SARTEC OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.08.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/031492-13 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – SARTEC OÜ, esindaja advokaat Villy Lopman; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta SARTEC OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 24.04.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.24.03.2015 alustas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ja ka maksuhaldur) teatega nr 12.23/031492-1 SARTEC OÜ (edaspidi ka kaebaja) maksukontrolli perioodi veebruar 2015 suhtes. 24.04.2015 teatega nr 12.2-3/032366-1 alustas maksuhaldur maksukontrolli ka märtsi 2015 suhtes. 31.03.2016 koostas maksuhaldur kontrollakti nr 12.2-3/31492-10 ja andis võimaluse esitada eriarvamus hiljemalt 21.04.2016. 21.04.2016 esitas SARTEC OÜ eriarvamuse. 14.06.2016 edastas maksuhaldur kaebajale vastuse eriarvamusele koos täiendavate tõenditega. 27.06.2016 esitas SARTEC OÜ täiendava eriarvamuse.
2.25.08.2016 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/031492-13, millega nõudis tagasi SARTEC OÜlt ettemaksukontole täidetud tagastusnõuded summas 4898,70 eurot ning kohustas SARTEC OÜd tasuma maksusumma 10 184,48 eurot.
3.23.09.2016 saabus Tartu Halduskohtusse SARTEC OÜ kaebus MTA 25.08.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/031492-13 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 27.09.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 27.10.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
4.01.02.2017 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ja jättis kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja leiab, et maksuhaldur on teinud tegeliku müüja suhtes ebaõige järelduse. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et äriühing soetas metalli ise tundmatult kolmandalt isikult. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur ebaõigesti leidnud, et Haldusteenused OÜ-l ei olnud kaupu, mida kaebajale müüa. Kaebaja arvates leidis maksuhaldur ebaõigesti, et asjas on jäänud tõendamata kaebajale müüdud armatuuri transport. Kaebaja leiab, et maksuhaldur nõudis kaebajalt alusetult rahvusvahelise kaubaveo saatelehti (edaspidi CMR). Kaebaja arvates on maksuhaldur valesti hinnanud Jüri Hüssega seotud asjaolusid. Kaebaja arvates on arusaamatu ja ebaloogiline maksuhalduri seisukoht selles osas, justkui saaks Haldusteenused OÜ käitumist seostada kaebaja maksukohustusega. Kaebaja väitel on tõendamata ja alusetu maksuhalduri väide, et kaebaja on teadlikult tegutsedes võtnud vastu Haldusteenused OÜ-lt fiktiivseid arveid. Kaebaja väitel puuduvad asjas vähimadki tõendid, mis kinnitaks fiktiivsete arvete väljastamist. Kaebaja leiab, et maksuhaldur peab valikuliselt usutavaks Vitali Kutkini selgitusi ja teeb seda just ja üksnes selles osas, mida saab kasutada kaebaja suhtes negatiivselt.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja märgib vastuses kaebusele esmalt, et kaebuses esitatud väited kattuvad valdavas osas eriarvamuses esitatud väidetega, millele maksuhaldur on põhjalikult vastanud vaidlusaluse maksuotsuse p-s 3. Vastustaja jääb kõigi maksuotsuses ning kontrollaktis esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid käesolevas vastuses täies ulatuses korrata. Maksuhaldur on seisukohal, et SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ vahel tegelikke tehinguid toimunud ei ole. Tehingute kohta on vormistatud üksnes dokumendid. Maksuhalduri hinnangul osutas Haldusteenused OÜ kaebajale nn arvevabriku teenust, st et kaebaja oli vaid üks Haldusteenused OÜ nn klient. Maksuhaldur viitab Riigikohtu lahendi haldusasjas nr 3-3-1-32-09 p-le 12. Vastustaja jääb seisukohale, et väidetavalt Haldusteenused OÜ poolt kaebajale müüdud kaupade transport on nii kaebaja kui ka Haldusteenused OÜ poolt tõendamata. Haldusteenused OÜ maksuhaldurile vastavaid kauba saatedokumente ei esitanud, väites, et tal ei ole neid, kuigi Läti maksuhaldur edastas nimetatud saatedokumendid MTA-le. Seega kuna Haldusteenused OÜ ise reaalselt kaupa ei tellinud ega vastu võtnud, siis ei saanudki tal nende kaupade saatelehti olla.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kaebaja esitas 10.02.2017 korduva taotluse tõendite kogumiseks, mille kohus lahendas juba 01.02.2017 kohtumäärusega, seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 55 lg 3 alusel tähelepanuta.
8.MTA kontrollis SARTEC OÜ tehingute toimumist Haldusteenused OÜ-ga. Täpsemalt kontrolliti, kas SARTEC OÜ ostis kaupa Haldusteenused OÜ-lt ja kas nimetatud äriühing müüs tegelikkuses kaebajale 20.02.2015 väljastatud arve nr MT-150220 alusel 24,21 tonni armatuuri (tl 96), 25.02.2015 väljastatud arve nr MT-150225 alusel 57,055 tonni armatuuri (tl 97), 26.02.2015 väljastatud arve nr MT-150226 alusel 23,02 tonni armatuuri (tl 98), 12.03.2015 väljastatud arve nr MT-150312 alusel 23,90 tonni armatuuri (tl 99) ja 19.03.2015 väljastatud arve nr MT-150319 alusel 24,18 tonni armatuuri (tl 100).
9.Vaidlus on selles, kas kaebaja ja Haldusteenused OÜ vahel on kontrollitud perioodil reaalselt majandustehingud toimunud. Maksuhaldur ei ole väitnud üleüldiselt, et armatuuri pole ostetud, vaid käesolevas asjas on oluline, et armatuuri ei ole ostetud Haldusteenused OÜ-lt. Sellest oleneb, kas kaebajal oli Haldusteenused OÜ arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
10.Maksuhaldur asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et kaup on soetatud tundmatult kolmandalt isikult, kes ei pruugi olla käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt maksustas maksuhaldur tulumaksuga ka Haldusteenused OÜ-le üle kantud käibemaksu summa 12 066,54 eurot.
11.Kohus on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti piisavalt põhjendanud kontrollaktis (tl 44-52), mis on maksuotsuse p 1 kohaselt maksuotsuse lahutamatu osa. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 tugineb kohus ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata ja leiab kaebusele vastuseks järgmist.
12.Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
13.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur on teinud tegeliku müüja osas ebaõige järelduse, leides, et Haldusteenused OÜ-l ei olnud kaupu, mida äriühingule müüa. Kohtu arvates on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et kaebaja ei ostnud Haldusteenused OÜ nimel esitatud arvel kajastatud kaupa, seega on tõendatud tehingute mittetoimumine arvel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel.
14.KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist
poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10).
15.Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08115). Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuseks on nõuete kohase arve olemasolu teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral.
16.Maksuhaldur leidis, et Haldusteenused OÜ nimel vormistatud arvete puhul ei olnud kauba müüjaks Haldusteenused OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, tuginedes järgmistele asjaoludele: 1) Haldusteenused OÜ-l ei olnud kaupu, mida SARTEC OÜ-le müüa; 2) SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ jätsid tõendamata väidetavalt Haldusteenused OÜ poolt SARTEC OÜ-le müüdud armatuuri transpordi; 3) Lätist metalli transportimise asjaolude kohta esines mitmeid vastuolusid Läti maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile edastatud dokumentide, SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ poolt maksuhaldurile esitatud dokumentide ja MTA poolt küsitletud isikute poolt antud seletuste vahel: a) Väidetavalt Kompanija Avotini SIA-lt soetatud ja SARTEC OÜ-le müüdud kaup viidi 18.03.2015 CMR-i kohaselt aadressile Ringtee 43 Tartu, kus SARTEC OÜ ei tegutse. b) 18.03.2015 CMR-ile on kauba vastuvõtjana alla kirjutanud Jüri Hüsse, kes ei ole seotud SARTEC OÜ ega Haldusteenused OÜ-ga. c) Oma seletuse kohaselt võttis Jüri Hüsse CMR-i vastu ühelt talle tundmatult autojuhilt TartuValga maanteel Lukoili tanklas ning ta ei tea, kas sõidukis üldse oli CMR-il märgitud kaup ning kuhu suundus sõiduk pärast CMR-i Jüri Hüssele üleandmist. d) 18.03.2015 CMR-il märgitud armatuur viidi Vitali Kutkini seletuste kohaselt otse lõppsaajale, sama CMR-i kohaselt viidi see armatuur hoopis muule aadressile ning CMR ise anti üle tanklas ilma, et CMR-i saaja kaupa kontrollinud oleks. See on Euroopa Liidu siseste kaubavedude puhul väga ebatavaline. e) Maksuhaldurile SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ poolt esitatud dokumentide kohaselt viidi 26.02.2015 armatuuri ühe ja sama autoga nii SARTEC OÜ-le kui ka ühele teisele äriühingule. Läti maksuhalduri poolt saadetud teabe kohaselt aga viidi armatuur samal päeval sama sõidukiga hoopis kolmandasse kohta. 4) Haldusteenused OÜ väidetav tehingupartner Varton Ehitus OÜ (12653084), kellelt väidetavalt soetatud armatuuri Haldusteenused OÜ väidetavalt SARTEC OÜ-le edasi müüs, ei deklareeri oma KMD-del müüki Haldusteenused OÜ-le ning ei olnud reaalselt tegutsev äriühing; 5) CMR-i kohaselt aadressile Ringtee 43, Tartu transporditud kauba müüs Haldusteenused OÜ oma seletuse kohaselt edasi LG Metall SIA-le (LV44103093819). Kontrolli käigus kogutud muud tõendid kinnitavad, et sellist tehingut ei ole toimunud; 6) Kinnistu Ringtee 43, Tartu omanik osaühing KASKOOL (10134730) ja rentnik osaühing Janere (10001584) kinnitasid, et veebruaris ja märtsis 2015 ei toodud metalli aadressile Ringtee 43, Tartu; 7) Maksuhalduri hinnangul ei vasta tõele SARTEC OÜ juhatuse liikme Margus Petersoni väide, et ta leidis Haldusteenused OÜ kodulehe www.steelmarket.ee kaudu, kuna vastav internetilehekülg ei sisalda teavet Haldusteenused OÜ kohta;
8) SARTEC OÜ ei pidanud vajalikuks Haldusteenused OÜ tausta kontrollimist; 9) SARTEC OÜ jaoks oli armatuuri hind väga oluline. See asjaolu võib kergesti viia soovini leida võimalusi materjali võimalikult odavalt soetamiseks, mille puhul ei olnud SARTEC OÜ jaoks oluline, millisel viisil armatuuri hankida. See omakorda on viinud osalemiseni käibemaksupettuses; 10) Tasumised ei tõenda tehingute reaalset toimumist ning raha liikumine Haldusteenused OÜ arvelduskontol viitab, et SARTEC OÜ võis Haldusteenused OÜ-le üle kantud raha sularahana tagasi saada; 11) Maksuhaldur tuvastas, et Haldusteenused OÜ on äriühing, kes ei tegelenud veebruaris ja märtsis 2015 armatuuri ostu-müügiga.
17.Maksuhaldur tuvastas, et SARTEC OÜ teadis, et Haldusteenused OÜ ei ole tegelik müüja, sest SARTEC OÜ soetas armatuuri ise tundmatult kolmandalt isikult. SARTEC OÜ juhatuse liige Margus Peterson väitis, et SARTEC OÜ ei kontrollinud Haldusteenused OÜ tausta ja andis maksuhaldurile valeteavet Haldusteenused OÜ leidmise kohta.
18.Kaebaja arvates leidis maksuhaldur ebaõigesti, et asjas on jäänud tõendamata kaebajale müüdud armatuuri transport. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur kaebajale müüdud väidetava armatuuriveoga seonduvaid asjaolusid ja jõudis järeldusele, et armatuuri transporti ei toimunud. Nimetatud asjaolu kinnitab fakt, et kauba üleandmise kohta tõendid puuduvad. Samas ei kinnita ka J. Hüsse oma 13.11.2015 antud seletuses, et CMR-il märgitud kaup oleks kaebajani jõudnud, väites, et tema võttis vastu vaid paberi, kaupa ta enda sõnul ei näinud ega kontrollinud ning üleüldse ei ole ta Haldusteenused OÜ-ga seotud. Seega jõudis maksuhaldur järeldusele, et ei ole tõendatud, et autos, mille juhilt J. Hüsse CMR-i sai, oleks olnud väidetavalt Haldusteenused OÜ poolt kaebajale müüdud kaup.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et kui CMR-il märgitud kaup oleks reaalselt üle antud, oleks autojuht CMR-i andnud vastuvõtjale koos kaubaga. Ka autojuht Normunds Liepniš kinnitab maksumenetluses antud seletuses, et CMR-i andis ta alati üle koos kaubaga ja tunnistab, et tema poolt kaebajale transporditud armatuuri ei saanud kaebaja Haldusteenused OÜ-lt. Kuna kaebajal ega Haldusteenused OÜ-l ei olnud maksuhaldurile CMR-i esitada, siis järeldas maksuhaldur, et Haldusteenused OÜ ja kaebaja tehingute kohta on vormistatud üksnes dokumendid, tegelikke tehinguid nende isikute vahel toimunud ei ole. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda.
20.Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (maksukorralduse seaduse § 150 lg 1). Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebaja ei esitanud kohtumenetluses uusi veenvaid tõendeid, samas ei anna kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust. Kuna võltsarvel kajastatud kauba saamine ei leidnud kuidagi maksu- ega kohtumenetluses tõendamist, siis jääb SARTEC OÜ kaebus rahuldamata.
21.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.