 lg 1 alusel esitatud kaebuse menetlus erineb mõneti tavapärasest taotluse lahendamisest haldusmenetluses, kuna kaebuse alusel lahendatakse turuosaliste vahelist vaidlust, mitte taotleja taotlust suhtes avaliku võimuga, on haldusmenetlusõiguse menetluse lõpetamist puudutavad normid siingi kohaldatavad. Erialakirjanduses1 on leitud, et kui isiku soov on taotluse tagasivõtmisega suunatud menetluse lõpetamisele, siis ei ole sellisel juhul taotleja täiendav informeerimine menetluse lõppemisest enam üldjuhul vajalik.
Praegusel juhul teatas kaebaja vastustajale, et tema kaebuse ajendanud asjaolud on ära langenud (vaidlust turuosaliste vahel enam ei ole, kuna kinnistu endine omanik on nõustunud hüvitama kulud). Küll tuleks aga taotluse tagasivõtmisest ja menetluse lõppemisest informeerida teisi menetlusosalisi2, kelleks praegusel juhul oli Elektrilevi OÜ. Menetluse selguse ja tõhususe huvides olnuks ka praegusel juhul, et vastustaja oleks teatanud nii kaebajale kui ka kolmandale
A. Aedma jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 240. Samas, lk 240-241.
11(16)
3-16-2460 isikule, et kaebuse menetlemine lõpetatakse kaebaja poolt välja toodud asjaoludel. Praegusel juhul on sellise menetlustoimingu tegemata jätmine loonud ilmselgelt ebaselgust ning tekitanud menetlusosalistes erineva arusaama menetluse käigust.
Kaebaja on väitnud, et tekkis ebaselgus, kas tema esitatud kaebuse menetlus veel kestab või on lõppenud (e-kiri vastustajale; I kd, tl 143). Haldusmenetluse eelnevalt viidatud normidega ning hea halduse põhimõttega olnuks kooskõlas menetlust korrektselt lõpetava dokumendi koostamine ja ka kaebajale teatavaks tegemine.
25.Kaebaja 06.09.2016 ja järgnevatest pöördumistest ilmneb, et ta soovis jätkuvalt kõnealusel kinnistul elektriliitumise katkemisest võrsunud probleemi lahendamist.
Kaebaja on 06.09.2016 kirjas vastustajale (I kd, tl 136) märkinud järgmist: „leidsin konkurentsiameti vastuses pöördumisele 07.03.2016 nr 7.1-1/ 16-0040-034 vastuolu [---] Konkurentsiamet on kirjutanud, et teadaolevalt ei ole Elektrilevi Tarbimiskohas seni kasutanud võrgueeskirja § 42 lg 1 ja lg 2 tulenevat õigust, kuid ELTS § 67 lg 7 ja võrgueeskiri § 42 lg 1 ja lg 2 ütlevad selgelt, et see on võrguettevõtjale kohustus, mitte õigus. Palun konkurentsiametil selgitada, kuidas toimub võrguettevõtjatel ELTS § 67 lg 7 ja võrgueeskirja § 42 lg 1 ja lg 2 täitmine, kuidas seda dokumenteeritakse, kuidas on see kontrollitud jne.“. Kaebaja saatis 26.09.2016 vastustajale järgmise sisuga e-kirja :“ 27.04.2016 15:46 sain ekirjaga otsuse eelnõu 26.05.16 nr 7.1-1/16-0040-160. Palun selgitada kas antud menetlus on lõpetatud.“ Vastustaja on kaebajale selgesõnaliselt 26.09.2016 (I kd, tl 144) ja 29.09.2016 (I kd, tl 146148) vastanud, et peab menetlust kaebaja 13.06.2016 avalduse alusel lõppenuks ega saa viia läbi menetlustoiminguid juba lõppenud menetluses. Samas selgitas vastustaja 29.09.2016, et kui kaebaja soovib tuua välja täiendavaid asjaolusid, mis tingiksid menetluse läbiviimise vajaduse, tuleb need konkreetses vormis ja alustel esitada.
26.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja tegevus kaebaja pöördumiste ja kaebuse menetlemisel on olnud õigusvastane järgmistel põhjustel. 1) Vastustaja ei selgitanud kaebaja 18.01.2016 ja 25.01.2016 pöördumiste puhul välja tegelikku eesmärki esitada kaebus ELTS § 99 tähenduses. Kuigi 18.01.2016 pöördumise osas nõustub kohus, et see vastab selgitustaotluse tunnustele, väljendas kaebaja kohtu hinnangul 25.01.2016 pöördumises arusaadavalt tahet esitada Elektrilevi OÜ tegevuse peale kaebus. Haldusorganil on haldusmenetluses taotlust saades uurimis- ja selgitamiskohustus (HMS § 6 ja 36), et kindlaks teha pöördumise eesmärk ja taotleja tahe ning menetleda taotlust (kaebust) õigete menetlusreeglite järgi.
2) Isegi juhul, kui nõustuda 18.01.2016 ja 25.01.2016 pöördumiste käsitamisega selgitustaotlustena, on vastustaja rikkunud 21.03.2016 kaebuse lahendamisel ELTS § 99 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Kaebus on esitatud võrguosalise peale, mistõttu kohaldub kaebuse lahendamise 60-päevane tähtaeg, mille viimane päev oli 20.05.2016. Vastustaja esitas aga alles 26.05.2016 kaebajale otsuse eelnõu, andes arvamuse avaldamiseks tähtaja 13.06.2016. Seega ei olnud enam võimalik kaebuse lahendamine ELTS § 99 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületamata. Asja materjalidest ei ilmne, et vastustaja oleks peatanud menetluse ELTS § 99 lg 3 alusel teabe saamiseks, mis võinuks õigustada pikemat menetlusaega. 3) Vastustaja on loonud ebaselge olukorra, kuna pole kaebaja 13.06.2016 teate alusel teatanud oma selget seisukohta menetluse lõppemise kohta ega kaebajat õigeaegselt menetluse lõppemisest teavitanud.
12(16)
3-16-2460
27.Kuigi vastustaja 28.10.2016 otsuses (II kd, tl 20-30) on käsitletud ka vastustaja ja kaebaja vahel toimunud varasemat samasisulist vaidlust (18.01.2016 ja 25.01.2016 pöördumised, 22.03.2016 kaebus ja selle lahendamiseks koostatud 26.05.2016 otsuse eelnõu), leiab kohus, et vastustaja on pärast menetluse lõppenuks lugemist kaebaja 13.06.2016 avalduse põhjal alustanud uuesti menetlust kaebaja alates 06.09.2016 esitatud taotlustele tuginedes ning on lahendanud kaebuse ELTS § 99 lg-s 2 sätestatud 60-päevase tähtaja jooksul. Vastustaja on menetlenud 18.01.2016 ja 25.01.2016 avaldusi MSVS §-s 6 sätestatud tähtajal ning isegi õigusliku eksimuse korral kaebaja pöördumiste kvalifitseerimisel (selgitustaotluste, mitte kaebusena) ei saa vastustajale ette heita pahatahtlikku suhtumist või kohtlemist, mis omandaks väärikuse alandamise mõõtme, mida kaebaja peab kahju hüvitamise nõude aluseks. 22.03.2016 kaebuse (dateeritud 21.03.2016) lahendamine ületas kohtu hinnangul ELTS § 99 lg-s 2 sätestatud tähtaega umbes kolm nädalat.
28.Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 6 lg 2 ja § 37 lg 1 p 6 alusel esitatava haldusorgani tegevusetuse või viivituse õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esemeks on üldjuhul viivitamine menetluse lõppeesmärgiks oleva haldusakti andmise või toimingu tegemisega, mitte üksikud menetluse kestust pikendanud menetlustoimingud (Riigikohtu 30.11.2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-16, p 26). Ka viivituse õigusvastasuse tuvastamisel kehtib HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingute eraldi vaidlustamise piirang. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et vastustaja on kaebaja kaebuse sisuliselt 28.10.2016 otsusega lahendanud. Kohus möönab, et kui vastustaja oleks juba jaanuaris 2016 kaebaja 25.01.2016 pöördumist selles sisalduvate taotluste tõttu õigesti kaebuseks pidanud, oleks selgelt määratlenud kaebaja 13.06.2016 pöördumise põhjal menetluse lõpetamise ja selle kaebajale teatavaks teinud, olnuks väljavaated kogu toimunud menetluse kiiremaks ja lihtsamaks läbimiseks ning lõpliku otsus oleks tehtud eelduslikult varem. Samas kehtib haldusmenetluses vormivabaduse põhimõte (HMS § 5), mille kohaselt viib haldusorgan menetluse läbi kaalutlusõiguse alusel sobivaid menetlustoiminguid ja -taktikat valides, välja arvatud küsimustes, mis on HMS-ga või eriseadustega reguleeritud. Seadus paneb haldusorganile ka uurimis- ja selgitamiskohustuse (HMS §-d 6 ja 36), mida vastustaja on ka järjepidevalt täitnud, suheldes kaebajaga ja Elektrilevi OÜ-ga.
29.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist väärikuse alandamisega tema kaebuse menetlemisel.
30.Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et vastustaja on kaebaja pöördumiste ja kaebuse menetlemisel käitunud õigusvastaselt (ületanud seaduses sätestatud menetlustähtaegu, rikkunud uurimis- ja selgitamiskohustust ning loonud menetlust kaebaja 13.06.2016 teate alusel lõppenuks lugedes ebaselge menetlusliku olukorra). Kohtupraktikas (nt Riigikohtu 07.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-11-15, p 29) on leitud, et menetluse sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi (haldusmenetluse seadus (HMS) § 3 lg 2, § 5 lg 2). Haldusorgan peab võimalikult aegsasti otsustama, milliseid dokumente ja tõendeid taotlejal menetluse tõrgeteta kulgemiseks esitada tuleb (HMS § 36 lg 1 p 3). Praegusel juhul võinuks vastustaja hoolikam käitumine kaebaja pöördumiste kvalifitseerimisel ja kaebaja tahte väljaselgitamisel siiski vältida sama 13(16)
3-16-2460 probleemi lahendamiseks toimunud erinevate menetluste läbiviimist ja menetluste kujunemist esialgsete pöördumiste esitamisest (18.01.2016, 25.01.2016) kuni otsuse tegemiseni (28.10.2016) sedavõrd pikaajaliseks.
31.Üksnes avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus menetluses ei saa aga kaasa tuua hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju väärikuse alandamise tõttu. Inimväärikust on kohtupraktikas mõistetud kui kompleksset põhiõigust, mille elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, informatsioonilise enesemääramise õigus, õigus kehalisele puutumatusele (Riigikohtu 26.08.1997. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-97, p 1) või abist ilma jätmine näiteks inimväärsete elutingimuste tagamisel (Riigikohtu 21.01.2004. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-03, p 14 ning asjas nr 3-4-1-67-13). Avaliku võimu tegevus peab selle määratlemiseks väärikust alandava kohtlemisena ületama teatud raskusastme künnise (vt nt Riigikohtu 19.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul vastustaja käitumine sellist mõõdet pole omandanud.
32.Kahju hüvitamise nõude lahendamisel on määrav arvestada ka kaebaja enda käitumist kahju ärahoidmisel. Kohtu hinnangul on praeguse vaidluse ajendanud menetluse pikkust ja keerukust mõjutanud ka kaebaja enda esitatud dokumentide (taotlused, seisukohad) rohkus, korduvate ja üksteist täpsustavate ja täiendavate pöördumiste esitamine, mis omakorda muudab keerukamaks vastustaja töö kaebuse mõistmisel ja õige menetlusviisi valikul. Vastustaja suhtlus kaebajaga on toimunud korrektses dokumendivormis või viisakas suhtluses e-kirjade teel. Kohus möönab, et kaebaja on paaril korral pidanud pöörduma vastustaja poole järelepärimisega tema pöördumiste menetluse kohta (27.04.2016, I kd, tl 104; 26.09.2016, I kd, tl 143), kuid saanud ka peatselt vastused menetluskäigu kohta (I kd, tl 106-107; tl 144). Menetluse kohta esitatud tõenditest ei ilmne, et kaebajalt oleks nõutud asjatult tõendite või seisukohtade esitamist, menetleja juurde ilmumist vms kaebajat põhjendamatult koormavaid tegevusi. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest solvavat või ebaviisakat suhtlust, mida võiks käsitada väärikust alandava kohtlemisena.
33.Kaebaja esitas 22.01.2017 kohtule kaebuse täienduse (IV kd, tl 164-165), milles selgitas, et Justiitsministeeriumi järelevalveametnik on tuvastanud Konkurentsiameti poolt ELTS § 99 lõikest 2 tuleneva menetlustähtaja mitme kuu pikkuse ületamise ning asja materjalides ei leidu dokumentaalseid tõendeid, mis toetavad Konkurentsiameti 28. oktoobri 2016 otsuses nr 7.33/16002 tuvastatud faktilisi asjaolusid. Justiitsministeeriumi järelevalveametnik on teinud ministeeriumi juhtkonnale ettepaneku teenistusliku järelevalve algatamiseks (IV kd, tl 164165). Justiitsministeerium edastas13.03.2017 vastuseks kohtunõudele Justiitsministeeriumi 03.03.2017 vastuse R.N.ile (IV kd, tl 206-207), et samaaegselt selles küsimuses toimuva kohtumenetluse tõttu ei ole HMS § 79 lg 1 p-de 4-5 kohaselt Justiitsministeeriumis vaidemenetluse algatamine võimalik. Samas märkis Justiitsministeerium, et elektrituruseadusest ning võrgueeskirjast tõstatuvad küsimused kuuluvad lahendamisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, mistõttu soovitati R.N.il pöörduda selgituste saamiseks nimetatud ministeeriumi energeetikaosakonna poole.
34.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
35.Kohus jätab kaebuse hüvitamisnõude osas rahuldamata ning lõpetas menetluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. 14(16)
3-16-2460 HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lgst 4 tulenevalt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui seaduses ei sätestata teisiti. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot. Viidatud normidest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda.
36.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist 415 euro ja 33 sendi ulatuses ning on esitanud menetluskulude nimekirja ja õigusabi eest tasumist tõendava dokumendi (V kd, tl 11-14).
36.1.HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Elektrilevi OÜ on kolmas isik vastustaja poolel ning kaebajal tema vastaspoolena on viidatud sätetest tulenevalt kohustus hüvitada kolmanda isiku menetluskulud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 109 lg 11).
36.2.Elektrilevi OÜ volitatud esindajaks on Marleen Kohl. Volikirja nr JUH-8/125 (IV kd, tl 138-139) kohaselt on osaühing andnud üldvolikirja, milles volitab Eesti Energia Aktsiaseltsi juristi Marleen Kohli esindama osaühingut muuhulgas asjaajamisel kohtus halduskohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega. Marleen Kohl on esitanud menetlusdokumendid Elektrilevi OÜ kirjablankettidel ning menetlusposti aadressiks on [email protected] ning [email protected]. HKMS § 32 lg 1 p 5 kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla piisavate teadmiste ja oskustega menetlusosalise töötaja. Asjas ei ilmne, et õigusabi oleks osutanud äriühingust väljaspool tegutsev õigusabi osutamisele spetsialiseerunud äriühing või jurist. Kuigi Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS on erinevad äriühingud, on tegemist siiski valdkondlikult seotud äriühingutega, kes on õigusküsimustes esindamise korraldanud viisil, et seda osutab teise äriühingu koosseisuline jurist. Õigusabi eest tasumist tõendavalt maksekorralduselt nähtub, et Elektrilevi OÜ on tasunud teenuse eest Eesti Energia AS-le. Internetist kättesaadava teabe kohaselt on Marleen Kohl mitmetes teistes menetlustes Elektrilevi esindaja hankemenetlustes (www.mercell.com) ning kontaktaadressiks on märgitud [email protected].
36.3.Kohus leiab, et eelnevat arvestades ei ole põhjendatud ega õiglane mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulusid. Kolmas isik on enda esindamise õigusküsimustes lahendanud selliselt, et enda koosseisulise juristi või õigusteenistuse asemel ostetakse teenust teiselt sama valdkonna äriühingult, kelle põhitegevus ei ole õigusabi osutamine. Eeltoodust ilmneb Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS tegevuse läbipõimumine õigusalase teenindamise korraldamisel ning kohtu hinnangul oleks sellisest õigusteenuse osutamise korraldusest tekkinud kulude väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt ebaõiglane, hoolimata sellest, et kohtuvaidluse on initsieerinud kaebaja ja kolmas isik poleks ilma sellise vaidluseta kulusid kandnud. Tegemist on ka kolmanda isiku igapäevase tegevusega otseselt seotud vaidlusega.
37.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Juhul, kui tal on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need tema enda kanda (HKMS §109 lg 1 ls 4).
15(16)
3-16-2460
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.