Norrona OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034902-21 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Norrona OÜ, volitatud esindaja Vello Luik; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta Norrona OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 22.05.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ja ka maksuhaldur) kontrollis 16.09.2015 menetluse alustamise teate nr 12.2-3/034902-1 (tl 53) ja 13.10.2015 korralduse nr 12.2-3/034902-2 (tl 8083) alusel Norrona OÜ (edaspidi kaebaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2015. 16.06.2016 tegi MTA kontrollakti nr 12.2-3/034902-18 (edaspidi kontrollakt, tl 23-30). 22.07.2016 esitas kaebaja kontrollaktile oma arvamuse ja vastuväited (tl 31-45).
2.05.10.2016 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/034902-21 (edaspidi ka maksuotsus, tl 15-22), millega kohustas Norrona OÜ-d tasuma maksusumma 71 216,67 eurot.
3.10.11.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Norrona OÜ kaebus MTA 05.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034902-21 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 15.11.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane, kuna maksuhaldur on oma maksuotsuses väljunud maksumenetluse alustamisel määratud kontrolliperioodist kaebajat teavitamata. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud kooskõlas kogutud tõenditega. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ei saa olla aluseks juunis 2015 teostatud tehingute näilikkuse tuvastamiseks ja kaebaja käibemaksu- ja tulumaksukohustuse suurendamiseks. Kaebaja arvates on maksuhaldur tuvastanud tsiviilõigusliku suhte, mõjutades sellega tsiviilõigussuhte poolte õigusi ja kohustusi, jättes aga tsiviilõigusliku suhte osalised maksumenetlusse kaasamata. Tegemist on tuvastus- ja tõlgendamiskonfliktiga, maksuotsus läheb vastuollu õigusriigi printsiibiga ja õigusselguse nõudega. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on pannud kaebajale kohustuse tõendada maksumenetluses vastuolulisi, üksteist välistavaid asjaolusid.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja asus vaidlusaluses maksuotsuses seisukohale, et kaebaja poolt juunis 2015 vormistatud kinnistute müügitehingud olid näilikud ning sõlmitud selleks, et varjata kinnistute müügihinda tegelikele ostjatele müümisel. Selle tegevuse tulemusel vähendas kaebaja tekkivat käibemaksukohustust ja tegi tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegelikkuses ei toimunud juunis 2015 kinnisasjade Rattasepa 10-1 ja Rattasepa 8-1, Soinaste küla, Ülenurme vald, Tartu maakond (edaspidi kinnistu 1 ja 2 või kinnistud) müüki Angela ja Anne Ottile ning tegelik kinnisasjade müük toimus juulis 2015 (kinnistu 1 müük) ja septembris 2015 (kinnistu 2 müük). Maksuhaldur leidis, et näilike tehingutega Anne ja Angela Ottiga ning viimase ja Haldjamaa OÜ vahel varjas kaebaja juulis ja septembris 2015 müüdud kinnistute tegelikku müügihinda 257 500 eurot (sellest kinnistu 1 hind 129 000 eurot, sh käibemaks 21 416,67 eurot ning kinnistu 2 hind 128 500 eurot, sh käibemaks 21 416,67 eurot). Maksuhaldur asus seisukohale, et tegelikelt tehingutelt oleks kaebaja pidanud deklareerima käibemaksu summas 42 916,67 eurot (maksuotsuse p-d 2.1.2 ja 2.1.3). Lisaks leidis maksuhaldur, et kaebaja müüs kinnistud näilikult odavamalt ning hiljem nende tegeliku väärtusega ning kuna tegelikul müügil saadud rahalised vahendid kaebaja ettevõtlusesse ei jõudnud, siis tuleb summa 163 200 eurot lugeda ettevõtlusest välja viiduks, millelt tuleb tasuda tulumaks summas 40 800 eurot (maksuotsuse p-d 2.2.2 ja 2.2.3).
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Maksuhaldur asus vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et kaebaja poolt juunis 2015 vormistatud kinnistute müügitehingud olid näilikud ning sõlmitud selleks, et varjata kinnistute müügihinda tegelikele ostjatele müümisel. Vaidlus on selles, millal toimus kinnisasjade tegelik müük ja kas kaebaja varjas kinnistute müügihinda tegelikele ostjatele müümisel.
8.Kohus nõustub MTA nii kontrollakti kui vaidlustatud maksuotsuse põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse p-s 5 ning tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-st 2 kõiki põhjendusi ei korda, märkides ainult järgmist.
9.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsus on õigusvastane osas, millega maksuhaldur on oma maksuotsuses väljunud maksumenetluse alustamisel määratud kontrolliperioodist.
9.1.Vaidlust ei ole selles, et 16.09.2015 alustas maksuhaldur menetlust menetluse alustamise teatega nr 12.2- 3/034902-1. Teate kohaselt oli maksuhaldur alustanud kaebaja perioodi aprill kuni juuli 2015 käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsuse tuvastamise menetlust. 13.10.2015 korraldusega nr 12.2-3/034902-2 teavitas maksuhaldur kaebajat, et jätkab kontrolli juuni 2015 käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse osas ja ühtlasi alustab kontrolli, mis hõlmab juuni 2015 tulumaksu arvestust. Seega ei lugenud maksuhaldur maksumenetluse alustamisel kontrollitavate perioodide hulka juulit ja septembrit 2015, kuid nende perioodide maksukohustuse muutmine tulenes kohtu arvates otseselt juuni 2015 kontrolli käigus tuvastatud asjaoludest.
9.2.Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt on juuli ja septembri 2015 maksukohustuse muutmine otseselt seotud kontrollitaval perioodil tehtud tehingutega. See, et maksuhaldur ei väljastanud korraldust, millega laiendas kontrolliperioodi, ei välista kohtu arvates juuli ja september 2015 maksukohustuse muutmist. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust vormistada üksikjuhtumi kontrolli menetluse algatamine korraldusega, siis on õige vormistada korraldus üksikjuhtumi kontrolli menetluses eelkõige selleks, et nõuda maksukohustuslaselt või kolmandatelt isikutelt teabe ja dokumentide esitamist. Kohtu arvates puudub mõistlik põhjus, miks peaks olukorras, kus maksuhaldur on juba kogunud piisavalt tõendeid, mis viitavad sellele, et kontrollialustest tehingutest tuleneb maksukohustuse muutmine teistes maksustamis-perioodides, olema maksukohustuse muutmise eelduseks eraldi korralduse väljastamine kontrolli laiendamise kohta. Sama seisukohta toetab ka Tartu Ringkonnakohtu kohtupraktika (04.06.2015 otsus nr 3-14-311 ja 17.02.2015 otsus nr 3-12-1281).
9.3.Alust ei ole ka kaebaja väitel, et kuna talle polnud teada kontrolliperiood, siis ei saanud ta oma õigusi maksumenetluses tõhusalt kaitsta. Asja materjalidest nähtuvalt esitas maksuhaldur kaebajale tutvumiseks ja arvamuse või vastuväidete esitamiseks kontrollakti, millest nähtusid nii maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud kui ka maksuhalduri seisukohad maksukohustuse muutmise osas. Kaebaja esitas kontrollaktile eriarvamuse. Seega ei ole kaebajal olnud vähimaidki takistusi oma õiguste kaitsmisel.
10.Kaebaja väidab, et Anne Otti ja Angela Otti, kellele müüdi kinnistud 1 ja 2, ei ole kaebajaga seotud isikud. Kohtul ei ole alust kahelda maksuhalduri poolt tuvastatus (kontrollakti p-d 1.1.2.1 ja 1.1.2.2), et isikud, kellega kaebaja müügilepingud sõlmis, olid temaga seotud juhatuse liikme perekondlike sidemete kaudu ning see võimaldas väidetavatel tehingupooltel sõlmida kokkuleppeid, milleks omavahel mitteseotud pooltel võimalus puuduks. Äriühingu seotusele väidetava tehingupartneriga viitavad muuhulgas juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased
suhted ostjaga. Sellise seotuse tähendusele tehingute hindamisel viitas ka Riigikohtu halduskolleegium 14.12.2012 otsuses nr 3-3-1-33-12.
11.Kaebaja väidete kohaselt on maksuhaldur jätnud tuvastamata kinnistute tegelikud hinnad juunis 2015. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt asus maksuhaldur seisukohale, et kinnistu 1 müüdi tegelikkuses hinnaga 129 000 eurot (sh käibemaks 21 500 eurot) ja kinnistu 2 tegelikkuses 16.09.2015 hinnaga 128 500 eurot (sh käibemaks 21 416,67 eurot). Seega need tehingud vormistati vaid eesmärgiga vältida kaebaja maksukohustust, kuna kinnistute müügihind oli nende tegelikul müügi hetkel juulis ja septembris 2015 oluliselt suurem kui see oli juunis 2015 sõlmitud näilike ostu-müügitehingute käigus. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd kinnistute tegelik väärtus juunis 2015 ei omanud kaebaja maksukohustuse väljaselgitamisel tähendust, siis puudus vajadus ka sellise konkreetse summa väljaselgitamiseks. Küll on aga maksuhaldur kohtu arvates nii kontrollaktis kui maksuotsuses põhjalikult välja toonud, millistel põhjustel luges ta lepingutes näidatud hinna ebausutavaks.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur rikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud igaühe õigust perekonna ja eraelu puutumatusele, nõudes kaebajalt selgitusi kaebaja juhatuse liikme eraeluliste asjaolude kohta. Kaebaja on seisukohal, et ei Anne Otti ega Angela Otti ei ole kohustatud maksuhaldurile selgitama eluruumi soetamisega seonduvaid asjaolusid, sest neil ei ole kaasaaitamiskohustust. Kohtule ei nähtu maksuhalduri tegevuses midagi sellist, mille pinnalt saaks teha etteheiteid kaebaja juhatuse liikme perekonna ja eraelu puutumatuse rikkumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on Anne ja Angela Otti ise selgitanud, et kaebaja soovis kinnistud müüa endise juhatuse liikmele perekondlike põhjuste tõttu ja mida kinnitas ka kaebaja endine juhatuse liige ise. Asjaolu, et maksuhaldur on hinnanud kaebaja põhjendusi kinnistu müügi vajaduse osas ebausutavaks, ei tähenda kaebaja esindaja eraelu puutumatuse rikkumist.
13.Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma hindamise teel, ei ole kohtu arvates õige, sest antud juhul ei ole vaatluse all olukord, kus kaebajal puuduks kuludokumendid seetõttu, et talle kaupa müünud või teenust osutanud isik oleks talle teadmata. Maksuotsusest nähtuvalt kontrollis kaebaja kinnistutega toimuvat ka pärast juunis 2015 toimunud müügitehinguid. Seetõttu peaksid kuludokumendid olema kaebaja käsutuses ning kohtu arvates on põhjendamatu nõuda, nagu peaks maksuhaldur asuma kaebaja kulusid tuvastama hindamise teel.
14.Kaebaja arvates on maksuotsus õigusvastane osas, kus maksuhaldur tugineb asjaolude väljaselgitamisel mitte tunnistajale teada olevatele asjaoludele, vaid tunnistaja arvamusele. Kohtu arvates ei nähtu asja materjalidest, et maksuhaldur oleks maksuotsuse tegemisel aluseks võtnud kolmandate isikute (Rattasepa 8-2 omanik Jarmo Puu ja Rattasepa 10-2 omanik Stanislav Žurbenko) subjektiivseid arvamusi naaberkinnistutel toimunud ehitustööde kohta. Samuti ei tuvastanud maksuhaldur menetluse käigus asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kinnistute lõppostjate ütlused ei ole usaldusväärsed. Asja materjalidest nähtuvalt oskasid kõik lõppostjad anda üsna detailseid ütlusi ehitustegevuse ja neile müügiga seotud tehingute ja sellega seotud isikute kohta. Seega on maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud kooskõlas kogutud tõenditega ja kohtu hinnangul asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et juunis 2015 tehtud tehingud olid näilikud. Käesoleval juhul oli selleks üksnes soov näidata kinnistute müügihinda võimalikult madalana, et vähendada kaebajale tehingutest tulenevat maksukohustust. Ostjatel ei olnud tegelikku soovi kinnistuid soetada. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on õigesti tuginenud maksukorralduse seaduse § 83 lg-le 4 ja maksuotsuses tehtud järeldused on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega nimetatud sätte kohaldamisest.
15.Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud ja tugineb asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel ning analüüsil, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus Norrona OÜ kaebuse rahuldamata.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.