Maksuõigus › Maksuotsused

3-15-1031 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1031 69,8%, sest selle kohta esitas äriühing kassakokkuvõtted, see osakaal on kooskõlas töötajate nimetatud sularaha osakaaluga, tooraine osakaal käibest on tavapärane ja 2014. a septembris alustati kontrollimenetlust ning teostati kolm vaatlust, mille käigus loeti üle kohviku sularahakassa ja fikseeriti kaardimaksete summa ning selle käigus tuvastatud sularaha osakaal on lähedane OÜ Luidoor poolt esitatud dokumentide kohasele sularaha osakaalule; 3) 2014. a septembri kohta tuvastatud sularaha osakaalu alusel arvutati selle perioodi kaardimaksete osakaal (30,2%); 4) 2014. a juuli ja augusti varjatud käibe tuvastamiseks lähtuti eeldusest, et ka neil kuudel oli kaardimaksete osakaal kogukäibest sama suur kui septembris. Maksu määramise õiguslikuks aluseks oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg 1, käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja 4 ning § 54 lg 2.

3-15-1031 Kontrollakti p-s 1.2.2.2 b) on toodud kuus väidet põhjendamaks, et kaebaja kogu sularahakäive ei ole maksuhalduri arvates käibedeklaratsioonil deklareeritud. Samas on viidatud tõenditele, millel MTA väited põhinevad. Maksuhaldur ei ole lähtunud üksnes rannahooajast, vaid on küsitlenud kohviku töötajaid, analüüsinud ühe kuu kohta esitatud kassakokkuvõtet, sularaha osakaalu jne. MTA ei ole väitnud, et septembris inimesed rannakohvikus ei käi, vaid maksuhaldur võrdles septembri ning juuli‒augusti käibeid ja sularaha osakaalu ning leidis, et on ebausutav, et suvekuudel on sularaha käive väiksem kui septembris. Kaebaja väidab ise ka, et augusti õhutemperatuur oli septembriga võrreldav. Seega peaks olema võrreldavad ka augusti ja septembri sularahakäibed. Eluliselt on siiski usutavam, et septembris käivad inimesed vähem rannakohvikus kui juulis‒augustis, kui on peamine puhkuste periood. Kaebaja väited seoses tooraine pikemaajalise ettesoetamisega on umbmäärased ja pole tõendatud, et kohvikus soetati kontrolliperioodil mingeid tooraineid sellisel viisil. Eesti kui terviku kaardimaksete osakaalust ei saa järeldada hindamise metoodika ebaõigsust. 2014. a septembris, kui maksuhaldur viis läbi reaalajas kontrolli, oli kohviku sularaha osakaal 69,8%, mis erineb Eesti keskmisest. Kaebaja analüüs kaardiga maksmise ja sularaha kontolt väljavõtmise kohta ei tõenda konkreetse müügikoha (kohviku) sularaha käibe ja kaardimaksete osakaalu. Rannapiirkonna kohviku puhul on usutav, et rannapiirkonnas kasutavad inimesed pigem rohkem sularaha kui kaardimakseid ja seda kinnitavad ka septembri sularahaaktid. Ka kohviku töötajad kinnitavad suuremat sularaha osakaalu. Kohviku töötajate ütlused ei ole kooskõlas kaebaja deklareeritud andmetega. Kaebaja ei ole kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, nt on esitamata juuli ja augusti kassakokkuvõtted. Kiirtoitlustushaagise kasutamisega seonduvad väited on esitatud alles kohtumenetluses ja neile ei saa kaebaja enam edukalt tugineda. Pelgalt haagise olemasolu ei tõenda ka selle kasutamist müügitegevuses ning ükski töötaja ei ole selle olemasolu maininud. Kassa kohta esitati üksnes kassa sissetuleku order ja kohviku kassakokkuvõtted ning kusagilt ei nähtu, et nädalavahetustel oleks kassasse makstud suuremaid summasid. Nädalavahetuste suurem käive võib septembris olla seletatav ka sellega, et nädala sees on inimesed tööl ega külasta rannakohvikut. Kuna maksuotsus on piisavalt põhjendatud, on tõendamiskoormus üle läinud kaebajale. Pole õige, et JS-lt ei ole küsitud sularaha käibe kohta (vt MTA 18.12.2014 korraldus). JS oleks saanud vastuväiteid esitada ka kontrollaktile vastates. Kohviku töötajad peavad valdama piisavalt eesti keelt ja seetõttu pidid nad aru saama ka sellest, kas revident on ütlused õigesti kirja pannud. Ükski isik ei ole vastu vaielnud sellele, et protokollid koostatakse eesti keeles ja revident tõlgib seletused neile hiljem vene keelde. Protokolli sisule ei ole vastuväiteid esitatud. Seletusi andnud töötajatele on selgitatud õigust nõuda tõlgi kaasamist. SM 11.12.2014 protokolli on ekslikult jäänud väide Kõlakoda OÜ kohta, kuid protokollist on aru saada, millisele küsimusele SM vastas. MTA-l ei ole kohustust protokollides küsimusi kajastada. Pole tõendatud, et MTA kasutas töötajate seletusi kontekstist välja võetuna. Hindamist rakendati puudulike ja ebapiisavate tõendite tõttu. Maksuhaldur tugines mh töötajate ütlustele, andmete võrdlusele ja elulisele usutavusele, mitte oletustele. Riigikohtu otsustest tulenevalt ei ole hindamise teel võimalik sisendkäibemaksu määramine. Kui välistada käibemaksu määramine hindamise teel, tähendaks see, et käibe varjamine on aktsepteeritav, kuid käibemaksupettused mitte. Hindamise teel maksustamist on põhjendatud kontrollakti p-s 1.2.2.1 c). Kontrollakti lk 10-11 on MTA selgitanud, mida kaebaja saanuks teha, et hindamise teel maksustamist vältida, kuid kaebaja ei kasutanud seda võimalust.

3-15-1031 Maksuotsuses ja kontrollaktis toodu põhjal on piisavalt selge, milline on maksuotsuse õiguslik ja faktiline alus ning millistele asjaoludele ja tõenditele on maksuhalduri järeldus rajatud. Maksuhaldur on piisavalt selgitanud hindamise metoodikat ja seda, miks hindamine oli vajalik. Seega ei ole põhjust maksuotsust tühistada selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu. Kauem säiliva tooraine pikemaks ajaks ette soetamine võib küll olla majanduslikult mõistlik, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ka tegelikult soetas kohviku tarbeks mingeid tooraineid ette ja see mõjutas kontrolliperioodi käibemaksuarvestust. Eesti või isegi Tallinna kaardimaksete keskmisest osakaalust ei saa järeldada maksuotsuse ebaõigsust, vaid arvestada tuleb konkreetse äriühingu majandustegevuse eripära ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. Maksuhaldur viis 2014. a septembris kohvikus läbi reaalajas kontrolli ja tuvastas, et septembris oli kohviku sularaha osakaal 69,8%, mis erineb Eesti keskmisest. Kohviku töötajad kinnitasid maksumenetluses samuti suuremat sularaha osakaalu kui Eesti keskmine. Rannakohviku puhul on ka eluliselt usutav, et inimesed kasutavad rohkem sularaha kui kaardimakseid. Seetõttu ei ole käesolevas asjas põhjust kaardimaksete osakaalu arvestamisel aluseks võtta Eesti või Tallinna keskmist näitajat. Maksuhaldur ei ole väitnud, et septembris inimesed rannakohvikus ei käi, vaid pidas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid arvestades ebausutavaks, et suvekuudel on sularaha käive väiksem kui septembris. On üldteada, et Eestis puhkab suurem osa inimesi juulis ja augustis ning naaseb septembris tööle. Seetõttu on eluliselt usutav, et rannakohvikus käiakse septembris vähem isegi siis, kui õhutemperatuurid on juuli või augustiga võrreldavad. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses kiirtoitlustushaagise kasutamise kohta ühtki väidet, rääkimata tõenditest, kuigi kaebajale pidi olema hiljemalt kontrollaktist selge, et maksuhaldur on tema kontrolliperioodi sularahakäibe õigsuse kahtluse alla seadnud. Juhatuse liikme JSi kohtuistungil esitatud selgitus, et kaebaja keeldus koostööst, sest talle ei sobinud maksumenetlust läbi viiv revident, ei ole tõsiseltvõetav põhjus kaasaaitamiskohustuse mittetäitmiseks. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumist reguleerib MKS § 64 ja ühelegi seal nimetatud alusele ei ole kaebaja tuginenud. Ükski kohviku töötaja ei maininud maksumenetluses kiirtoitlustushaagise kasutamist. Ka kohtumenetluses ei esitanud kaebaja seda väidet kohe kaebuses, vaid alles selle täienduses pärast lepingulise esindaja vahetamist. Kaebaja juhatuse liikme JS kohtuistungil antud ütlused kiirtoitlustushaagise kasutamise kohta on ebamäärased ja kohati ka vastuolulised. Kui suurem müügikohtade arv suurendab kohviku sissetulekut, nagu kaebaja väitis, ja kaebajal oli olemas kiirtoitlustushaagis, mida oleks saanud kasutada, ei ole puhkuste ja rannas viibimise kõrghooajal juulis‒augustis selle tegevusetult parklas hoidmine majanduslikult mõistlik ja kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, miks kiirtoitlustushaagist suvel ei kasutatud. JS selgitus personali puudumise kohta ei ole kuigi veenev olukorras, kus kiirtoitlustushaagise tarbeks väidetavalt eraldi personali ei värvatudki ja kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid, et ta üldse püüdis suveks lisapersonali värvata (töökuulutused vms), kuid see katse nurjus. JS ei mäletanud ka, mida kiirtoitlustushaagises müüdi (kas ainult šašlõkki või ka näiteks hamburgereid), kas ja millal kaebaja soetas šašlõki valmistamiseks grillsütt jms. JS ei mäletanud täpselt sedagi, millistel üritustel ja millistel kuupäevadel kiirtoitlustushaagist kasutati, väites üldsõnaliselt, et septembris oli igal nädalavahetusel mingi üritus. Tõendeid ühegi ürituse tegeliku toimumise ja kaebaja osalemise kohta ei ole esitatud. SM väitis, et on müünud lisaks kohvikus töötamisele kaupa ka liikuvast haagisest, ja viitas, et kiirtoitlustushaagisega osaleti valimisüritustel, nt Nõmme turul, kuid ei mäletanud, millal. 2014. a-l toimusid üksnes Euroopa Parlamendi valimised ja needki enne kontrolliperioodi. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimusid 2013. a-l. JS mainis 5(8)

3-15-1031 oma ütluses Lasnamäe turul toimunud üritust, kuid SM arvas kohtuistungil, et Lasnamäe turul millalgi küll käidi, kuid müüki ei toimunud, sest rahvast ei olnud. Kaebaja väited kiirtoitlustushaagise kasutamise kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta kõrvale. Kuna kiirtoitlustushaagise kasutamine 2014. a septembris ei ole tõendatud, ei saanud see mõjutada ka maksuhalduri tuvastatud sularaha ja kaardimaksete käibe suhet. SM ja JN on allkirjaga kinnitanud tutvumist kolmanda isiku õiguste ja kohustustega, seejuures on neile õigusi, sh tõlgi kaasamisega seonduvat, tutvustatud vene keeles. Kumbki isik ei taotlenud seletuse juurde tõlgi kaasamist. Nii SM-lt kui JN-lt küsiti vastavalt 11.12.2014 või 12.12.2014 seletuse võtmisel konkreetne küsimus, millises vahemikus oli päevakassa ning milline oli sularaha ja kaardimaksete osakaal. Puudub alus arvata, et see küsimus ei olnud seletuse andjatele arusaadav või sellele vastamisel ei osanud nad end eesti keeles piisavalt väljendada. Pelgalt asjaolu, et seletusi andnud töötajate emakeel on vene keel, ei tähenda tingimata nende kasinat eesti keele oskust. Maksuhaldur väidab õigesti, et teenindussektoris töötavate ja igapäevaselt klientidega suhtlevate isikute puhul tuleb eeldada sellist eesti keele oskust, mis võimaldab baaridaami tööd teha ja sellega seonduvatele küsimustele vastata. SM selgitas ka kohtuistungil oma eesti keele oskuse kohta, et saab kõigest aru ja oskab rääkida, kuid ametlike asjade puhul ei saa end nii täpselt väljendada. Eeltoodut arvestades ei ole põhjust SM ja JN maksumenetluses antud seletusi kõrvale jätta. Kohus peab SM ja JN maksumenetluses sularaha käibe kohta antud seletusi usaldusväärsemaks kui kohtuistungil antud ütlusi, sest nende maksumenetluses antud hinnangud päevakäibe suuruse ja sularaha osakaalu kohta olid üldjoontes kattuvad, kohtuistungi ajaks oli kontrolliperioodist möödas juba rohkem kui 1,5 aastat ning seetõttu ei pruukinud detailid enam meenuda. Nende seletused päevakäibe ja sularaha osakaalu kohta on hinnangulised, kuid see ei tähenda, et seletusi ei oleks tohtinud maksumenetluses kasutada, seda enam, et maksuhaldur ei tuginenud sularahakäibe suuruse määramisel üksnes töötajate ütlustele, nagu kaebaja väidab, vaid see oli üks asjaolu tõendite kogumist. SM 15.09.2014 seletusele tugines maksuhaldur igapäevaste kassakokkuvõtete koostamist puudutavas osas. Protokollist nähtub, et see on SM-le vene keelde tõlgitud ja isik on kinnitanud, et see on arusaadav. Küsimuste kirjapanek muudaks seletuse kindlasti arusaadavamaks, kuid see ei ole kohustuslik ning ilmselt oli sellel antud juhul praktiline põhjus, kuna seletus võeti kohvikus etteteatamata vaatluse käigus, mitte maksuhalduri ruumides. JS väitis kohtuistungil sarnaselt SM-le, et kassakokkuvõtted 2014. a juuli ja augusti kohta olid olemas, kuid kaebaja ei esitanud neid maksuhaldurile, sest ei soovinud maksuhalduriga koostööd teha. Seega oleks maksuhalduri väide kassakokkuvõtete koostamise kohta tõendatud isegi juhul, kui SM 15.09.2014 seletus kõrvale jätta. Muus osas ei ole maksuotsuses käibe varjamisega seonduvalt kohviku töötajate seletustele tuginetud. Maksuhaldur tegi hindamise teel kindlaks kohviku 2014. a juuli ja augusti sularahakäibe suuruse. Maksuhaldur on kontrollaktis piisavalt selgitanud nii hindamise metoodikat kui esitanud põhjendused selle kohta, et hindamine viidi läbi puudulike ja ebapiisavate tõendite tõttu. Kaebaja juhatuse liikme JS kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta ei soovinud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust täita, kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et tõendite ebapiisavuse tõttu oli hindamise läbiviimine vajalik. Maksuhaldur selgitas kaebajale kontrollaktis kaasaaitamiskohustust ning seda, et kontrollaktis tuvastatu ümberlükkamiseks tuleb esitada täiendavaid tõendeid või luua võimalus oma väidete kontrollimiseks. Seega pole alust väita, et kaebajale ei antud võimalust hindamises osaleda. Hindamise teel ei saa Riigikohtu praktika kohaselt määrata sisendkäibemaksu, kui tegelik müüja jääb välja selgitamata (nt otsuse nr 3-3-1-54-13 p 23 ja seal viidatud varasemad lahendid), kuid Riigikohus ei ole välistanud käibemaksu määramist hindamise teel käibe varjamise korral

6(8)

3-15-1031 ning kohtupraktikas on seda samuti lubatavaks peetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 otsus nr 3-11-717). Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1, Riigikohtu 25.03.2009 otsus nr 33-1-3-09, p 20). Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebaja väited ja esitatud tõendid ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1031 vajalikuks üle korrata HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.